Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Etioopia ( slaidid )". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
etioopia, eksport, addis, abeba, viisnurk, lipul, vapil, mägismaa, kohvipuu, kohviistandused, eksportija, kuld, õlid, köök, juurviljad, pearoogTallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 10 c Etioopia Referaat Õpetaja:Raivo Raam Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Üldandmed 4 Geograafia 5 Kliima 5-6
1. Riigi üldandmed........................................................................................................................................... 2 2. Loodus..........................................................................................................................................................3 1. Riigi üldandmed Etioopia vapp Etioopia lipp Pealinn Addis Abeba Pindala 1 127 127 km² Riigikeel(ed) amhari Rahvaarv 73 053 000 (2005) Rahvastiku tihedus 64,8 in/km² Riigihümn Whedefit Gesgeshi Woude Henate Ethiopia President Girma Wolde-Giyorgis Lucha Peaminister Meles Zenawi Iseseisvus vanimaid riike Aafrikas Keel amha(a)ra on ametlik keel, kuigi räägitakse üle 80 kohaliku keele;
...........................................................15 LISA 6............................................................................................................................................16 LISA 7............................................................................................................................................17 SISSEJUHATUS Etioopiat soovisin ma uurida, kuna ma ei teadnud sellest riigist midagi. Ma tean vaid, et see asub Aafrikas ning Etioopia kuulub arengumaade hulka. Ma soovin tööd tehes teada selle riigi rahvastiku, majanduse ning arengutaseme kohta. 2 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Etioopia on riik Aafrika idaosas. Pindala on 1 221 900 km2 ja rahvaarv 75 miljonit. Enamiku Etioopast võtab enda alla Etioopia mägismaa. See ulatub põhjas Punase mereni, teistest külgedest piirab seda kõrb. Mägismaa on murtud kaheks osaks, mida lahutab edelasuunaline Ida-
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ETIOOPIA Referaat Anni Veskimäe XIc klass Tallinn 2010 Riik Etioopia on riik Aafrika idaosas üks vanimaid riike Aafrikas. Varasem Etioopia nimi oli Abessiinia, Itaalia Ida-Aafrika, praegu on ametlikuks nimeks Etioopia Demokraatlik Liitvabariik. Etioopia on iseseisev föderaalne vabariik, mille pealinn on Addis Abeba. Etioopia pindala on 1127127 km2. Rahva arv 2008. aasta seisuga on 82544840, rahvastiku tihedus 64,8 in/km 2 . Rahaühik on birr (ETB). 1 ETB = 1,10614 EEK (27.01.2009), kuid Eestis Etioopia raha saadaval ei ole. Ajavöönd maailmaaeg +2 (GMT +0300). Etioopia on jaotatud üheteistkümneks 1. järgu haldusüksuseks, mille seas on 9 osariiki ja 2 keskalluvusega linna. Suurimad linnad on Addis Abeba - 1 913 000, Diredaua - 117 000 ja Dese - 88 000 elanikku. Rahvastik
kummardamised, surm, vaimud ning esivanemad. Pinnamood: Must Aafrika on peamiselt tasapinnaline piirkond, ainult selle lõuna- ja idapoolses osas on mäestikud. Lõunas Kapi- ja Draakoni mäed, mis asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigi territooriumil, nende keskmine kõrgus on 2000 kuni 3000 meetrit merepinnast, kõrgeim tipp on Thabana-Ntleinjana mägi (3482 metrit). Kirdes paikneb Etioopia mägismaa, mis kannab sama nime, mis riikki, kus ta asetseb. Keskmine kõrgus merepinnast on seal samuti 2000 kuni 3000 meetrit ja kõrgeim mägi - Ras Dashen on 4623 meetrit kõrge. Idas on vulkaanide ahelik, mis kulgeb piki riftivööndi (sügavate maakoore murrangute süsteemi). Seal paiknevad ka aafrika kaks kõrgemat mäge: 1. Kilimanjaro (5895 meetrit) seisab üksi keset tasandikku, olles päritolult kihtvulkaan, ta nõlvad on tipuni lauged
