Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ettevõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
väärtpaber, börs, aktsia, laen, omakapital, võõrkapital, võlakirjad, väärtpabereid, ostmine, aktsiaid, intress, talse, osteta, jääva, tasuvusaeg, finantsinvesteering, säästud, pangalaen, rahaga, äriprojekti, koguda, pank, aktsiad, dividend, ettevõttesse, väärtpaberiturg, emiteeritakse, intressid, ajaga, rahasumma, bilanss, võladRaamatupidamisbilanss Bilanss kajastab kindla hetke seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakaitali. Bilanss näitab: · Millisesse varasse on ettevõte raha paigutanud? · Kust see raha on tulnud? Bilansi põhivalem: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL ehk AKTIVA = PASSIVA Aktiva Käibevara hulka kuuluvad rahalised vahendid, aga ka muud vahendid, mis muudetakse ettevõtte normaalse tegevuse käigus rahaks ühe aasta jooksul Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul ja mille maksumus ületab raamatupidamise sise-eeskirjas seatud piiri Passiva · Omakapital ja kohustused · Lühiajalised kohustused on sellised kohustused, mille tähtaeg on väiksem kui aasta
....................................................4 Kui ettevõte hakkab tööle.....................................................................................................................5 Likviidne ettevõte ................................................................................................................................5 Ettevõtte laiendamine...........................................................................................................................6 Võõrkapital või omakapital?............................................................................................................6 Börs ja börsiettevõtted..........................................................................................................................6 Investeeringu tasuvuse hindamine........................................................................................................7 Kui palju maksab kapital?..........................................................
Ettevõtte finantseerimine VIII peatükk Ettevõtte kapitaliallikad - sisefinantsid kasum ja amortisatsioon - võõrkapital krediidituru fondid, väärtpaberid ja lühiajalised laenud Investeerimine Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara soetamine. Eelkõige on tegemist raha pikemajalise ja sihipärase paigutamisega, et saada majanduslikku tulu. Finantsturg Finantsturg on koht, kus säästjad kauplevad laenajate ja
tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend lihtaktsiates makstav dividend, mille väljamaksmise korral firma finantsseisund ei muutu. Suureneb aktsiakapital ja aktsiate arv, jaotamata kasum väheneb passivas, aktiva jääb samaks. aktsiafond investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse
laenajateks. Õeldakse, et majanduses on alati kaks poolt need kellel jääb raha üle ja need kellel jääb puudu (tavaliselt on need ettevõtted). Need kellel jääb puudu on hea võimalus leida säästja, kes on nõus neid otseselt finantseerima. Seal juures annab laenaja saadud rahasummale võlakirja, mis kohustab teda kindlaks tähtajaks raha koos protsendiga tagasi maksma. Sellega ongi tekkinud väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse saada tagasi teatud tingimustel antud rahasumma. Väärtpaberi väljaandjat nimetatakse emitendiks ja väärtpaberi omandajat nimetetakse investoriks. Kuid ettevõttel on üldiselt väga keeruline leida sellist eraisikut, kes on huvitatud talle laenu andmisest sobivatel tingimustel. Seega oleks vajalik teatud mehhanism, mis hõlbustaks säästude kasutamist nende ettevõtete tegevuses, kellel on vaja täiendavat raha
Majandus 1.Kes on investor? Kes saavad olla? Üksik- või juriidiline isik, kelle tulud ületavad mingil ajavahemikul tema jooksvaid kulusid ning kes annab laenulepingu alusel raha kasutada teisele lepingupoolele 2.Miks ettevõtted noteerivad väärpaberi börsil? · Et saada tuntust juurde · Et saada vaba raha 3.Millistel tingimustel noteeritakse aktsiaid börsil põhinimekirjas? · Aktsiate noteerimiseks Börsi põhinimekirjas peab emitent olema tegutsenud oma põhitegevusalal vähemalt kolm aastat. · Aktsiate põhinimekirja arvamist taotlev emitent peab esitama Börsile auditeeritud majandusaasta aruanded viimase kolme majandusaasta kohta. · Aktsiate noteerimise taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta peab olema lõppenud puhaskasumiga ja kasumiga majandustegevusest.
