,,Jumalaema kirik Pariisis" Victor Hugo See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Oskuslikult on vahele põimitud peatükid, mis käsitlevad Pariisi arhitektuuri. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust
Esmeralda- Mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djail. Quasimodo- Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener. Claude Frollo- Jumalaema kiriku ülemdiakon. Phoebus de Chateaupers- Kuningliku kaitseväe kapten. Gudule- Rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid tema imeilusa tütre. Teose probleem Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Claude on armunud imeilusasse Esmeraldasse ja soovib teda iga hinna eest endale saada. Aga naiivne tütarlaps nagu ta on on ta hoopis sissevõetud Kapten Phoebusest, kes on naistemees ja kelgar ega näe Esmeraldas muud kui pelgalt väikest seiklust. Selle armukolmnurga pärast saavad alguse paljud traagilised sündmused mille keskmeis on alati Esmeralda. Samuti esineb ka raamatus palju probeeme
1. Sissejuhatus: See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Vähesel määral on mainitud kuulsaid tolle aja inimesi. Tegelased on väga erinevad: Claude Frollo on paheline isiksus. Jutustuses jääb kõlama Claude Frollo moto:" Kui ei saa mina teda, ei pea teda keegi saama." Seevastu Quasimodo, poolenisti valmis, nagu ta ise ütleb, on läbinisti hea. Olles kirikus varjul, ei ole ta näinud inimeste viha ja silmakirjalikkust. Kuigi loodus pole temaga helde olnud, suudab ta rõõmu leida sealt, kust keegi teine seda otsidagi ei oska. Quasimododoga peaaegu ühele pulgale võib ka Esmeralda, kes üle kõige maailmas armastab tantsimist. Oma ilu ja lahkusega suudab ta tahestahtmatult mehed endasse armuma panna
Jumalaema kirik Pariisis Quasimodo 1. Välimus : Kole, sündis füüsiliste puuetega. Ta oli küürus seljaga ning lombakas, kogu ta keha oli erinev teistest, see oli kõver. Vasaku silma all oli suur soolatüngas. Jalalabad ebaloomulikult suured. 2. Päritolu : Claude Frolli roll tema elus : Quasimodo ema oli väga hirmutatud poisi välimusest ning laps viid ära. Teda saadeti Pariisi, kus Jumalaema kiriku juures leidis teda preester(Claude Froll). Kui Quasimodo oli 14 aastane, sai ta preestri abil kellameheks. 3. Jumalaema kirik, kell ja Quasimodo : Kirik oli Quasimodo jaoks kõik. See asendas talle perekonda, maja ning ühiskonda.Töötades kirikus kellamehena, oli kella helin kõrvadele väga väsitav
vastu. ,,Jumalaema kirik Pariisis" Romaan on 15. sajandi Pariisist. Selle keskseteks tegelasteks on rahva alamkihid, nagu üksiktegelastest tänavalauljast mustlastüdruk ja kõigi poolt halvaks peetud küürakas kellalööja. Oskuslikult on vahele põimitud peatükid, mis käsitlevad Prantuse arhitektuuri nagu Pariisi Jumalaema kirik, mis põimub saatuslikuna kesksete tegelaste elukäiku. Raamatu põhilised tegelased olid kindlasti Esmeralda, Quasimodo, Gringoire ja Phoebus. Esmeralda oli positiivsuse kehastus. Teda on võimalik iseloomustada vaid heade omadussõnadega: ilus, õrn, kaastundlik, armastusväärne, naiivne. Samas võib ka headus hukutav olla, kui seda on korraga nii palju ühes isikus. Võib juhtuda, et üdini hea inimene ei oska halba enda ümber ära tunda ja see võib talle endale lõpuks saatuslikuks saada. Nii juhtus ka Esmeraldaga, ta hukkus oma naiivsuse tulemusel, oli usaldav ja annastsalgav ja ei osanud näha reeturlikkust enda ümber.