rahvastikust 2/3, kannatavad nad kõigil ühiskonna tasanditel tagakiusamise all Boliivia on puhta kokaiini väljaveolt maailmas teisel kohal, umbes 24 400ha maad on kokaiinikasvatuse all. Kuritegevus on suur uimastiäriga tegelevates linnades nt.Santa Cruzis. Pealinn:Brasilia Rahvaarv: 190 mln Rahaühik: reaal Riigikeel: portugali keel Pindala: 8456510km2 Iseseisvus 1822a. Brasiilias on 26 osariiki Lipul on portugali keeles kirjas "Kord ja progress" Majanduse tugevad küljed: Kohalik tööstus on hästi arenenud, tänu sellele on Brasiilia piirkonna juhtriik Tohutud loodusvarad Maailma suurim kohvi ja sojaubade tootja, üks suurimaid suhkru ja apelsinimahla eksportijaid Suured hõbeda, kulla ja rauamaagivarud Maailma peamisi terasetootjaid Majanduse nõrgad küljed: Osariikide korrastamata rahastamine ähvardab riigi majanduslikku tasakaalu
· väga väärtuslik toiduõli, oluline tooraine seebi, salvide, kreemide tootmisel Suhkrukultuurid Suhkrupeet · annab 1/3 suhkrutoodangust · võimaldab parasvöötme maadel suhkrut toota Suhkruroog · üks tuntumaid troopikamaade kultuurtaimi · suurimad kasvatajad Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia, Mehhiko · u 40% Kuuba põllust on suhkruroo all Mõnukultuurid · kohvipuu · pärit Etioopia mägimetsadest · perekonnas on üle 50 liigi, neist nelja kultiveeritakse kohviubade saamiseks - araabia kohvipuu (arabica kohv) - kongo kohvipuu (robusta kohv) - libeeria kohvipuu (liberica kohv) - kõrge kohvipuu (excelsa kohv) · 2/3 kohviistandustest asub Ladina-Ameerikas · Suurimad kohvikasvatajad: Brasiilia, Kolumbia, Cote d`Ivoire, Mehhiko, Uganda, Etioopia, Indoneesia Kakaopuu · pärit Amazonase vihmametsadest
Rahvastiku paiknemine. Linnastumine. Brasiilia rahvastiku keskmine tihedus on 23 in/km². Sarnane rahvastiku keskmine tihedus on Tsillis ja Perus. Võrreldes maailma keskmisega, s.o 53 in/ km², on see madalam arv. Suur rahvastiku tihedus on Brasiilia kiirde-, ida- ja lõunaosas. Rahvastik paikneb Brasiilia territooriumil väga ebaühtlaselt. Peaaegu 75% inimestest elab kaldaäärsetes rajoonides. Rajoonides, kus kasvab suhruroog, elab 100 in/ km². Kuna lõunas paiknevad kohviistandused, seal ka märgatavlt tõuseb rahvastiku tihedus. Linnades elab 87% kogu rahvastikust (2010.aasta andmed). See näitab, et linnastumise tase on kõrge. Seega linnastumise tempo on aeglane - 1,1% aastas. 2011.aasta andmetel on suurema rahvaarvuga järgmised linnad: Sao Paulo (19,96 mln elanikke), Rio de Janeiro (11,836 mln elanikke), Belo Horizonte (5,736 mln elanikke), Porto Alegre (4,034 mln elanikke). Sao Paulo asub Atlandi ookeani rannikust 80 km kaugusel
8 ETIOOPIA Etioopia oli asustatud juba vanemas paleoliitikumis. VI aastatuhandel eKr tungisid Nuubia aladelt Etioopiasse, samas tõrjudes välja sealse põlisrahva, kusiidid tänapäeva etiooplaste esivanemad. I aastatuhandel eKr toimus Lõuna-Araabiast Saaba kuningriigialadelt pärit semiidi hõimude immigratsioon, mis tõi Etiooopiasse isalmimeelse araabia kultuuri elemente keel, kiri, ehituskunst jm. Legendi järgi põlvnes Etioopia valitsejadünastia kuulsa Iisraeli kuninga Saalomoni ja Saaba kuninganna abielust. Ka viimane Etioopia keiser Haile Selassie I, kes oli võimul 1930- 1974, pidas end Saalomoni dünastia liikmeks. Aksumi kultuur Põhja-Etioopias tekkinud semiidi kolooniatest kujunes 1.-2. sajandil pKr mõjuvõimas Aksumi riik.täna soodsale asendile hakkas Aksum mängima tähtsat rolli Vahemeremaade, Aasia ja Aafrika kaubavahetuses ning selletõttu muutus ka ta avatuks eri kultuuride mõjudele.
