Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ettekanne futurismi kohta". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
futurism, filippo, tommaso, futuristlik, kunstistiil, konsonantide, majakovski, boriss, pasternak, kildudeks, giacomo, balla, carlo, carra, gino, severini, umberto, boccioni, antonio, sant, elia, luigiFuturism Koostaja: Pille-Riin Tilk Futurismi algus Futurism (ladina keeles futurum 'tulevik') on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti ja kirjandusvool. Futuristide manifesti loojaks on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti ning see ilmus 20. veebruaril 1909. aastal Pariisis ajalehes Le Figaro. Esimeses manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Futurismi olemus Kujutavas kunstis taotlesid futuristid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane
Futuristid FUTURISM: Futuristid on kirjanikud, luuletajad ja kunstnikud, kes hakkasid 20.ndal sajandil aretama uut kunstlist liikumist futurismi. ."Futurism" tuleb ladina keelsest sõnast futurum tulevik. Futurism on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool, millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine ja vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust. Futuristid tahtsid kujutada suurlinlase mõttemaailma rahutuid muljeid. Nad väljendasid oma seisukohti manifestides, mida levitati erinevatel rahvakogumistel ja samuti ajakirjanduses. Futuristid tegelesid rohkelt enesereklaamiga, mis oli tihti kärarohke ning tekitas skandaale. Sellisest käitumisest on hiljem paljud kunstivoolud eeskuju võtnud. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaaegse ja kiire elu
Audentese Spordigümnaasium Futurism Referaat Koostaja:Siim Oja Juhendaja:Rainer Vilumaa Tallinn 2010 Sisukord 1. Futurism. 2. Futurism kirjanduses. 3. Eesti kirjanduses ja tähtsamad levitajad. 4. Futurism kujutavas kunstis. 5. Filippo Tommaso Marinetti. 6. Pildid futuristlikest teostest. Futurism. Futurism kui "tulevikukunst", sündis Itaalias 1909. aasta paiku. Paljude noorte meelest oli Itaalia tol ajal väga mahajäänud maa. Neile ei meeldinud unine provintslikkus ja eelnenud sajandite kultuuripärandi najal olesklemine. Nende arvates tuli üleminekut moodsale, tehnitsistlikule elulaadile kiirendada ja suunata pilk ainult tulevikku, katkestades sideme minevikuga
Futurism Futurism · Futurism on 1909.aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. · Oma seisukohti väljendasid futuristid nn. manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. · Futuristide manifesti loojaks on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti ning see ilmus 20. veebruaril 1909. aastal Pariisi ajalehes Le Figaro. · Esimeses manifestist kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Futurism · Aastal 1910 esitati teine, futuristlike maalikunstnike manifest, kus neid ideid edasi arendati.
Futurism Futurism, "tulevikukunst", sündis Itaalias 1909. aasta paiku. Paljude noorte meelest oli Itaalia tol ajal väga mahajäänud maa. Neile ei meeldinud unine provintslikkus ja eelnenud sajandite kultuuripärandi najal olesklemine. Nende arvates tuli üleminekut moodsale, tehnitsistlikule elulaadile kiirendada ja suunata pilk ainult tulevikku, katkestades sideme minevikuga Futurism on kunstivool, millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine. Huvitaval kombel sündis futuristlik kunst kõigepealt teoreetiliselt ja ideoloogiliselt. Kõigepealt vormistati seisukohad ja suundumused ning alles siis asuti looma neile vastavaid kunstiteoseid. Oma seisukohti väljendasid futuristid nn. manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Futuristide tegevusega kaasnes kärarikas ja
2010 Futurism Itaalias Referaat Algus Itaalia oli 20. sajandil Euroopas veel väga mahajäänud riik. Just sellepärast oli kunstnikele, kirjanikele ja teistele vaimuinimestele tähtis katkestada sidemed minevikuga ja vaadata tulevikku. Samuti ei meeldinud neile provintslikkus. Futurism tuleb itaaliakeelsest sõnast futuro tulevik. Futurism sai alguse Itaalias kirjandusliku liikumisena. Sellele pani alguse poeet Filippo Tomaso Marinetti 1908- ndal aastal. Futurismi lähtekohaks on itaalia patriotism. Marinetti kutsis inimesi üles avalike kohti täielikult hävitama: raamatukogusid, muuseume, akadeemiaid ja kogu tervet linna. Oma seisukohti väljendasid futuristid nn. manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Futurism kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst, see tähendab et kirjandus tekkis enne kunsti. Selle poolest erineb futurism
Futurism Futurism tuleb sõnast futuuro, mis tähendab tulevikku. Futurism ehk tulevikukunst sündis Itaalias 1909. aasta paiku. Paljude noorte kunstnike meelest oli Itaalia väga mahajäänud ja nende arvates tuli üleminekut moodsale elulaadile kiirendada. Peeti oluliseks heita pilk tulevikku ja katkestada sidemed minevikuga. Paljud hakkasid oma seisukohti manifestides väljendama. Futuristide tegevusega kaasnes suur enesereklaam, mis sai paljudele hilisematele kunstivooludele eeskujuks.