kirjeldatud ajastul ja stereotüüpide osas pole olukord paranenud ka tänapäeval. A.Gailit ``Leegitsev Anu Maarva läks Ronivere tallu tõõle. Taavet Headus teeb tugevaks. Romaan süda `` Rabaraud oli seal peremees, nad said lapse. Eesti Taavet viskas Anu oma majast välja. Sündis poeg Joosep. Anu oli õnnelik lapse üle , Joosep oli hea viiuldaja. Kaie ja Joosepi armastus lugu , kohtuvad Tuulemäel. H.Ibsen „Nukumaja“ Helmer, kes saab panga direktoriks on abielus Oma tunnete alla surumine, et olla kellelegi Näidend väga särava ja ilus Noraga
saali publiku kui ka platsil oleva rahvakogu hulka. Nende pilkavad zestid, kiikav naer ja irvitavad hüüded, mida nad vahetasid oma seltsimeestega 12 ühest saali otsast teise, lasksid mõista, et need noored jüngrid ei jaga allolijate tüdimust ega väsimust ja et nad oma eralõbuks kõike, mis silma puutub, jandiks teevad, mis neil laseb kannatlikult ootamist taluda. «Jumala eest, kas tõesti sina, Joannes Frollo de Molendino?» hüüdis üks neist väikesele valvakajuukselisele, ilusa kavala näoga jõnglasele, kes kapiteeli akantusele oli roninud. «Sul on paras nimi, Jehan du Moulin2 sest käed ja jalad on sul harali nagu veskitiivad. Oled sa ammu siin?» «Kuradi armust juba üle nelja tunni,» vastas Joannes Frollo, «ma loodan, et need mu puhastustule ajast maha arvatakse. Kella seitsme ajal kuulsin, kuidas Sitsiilia kuninga kaheksa lauljat Sainte-Chapelle'is missa esimest salmi laulsid.»
on. Aga ei olnud. Surivoodil olevat Isa Goriot käis vaatamas Kaevikud on pideva suurtükitule all, lahinguväli on kaetud laipadega Rastignac, kes püüdis tütreid ümber veenda . ning sõdurite elusid ohustavad mürkgaas ja snaiprid. Kirjeldatud on ka koledusi hospidalis. Sõja keskel olemisel ja osalisel äralõigatusel muust maailmast on Esmeralda suhtus Quasimodosse kaastundlikult. Talle ei sõduritele suur psühholoogiline mõju. See ei seisne ainult hirmus meeldinud, et Quasimodo sai põhjuseta karistada. Esmeralda andis iga hetk kuulitabamus saada, gaasirünnaku alla jääda või suurtüki Quasimodole vett siis, kui teda alandati ja peksti. Quasimodo suhtus killuga pihta saada, vaid ka erinevate närvivapustuste üle elamises. Esmeraldasse tänulikult, sest Esmeralda oli ainus, kes teda mõistis.
Naine, kelle armastuse pärast võideldakse. Kõik sooritavad enesetapu. Romaan vaieldamatult populaaseim proosakirjanik. " Jumalaema kirik Pariisis", "Hüljatud", "Mees, kes naerab". Tohutult produktiivne. Range päevaplaan, et jõuaks kirjutada. Kui ta suri, 1/3 tema loomingust polnud veel ilmunud. Kirjutas palju raske eluga inimestest, ainest madalamate kihtidega suhtlemisel. Tähtsustas oma eraelu üle(nt võltsis päevikut). "Jumalaema kirik Pariisis" keskne kuju on Esmeralda. Käib etendus, mis kukub läbi, sest E tuleb kitsega lähedasele platsile esinema. Lavastaja Pierre armub E-sse. Ta on löödud, kõnnib E järele. E-le tungivad kallale Quasimodo ja preester Claude Frollo. C armub Esse- C on Q üles kasvatanud ja Q jumaldab teda. P tuleb vahele ja saabuvad valvurid (Phoebus). C põgeneb ja Q võetakse kinni. Ph ja E vahel tärkab armastus. Q määratakse häbiposti, E annab Qle juua. Q toimuvad muutused. Q saab vabaks ja armub
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
Inglise kirjanduses ja mujalgi tekib gootika element. Sarnane nähtus tekib nii Inglismaal, Saksamaal (rüütliromaan) ja Prantsusmaal (kus see on must romaan). Must romaan on ajaviitelisem kui 18. sajandi romaan, ning samuti erootilisem. Sakslaste rüütliromaan on olnud ka eesti kultuuris oluline. Ilu hakatakse ka nägema inetuses. Nt ,,Jumalaema kirik Pariisis", kus kaheks keskseks tegelaseks on Esmeralda, välimuselt tõmmu ja mitte vastav hetkel kehtivatele ilunormidele. teiseks kääbus Quasimodo kes on tõeline hirmutis, kuid kes samas on õilis. Teose põhitegelaseks on Notre Dame mida Hugo kirglikult kaitses ja üritas selle lagunemist vältida. Pahed on kätketud Esmeralda vastandisse Fleur'i. Sellist naisterahvaste paari leiab 19. sajandil päris palju. (nn suhkruke ja piprake). Sega romatismis saab tähtsamaks inetu. Nt ei ole enam ilus ülikooli peahoone vaid nt musumägi.