unustamatuid emotsioone, annab reipust ja energiat terveks aastaks. Küpros asub Vahemere kirdeosas, 380 km kaugusel Egiptusest, 105km kaugusel Süüriast ja vaid 75km kaugusel Türgist. Saare suurim pikkus idast läände on 241km, põhjast lõunasse 100km. Küprose kummaline siluett meenutab päikeses tardunud sisalikku. Saare põhjarannik on katkendlik ja kaljune, aga lõunas on pikad liivarannad. Peaaegu pool saarest on mägismaa - saare edelaosas on Troodose mäestik, kus asub saare kõrgeim 1952m kõrgune Olümpose mägi. Küprosel on väga rikas kultuur. Kato Pafos, Palaepafos ja Choirokoitia linnad ja saare üheksa Bütsantsi mägikirikut on lisatud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Peaaegu igal nädalal toimuvad mingisugused pidustused, näiteks värviküllad festivalid või austusavaldused pühakutele. Panigiri on traditsionaalne vabaõhupidu, mis toimub peamiselt külades mõne pühaku nimelise päeva puhul
Ühe tuntuma legendi kohaselt olevat kohvitaime avastanud kitsekarjus, kes märkas, et tema loomad ei taha enam öösiti magada. Ta jälgis loomi ning pani tähele, et kitsed närivad mingi tundmatu taime lehti. Seejuures hakkasid loomad rõõmsalt kepslema. Karjus rääkis oma avastusest naabruses asuva kloostris, kus otsustati asja uurida. Mõistatusliku taime lehtedest ja viljadest valmistati jooki, mille mõju osutus üllatavalt tugevaks. Tõenäoliselt 6. sajandil levis kohvipuu Etioopiast Jeemenisse ning sealt teistesse islamiusulistesse maadesse. Legend räägib kohvi jõudmisest Jeemenisse järgmist. Kord jäi üks rändav araabia kaupmees peatuma kitsekarjuste juurde. Lõkke ääres pakuti talle tumepruuni kuuma jooki, mis peletas ränduri väsimuse. Kaupmees muretses, et ta on eksinud Koraani seaduste vastu juues veini. Karjused rahustasid teda, rääkides, millest jook on valmistatud. Unes nägi kaupmees prohvetit, kes
Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks koos pinnase erosiooniga. Kesk-Saksamaa kõrgendikud on traditsionaalse pöögi valdused. Ehkki pöök suudab elutseda hästi toitainevaesel pinnasel kattes pae- ja liivakivisid, on paljud asendunud männiga madalmaadel ja kuusega kõrgendikel. · Puidu eksport, import. Saksamaa impordib puitu: 1. 43,5% Austriast 2. 32,9% Belgiast 3. 23,3% Sveitsist 4. 22,1% Taanist 5. 18,5% Poolast 6. 18,1% Luksemburgist 7. 12,1% Norrast (2007 a 55,5%) Saksamaa eksport: 1. 32% Itaaliasse 2. 8% Inglismaale 3. 6% Prantsusmaale 4. 6% teistesse riikidesse 5. 5% Belgiasse 6. 3% Hollandisse 7. 2% USAsse · Mis võiksid olla peamised metsaga seotud probleemid?
