formuleerimine, dialektiline ülesehitus (väide-vastuväide-parandatud väide). Filosoofilise esteetika aine ehk põhiprobleemid on läbi ajaloo olnud seotud kolme ,,nähtusega": ilu (ja selle vastandid nii looduses kui kunstis), esteetiline (sh esteetiline hoiak, esteetilised omadused), kunst (laias mõttes, sh kunstikriitika): 5. Analüüsige filosoofilise esteetika ja ,,esteetilise" filosoofia vahekorda! Filosoofiline esteetika on kunstikriitika ja teiste uuringuite, nagu kunstipsühholoogia, mõistete ja printsiipide analüüs... sel on nende tegevuste suhtes ettevalmistav, kriitiline, refleksiivne roll. See tegeleb eelkõige nende eelduste selguse, väidete tähenduse ning nende meetodite iseloomuga kõige sellega millest nad ise sageli teadlikud ei ole. Filosoofiline esteetika kui metakriitika. Esteetika kui ,,esteetiline" filosoofia tegeleb: esteetilise kogemuse, esteetilise hoiaku/suhtumise, esteetilise objekti, esteetiliste omaduste (vastandina mitteesteetilisele ja
konkreetsel materjalil konstruktivistlikud õpetamismeetodid · http://www.youtube.com/watch?v=I1JWr4G8YLM (12) Lev Võgotski (1896-1934) · Valgevene, Minski lähedal Orsha, Gomel · Intellektuaalne keskkond · Erakool, juudi gümnaasium · Moskva Ülikool, arstiteadus, juura · Freud, Pavlov, Marx, Engels, Hegel · 1924 II Ülevenemaaline psühhoneuroloogia kongress · Moskva Psühholoogia Instituut · 1925 Dissertatsioon Kunstipsühholoogia · 1924-1928 defektoloogia, pedagoogiline psühholoogia · 1928-1932 Kultuur-ajalooline teooria · Ülemaailmne mõju hiljem (1960ndatel jj) Põhiideed · Huvi lapse ja kultuuride arengu vastu · Geneetiline seletus. Kompleksse nähtuse mõistmiseks tuleb uurida selle nähtuse lihtsamaid vorme, uurida nende kujunemise ajalugu (Durkheim, Levy-Bruhl, Koffka, Köhler, Spencer, ka Piaget) Loomad, traditsionaalsete kultuuride inimesed,
teos ise?); kas kunstiteosel on üks (ainuõige?) tõlgendus või mitu? Kunstiteose hindamine: mis hinnangute loogiline staatus?; kas leidub tunnuseid, mis alati on teostes väärtuseks?) 4. Kuidas erineb kunstifilosoofia teistest kunsti käsitlevatest valdkondadest. Erinevate kunstidistsipliinide võrdlus: kunstilooming – pliiatsiga joonistatud naisekujutis; kunstiajalugu – uurib viise, kuidas on erinevatel perioodidel naisi kujutatud; kunstipsühholoogia – mis toimub naise kujutise kogemisel või loomisel?; kunstikriitika – uurib ja teeb otsuse, kas see on hea naise joonistus ja põhjendab; kunstifilosoofia – mis on kujutis ? x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. 5. Selgitage esteetika kui kunstifilosoofia ja kunstiesteetika vahekorda. Esteetika kui kunstifilosoofia pigem uurib kunsti olemust, hindamist ning tõlgendust ja analüüsib seda
Eesmärk on esteetilise praktika, kunstniku ja kunstikogeja elamuste/toimingute selge, vastuoludeta tõlgendus ja analüüs. Meetod on probleemide tõstatamine, mõistete selgitamine ja eelduste kriitiline läbivaatamine. 4. Kuidas erineb kunstifilosoofia teistest kunsti käsitlevatest valdkondadest? Erinevus kirjutamise mõiste näitel: kunstilooming(pliiatsiga joonistatud naise kujutis), kunstiajalugu(kuidas on eriaegadel naist kujutatud), kunstipsühholoogia(mis toimub naise kujutise kogemisel), kunstikriitika(tõlgendab ja hindab konkreetset joonistust), kunstifilosoofia(mis on kujutamine? X on kujutis siis ja ainult siis, kui...). 5. Selgitage esteetika kui kunstifilosoofia ja kunstiesteetika vahekorda. Esteetika kui kunstifilosoofia pigem uurib kunsti olemust, hindamist ning tõlgendust ja analüüsib seda. Ei ütle, kuidas tuleks kunsti teha, vaid analüüsib ja uurib seda sellisena nagu ta on ja selle erinevaid tõlgendusi.