,,Isa Goriot"-Balzac Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne, kuid võttis inimesi oma katuse alla. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene'i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen'i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine'iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli ,,surmanarritaja" ja suli. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku. Isa Goriot üritas oma laste armastust osta neile kõige jaoks raha andes-> ärahellitatud lapsed. Eugene de Rastignac Vaene, tahtis paremat elu ja läks juurat õppima. Küsib perekonnalt toetust, et näha välja rikas ja piisavalt sulanduda kõrgklassi. Ta oli noor, meeldiv ja libeda ke
kujundlik. Heatcliff oli pruunika nahaga ja musta peaga, mõned nimetasid teda isegi mustlaseks. Mr. Earnshaw tõi ta Vihurimäele leidlapsena, keegi ei teadnud täpselt tema päritolu, kuid arvati, et ta on pärit Ameerikast või Hispaaniast. Noorena oli Heatcliff sõbralik ja heatahtlik, Earnshaw ja Catherine armastasid teda väga, kuid ülejäänud üritasid teda rohkem vältida. Kõik arvasid, et Heatcliffist ei saa kunagi suursugune härra, sest ta on mustlane. Täiskasvanuna oli aga Heatcliff sünge ja tõsine härra. Ta oli haritud inimene. Vihurimäel elas ta aint sellepärast, et maksta kätte kõigile seal elavatele inimestele. Heatcliffile ei ennustatud väga helget tulevikku, kuna mustlastesse ei suhtutud tol ajal hästi. Heatcliff aga tahtis tõestada kõigile, et ta on suuteline ka olema lugupeetud härra. Kui ta noor oli siis suhtuti temasse kui alamasse või mõnda orja, kuid täiskasvanuna suutis ta ennast kehtestada
voorused ja puudused. Sellega jõudis Puskin realismi, millele viitab ka teose tegevustiku kujutamine kaasajas. Erakordseks tollastest teostest teeb ,,Jevgeni Onegini" intrigeerivaks ka selle lõpp inimesed lähevad lahku elusatena Jevgeni Onegin 1pt Jevgeni Onegin- nõtke, elegantne, vaba hoiak, meeldiv. Daamihuuled võib imeruttu naeratama võluda. Puudus kirg heli ees, luges Adam Smithi. Vabalt valitses armuteaduses. Noorelt jahe, ükskõikne, siiras, ustav, teravmeelne, armukade, kurvameelne, sädelev. Sai endale onu mõisa- seal oli tal igav. Diana- Onegini armastus ballisaalist. 2pt Vladimir Lenski- noor ja sirge poeet naabermõisast. Südames valitses arm ja truudus. Uskus, et sümpaatseid hingi peab kokku viima elutee. Otsis unelmaid. Kõnerikas. Onegin ja Lenski- vastandid. Hakkas meeldima koos ratsutada ja vestelda. Sümpaatia. Olga- lihtsameelne, siniste silmade ja blondide juustega, rõõmus. Tatjana- Olga vanem õde
teistele selle valetamisega midagi nt naistele nende eneseväärikuse tagasi vms. Ta paneb naised unistama. Ise on Toomas kirjanik, kes lahkub kevadel kodust, jättes pere ja lapsed, oma rännakutele ning pöördub koju tagasi esimese lume ajal. See on tema nö puhkus ja võib-olla ka inspiratsiooniallikas. 3) William Shakespeare ,,Romeo ja Julia'' Siit tuleb välja, et inimene ei ole alati oma saatuse peremees, saatus oleneb ka teistest tema ümber. Nö keelatud armastus oli siin, et nad ei saanud oma asju rahulikult ajada, vaid pidid salaja kohtuma jne neile olid nagu piirangud seatud ümbritsevate inimeste poolt, see tekitas olukorra, kus nad ei saanud ise oma tegemisi organiseerida. 4) William Shakespeare ,,HAMLET'' 5) Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus'' Tammsaare naistegelased on läbi teoste kurvad ja õnnetud. ,,Tõde ja õigus''