Audentese Spordigümnaasium Rainer Komi Futurism Referaat Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn 2010 Sisukord Tiitelleht.............................................................................................1 Sisukord..............................................................................................2 Futurismi teke ja seisukohad......................................................................3 Futurism kujutavas kunstis........................
Futurism (ladina keeles futurum 'tulevik') on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Futuristide manifesti loojaks on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti ning see ilmus 20. veebruaril 1909. aastal Pariisis ajalehes Le Figaro. Esimeses manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Marinetti väitis näiteks, et: "Kihutav võidusõiduauto, mis sarnaneb suurtükikuuliga, on kaunim Samothrake Nikest!".
Teisalt oli 20. sajand aga revolutsioonide ja maailmasõdade sajand - see omakorda pani paljud hoopis pessimistlikult suhtuma. Tormiline areng toimus ka kunstis. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. 20. sajandi algupoolel aga pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism. Eesminejaks oli mõistagi maalikunst, kui tellija maitsediktaadile kõige vähem alluv kunstiliik. Kuid uued ideed juurdusid kähku ka arhitektuuris - tormiliselt kasvavad linnad nõudsid oma. Juba 19. sajandil laialdaselt kasutusele võetud uued
Teisalt oli 20. sajand aga revolutsioonide ja maailmasõdade sajand - see omakorda pani paljud hoopis pessimistlikult suhtuma. Tormiline areng toimus ka kunstis. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid kunstilisi tõekspidamisi. 20. sajandi algupoolel aga pöörati kunst sõna otseses mõttes pea peale. Õhinal tormati uusi kujutusviise ja arusaamu leiutama. Kiiresti vahelduvad kunstivoolud, nagu näteks fovism, kubism, abstraktsionism, ekspressionism, futurism, dadaism ja sürrealism - neid on kombeks nimetada avangardistlikeks (prantsuse keeles tähendab avant garde eesminevat, eesrindlikku). Teine sageli kasutatav mõiste on modernism. Eesminejaks oli mõistagi maalikunst, kui tellija maitsediktaadile kõige vähem alluv kunstiliik. Kuid uued ideed juurdusid kähku ka arhitektuuris - tormiliselt kasvavad linnad nõudsid oma. Juba 19. sajandil laialdaselt kasutusele võetud uued
Futurism, "tulevikukunst", sündis Itaalias 1909. aasta paiku. Paljude noorte meelest oli Itaalia tol ajal väga mahajäänud maa. Neile ei meeldinud unine provintslikkus ja eelnenud sajandite kultuuripärandi najal olesklemine. Nende arvates tuli üleminekut moodsale, tehnitsistlikule elulaadile kiirendada ja suunata pilk ainult tulevikku, katkestades sideme minevikuga. Futurism on kunstivool, millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine. Huvitaval kombel sündis futuristlik kunst kõigepealt teoreetiliselt ja ideoloogiliselt. Kõigepealt vormistati seisukohad ja suundumused ning alles siis asuti looma neile vastavaid kunstiteoseid. Oma seisukohti väljendasid futuristid nn. manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Futuristide tegevusega kaasnes kärarikas ja skandaalimaiguline enesereklaam, mis sai paljudele hilisematele kunstivooludele eeskujuks.