2. F-esteetika kui esteetilise filosoofia – reeglina käsitleb ühte või mitut esteetilise sfääri nähtust. 3. F-esteetika kui kunstifilosoofia – kunsti mõistete ja printsiipide analüüs 4. Kuidas erineb kunstifilosoofia teistest kunsti käsitlevatest valdkondadest? Erinevus naise pildi kujutamise näitel: Kunstilooming – pliiatsiga joonistatud naise kujutis. Kunstiajalugu – kuidas on eri aegadel naist kujutatud? Kunstipsühholoogia – mis “toimub” naise kujutise kogemisel? Kunstikriitika – Tõlgendab + hindab konkreetset joonistust. Kunstifilosoofia – Mis on kujutamine? “x on kujutis siis ja ainult siis, kui … ???” Kunstifilosoofia: definitisioon (mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused?), ontoloogia (mis tüüpi asjad on kunstiteosed?), interpretatsioon (mis on tõlgenduse allikas, kas kunstniku kavatsus või teos ise? Kas kunstiteosel on ainult üks tõlgendus
a. Kognitiivne psühholoogia(tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine) b. Geneetiline psühholoogia(psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasused fülo-ja ontogeneesis) c. Diferentsiaalpsühholoogia(üksikisikute ja inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste,vanuseliste, rassiliste,sotsiaalsete jms tunnuste põhjal); d. Patopsühholoogia(psüühiliselt haigete inimeste uurimine) e. Kunstipsühholoogia(sh eksperimentaalesteetika) f. Isiksusepsühholoogia g. Loomapsühholoogia(etoloogia naaberdistsipliin) h. Eksperimentaalpsühholoogia (kus arendatakse psühholoogilise eksperimendi teooriat,metoodikat ja metodoloogiat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogiaharudes) 4.Mille poolest erineb mitte-teaduslik teaduslikust nähtuse uurimisest/tundma õppimisest? Teaduslik meetod kriteeriumid
a. Kognitiivne psühholoogia(tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine) b. Geneetiline psühholoogia(psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasused fülo- ja ontogeneesis) c. Diferentsiaalpsühholoogia(üksikisikute ja inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste,vanuseliste, rassiliste,sotsiaalsete jms tunnuste põhjal); d. Patopsühholoogia(psüühiliselt haigete inimeste uurimine) e. Kunstipsühholoogia(sh eksperimentaalesteetika) f. Isiksusepsühholoogia g. Loomapsühholoogia(etoloogia naaberdistsipliin) h. Eksperimentaalpsühholoogia (kus arendatakse psühholoogilise eksperimendi teooriat,metoodikat ja metodoloogiat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogiaharudes) 2.Psühholoogia arengulugu Psühholoogia tekke varajane periood Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19.sajandi teisest poolest.
a. Kognitiivne psühholoogia(tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine) b. Geneetiline psühholoogia(psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasused fülo- ja ontogeneesis) c. Diferentsiaalpsühholoogia(üksikisikute ja inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste,vanuseliste, rassiliste,sotsiaalsete jms tunnuste põhjal); d. Patopsühholoogia(psüühiliselt haigete inimeste uurimine) e. Kunstipsühholoogia(sh eksperimentaalesteetika) f. Isiksusepsühholoogia g. Loomapsühholoogia(etoloogia naaberdistsipliin) 5 h. Eksperimentaalpsühholoogia (kus arendatakse psühholoogilise eksperimendi teooriat,metoodikat ja metodoloogiat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogiaharudes) 2.Psühholoogia arengulugu Psühholoogia tekke varajane periood
11) personali ja kutsepsühholoogia 12) organisatsioonipsühholoogia 13) reklaami ja tarbijapsühholoogia 14) eripsühholoogia puuetega inimesed 15) spordipsühholoogia + kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside, info töötlemine + geneetiline psühholoogia seaduspärasused fülo- ja ontogeneesis + diferentsiaalpsühholoogia sooline, rassiline jne erinevuste uurimine + patopsühholoogia psüühiliselt haigete inimeste uurimine + kunstipsühholoogia + isiksusepsühholoogia + loomapsühholoogia + eksperimentaalpsühholoogia arendatakse eksperimendi teooriat, metoodikat erinevates psühholoogiaharudes Psühholoogia tekke varajane periood Konkreetseks tähiseks loetakse 1679. millal Wilhelm Wundt asutas Leipzigis esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. Püüd seletada psühholoogilisi nähtusi on inimesele omane ammusest ajast. Võime oletada, et ürg inimesed püüdsid seletada und, unenägusid jne. Hinge
annaabi.ee 
