Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Etna vulkaan". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vulkaan, purskab, kihtvulkaan, magma, sitsiilia, idaranniku, vulkaane, 1669, maavärinad, 3295, vaevaliselt, lühikesedEtna vulkaan 1. Paiknemine Etna vulkaan on tegevvulkaan Sitsiilia idaranniku lähedal, Euroopa kõrgeim vulkaan. See on Itaalia kõrgeim tipp Alpidest lõuna pool. Punasega märgitud Etna. 2. Millest on tulnud selline nimi? Etna tähendab mäge. Sitsiilias tuntud Muncibeddu ja Itaalias Mongibello nime järgi, mõlemad nimetused tähendavad mäge. 3. Kas tegemist on aktiivse või kustunud vulkaaniga? Kui aktiivne vulkaan, siis millal viimati purskas? Kui on toimunud mõni eriti tugev purse, siis sellest veidi pikemalt. Etna vulkaan on üks aktiivsemaid vulkaane maailmas.Viimati purskas Etna suitsu ja laavat välja 13.aprillil. Käesoleval aastal on Etna pursanud juba 6 korda, need on sundinud küll lähedal asuvat lennujaama sulgema, kuid geoloogide sõnul need pursked inimestele ohtu ei osuta. Viimane tõeliselt suur purse toimus 1669
Vulkaan Etna Asukoht: Vulkaan Etna asub Itaalias, Sitsiilia idaranniku lähedal. See vulkaan asub Catania ehk siis Sitsiilias suuruselt teise linna lähedal. Etna asub Aafrika laama ja Euraasia laama kokkupõrkekohal. Seal sukeldub üks laam teise laama alla, seetõttu esineb
JKHK Kivi- ja Betoonkonstruktsioonide ehitus KE11 Vulkaan Etna Referaat Õpilane: Adrian Prints Juhendaja: Reet Meerits Särevere 2013 Sissejuhatus Referaat räägib Etna vulkaanist, selle pursetest ja ajaloost. Etna Maailmas pole palju selliseid paiku, kus ühte ja sama vulkaani võib imetleda nii
Referaat VULKAANID Karin Kolomainen. Sõle Gümnaasium. 7b. Tallinn 2004 1.Vulkaanid 1.1 Mille järgi said vulkaanid oma nime? Vulkaan ehk tulemägi on oma nime saanud rooma tulejumala Vulcanuse järgi. Kreeka kroonik Herodotos ( u 484 425 eKr ) kirjeldas Hiera saart, mil asetseva mäe tipus olevast avast paiskub aeg-ajalt välja suitsu ja tuld. Kreeka muistendites räägitakse, et see oli tulejumala Hephaistose sepikoja ava, kus jumal mäe sügavuses relvi sepistas. Roomlased nimetasid Hephaistost Vulcanuseks ja andsid saarele nimeks Vulcano. Selle järgi hakatigi tulemägesid vulkaanideks kutsuma. 1.2 Mis on vulkaanid?
magmakoldeid; • Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. • Laamade servalade nim põrkuvate e. kokkukulgevate servadega subduktsioon 3.3. Kahe mandrilise laama põrkumine. Convergent boundary Mandrilised laamad on kergemad ookeanilistest laamadest, seetõttu vahevöösse ei sukeldu. Ja vulkaane otseselt ei tekita. Niisuguseid kokkupõrkeid iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. See on mäestike tekkimise kõige levinum viis. Nt. Himaalaja, mis on tekkinud India-Austraalia laama ja Euraasia laama kokkupõrkel ja tõuseb siiamaani. Nii on tekkinud Apalatšid (Ameerika) ja Alpid (Euroopas) Kurrutus – lainekujuline kivimite deformatsioon. Põrkuvad mandriline ja mandriline laam
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on vulkaan?.......................................................................................................................4 2.Erinevad vulkaani tüübid.........................................................................................................5 2.1.Kilpvulkaanid.....................................................................................................................5 2.2.Kihtvulkaanid......................................................................................