kirjalikult üles märgitud. Kiri ja suuline pärimus Aafrikal oli vastupidiselt eurooplaste üldistele arvamustele olemas kirjakeeli. Meroiidi või Kushi riik, mis asus Vana-Egiptuse riigist lõunas ja oli sellega majanduslikult ja kultuuriliselt väga sarnane, omas enda kirjakeelt. See sarnanes egiptuse hieroglüüfidele, aga seda ei ole suudetud täielikult dešifreerida. Geesi keelt kasutati Etioopias ja see tekkis u 2000 aastat tagasi. Algselt tekkis see Aksumi riigis, mis oli Etioopia eelkäija ja seal kasutati seda kirjakeeleni kuni 13. sajandini, aga see on kasutusel tänaseni, peamiselt kirikuriituste keelena. Nsibidi keel, mis oli levinud mitmetes Lääne-Aafrika riikides, avastati eurooplaste poolt taas 1904. aastal. Selle näol on tegu primitiivse kirjasüsteemiga ja kuna tegu on piktograafilise kirjasüsteemiga, siis eksisteerib selle puhul mitmeid tõlgendamisvõimalusi. See oli kasutusel salakirjana, mida eurooplastest ja araablastest orjapüüdjad ei teadnud
AUSTRAALIA geograafia referaat Juhendaja: Sisukord: 1. ÜLDANDMED 2. AJALUGU 3. KLIIMA 4. PINNAMOOD 5. LOODUSVARAD 6. RAHVASTIK 7. LOODUS 8. HARIDUS 9. TERVIS NING SURMAD 10.KULTUUR 11.MAJANDUS 12.ENERGIAMAJANDUS 13.PÕLLUMAJANDUS 14.VEONDUS 15.EKSPORT/IMPORT 16.TURISM 17.SPORT 18.STATISTIKA 19.KASUTATUD MATERJAL/VIITED 1. ÜLDANDMED Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral. Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parla
seadused, kuid samuti kohtulahendid ja tänasel päeval ka Euroopa Liidu seadused. Kõrgeimaks kohtuorganiks on Ülemkoda, mis on ühtlasi ka Ülemkohus. Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Lipp on saadud Inglismaa, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa lippude kombineerimisel. (Lisa 1: Suurbritannia lipp.) Suurbritannia vapil on esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Praegune kuju on vapil 1837. aastast, mil eraldus Hannoveri kuningriik. (Lisa 2: Suurbritannia vapp.) Riigi rahaühikuks on Suurbritannia naelsterling, mis kehtib Suurbritannias, Põhja- Iirimaal, Mani saarel, Kanalisaartel, Gibraltaris ja Falklandi saartel. Suurbritannia paikneb Greenwichi kohaliku päikeseaja ehk maailmaaja ajavööndis. Riigihümniks on "God Save the Queen", patriootiline laul, mis on traditsiooniline, kuid
....................................................................11 3.2.1. Pinnamood ja agrokliima iseloomustus...............................................................12 3.2.2. Mullad.................................................................................................................13 3.2.3. Spetsialiseerumine...............................................................................................13 3.2.4. Toiduainete import ja eksport.............................................................................13 3.3. Metsamajandus..............................................................................................................14 3.3.1. Metsad ja metsatüübid........................................................................................14 3.3.1.1. Peamised puuligid..................................................................................14 3.3.2
fjordrannikud. Suurbritannia saare kesk- ja lõunaosas ulatuvad kaugele sisemaale jõgede lehtersuudmed. Briti saarte pinnamood on vahelduv: Suurbritannia ida- ja kaguosa on tasandikuline ja põhja- ja lääneosa aga mäestikuline. Põhja-Iirimaa pinnamood sarnaneb Sotimaa omaga. Briti saared on Euroopa merelisima kliimaga alad. Talv on suhteliselt soe ja suvi jahe, ilmastik on väga muutlik, püsivat lumikatet tekib vaid Sotimaa mägismaa kõrgeimates osades. Sajab kogu aasta võrdlemiselt ühtlaselt. Jõed on valdavalt lühikesed kuid ühtlaselt veerikkad. Pikim jõgi on Bristoli lahte suubuv Severn (354 km). Rohkesti järvi on Soti mägismaa orgudes ja Cumbria mägismaal. Suurbritannia asub sega- ja lehtmetsavööndis. Looduslikku taimkatet on säilinud vähe, mets hõlmab riigi territooriumist vaid 11%. Suurbritanniale on omased kanarbikunõmmed ja mägirabad.