ligia aeglane. Sellepärast muutubki noorte jaoks uudsus kultusobjektiks. Nad tahavad luua sellist kunsti, mis võimaldab katkestda igasugused sidemed minevikukunstika. Mineviku asemel on tähtis tulevik, sellepärast nimetati nende looming futurismiks (it.keeles tulevik). Futurism programmina sündis palju ennem kui kunst. Esitasid nad oma plaane manifestidena. Levitasid ka ajakirjanduses. Tegid endale reklaami esimesed. Manifestide autoriks, eluheakorraldajaks oli Filippo Tommaso Marinetti. Teda peetakse futurismi isaks ajakirjanik. Tegelikult tema ideeks oli see, et ta ei tahtnud luua traditsioonilist luulet, püüdis leida sellist poeesiat, mis oleks õige uues maailmas (muutuvas). Ülistas oma luules tsivilisatsiooni, väitis, et vana kunst on surnud ja kõlbmatu. Andis välja rahvusvahelist ajakirja Poeesia, kus propageeris vabavärssi ja kunsti universaalsust. Esimese manifesti avaldas Prantsuse leht Le Figaro. Tema avaldused olid teatraalsed ja tundeküllased.
Robert Delaunay Fernand Leger Skulptuur: Constantin Brancusi Aleksandr Arhipenko Jacques Lipchitz Futurism - Itaalia sai iseseisvaks teistest EUroopa riikidest hiljem ning seal oli seega ka uue ja vana kontrast suurem. Noorte kunstnike jaoks oli Itaalia jätkuvalt provitslik ja aeglaselt arenev ning seega sooviti leida midagi täiesti uut. Uudsus saigi peamiseks eesmärgiks ning see pidi katkestama suhted minevikuga. Futurism väljendast ennast peamiselt läbi manifestide, millest esimese avaldas Marinetti, kus esinev kärarohke enesereklaam oli kunstajaloos ennenägematu. Futurism programmina sündis ka tunduvalt varem kui sellele vastavad kunstiteosed. Vana kunst oli kõlbmatu ja muuseumid surnuaiad, eriti vaimustuti tehnika arengust ja masinatest, mille kajastamist peeti inimhinge näitamisest olulisemaks. Sellest tulenevalt sai futuristliku kunsti üheks peajooneks dünaamika ja liikuvuse väljendamine
19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. 2. Võitlev avangard - futurism Mineviku kultuuritraditsioone eitava futuristliku liikumise ametlikuks sünniks võib pidada luuletaja ja maalikunstniku FILIPPO TOMMASO MARINETTI (1876-1944) artiklit ajalehes Le Figaro 1909. aastal: ,,Hävitagem muuseumid, mis katavad me maad nagu surnuaiad... kunstiteos peab olema agressiivne... kihutav võidusõiduauto on kaunim kui Samothrake Nike." Futurismi õitseaeg kestis Itaalias 1916. aastani ning ta arenes
Täpselt nii on ka kaasaegse kunsti mõistmisega - vaataja ise loob tähenduse, sõltuvalt enda teadmistest, elukogemusest, väärtushinnangutest ja suhtumisest kunstniku poolt valitud teemasse. Mis mõtted või tunded seejärel vaatajas tekivad võivad olla erinevad ja sõltuda erinevatest asjadest aga just selline isiklik suhestumine teosega on oluline tänapäeva kunsti mõistmisel. 2. võitlev avangard futurism AVANGARD Vene avangardi mõistet kasutati defineerimaks suurt mõjuvõimast moodsa kunsti õitsengut Venemaal (Vene Impeeriumis ja Nõukogude Liidus) umbes 1890-1930.aastatel. See mõiste hõlmab paljusid selle aja eraldiseisvaid kuid seotud kunstiliikumisi: neo-primitivism, supermatism, konstruktivism ja futurism. Vene avangardi populaarsus oli kõige suurem vene revolutsioonide vahelisel perioodil 1917-1931, mil avangardi ideed põrkusid uue riikliku sotsiaalrealistliku korraga
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist
Leia sarnasusi ja erinevusi sarnasused erinevused Kahe maali sarnasus on maalimistehnikas, Kahe maali erinevus on värvitoonide kus juures, mõlemad on maali pildi kasutamises, ühel pastellsemad toonid. suhteliselt kokku pannud. Geomeetrilised Täiesti sõltumatud objektid. kujundid Kumb maal meeldib Sulle rohkem? Miks? Mulle meelib rohkem Georges Braque looming, kuna sellest on vähemalt midagi aru saada. Futurism Iseseisev töö õpiku Kunstikultuuri ajalugu. 12. klass § 9 põhjal 1) Iseloomusta Itaalia kui riigi arengut 19.-20. saj vahetusel! Kuidas mõjutas see kunsti arengut? Itaalia kujunes üheks rahvusriigiks alles 19.sajandi lõpul. Eri provintside poolfeodaalsed traditsioonid sattusid teravasse vastuollu uue elulaadiga,mis arenes eriti tormiselt mõnes Põhja-Itaalia tööstuslinnas. Uue ja vana kontrastid olid siin suuremad kui Lääne-Euroopas.