Victor Marie Hugo Sündis 26.veebruaril 1802 Besanconis, suri 22.mai 1885 Pariisis. Ta oli tähtsaim Prantsuse kirjanik (romantik). Kõige kuulsam oma luule poolest. V.M.Hugo lapsepõlv möödus poliitliselt ebastabiilses riigis, kus Napoleon oli kuulutatud keisriks 2 aastat peale tema sündi.Elas pikka aega Kanaarisaartel, peale seda kui oli nimetanud Napoleoni riigireeturiks. 15 aastat enne oma surmanaases kodumaale. Tal oli 5 last, kellest esimene oli surnud väga noorena. Kirjutanud palju romaane, tuntuimad neist: ''Jumalaema kirik Pariisis'' (1830), ''Hüljatud'', ''Mees, kes naerab'', ''Hukkamõistetu viimane päev'' jne. Näidenditest tuntumad on ''Cromwell'', ''Kuningas lõbutseb'', ''Hernani'', ''Marion de Lorme'' jne. On välja andnud luulekogud "Oodid'',"Idamaised laulud", "Sügislehed", "Videvikulaulud", "Sisehääled", "Karistused" , "Kontemplatsioonid", "Hirmus aasta", "Kunst vanaisa olla" Raamatu peategelaseks on 19 aastat sunnitööl veetud mees nimega Jean Valj
10.kl. kirjandus sissejuhatuseks tuleta meelde kirjanike nimesid AJATELG vanimad kirjalikud allikad - Vana Testament, Gilgame`s antiik umbes 1000 aastat, lôpeb 476 Sophokles Anakreon Sappho keskaeg umbes 1000, lôpeb 1492 jätka ja täpsusta ajatelge, kui aega on rüütlikirjandus linnakirjandus vaimulik kirjandus 1440 Gutenberg klassitsism 17.-18. sajand valgustusklassitsism romantism realism modernism 20.saj. postmodernism LAIENDA SKEEMI NIMEDEGA antiikkirjandus Trooja sôja müüt tähtsamad tegelased ja sündmuste sôlmpunktid (ôpiku teksti pôhjal) "Ilias" kava "Odüsseia" kava tunnikontroll nimede peale eeposte liigid ja môiste, pealkirjad maade järgi KANNA ÛLE KONSPEKTIST antiiklüürika PANE SKEEMI Anakreon-pastoraal, Sappho-soolomeelika(armastuslaul), Pindaros-koorimeelika: ood, hümn; Arcilochos-jambograafia, Tyrtaios ja Alkaios-eleegia, Simo
Üks selliseid gooti lossi ehitajaid oli Horace Walpole, oli ka kirjanik. Sinna ümber rajas ka goori printsiipidest lähtuva pargi. Sünnib Inglise park, mis läheb sujuvalt üle metsaks, kujundatakse mitte häirides looduslikku. Sõna "maailine" tuleb mängu, ei hakka tähendama ainult heledat, ilusat, selgepiirilist geomeetria joont - trend, mis jätkub romantilises kirjanduses, ilu hakatakse nägema ka inetuses. Nt Victor Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" - Esmeralda, kes on "mustalne" ja kes tõmmu, mis oli iluideaali vastand, Quosimodo ja Notre Dame - võitles selle ehitise eest. Selle taustaks ongi muutuv kultuurihoiak - ühelt poolt see muutub demokraatlikumaks, ta hõlmab teistsuguseid väärtusi, looduspilti ja jõuab kirjandusse gooti romaani näol "Oranto loss"? - pesuehtne gooti romaan. Gooti romaanides on väga palju kliseesid ja varjatud erootika, tehakse igasuguseid närakaid tegusid. Teos vallandas buumi - tekkis rida autoreid, milles sünnivad gooti süzeed
Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel koguni päevi, kui oleks