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 6.2.Laamade liikumise võimalused................
Eriti kirevad on tuukan, flamingo ja haigrud. Madudest elab Venezuelas boa, anakonda, lõgismadu ning mitut liiki kilpkonnad ja kaimanid. (5) Simon Bolivari (kuulasim Ladina-Ameerika rahvuste vabadusvõitleja) järgi on nimetatud riigi kõrgeim mäetipp Bolivar, mis on 5007 meetri kõrgune. See asub riigi põhjaosas Merida Kordiljeerides. Riigi põhjaosa hõlmavad Andide ahelikud vaheldumisi viljakate orgudega. Riigi lõunaosas laiub metsane Guajaana mägismaa, mille kõrgus on üle 2000 meetri. Kahe mägiala vahel asub Orinoco madalik, millel voolab Orinoco jõgi. See jõgi on riigi kõige tähtsam jõgi, mis on 2730 meetri pikkune. (1) Põllumajandusele on iseloomulikuks rohked eksporditavad saadused (kakaouba, tubakas, kohviuba), banaanide ning suhkruroo üleküllus ning ka suutmatus rahvale piisavalt põllumajanduslikke saadusi toota ja suur, oluline osa (nisu, mais, uba, aedvili, 6
Porugali avanemine maailmale on andnud tõuke ka turismi arengule. Riigi päikeserannikuid külastab igal aastal 16 miljonit turisti. Riigi SKT ( ostujõu pariteedi alusel ) on 237, 3 miljardit USD (2008a). SKT kasv on 0,2%. SKT ( 1 elaniku kohta ) 22 000 USD. Tööealine elanikkond on umbes pool Portugali rahvaarvust ja see on 5 640 000 inimest (2008). Töötute arv on aga 7,6%. Riigi eelarve on negatiivne sissetulek 108, 6 miljardit USD ja väljaminek 114, 7 USD (2008 a). Riigi eksport on 57,8 miljardit USD. Enamlevinud ekspordi tootangud on põllimajandustooted ja toiduained, õli, keemiatooted, kork materjalid, paber, tekstiil, riided, jalatsid, mineraalained, metallid, masinad ja seadmed, transpordivahendid ja optika. Tooted eksporditakse enamalt Hispaaniasse (27,1%), Saksamaale (12,9%), Prantsusmaa (12, 3%), Suurbritannia (5, 9%) , USA (4, 8%), Angola (4,5 %) ja Itaalia (4%). Import on aga 87, 92 miljardit USD (2008a). Eman imporditavad tooted on:
Ehte Humanitaargümnaasium Austraalia Referaat Karina Selivanova Ksenia Nepotsatova Viktoria Suvorova 11B Õp. Darja Lopatina Tallinn 2014 Sissejuhatus Austraalia on üks põnevamaid ning huvitavamaid kohti maailmas. Rohelise mandri üks suurimaid väärtusi on tema loomulik ilu. Siit võib leida kordumatuid randu, Suure Vallrahu, Austraalia lopsakad vihmametsad ning sisemaal laiutava punase pinnasega kuiva Outback`i. Sydney oma maailmakuulsa ooperiteatri ning H
LUUA METSANDUSKOOL Retkejuht Sessiooniõpe JAAPANI KULTUUR Referaat Juhendaja: Lili kängsepp Koostas: Liisa Demant LRJ I Võru 2012 SISSEJUHATUS Vaikse ookeani vulkaanilisel rannikul asuv Jaapani saarestik oli kaua aega oma asukoha tõttu maailmast eraldatud kõrvaline paik. Tänapäeval on Jaapan rahvarohke turismimagnet, ning kõigile uudistajatele avatud. Vähesed riigid on jäänud mõjutamata Jaapani kultuurist, ideedest ja majandusest. Valisin teemaks Jaapani kultuuri kuna see on riik, mis jääb meist väga kaugele, kuid ometi oleme kõik kuulnud selle omap�
kasulik oli see kaupmeestele. Suessi kanali avamine tõi Malta majandusele veel suurema tõusu, edenama hakkas laevanud ja sadamate ehitus. Malta majanduse kogutoodang aastal 2005 oli ligikaudu 3,6 miljonit dollarit, Maalilma Panga andmetel teeb see keskmiselt ühe inimese kohta 9260 dollarit. Suurt rolli mängib Maltas põllumajandus. Kogutoodangust umbes 28 protsenti eksporditakse välisriikidesse, enamasti riikidesse kus on kõrge asustustihedus ja vaesed mullad. Eksport toob Maltale kasumit, igaastaselt, umbes 175 miljonit dollarit, mille alla kuulub ka rõivaste, transpordivahendite, eriti laevade eksport. Põhilised põllutoodangud, millega inimesed tegelevad, on tomat, melonid, nisu, puuvili ja lilled. Vähesel määral kasvatatakse ka, põhiliselt omatoodanguks ja kaubavahetuseks, kodulinde, küülikuid, veisi, kitsi ja lambaid. Maltal pole metsa ja puid kasvab siin napilt. Maltas on metsa vaid 1,1%, seega
Paistu Kool Kristiina Kahu SAKSAMAA uurimustöö Juhendaja: Õpetaja: Sigrid Reili Sultsi 2009 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................3 1. TÄNANE SAKSAMAA..............................................................................4 1.1 Rahvastik...............................................................................................5 1.2 Poliitiline süsteem.................................................................................5 2. LOODUS.......................................................................................................7 2.1 Maastik....................................................................................................7 2.2 Loomad,taimed.....................................
on peale põõsast marjade söömist ebatavaliselt erksad. See tekitas Kaldis uudishimu ja ta otsustas ka ise neid marju proovida. Ta avastas, et need marjad andsid talle uut jõudu ja energiat. Uudis jõuduandvast marjast levis kiiresti kogu piirkonnas. Mungad kuulsid sellest hämmastavast marjast ja hakkasid neid kuivatama nii, et neid oli võimalik kaugemaisse kloostritesse transportida. Nad panid marjad vette, sõid need ära ja jõid ka vedelikku, et palve ajal üleval püsida. Kohvipuu pärineb Lõuna-Araabiast ja Ida-Aafrikast. Araabia kohvi kodumaaks loetakse Etioopia Kaffa maakonda, sellest tulenevad ka üle maailma levinud samakõlalised erikeelsed nimetused. Kohvipuud on igihaljad 3-6 m kõrguseks kasvavad taimed madaraliste sugukonnast. Tumerohelised lehed on 10-15 cm pikad ja 4-9 cm laiad. Õied on jasmiinilõhnalised, valged ja aromaatsed. Viljad on värvuselt säravpunased, lihakad kuni 1,5 cm pikkused, sisaldades kahte seemet (kohviuba)