15, siis Itaalias on kell 19.15. See tähendab, et riigid on Eestiga peaegu samal laiusjoonel. ( Eesti on kõigest umbes 20° ida pool ) Riigi kuju Ilmselt Itaalia juures kõige tuntum fakt ongi see, et see riik on saapakujuline. See pikk saapakujuline poolsaar ulatub Sveitsist kuni peaaegu Põhja-Aafrikani ja tänu sellele on seal ka erinevates kohtades väga erinev kliima ja erinev maapind. Lisaks ,,saapale", kuuluvad Itaaliale ka Sitsiilia, Sardiinia ja paljud muud väiksemad saared. Itaalia ranniku pikkus koos saartega on umbes 7600 kilomeetrit. Riigi pinnamood Valdav osa Itaaliast on mägine, teda ilmestavad nii jääliustikud ja mägijärved põhjas ja sooja kliimaga Vahemere rannik lõunas. Maa sisejõudude tulemusena on tekkinud mäestikud, orud nende vahele ja vulkaanid. Suurim mäestik asub Itaalia põhjaosas Alpid. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub Euroopa kõrgeim
Liustikud moodustavad 2% Alpide pindalast. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Nende teravatipulised mäed koosnevad valdavalt dolomiidist, mis annab neile ilusa roosaka värvuse. Mäestiku lõunajalamil asub Po madalik. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid, mis ääristavad Po madalikku lõunast ja ulatuvad üle terve poolsaare. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia, viimane on Türreeni massiivi osa. Poolsaart ümbritsevad mitmed saarestikud: Toscana, Ponziane, Treniti jne. Lõuna-Itaalias asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv (1281 m) ja Etna (3350 m). Sageli esineb seal ka maavärinaid. 2. Hinda pinnamoe mõju majandusele (põllumajandusele, transpordile, turismile jm). Pinnamoe mõju:
Vulkaanipursked Maal ja nende mõju keskkonnale Vulkaan on tuld purskav mägi, mis mingi aeg otsustab plahvatada. Antud essees kirjutan ajaloo suurimatest vulkaanipursetest ja nende tagajärjest keskkonnale, samuti toon välja vulkanismi positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed. Minule kõige enam kõneainet pakkuv vulkaanipurse toimus 26.augustil 1883, kui otsustas purskama hakata Krakatau vulkaan, mis asub Sunda väinas Sumatra ja Jaava saare vahel. Seda on nimetatud ka kaasaja kõige võimsamaks vulkaanipurskeks, kus kaotas oma elu üle 37000 inimese. Märkimisväärne on ka see, et 27. augustil plahvatus kuuldi ka 4800 km kaugusele. Kuuldavalt heli kirjeldati kahuripakkudena. Isegi löökaine on piisavalt võimas, et purustada saarest 64 km kaugusel seilanute madruste kuulmekiled. Kuigi enam 5000 km kaugusel polnud
liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi. TV lk 19 ül 11, 14, 16; õpik lk 43-45. Mineraal- looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga kristallina, millel on kindel kristallstruktuur. Näiteks grafiit, teemant, kvarts. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Näiteks tardkivim graniit koosneb kolmest mineraalist- kvartsist, päevakivist ja vilgukivist. Tardkivimid tekivad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal. (nt. graniit, basalt) Voolav vesi, tuul ja liustikud kannavad setteid nende tekkekohast eemale, nõgudesse ja orgudesse ning veekogude põhja. Seal need kuhjuvad, ikka uus kiht eelmise peale. Algul on ladestunud setted pehmed ja pudedad, aja jooksul tihenevad alumised kihid pealmiste raskuse all. Vesi aitab setteosakesi veelgi tugevamini
Mis on vulkaan Vulkaanid tekivad tavaliselt maakoorte lõhedest (mis on omakorda tekkinud seoses laamade liikumise ja maavärinatega) st. Magma (vahevöös olev sulanud kivimimass) otsiblõhede kaudu teed maakoore ülemistesse kihtidesse, kus ta rõhu vähenemisel paisub, vabaneb gaasidest ja muutub vedelamaks (maapinnale voolanuna muutub magma laavaks). Laava võib väljuda kas rahulikult voolates või plahvatusega. Plahvatuse ajal paisatakse maakoore lõhedest välja suuri kivipomme koos gaaside, veeauru, tolmu ja tuhaga. Seejärel purskab või voolab välja laava. Maapinnal laava jahtub ja ajapikku moodustab koos muu purskematerjaliga koonuse- või kuplikujulise mäe. Osa magmast ei jõuagi maapinnale, vaid tardub juba maakoore lõhedes, moodustades seal kivimkehi. Iga purskega vulkaani kõrgus kasvab