Investeerimismõisted Aktsia - väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Börsil kaubeldav fond (ETF)- Väärtpaber mis järgib indeksit, toorainet, mõnda varaklassi nagu indeksfond, kuid on börsil kaubeldav. ETF-e on võimalik osta võimendusega ning müüa lühikeseks. Kõige enam tuntud börsil kaubeldav fond on SPDR, mis järgib SP500 indeksi liikumist ja selle sümbol on SPY. Dividend - Osa ettevõtte kasumist, mis makstakse lihtaktsiate ja eelisaktsiateomanikele. Dividendi väljamaksu kordaja - Iseloomustab, milline osa puhaskasumist makstakse välja dividendidena
Silvia Kuusk Kordamisküsimused aines Rahandus (2009): Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse? Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki. Sealjuures, omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi (s.o. aktsiate turuväärtus käigusolevate aktsiate arv). Seega, ettevõtte, aga miks mitte ka üksikisiku, kõige olulisemaks tegevuseks kujuneb väärtuse
Investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse Konverteeritavad ja mittekonverteeritavad finantinstrumendid 82. Kuidas defineeritakse ettevõtte eesmärk rahanduses? Rahandusteoorias on ettevõtte eesmärk viidud kõrgeimale tasemele. Ettevõtte eesmärk on tema omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. See tähendab, et ettevõtte tegevus peab olema suunatud aktsia teoreetilise väärtuse maksimeerimisele, kuivõrd aktsia tegelik turuhind ei ole ettvõtte kontrolli all. 83. Mis on kapitali struktuuri kujundamine? 84. Milles seisneb agentuurikonflikt? Juhtkonna ja omaniku konflikti käsitleb agentuurikonflikti teooria. See käsitleb volitaja ehk printsipaali (nt aktsionär) ja tema agendi (nt ettevõtte juhi) suhteid. Agentuurikonfliks on huvide konflikt, mis võib tekkida: · Ettevõtte omanike ja juhtkonna vahel
Seda püüab hinnata muuhulgas krediidireiting (ka kõrge intress viitab kõrgele riskile) Intressimäärarisk, mis koosneb kahest osast: 2 Tururisk (ka hinnarisk) –Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajalised võlakirjad on rohkem sõltuvad üldisest intressitaseme muutusest. Oluline kui soov võlakirja müüa! Kupongintress, mida võlakiri maksab, ei pruugi olla see tulusus, mille võlakirja pealt teenime. Kui võlakirja hind tõuseb, siis tulusus langeb ja vastupidi. Reinvesteerimisrisk – Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kupongne või muid makseid
isikutega, on fikseeritud lepinugs hoiustatav summa, panks maksab intressi, kui raha võetakse varem välja intressi ei maksta. Säästuhoius ettenähtud raha kogumiseks ja hoiustamiseks, hoiustamise tähtaeg võib olla kliendi poolt määratud. Võidakse kehtestada minimaalne hoiustatav summa. Lepingu tingimuste rikkumisel kehtestatakse sanktsioonid. 1 Arvelduslaen - laen, mille abil toimub laenusaaja rahavoogude stabiliseerimine viivituste puhul arvete laekumisel, käibevara soetamisel ja ettenägematute kulutuste katmisel. 4.Väärtpaberid. Väärtpaberite liigitus. Aktsiad, võlakirjad ja tuletisväärtpaberid. Väärpaber - dokument, mis tõendab nõude-, omandi- või osalemisõigust Liigid: tuletisväärpaberid (sisaldavad endas õigusi või kohutusi mingi vara ostuks või