Nad olnud ka Olümpiamängude korraldajateks kolmel korral. Vapp Kotkas on Saksamaa vapi vapiloom(vt. lisad). Selle ajalugu embleemina on siiski rohkesti vanem. germaani hõimudele oli kotkas jumala Odini lind; roomlastele ülima jumala sümbol. Sealt, ja läbi usulise tähtsuse, sai sellest keskaegse sümbolismi osa. Peale Saksa Demokraatliku Vabariigi ühinemist 1990. aastal, on föderaalne kotkas olnud üheninenud Saksamaa sümbol.Kotka ametlikud kujutused ei ole vaid vapil, kuid ka föderaalsete ametiasutuste lippudel. See on ka Saksamaa presidendi- ja ametlike pitsatite standardkujutis. Weimari perioodi ajal loodi erinevaid kujundusi, mis erinesid peamiselt oma kuju ja tiibade positsiooni poolest. Suur ja väga priske kotka kujutis kaunistab Bundestagi, Saksa parlamendi, koda. Seda kutsutakse mõnikord nimega "Fette Henne" (paks kukk). Peale ametlike kujutuste, on lubatud föderaalset kotkast kunstlikult muuta ning see on leidnud tee
See toob omakorda endaga kaasa avaliku sektoriga seotud kulude kasvu ja vajaduse tööjõu sissetoomise järele. 16 Majandusharud Kuigi 65% Taani kogupindalast kasutatakse põllumajanduslikul otstarbel ja põllumajanduse kogutoodang katab kolmekordselt Taani siseturu vajadused, ületab tööstuskaupade, masinate ja seadmete eksport põllumajandustoodangu väljaveo kümneid kordi. Lisaks tööstusele omavad Taani majanduses tähtsat kohta energeetika ja teenused. Üle 80% Taani ettevõtetest on väikesed või keskmise suurusega. Suurimaks korporatsiooniks on A.P. Møller - Mærsk, mis tegutseb merelaevanduses, gaasi- ja naftatööstuses ja kaubanduses. Eestis on A.P. Møller - Mærsk Loksa Laevatehase omanik. Suuruselt järgmisteks ettevõteteks on kommertspank Danske Bank (Eestis esindatud Sampo
km2, Prantsusmaa 623 km2, Gibraltar 1.2 km2, Portugal 1,214 km2 ja Maroko 6.3km2. Rannajoon on 4,964 km. Hispaania on suuruselt 51. riik maailmas. 1.2 Pealinn Madrid on Hispaania pealinn ja suurim linn. See asub Kesk-Hispaanias. Pindalaks on 698km2 (pilt1). 1.Hispaania kaart. [http://www.tlu.ee/~siimla/atv/kaheksas%20loeng/kaheksas %20loeng/hispaania_kaart.jpg] 1.3 Sümbolid Lipp Hispaania lipul on kolm horisontaalset asetsevat triipu: punane, kollane ja punane. Kollane triip asub keskel ja on kahest punasest laiem. Kollane ja punased värvid on seotud Hispaania vanimate kuningriikidega. Kollasele triibule on asetatud Hispaania vapp (pilt2). 4 2.Hispaania lipp. [ http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9a/Flag_of_Spain.svg/750px-
Keskmine palk on u 6400 krooni(2008). 2000. aastal oli see u. 800 krooni. Samas on langenud töötute kui ka kodutute protsent. üle 80% Venemaa toorainest eksporditakse välja, sh nafta, puit ja kivisüsi. viimastel aastatel on suurelt vähenenud ka Venemaa massiivne välisvõlg. 2006-2007 aasta lõikes kasvab ka inflatsioon 9%-lt 12%-ni ja kasvab ka 2008 aasta alguses. USA järgi elab Venemaal teisena maailma kõige rohkem miljardäre (50 miljardäri). Peamiseks sissetuleku artikliks on eksport. Enamasti eksporditaks maavarasid (nafta, kivisüsi). Eksporditakse ka agrikultuurilisi tooteid ja põllumajanduslike saadusi (suhkrupeet, liha, piim, aedviljad, puuviljad jne). Üksikisiku tulumaks: 13 % Kuna Venemaa maapõues leidub palju maavarasid (mineraalid, nafta, kivisüsi jne), siis nende väljakaevamisega on tekkinud palju probleeme. Sellised meetodid, mida kasutavad venelased reostavad ja saastavad keskkonda. Suure tööstuse tagajärjel on suurenenud õhu saaste tase.