juunil 1946. aastal rahvahääletusega (referendum). Itaalia on tuntud turismi, moe, kultuuri ja oma köögi poolest, mis on Euroopa üks tuntumaid ja mitmekesisemaid. 3 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Asetus ja naaberriigid Itaalia asub Lõuna-Euroopas. Põhjast lõunasse on riigi pikkus 1140 km. Itaalia asub 800 km vahemerre saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Itaaliale kuulub veel Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil Vatikani ja San Marino riigid. Põhjas moodustavad põhjapoolse piiri Alpid, mille piirjoont jagab ta Prantsusmaa, Sveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia naaberriigid loes on Prantsusmaa, põhjas Sveits, kirdes Austria ja Sloveenia. 4 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia
Maakoore paksus 40-80 km 5-8 km Vanus Vanem u. 4 miljardit aastat Noorem u. 180 miljonit aastat Koostis Tard,- sette,- moondekivimid Sette- ja tardkivimid (basalt) (graniit) Moodustus / Tihedus Mandrid / kergem Maailmamere põhi / raskem b) Võrdle geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servadel (okeaaniliste laamade eemaldumine, okeaanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe okeaanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkond. VULKANISM- maasisese soojusenergia poolt põhjustatud protsess, mille tagajärel magma ja
ühendite baasil. Silikaadist koor, oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnev tuum. Maakoor Maakoore piir vahevööga kannab Moho piiri nime Jugoslaavia seismoloogi auks. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise – basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort + astenosfääri peale jääv vahevöö = litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel asuvad süvamere setted.
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Saar Anžela 11R klass Vesuuv vulkaan Referaat Õpetaja: Ljudmila Lainola Tallinn 2015 Vesuuv Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Praegusel ajal tegutsevaid vulkaane maalimas on umbes 800 ning enamik neist asuvad maakoore nõrgemates kohtades, laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale. Üks suurimatest tänapäevaseni tegutsevatest vulkaanidest on 1281 meetrit kõrge Vesuuv vulkaan, mis asub Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. See on ainus tegevvulkaan Euroopa mandriosas. Vesuuv vulkaan ehk tulemägi on oma nime saanud rooma tulejumala Vulcanuse järgi. Vesuuv
Itaalia Asukoht: (Anna-Margarita Nukk) Itaalia on vabariik, mille pindala on 301 245 km2. Riigi rahvaarv seisuga 2008 aastal on 59,8 miljonit inimest. Itaalia pealinn on Rooma (rahvaarv 3,8 miljonit). Teised suuremad linnad on Milano, Napoli, Torino, Genova, Palermo, Firenze ning Veneetsia. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina (riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium) asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Loodus: (Anna-Margarita Nukk) Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad
Veneto maakond 2. Geograafiline asend Itaalia asub Euroopa mandril ja Euraasia maailmajaos. Ta asub 39°-43°pl ja 10°-19°ip. Asub Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni, Aadria- ja Joonia meri. Itaaliast põhja poole jääb Austria ja Sveits, lääne poole jääb Prantsusmaa ning ida poole jääb Sloveenia. Itaalia Vabariik on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia Vabariik asub Lõuna-Euroopas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad saared.
Juuru Eduard Vilde Kool Gerlinde Sims 7.klass LOODUSKATASTROOFID Referaat Juhendaja: Helle Kiviselg Juuru 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis tuleb juttu viiest suurimast looduskatastroofist - maavärinad, vulkaanid, tsunamid, orkaanid ja üleujutused. Looduskatastroofid on toimunud juba aegade algusest peale. Esimene suurimatest katastroofidest leidis aset vanas testamendis, kus terve maa ujutati üle veega. Ka tänapäeval toimub kahjuks väga palju taolisi loodusõnnetusi, kuid kõike põhjusega. Kui vanal ajal põhjendati maavärinaid, vulkaanipurskeid jms õnnetusi Jumala vihaga, siis nüüd on tehnika arenenud ja leidnud hoopis muid põhjuseid. Põhjuseid on