muutuselt teenimiseks, samuti teatud riskide maandamiseks. Väärtpaberitesse investeerimine hõlmab endas alati teatud riske (nt võimalus mitte saavutada oodatud tootlust või võimalus kaotada kogu investeering). Üldjuhul tuleb väärtpaberitesse investeerimisel arvestada rohkemate riskidega kui näiteks investeerimisel pangahoiustesse või kinnisvarasse. 1. AKTSIABÖRS ,,Aktsiabörs ehk väärtpaberibörs ehk fondibörs või lihtsalt börs on institutsioon, mis viib kokku kauplejate (väärtpaberituru osaliste) ostu ja müügisoovid. Börs tagab tehingu toimumise ja turvalisuse. Lihtsamalt öeldes tagab börs ostjale kauba ja müüjale raha. Aktsiabörsi puhul on kaubaks aktsia, kuid samahästi võib olla kaubaks ka tulevikulepingud, võlakirjad, jne. Aktsiabörsi põhiolemus seisneb rahaliste ressursside efektiivsemas jaotamises. Äriühingud müüvad oma aktsiad selleks, et saada raha äritegevuse laiendamiseks või arendamiseks
Riskide hindamine. 2. Kapitali struktuuri planeerimine Millised on investeeringute allikad? Milline on oma- ja laenatud vahendite suhe? 3. Käibekapitali juhtimine Jooksva käibekrediidi juhtimine; Igapäevaste rahavoogude juhtimine; Tootmisprotsessi ja tootmisvarude kontroll ja juhtimine. Põhilised otsustusvaldkonnad Investeerimisotsused (kas finants- või reaalvaradesse?); Finantseerimisotsused (võlakirjad, pangalaenud, liising, omakapital, muud?). Finantsjuhi (juhtimise) ülesanded: Hankida ettevõttesse raha; 3 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Puhaskasumine maksimeerimine (NI); Ettevõtte väärtuse maksimeerimine, aktsionäride rikkuse suurendamine (EPS); Prognoosimine ja planeerimine; Investeerimis- ja finantseerimisotsuste tegemine;
Mõõdab ettevõtte seisundit ja lähiminevikku On suunatud tulevikku Kindlad reeglid ja seadused Puuduvad formaalsed nõuded Konsolideeritud info Segmenteeritud info Varadel on bilansiväärtus Oluline on ajaväärtus ning turuväärtus Ei arvesta riske Riskianalüüs ja väärtuse loomine ,,omakapitalil ei ole kulu" Omakapital on (alternatiiv)kulu Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, välishuvist tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D 3. Turu efektiivsuse vormid ning selle järelmid?
Mõõdab ettevõtte seisundit ja lähiminevikku On suunatud tulevikku Kindlad reeglid ja seadused Puuduvad formaalsed nõuded Konsolideeritud info Segmenteeritud info Varadel on bilansiväärtus Oluline on ajaväärtus ning turuväärtus Ei arvesta riske Riskianalüüs ja väärtuse loomine ,,omakapitalil ei ole kulu" Omakapital on (alternatiiv)kulu Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, välishuvist tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D 3. Turu efektiivsuse vormid ning selle järelmid?