,,Piiririik" Emil Tode Mt=minategelane 1. - minategelane kirjutan Angelole kirja, vabandab oma kehva prantsuse keele oskuse pärast, kuid samas leiab, et sellest pole hullu, kuna Angelo pole ka prantslane, õigupoolest pole ta keegi ega miski - mt ei teadnud, millest kirjutamist alustada, alustas rääkimist päikesest ja päikesepaistest, millest Angelo mt ellu ilmunud oli 2. - mt on maalt, kus päike on haruldane, sügisel kaob päike ära, kevadel tuleb taas välja - õue tagant algab mets, kui inimene tunneb, et hakkab surema, siis minnakse metsa ja heidetakse juurikatele pikali, sest inimese hing muutuvat seal pisikeseks linnuks, kelle nimi
Teose analüüs Kadi Koemets 12.A Ülesanne 1 1. Valisin Jan Guillou teose „Kurjus“. Žanriks on romaan. 2. Tegevus toimub pärast Teist maailmasõda, umbes 1950.aastatel Rootsis. Peategelane Erik on oma kasuisa vägivalla ohver. Samaaegselt on ta oma kooli jõugu liider, kuhu kuulusid ka Tuletorn ja Göran, kes üritasid temalt võimu ülevõtta. Kõik kartsid Erikut tema hea kaklusoskuse tõttu. Ise ta selle üle õnnelik ei olnud. Kaklused olid Eriku jaoks muutunud vastikuks ning justkui kohustuseks teiste jõugu liikmete ees – ta hakkas ohvritele kaasa tundma ilmselt seepärast, et ta isegi oli vägivalla ohver. Pärast seda kui politsei oli jõugu liikmed tabanud varguselt, nimelt varguste laine tõttu oli ülesseatud varitsus, he
Kuldvillak (Antiikmütoloogia, E. Hamilton) Laev Argo. Retk otsimiseks. Kuningas Athamas- abiellus printsess Inoga, läks eelmisest naisest lahku. Eelmine naine Nephele oli mures, et uus naine tahab lastele halba. Ino isa tähtis Teeba kuningas Kadmos. Ino tahtiski väiksemat poega, Prixost tappa. Omhvrialtari juurde olla tulnu imeelukas, jäär, kelle villak oli puhtast kullast. Ta haaras ohvriks määratus poisi koos õega oma turjale ja kandis lapsed läbi õhu minema. Hermes oli laste ema palvet kuulda võtnud ja neile päästja saatnud. Kui jäär oli ületanud väina, mis lahutab Euroopat Aasiast, libises tüdruk, kelle nimi oli Helle, looma seljast ja kukkus merre. Tüdruk uppus ja väina hakati ta järgi kutsuma Helle mereks, Hellespontoseks. Poiss jõudis kenasti kohale Külalislahkuseta mere juurde, Kolchise maale (Must meri polnud veel Külalislahkeks saanud).K-s elas metsik rahvas. Võtsid siiki Prixose lahkelt vastu ja nende kunn andis oma tütre P-le naiseks. Veider see,
Marilyn Monroe (sünninimega Norma Jeane Mortenson, ristinimega Norma Jean Baker; 1. juuni 1926 Los Angeles, California osariik 5. august 1962 Los Angeles, California osariik) oli USA näitlejanna, laulja ja modell. Teda on nimetatud 20. sajandi üheks kuulsaimaks näitlejannaks ja seksisümboliks. Aastal 1953 oli ta esimene ajakirja Playboy kaanetüdruk. 29. juunil 1956 abiellus ta kirjanik Arthur Milleriga. Nad lahutasid abielu 1961. aastal. Tuntud on Monroe esinemine president John F. Kennedy sünnipäeval Madison Square Gardenis 1962. aastal, kui ta esitas laulu ,,Happy Birthday, Mr. President". Kennedy kinkis talle kuldse Rolexi kella graveeritud isikliku pühendusega. Ajakirjanduses on palju spekuleeritud Kennedy ja Monroe võimaliku intiimsuhte üle, kuid selle kohta pole tõendeid. Ööl vastu 5. augusti 1962 leiti Marilyn Monroe oma Los Angelese Brentwoodi kodust surnuna. Ametlik surmapõhjus oli unerohu üledoos. Tema surma üle on käibel mitmed vandenõuteooriad. Kõ