MAAVÄRINAD Maavärinate põhjuseks on litosfääri elastsete pingete äkiline vabanemine. Maavärinat iseloomustavad epitsenter ja fookus (seismograafiliselt määratakse hüpotsenter) on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Maavärina skeem: murrang f, fookus F ja epitsenter E. Sügavamad (fookused sügavamal kui 100 km) maavärinad esinevad subduktsioonivööndites. Juhuslikud tugevad maavärinad laamade keskosas on seotud plokiliste liikumiste ja litosfääri paksusega: kauaaegse energia akumulatsiooni vallandumine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S- lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus 5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja kivimitesse)
Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahelisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared, mis on üldiselt asustamata. Norra rannikuni on sealt 1472 km, Gröönimaa rannikuni 702 km ja Sotimaani on 1233 km. Islandist läänes paikneva Põhja-Ameerikas asuva Kanada asustatud alad jäävad saareriigist 4491 km kaugusele. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel, mis kuulub aastast 2008 Unesco Maailmapärandi nimistusse. Islandi pindala on 103 000 km². Kogu maa-alast moodustavad ülesharitud põllumaad 1%, karjamaad 20%, laavaga on kaetud 11% maast ja jääliustikega 12%, järved moodustavad 3% ning ülejäänud osal laiub tühermaa. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Üldkõrgus: 2210 m. Läbilõige 1 Läbilõige 2 Pinnamoe iseloomustus
Võru Kesklinna Gümnaasium Looduskatastroofid Referaat Sisukord 1. Saateks lk 3 2. Maavärinad lk 4 3. Üleujutused lk 5 4. Vulkaanid lk 6, 7, 8 5. Tornaadod lk 9 6. Kokkuvõte lk 10 7. Kasutatud allikad lk 11 8. Pildid lk 12 Saateks Me elame planeedil, mis on täis ohte. Maavärinat inimtühjas kõrbes või keeristormi asustamata piirkonnas ei peeta katastroofiks ning äärmisel juhul nimetatakse toimunut looduse vaatemänguks
Po ehk Lombardia madalik on oma viljaka pinnase tõttu üks Itaalia tähtsamaid põllumajanduspiirkondi, kus kasvatatakse peamiselt riisi, nisu ja maisi. Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid. ENE 4 lk 8 http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia http://www.fotogian.com/piemonte.html 7 Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Itaalia kõrgeim punkt on Monte Bianco Alpides, mis ulatub merepinnast 4748 m kõrgusele, madalaim punkt on Vahemeri (0m). Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani: uinunud Vesuuv Napoli lähistel ja väga aktiivne Etna Sitsiilias. Looduskatastroofidena võib Itaalias esineda vulkaanipurskeid, maavärinaid, maanihkeid, veeuptusi, põhjas ka lumelaviine. Veneetsiat ohustab pidevalt aga maapinna vajumine. http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia
laam, selline soojus voog ei suuda tekkida sinna mingisugust ookeani tekke või murenemist. Ta pidevalt murrab ülespoole voona ja laam liigub selle peale ja tekkivad vulkaanilised saared) 2. Laamade piirjoonte seos kitsaste meredega, mäestikega, kitsaste saarte ja poolsaartega, ookeanide keskahelikega Mäestik ja vulkaanid nendes piirkondades toimub ookeanide laama sukkeldumine kontinentaalse laama alla. Põhja ja Lõuna Ameerika (Andid) Kõrged mäestikud ja ei ole vulkaane siis siin toimub kaks laamade põrkumine. Nad on väga paksad ja nad ei ole võimelised esile kutsuma soojus voogusid mis viiksid vulkanii tekkeni. (Himaalai) Nii Atlandi kui Vaikse ookeani keskel on kõrgemad vööndid, mis on ookeanide kesahelikud, need vööndid , kus toimub ookeanide laamade lahknemine. Hästi pikkad ja kitsad merid (Punane meri) toimub laamade lahknemine. Pikki vulkaanilisi poolsaari või saari (Jaapan või Kaamtsatka) sarkaarte tüüp situatsiion, kus üks