maagaas. Nõudluse vähenemise tõttu on enamik kivisöekaevandusi suletud. Kõige suurema osa moodustavad energia tootmisel soojuselektrijaamad (73% - 240 mlrd. kWh), järgmisena tulevad tuumaelektrijaamad (24% - 78 mlrd. kWh), kolmandal kohal on hüdroelektrijaamad (2% - 7 mlrd. kWh) ja 0.3% ulatuses toodetakse energiat teistest allikatest. Elektri tootmine 372.6 miljardit kWh (2008), tarbimine 348.7 miljardit kWh (2008). Eksport 2008 aastal 2.839 miljardit kWh ja import 11.16 miljonit kWh. 10 Alternatiivsetest energialiikidest on Suurbritannias võimalik kasutada hüdroenergiat ja seda juba ka tehakse, kuna see on odav ja keskkonnasõbralik energia saamise võimalus. Tuule- energia nii laialt kasutatud ei ole, kuigi ressursse Suurbritannias selle jaoks oleks. Kuna vihma peetakse inglismaa ilma sünonüümiks ei ole ka päikeseenergia kasutamine laialt levinud.
LÄTI MAATUNDMINE 1201 Riia asutamine piiskop Alberti poolt 1236 Saule lahing (22.sept); Semaisid ja semgalid Mõõgavendade ordu vastu 1873 esimene üldlaulupidu, ,,Jumal, õnnista Lätit" esmaesitus (Läti hümn, lauldi siis tavalise lauluna) 18.11.1918 Läti Vabariigi väljakuulutamine 11.11.1919 sõda Bermondi sõjaväe vastu 4.05.1990 iseseisvuse kuulutamine 21.08.1991 taasiseseisvumine 1) ÜLDINE PINDALA 64 589 km2 PIIR 1862 km NAABRID Eesti, Venemaa, Valgevene, Leedu LÄTI · Asutati 18.nov 1918 VABARIIK · Kuulutati iseseisvus 4.mai 1990 · Taastati iseseisvus 21.aug 1991 OKUPATSIOON · NL ID o 1940 1941 o 1945 1991 · Saksamaa o 1941 - 1945 LIIKMESTAAT · ÜRO 1991 USED · NATO 2004 · EL 2004 PEALINN · Riia · Elanikke 703 581 (lätl
POLAARALAD ARKTIKA JA ANTARKTIKA Pärja Õun 2009 AASTA 8b klass Tapa Gümnaasium SISSEJUHATUS Nabamaa, külmakõrb ehk polaarala. Maa telje otsapunktid- poolused saavad kõige vähem päikeseenergiat. Möllavad lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Polaaröö talvel ja polaarpäev suvel. Poolustel paistval päikesel pole suurt jõudu. Arktiline tundra oma linnulaatade ja maailma suurima kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes. Polaaralasid ümbritsev meri aga kubiseb elust: vaalad, merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi. Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis ulatub vilja siseorganiteni ega lase kehasoojusel välja lekkida ( Grööni vaalal kaalub see mitu tonni ). Lindudel on tihe udusulepolster. Kalade ja ka
kakapo järel suuruselt teine papagoi kea, kes pesitseb üksnes Lõunasaare mägedes kuni alpiaasadeni, seega jahedamas kliimas kui mistahes teine papagoi. Nii võib asjatundmatu rändur teda kaugel liuglemas nähes kullikski pidada. 11 5. MAJANDUS Uus-Meremaa majanduse aluseks ongi peamiselt tulus põllumajanduse eksport. Umbes 10% kogu rahavastikust tegelevad põllumajandusega, enamik neist tegelevad looma kasvatusega. Uus-Meremaa on kaheksandal kohal maailmas piimatoomises, umbes 2,2% maailma kogutoodangust Kuna põhiliseks ekspordiartikliks on põllumajandustoodang, on riigi majandus väga sõltuv maailma turu hinnast. Uus-Meremaa suurimad ekspordiartiklid on: piimatooted, liha, puit ja puidutooted, kala, masinad. Uus-Meremaa tähtsamad ekspordipartnerid on Austraalia 23,36%, USA 9,64%, Hiina 9,21%,
annaabi.ee 