lisaraha. Seda ülesannet täidab finantsturg ehk väärtpaberiturg. Finantsturg jaguneb: a) rahaturg- kaubeldakse lühiajaliste väärtpaberitega, mille kehtivusaeg on kuni 1 aasta b) kapitaliturg- kaubeldakse pikaajaliste väärtpabritega, mille kehtivus aeg on üle ühe aasta Väärtpaberiturul kaubeldakse erinevate väärtpabritega- aktsiad, võlakirjad, fondioskud jne. AKTSIA- on väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes. Aktsia omanik on aktsionär. VÕLAKIRI fikseeritud tuluga väärtpaber. Võlakirjal on olemas nimiväärtus, mis makstakse tagasi pärast võlakirja tähtaja möödumist.Võlakirjale on märgitud maksetähtaeg ja intressimäär. Võlakirjad on sobivad riskikartlikematele investoritele ja nad pakuvad ka tagasihoidlikku tulu. BÖRS
Nimi ___________________________ Klass ___________________________ 8. PEATÜKK. Ettevõtte finantseerimine Sobiv vastus: Leia igale A-veeru mõistele B-veerust sobiv vaste. Kirjuta selle täht A-veergu mõiste ette. A B A. Koht, kus ostetakse ja müüakse aktsiaid, J 1. Investeering võlakirju või tuletisväärtpabereid.. B. Väärtpaber, mis esindab aktsionärile kuuluvat A 2. Väärtpaberiturg kapitali osa, andes aktsionärile hääletamisõiguse. G 3. Faktooring C. On vara väärtuse ja kohustuste vahe C 4. D. Maksed, mida tehakse aktsionäridele Kommertskrediit aktsiaseltsi tuludest H 5
toetus mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist. Kui omanik soovib ettevõtet laiendada, võib ta suurendada omakapitali olemasolevate omanike abil, laiendada omanike ringi, võtta pangast laenu, müüa võlakirju või saada raha riiklikest toetusprogrammidest. 4.Mis vahe on omakapitalil ja võõrkapitalil? Omakapital on omanike poolt ettevõttesse paigutatud raha.Omakapital on tähtajatu ja kindlalt paika pandud tootluseta. Võõrkapital on laenud ja võlakirjad. Võõrkapitalil on kindla tagasimaksmise tähtajaga ja hinnaga. Oma ja võõrkapitali õige vahekord sõltub konkreetsest ettevõttest ja ajast. 6.Milleks on vaja väärtpaberiturgu? Väärtpaberiturgu on vaja sellepärast, et nii ettevõtete kui ka üksikute rahavoogude rahasummade, mis ettevõtete ja üksikisikute käest läbi käivad tasakaalu viimiseks. 7.Kuidas hinnata investeeringu tasuvust?
Väärtpaberid Click to edit Master text styles Aneli Peterson Second level Kiiljan Kanarbik Third level Lii Konts Fourth level Caroli Lanno Fifth level Elina Kinko Anny-Gret Anderson Kristiina Stokkeby Mis on väärtpaber? Väärtpaber on paber või tänapäeval enamasti märge arvuti Click to edit Master text styles mälus, mis tõendab, et väärtpaberi Second level omanik on osanik mingis Third level ettevõttes või andnud kellelegi Fourth level laenu.
3. Mida näitab efektiivsuspiir? Mis on efektiivne portfell? Efektiivsuspiir on kujutatav kõverana ning selle järgi on võimalik leida kõik parimad tulu ja riski kombinatsioonid. On võimalik koostada efektiivsed portfellid, (vähima riskiga) iga portfelli oodatava tulususe saavutamiseks - efektiivsuspiir. Näiteks: me võime vähendada investeeringu riske, ilma et me kaotaksime tulususes. Efektiivse porftelli puhul, portfell sisaldab piisavat arvu aktsiaid, et spetsiifiline risk oleks hajutatud. Efektiivsuspiir on joon graafikul, kus on välja toodud tulu ja riski kombinatsioonid. Efektiivne turuportfell on portfell, kus väärtpabereid on piisavalt palju, et spetsiifiline risk oleks hajutatud. 4. Süstemaatiline risk vs spetsiifiline risk Süstemaatiline risk (ka mitte hajutatav risk või tururisk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast
VÄÄRTPABERID JA VÄÄRTPABERITURUD Väärtpaberiturud aitavad muuta säästjate vahendid investeeringuteks ja vahendada laenuressurssi. Säästjad on majapidamised ja ettevõtted. Säästmine on majanduskasvu vajalik tingimus. Majandus kasvab investeeringute arvel. Ettevõtetel on tihti vaja raha. Nemad on laenajad. Väärtpaberiturg – organiseeritud vahendajate kogum, kus luuakse ja vahetatakse väärtpabereid. Emitent – väärtpaberi väljaandja. Investor – väärtpaberi omandaja. Väärtpaberid: - omandiõigust tõendavad - võlakohustust tõendavad - ostu- ja müügiõigust tõendavad (tuletisväärtpaberid) Aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber. Aktsionäril on õigus osale ettevõtte varast ja kasumist. Dividend – aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa.