16. Millised pinnavormid tekkivad kahe ookeanilise laama põrkumisel? Tooge näiteid. 17. Millised pinnavormid tekkivad ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel? Tooge näiteid. 18. Millised pinnavormid tekkivad kahe mandrilise laama põrkumisel? Tooge näiteid. 19. Mis on kontinentaalne rift? PILET nr 14 20. Mida tähendab tekkiv ookean ja sulguv ookean? PILET nr 9 21. Kirjeldage Havai saarteaheliku näitel ,,kuuma täppi". PILET nr 10 22. Kuidas jaotatakse vulkaane purske sageduse järgi? PILET nr 11 23. Millistes piirkondades leidub vulkaane laamtektoonika teooria järgi? PILET nr 15 24. Kuidas mõjutab magma koostis vulkaanide kuju ja purske iseloomu? PILET nr 12 25. Miks ja kuidas vulkaanid purskavad? 26. Millistes piirkondades on aluseline magma ja millised vulkaanid seal tekkivad? 27. Millistes piirkondades on happeline magma ja millised vulkaanid seal tekkivad? 28
Piirkonniti on energiabilansid erinevad. Palavvöötmes on soojenemine suures ülekaalus, polaaraladel toimub tugev jahtumine. Eestis on kiirgusbilanss suvel positiivne, talvel negatiivne. Hoovused ja tuuled ühtlustavad soojuse jaotust. Tsonaalsus Looduslike seaduspärasuste korrapärane vaheldumine. Selleks on loodusvööndid ja kliimavöötmed. Energiaallika alusel jaotatakse loodusprotsessid: 1) Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid: Mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, termaalvesi, vulkaanid. 2) Maa välisjõud ehk eksogeensed protsessid: päikesekiirgus, vooluvesi, kuu, tuul. Globaalprobleemid: Peamiseks põhjuseks on inimetegevus (globaalne soojenemine- kasvuhoone gaasid, liikide häving, osooniaugud, happevihmad; puhta vee puudus; kõrbetumine; tööstused; kaevandused; linnastumine; metsaraie; ressursside otsa saamine jne). Jätkusuutlik ehk säästlik areng Rahuldab inimkonna praegusi vajadusi kahjustamata
2. Välistuum koosneb samuti peamiselt niklist ja rauast, kuid on vedelas olekus, ulatub umbes 2900 kuni 5100 kilomeetri sügavusele. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. 3. Alumine vahevöö on tahke, koosneb peamiselt ränist, ulatub umbes 900 kuni 2900 kilomeetri sügavusele. 4. Astenosfäär on vedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond. 5. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sügavusele. 6. Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat.
tõusnud sulakivi tardumisel. subduktsioonivööndites. Sukeldumine vahevöösse Saab Ei saa Maa koore ja tuuma vahele jääv vahevöö koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest ja ulatub kuni 2900 km sügavusele. Vahevöö ülaossa jääb mõnesaja km paksune kiht, mida nim astenosfääriks. Astenosfäär kujutab endast osaliselt ülessulanud vahevöö kivimite piirkonda, kus selle tulemusena tekib basaltne magma. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevööga nim litosfääriks. See jaguneb mitmesuguse suurusega plaatideks litosfääri laamadeks, mis triivivad plastilisel astenosfääril kiirusega mõni kuni mõniteist cm aastas. Maa tuum algab 2900 km sügavusel ja ulatub Maa tsentrini 6371 km sügavusel. Maa tuuma moodustavad põhiliselt niklirikas raud, mille kõrval leidub veidi ka väävlit, hapnikku ja räni. Maa tuum jaguneb omakorda välis- ja sisetuumaks
magnesiovusiidiiks. ALUMINE VAHEVÖÖ E. MESOSFÄÄR - 660 km kuni 2900 km. Vp ja Vs tõusevad kogu selle tsooni piires ühtlaselt koos geostaatilise rõhu pideva kasvuga. 200 km enne tuuma ja vahevöö piiri toimub kivimite tiheduse ja seismiliste lainete levikukiiruse kasvu järsk vähenemine. Seda tsooni nimetatakse D´´ kihiks (nimi on pandud seismiliste lainete järgi mida kasutati selle tsooni avastamisel). Arvatakse et selles kihis genereeritakse vahevöö alaosast tõusvad ülessulanud magma hiidtilgad (diapiirid v. pluumid) MAA TUUM - Maa sfäär 2900 km sügavusest kuni Maa tsentrisse. 5200 km sügavusel eraldub selge seismiline sise ja välistuuma piir. Kuna S-lained tuumas ei levi ja Maa taha tekivad nii S ja P lainete varjatud tsoonid viitab see selgelt tuuma välimise vöö vedelale olekule. Põhiliselt meteoriitsetele, seismilistele ning Maa tiheduse andmetele tuginedes võib väita et Maa tuumas on ülekaalus metallilised elemendid, põhiliselt raud, tõenäoliselt veel