Herakles Herakles oli Kreeka kõige suurem kangelane, peale Ateena. Ateena jaoks oli kõige suurem Theseus, sest seal hinnati rohkem inimese sisu, mitte nii väga jõudu. Ülejäänud Kreekas oli Herakles kõige kõvem mees. Herakles pidas ennast jumalatega võrdseks. Jumalad vajasid Heraklese abi gigantide vastu võideldes. Herkales kohtles jumalaid nagu teisigi olevusi selles suhtes, et kui näiteks Delfi oraakli preestrinna ei tahtnud talle vastust öelda, siis Herakles haaras kätte kolmjala (preestrinna istus seal) ja ähvardas, et viib selle minema ning asutab oma oraakli. Selliste tülide puhul tavaliselt Zeus sekkus vahele. (See Delfi oraakel oli Apolloni nn pühapaik) Kuigi Herakles vahepeal seal selliseid asju korraldas, siis Apollon austas teda siiski väga ja palus, et preestrinna annaks Heraklesele alati vastused tema küsimustele. Heraklesel oli elu ajal kindel teadmine, et keegi ei võinud temast tugevam olla või teda võita. Ta tegi igasuguseid vägitegusid: kui lai
Lugemispäevik Margret Siilbaum Sophokles "Kuningas Oidipus" Oidipuse suur teema on äramääratus ja saatus, mille vastu ei saa. Oidipuse isa, kuningas Laios, sooritab kuriteo, mille eest neetakse ta ära. Kurjategija peab surema oma poja läbi ja poeg abiellub oma emaga. Saatusest põgenemiseks laseb Laios poja hukata. Karjus, kes pidi hukkamise korda viima, ei suuda ülesannet täita ning jätab lapse ellu. See käivitab sündmuste ahela, kus ettekuulutus saab täidetud. "Kuningas Oidipus" õpetab, et pole vahet kui hea, üllas või õiglane olla, saatuse vastu ei saa. Terve teose vältel üritatakse tõe ees silmi sulgeda. Laios arvab, et lapse hävitamisega on pääsenud ettekuulutusest. Oidipus ise, mida lähemale tõele jõuab, ei taha seda siiski uskuda. Iokaste ei taha samuti pilti kokku panna. Lugu lõppeb Oidipuse jaoks füüsilise pimedusega, sest ta otsustab endal silmad peast
sundabielu kütked. Surma palge ees toob armastus peategelastele vabanemise. Põhiprobleemid: 1 Kas Tiina on tegelikult libahunt? 2 Kas armastuse nimel on kõik lubatud? 3 Miks osutus Marguse puhul kodust ja vanematelt päritud elutunne tugevamaks? 4 Kas põgenemine on lahendus? Draama "Libahunt" räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud noor tüdruk. Samal õhtul hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada. Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga
Jõhvi Gümnaasium Sofi Oksanen ,,Puhastus" Kirjandusteose analüüs Koostas: Liis Lipp 12.b Juhendas: õp. Dea Proode Jõhvi 2012 Sissejuhatus Sofi Oksanen (sündinud 7. jaanuaril 1977 Jyväskyläs) on ema poolt eesti päritolu soome kirjanik. Oksanen on tegutsenud ka mitme lehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Ajakirjanik Leena Hietast ja publitsist Johan Bäckmanit, kes on väitnud, et Eesti liitus Nõukogude Liiduga vabatahtlikult, on Oksanen võrrelnud holokausti eitajatega. Sofi Oksanen kuulub gooti subkultuuri austajate hulka. Sofi Oksanen on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust ning Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Nii tema esimene romaan "Stalini lehmad", kui ka kõigepealt näidendina ja hiljem romaanina ilmunud "Puhastus", räägivad Eestist ja eestlastest. Ta on lubanud samal teemal kirjutami