1.Impressionism ja moodne maailm 2. võitlev avangard - futurism 3. dada ja sürrealism 4. abstraktne ekspressionism 5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8
saj. algus Ipressionism:Claude Monet 1840-1926 19. saj. lõpp20. saj. algus Sümbolism Edvard Munch 1863-1944, juugendstiil Gustav Klimt 1862-1918, rahvusromantism alates 1880-ndatest Postimpressionism: Paul Gauguin1848-1903, Vincent vanGogh 1853- 1890, Paul Cezanne 1839-1906 1886 Naivism: Henri Roussaeau 1844-1910 1907 Kubism: Pablo Picasso1881-1973 1909 futurism u 1910 Abstraktsionism Fovism: Henri Matisse 1869-1954, ekspressionism 1916 dadaism Marcel Duchamp 1887-1968 ja metafüüsiline kunst 1924 Sürrealism: Salvador Dali 1904-1989 1920-ndad funktsionalism ja konstruktivism 1920-ndad1959 totalitaarne kunst Venemaal ja Saksamaal 1940-ndad abstraktne ekspressionism USA-s
Seetõttu on kõik kehad saledad, kuid puised. Üks hilisloomingu tuntumaid portreid ,,Poiss sinises" , maastikutaustata. Wright sai populaarseks temaatika tõttu 20.sajandil: kujutas teaduslikke eksperimente. Tuntuim suureformaadiline maal ,,Katse õhupumbaga". Maalil ka kunstnik laste juures. Kasutati hilisemas näidendis. Linnuke sureb vaakumiga täidetud nõus. ,,Filosoof planetaariumi kohta loengut pidamas" Klassitsism ja Romantism Klassitsism on viimane kunstistiil, mis levib nii arhitektuuris, kujutavas kui ka tarbekunstis. Klassitsism tuleneb ladinakeelsest mõistest classicus- eeeskujulik, parim; selle võttis kasutusele J J Winckelmann, esialgu 5-4.saj eKr kohta. Seda aega pidas parimaks ning see seisukord püsib tänapäevani. Winckelmann oli tegev ka arheoloogina Lõuna-Itaalias Napolis. Rõhutas antiigi täpset matkimist. Winckelmann ütles, et kunst peab olema lihtne, staatiline ning rahulik
päike, torn ja lennuk <- FERNAND LÉGER (inimese tööinimese- ja tehnoloogia ühtekuuluvus) Jacques Villon Albert Gleizes Jean Metzinger Roger La Fresnaye Henri Le Fauconnier Andre Lhote CONSTANTIN BRÂNCUSI säilitab huvi orgaanilise maailma pehmuse vastu. ALEKSANDR ARHIPENKO HENRI LAURENS JAQUES LIPCHITZ FUTURISM Erineb varasematest kunstivooludest, kuna kõigepealt eelnes ideoloogia ja siis tekkis kunst ideoloogiline programm sündis juba terviklikult enne, kunst tekkis sekundaarselt. Püüab haarata kõiki kunstiliike, olla üldkultuuriline. Püüab ületada kunstiliikide piire ja elu ja kunsti piire. Eesmärgiks pole tihti mitte seinale pandav pilt vaid hoopis sündmus, demonstratsioon, aktsioon mis sekkub ellu. Modernism/avangardism. Uuendamine vs lammutamine
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24