40. Finantseerimisotsused on otsused selle kohta, milliseid tegevusi finantseerida. Finantseerimisotsused ehk kapitali struktuuri hindamisega seotud otsused. 41. Ettevõtte finantseesmärk on viia maksimumini ettevõtte turuväärtus, ehk selle kaudu vähendada omanike jõukust, rikkust. Ettevõtte finantseesmärk on viia maksimumini ettevõtte turuväärtus, ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust, rikkust. 42. Aktsia hinna ja kasumi suhet tähistatakse lühendatult P/B. Aktsia hinna ja kasumi suhet tähistatakse lühendatult P/E või aktsia turuväärtuse ja raamatupidamisväärtuse suhet tähistatakse lühendatult P/B. 43. Vertikaalanalüüsil võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes. Vertikaalanalüüsil võrreldakse ühte vaadeldava aasta näitajat baasiga samast aastast ehk vaadeldakse erinevate komponentide omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. 44
Valeraha tgeijateks olid need kirikutegelased ehk preestrid. Hakati segama ja solkima seda kulda odavamate metallidega, et saada suurem kogus kuldmünte. Kuld on pehme ja hakaksid kuluma (servad). Teistel tekib vajadus oma kuldraha säilitada, tahavad hakata hoidma preestrite juures kirikus (hoidlates). Tekkis hoidlateteenus-varahoiuteenus, sinna peale pandi ka nimi.. On tekkinud üks esimesi väärtpaberi eelkäija või alge nimelt on tegemist nimelise lihtveksliga. Veksel on kirjalik väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse nõuda veksli väljaandjat hoiustatud vara vastuvaidlematult välja andmist.Veksli tagaküljele märgiti summaga millega saab vara tagasi. Hoidlad hakkavad välja andma veksleid ühele summale, kuid väiksemate veksliväärtustega. Nt keegi pani hoiule 100 raha siis ta ei saanud ühte 100 vaid 5 20st nt. Esitajaveksel- see kelle käes on see veksel, sellel on ka kõik õigused selle veksli üle .Eelmine omanik ei ole keegi, kuna nime pole seal peal.
..................................................................... 14 SISSEJUHATUS Antud töö käigus mina arutlen väga huvitavat ja tänapäeval väga populaarset teemat aktsiad. Mina isiklikult olen väga huvitatud selles valdkonnas, kuna tegemist on rahalise, vaid üsna riskantse tegevusega. Olen veendunud, et aktsiate mõistmine ja kauplemine on päris raske protsess, mille aru saamine võtab aastaid. 2 1. MÕISTED 1.1 Aktsia mõiste Ainetöö teemaks on "investeerimine aktsiatesse: kuidas valida aktsiaid ja nendega kaupleda?", kuigi enne kui rääkida selle kohta peab aru saama mida need sõnad üldse tähendavad. Esiteks, aktsia (inglise keeles on stock; share; equity) on väärtpaber, mis tõendab selle valdaja proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning, mis annab selle omanikule ehk aktsionärile