Saab sukelduda vahevöösse Hõredam tihedus Väga tihe Ei saa sukelduda vahevöösse Tekib juurde sukeldus ehk subduktsioonivööndites 2 2. Iseloomusta teket ja too näiteid: a. Tardkivimid - magma jahtumisel, kristalliseerumisel tekkinud kivimid. Maapinnale jõudnud magma tardumisel tekivad purskekivimid, maakoores tardunud magmast tekkinud kivimeid nimetatakse sünakivimiteks. Nt. Basalt(peeneteraline purskekivim, tüüpiline ookeanipõhjas,musta värvi); Graniit(jämekristalne süvakivim mandritel, koosneb punaka kaaliumpäevakivi, valkja naatrium- ja kaltsiumpäevakivi, halli kvartsi ning vähestest musta vilgu ehk biotiidi kristallidest). b
Kevad: september, oktoober, november Suvi: detsember, jaanuar, veebruar Sügis: märts, aprill, mai Talv: juuni, juuli, august 6 4. UUS-MEREMAA LOODUS Põhjasaare lõunaosas on 1000 kuni 2000 m kõrgused kirde-edelasuunalised mäeahelikud. Kaugemal läänes on mitu suurt vulkaani, millest mõned on tegevad, näiteks Ruapehu (2797 m). Kõige kaugemal läänes on lumemütsiga kustunud vulkaan Mount Egmont (Taranaki, 2518 m). Ida- ja läänerannikul on viljakad tasandikud. Lõunasaarel kulgevad peaaegu kogu saare ulatuses edela-kirdesuunas Lõuna-Alpid. Selles ahelikus on 16 üle 3100 m kõrgust tippu. Kõrgeim tipp on Aoraki ehk Mount Cook (3574 m). Saare lõunaosas on hulk pikki sügavaid fjorde ning kitsaid orge mägede vahel. Mäeahelik on olnud barjääriks saare ida- ja lääneosa vahel.
2007 Itaalia Vabariik ISO 2-täheline kood: IT ISO 3-täheline kood: ITA Lipp: Vapp: Kaart: Geograafiline asend Itaalia Vabariik on riik Lõuna-Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjapoolne piirkond on mägine. Loodusliku piiri moodustavad Alpid. Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke. Itaaliale kuuluvad kaks Vahemere suurimat saart Sitsiilia ja Sardiinia - ning hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Satelliitfoto Itaaliast Faktid: Pealinn: Rooma Suuremad linnad: Rooma (2 547 677 elanikku) (2006) Milano (1 308 735 elanikku)
Itaalial on ühine riigipiir (1938 km) Prantsusmaa (488 km), Sveitsi (740 km), Austria (430 km) ja Sloveeniaga (232 km). Tema territoorium jaotub kolmeks suureks piirkonnaks: esmalt, Alpidega piirnev ja tihedalt Mandri-Euroopaga seotud põhjaosa, teiseks, saapasääre kujuga Apenniini ehk Itaalia poolsaar ja kolmanda piirkonna moodustavad suured vahemere saared Sitsiilia (25 426 km2) ja Sardiinia (23 813 km2). Riik hõlmab Alpide lõunanõlvad, Lombardia madaliku, Apenniini poolsaare, Sitsiilia, Sardiinia ja hulga väiksemaid saari. Itaalia poolsaar kujutab endast maariba Vahemere osade, Liguuria, Türreeni (läänes), Joonia (lõuna) ja Aadria mere (idas) vahel. Itaalia territooriumi piires paiknevad enklaavidena kääbusriigid San Marino (piir 39 km) ja Vatikan (3 km). Itaalia ainus eksklaav Campione d´ Italia asub Sveitsis Lugano järve ääres. 6 1.3 Looduslikud tingimused 4 /5 maa-alast on mägine
Laamad koosnevad ookeanilisest ja mandrilisest maakoorest. Mõned laamad koosnevad mõlemast maakooretüübist, mõned aga ainult ühest. Laamad tekkisid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. 6.1. Laamade liikumine 1912. aastal sõnastas Alfred Wegener mandrite triivimise hüpoteesi, mille kohaselt on laamad pidevas liikumises, triivides aeglaselt plastilises olekus astenosfääril. Seetõttu on laamad ajaloo jooksul asunud erinevatel asukohtadel. Laamad paneb liikuma vahevöö magma liikumine ehk konvektsioon. Selle mehhanism on sarnane füüsika tundides õpitud kuuma vee või õhu liikumisega. Maa tuuma lähedal on suhteliselt kuum. Seal asuv magma kuumeneb ning kergemaks muutununa tõuseb Maa pinna suunas. Jõudnud vahevöö ülemisse ossa hakkab magma uuesti tasapisi jahtuma ning raskemaks muutuma. Raskusjõu toimel hakkab see uuesti liikuma Maa tuuma suunas. Nii tekivad vahevöös ringjad aine (magma) liikumised, mida nimetatakse konvektsioonivooluks. 6.2
annaabi.ee 