Manerism 16. sajandi keskel algas Itaalia kunstis langus. Ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi, nende maneeri. Siit pärineb ka sellise kunsti nimetus - manerism. Maneristlikud pildid mõjuvad kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid magusad. Moodi läks kõrgrenessansi eri suurmeistrite nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga oluliseks peeti tunnete ülevoolavat kujutamist. Manerismist sai alguse järgmine kunstistiil - särav ja jõuline barokk. Maneristid tõstsid esile rahutu atmosfääri ja veidra, viirastusliku maailma. Tintoretto maalidel toimub kõik nagu kõrgemate taevalike jõudude tahtel. Tema tegelased sarnanevad salapärastele olenditele, kes ebateadlikult estikuleerivad ja väljendavad nii oma hingeelamusi. Pildil "Ariadne, Venus ja Bakchos" paiskub Venus ainult korraks kohale, sätib kiiruga Ariadne tähepärga, õnnistab Bakchose abielusõrmust ja tormab keerisena taevasfääridesse tagasi.
maastiku maalijaid Isaak Levitan, kellele on o mane lüüriline loodusekäsitlus. ROMANTISM Üldiseloomustus Romantism on laie m vai muelu suund, mis kunstis h õl mas ligikaudu 19. sajandi teise veerandi. Ro mantism pole rangelt võttes enam kunstistiil, vaid kunstisuund. Muutunud oli ühiskondlik taust pettumine revolutsioonides, m õistuspärasuses, igatseti ,, ära". Ro mantis m on täielik vastand klassitsis mile. Lihtsalt ö eldes klassitsis mis on esikohal m õistus, ro mantismis süda. Tunti huvi keskaja, religiooni,
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23
Dramaturgiliselt tegelaste lahtiharutamine ja muukimine. Isiksus ei ole terviklik, vaid vastuoluline ja fragmentaarne. Kõrvuti unistamine ja ärkvelolek, tõelisus ja fantaasia; mehelikkus-naiselikkus; teadvus- alateadvus. Vastandumine. Oluline keele poeetiline musikaliseerimine. Prantsuse sümbolistidele ühine Richard Wagneri teoste kultuslik kaustamine. Nägid Wagneri teostes sümbolistliku liikumise alget. Teine inspiratsiooniallikas Nietzsche teosed. 6) Futurism Alguse sai Itaaliast. Manifestide kaudu; esimene 1909 ja selle kirjutas Filippo Tommaso Marinetti. Ta on itaallane, kirjutab nii itaalia kui prantsuse keeles. Kirjanik, luuletaja, aktivist. Peetakse futurismi isaks. Rohkem kunstnik kui luuletaja. Suur organisaator, kunsti patroon. Ta manifesteeris kümmet punkti: hädaoht, kiirus, masinlikkus, jultumus, võitlus, vallutamine, sõda, lammutamine jne said märksõnadeks. Tuleb välja, et futurism on suunatud
Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul.) algusriim vt riim. allegooria mõistukõne, mille ülesanne on midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult. Allegoorilises tekstis kujutatud isikute, nähtuste, olukordade all tuleb näha teisi isikuid, nähtusi, olukordi. Näiteks: Müür, mis hakkab pragunema, kipub ära lagunema, seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda. (Juhan Lilienbach.) alliteratsioon algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. Näiteks: Venda kuulis, vasta kostis / / (Rahvalaul.) alltekst teksti peidetud mõte; teksti ridade vahelt väljaloetav mõte. Alltekstil oli täita tähelepanuväärne roll 1970.1980. aastate eesti kirjanduses. Näiteks: Tuulelapsed Must Vari käib akna taga, kes mullu ka lagedel käis. Ta uitab siin alati. Aga tuulelapsi me tuba on täis. Täna pilluvad pilvepalli nad mu sängi ka puiesteelt. Nad on lapsed ja nad lihtsalt ei salli, et vihm räägib
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
annaabi.ee 