3. Võõrkapitali kasutamise suhtarvude alusel saab otsustada, mil määral ettevõte kasutab laenatud vahendeid ja firma võimet võõrvahedite kasutamisega seotud fikseeritud maksete (intresside jne) tasumiseks. Indikaatorid: võlakordaja; kohustuste ja omakapitali suhe; kapitaliseerituse kordaja; intresside kattekordaja; fikseeritud kulude kattekordaja. Võlakordaja = (lühiajal + pikaajal kohustused)/ varade maksumus Kohustuste ja omakapitali suhe = (lühiajal + pikaajal kohustused)/ omakapital Kapitaliseerituse kordaja = pikaajal kohustused/ (pikaajal kohustused + omakapital) Intresside kattekordaja = ärikasum/ perioodi intressikulu 4. Tasuvuse e rentaabluse suhtarvud annavad hinnangu ettevõtte tegevusele tervikuna. Nad näitavad , kui efektiivselt genereeritakse kasumit müügist, varadelt, omakapitalilt. Indikaatorid on: müügikäibe üldine rentaablus; müügikäibe ärirentaablus; müügikäibe puhas rentaablus; investeeringute rentaablus; investeeringute puhasrentaablus;
sama ettevõtte puhul. · Krediidirisk - võlakirja väljaandja ehk emitendi suutmatus maksta intresse või laenu põhiosa. Seda püüab hinnata muuhulgas krediidireiting (ka kõrge intress viitab kõrgele riskile) · Intressimäärarisk, mis koosneb kahest osast: · Tururisk (ka hinnarisk) Võlakirja turuväärtus muutub sõltuvalt paljudest teguritest (sh riskitase, intressitase turul, nõudlus ja pakkumine jne. Pikemaajalised võlakirjad on rohkem sõltuvad üldisest intressitaseme muutusest. Oluline kui soov võlakirja müüa!! · Reinvesteerimisrisk Ei saa kindlalt teada, millise tulumääraga saame reinvesteerida võlakirjalt saadavaid kupongne või muid makseid · Likviidsusrisk - raske oma väärtpabereid müüa "õiglase" hinnaga Emitendi riskitaset ning sellest tulenevat oodatavat laenamise hinda väljendavad muuhulgas krediidireitingud 3 11
maksma aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär aktsia omanik alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioon - vara väärtuse langus (kulum) e.omaniku tulu (mitterahaline kulu. annuiteet - on püsiva suurusega maksete lõplik jada. Näiteks võib annuiteedina
töögruppide vahel st suur püramiid) ning seetõttu keeruline luua alt-üles ja ülevalt-alla kulgevat mõõdikute süsteemi. Mõõdikute süsteem baseerub paljudel erinevatel mõõdikutel ning info kogumine on aeganõudev. 18. Millised on turuväärtusel põhinevate mõõdikute olulisemad plussid ja miinused? Lisanduv turuväärtus MVA = ettevõtte turuväärtus - investeeritud kapital. Investeeritud kapital = omakapital + intressi kandvad kohustised bilansilises maksumuses = varad – mitterahalised bilansikirjed Puudused: 1. Ei arvesta kapitali alternatiivkulu 2. Ei saa arvutada üksuse tasemel ning avalikult mittekaubeldavate aktsiate puhul 19. Millised on finantsmõõdikute olulisemad plussid ja miinused? Finantsmõõdikud - EPS, ROIC, ROE, EP, EVA, DCF. EPS - kasum aktsia kohta (EPS kasv %) = (puhaskasum – eelisaktsia dividendid) / kaalutud keskmine aktsiate arv Puudused: 1
Mõõdab ettevõtte seisundit ja lähiminevikku On suunatud tulevikku Kindlad reeglid ja seadused Puuduvad formaalsed nõuded Konsolideeritud info Segmenteeritud info Varadel on bilansiväärtus Oluline on ajaväärtus ning turuväärtus Ei arvesta riske Riskianalüüs ja väärtuse loomine ,,omakapitalil ei ole kulu" Omakapital on (alternatiiv)kulu Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, välishuvist tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D 3. Turu efektiivsuse vormid ning selle järelmid?
Finantsaruanne on kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne. Suhtarv mõõdab erinevate näitajate suhet. Bilansi põhivõrrand on aktiva = passiva (bilansimaht) ehk varad = võlakohustused + omakapital ehk varad = võlakohustused + ettevõtte puhasväärtus ehk varad = võlakohustused + netovara Põhiaruanded on bilanss, rahavoogude aruanne, kasumiaruanne, omakapitali muutuste aruanne. Rahandus ühendab endas raha, riskide ja aja kontseptsioone. Äriettevõtte rahandusega tegelemist nim finantsjuhtimiseks. Ärirahandus ehk äriettevõtte rahandus. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärk: olemasoleva omakap. turuväärtuse viimine maxini ehk selle kaudu suurendada omanike jõukust ja rikkust
maksimeerimise printsiibist, arvesse võttes riski-tulu kompromissi. Otsustusprotsessi käigus on oluline leida optimaalne kapitali struktuur, mis minimeeriks kapitali hinna, aidates teha seeläbi ettevõtte väärtust suurendavaid optimaalseid investeerimisotsuseid. Rahandusteoorias on ettevõtte eesmärk viidud kõrgeimale tasemele. Ettevõtte eesmärk on tema omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. See tähendab, et ettevõtte tegevus peab olema suunatud aktsia teoreetilise väärtuse maksimeerimisele, kuivõrd aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all. Rikkuse maksimeerimine on kõrgeim eesmärk, mis on tähtsam kui kasumi maksimeerimine, sest viimane ei võta arvesse riski-tulu kompromissi ega ole rahaline. Mikroökonoomikas väidetakse, et ettevõtte eesmärk on kasumi maksimeerimine. Selline käsitlus on aga tänapäeval puudulik, sest ignoreeritakse raha ajaväärtust ja riski ning enamasti ei võrdu kasum rahaga.
Meie grupp teeb kolmanda. Andmeid saab finantsinspektsiooni kodulehelt: www.fi.ee TÄHTAEG: 19-st aprillist Raha Sisse juhatus ainesse. Finantsinstrument- kohustus, lepinguline õigus, II osapoolele vara üleandmise või vastuvõtmisega seoses, leping mille tulemusel ühele osapoolele tekib finantsvara ja II osapoolele finantskohustus või ka omakapitali instrument. Finants instrumentideks loetakse lisaks rahale; väärtpabereid, laene, hoiuseid, tuletis instrumente ehk derivatiive, võlgu ja nõudeid. Elektrooniline raha-raamatupidamislik raha-plastikraha- kontoraha ja sula raha- käega katsutav raha. Esemed -> Kaupraha -> väärismetallid -> mündid (13saj. alguses hakati vermima) Barter tehing kullakaupmehed 1220 tast pärinevad ühepoolsed õõnesrahad. ->kviitungid ja vekslid -> Raha 1) pangatähed 2) mündid 3) elek. Raha
14. Millised on säästude paigutamise võimalused? Raha arvelduskontol- ei teeni interrsi, saab igal ajal välja võtta. Säästu- või kogumishoiuse variant, raha teenib intressi, raha ei saa igal ajal välja võtta. Tähtajaline hoius- ei saa raha lepingut katkestamata välja võtta. Investeerimishoius- võimaldab saada osa aktsiaturgude tootlusest, mis võib anda võimaluse teenida tähtajalisest hoiusest suuremat intressi. Võlakirjad- võlakiri on väärtpaber, mis tõendab et võlakija saaja on võlaandjalt laenu saanud. Aktsiatesse- peab pidevalt jälgima aktsihindade muutusi börsiturul. Tuletisväärtpaber ehk derivaat- väärtpaber, mis tõestab et väärtpaberi omanikul on õigus või kohustus teisi väärtpabereid tulevikus kelleltki osta või kellelegi müüa, kindlal hulgal ja kinda hinaga Kinnisvarainvesteering, kunstiteosed, kollektsineerimisväärsed esemed, väärismetallid, vääriskivid.
annaabi.ee 