pääse Jürigi, niipea kui pärispehemeks saab. Savi on nüüd ja edaspidi ta vaenlane number üks, ja see on muuseas palju salakavalam kui soo, mida on siinkandis vähe. Savi ei anna alla ei vihmaga ega põuaga, iialgi. Vananaiste suvi on käes, seda on kõigest näha...Koos kurgedega kaob siitmailt alati kübeke helgest eluunistusest..Nukker-rõõmus kurgede lahkumishüüd. Aiaste talu peremees Mats Aniluik vana, hall kaabulott peas, kortsuline nägu pidulik ja harras; tänab jumalat, et saab ühe sügise võrra kauem elada, et näha veel ühte rehepeksuaega; siin mullal on ta olnud ühtaegu nii vaba kui ka vang; töö on siinmail ikka ja jälle päästnud inimest niivõrd, kui ta üldse päästetav ongi, töö ja töörõõm, ja kes neid eitab ning nende üle naerab, see saeb oksa, millel kükitab, ja
SHAKESPEARE: HAMLET Kokkuvõte Kuninga ihukaitseväelased näevad lossi valvates vaimu, kes on kadunud kuninga sarnane. Nad otsustavad Hamletile sellest rääkida, mille peale viimane lubab järgmisel ööl valvuritega kaasa minna. Öösel kõneleb Hamlet oma isa vaimuga, kes räägib pojale enda tapjast (siiani usuti, et kuningas suri ussi hammustusse), kelleks osutub praegune kuningas. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt tormab kuningas õudust tundes minema. Järgmisel päeval otsustab kuningas Ha
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j
enam ukse juurde ei pääseks ja et lauad saaks toaukse piitade küljes ära - Peres oli neid 3: Andres, Krõõt ja karjapoiss Eedi - Esimesed künnipäevad möödusid halvasti, noor hobune tegi tööd tuliselt ja räpakalt, ajas Andrese vihale, pealegi põldu raske künda, sest see kivine ja vesine - Krõõt käis tihedalt lauda ja toa vahet, pidi iga kord piitadest üle ronima, oli juba harjunud - Vargamäel palju linde - Peremees ja perenaine läksid kirikusse, et kaubelda endale sulast ja tüdrukut, Andres läks kõrtsi, Krõõt jäi hobusevankrisse külanaisega juttu rääkima, kelleks oli Aaseme pere-eit - Lisandus ka teisi perenaisi vestlusesse ja peagi ka tüdrukuid, kellest Krõõt ühe välja valis ja mehe heakskiitu ootama jäi, Andresel õnnestus ka sulane saada, noor, alla 20 aasta - Kohtas kõrtsis Pearu Murakat (naaber), naaber ähvardas ka Andrese sealt minema lüüa, sest
Kirjanduse arvestus Tertia talv 1. Antiikkirjanduse mõiste, vanakreeka ja vanarooma kirjandus Antiikkirjanduse all mõeldakse vanimaid Euroopas tekkinud kirjandusi: vanakreeka ja vanarooma kirjandust. Need on tugevalt mõjutanud hilisema euroopa ja kogu ülejäänud maailma kirjandust. Sõna antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vana. See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku: Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed) Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik pealinn oli Ateena. Draama saa
Jack on samuti emotsionaalselt isoleeritud ning kade kõigi enda pereliikmete lähedaste suhete peale: Tom ja Julie on lähedased emaga, Julie ja Sue omavahel ning Julie Derekiga, kus Jack tahaks olla hoopis Dereki asemel. Tihti ei pane Jack enda ümber toimuvat tähele – Julie rääkis söögilauas Dereki küllakutsumisest, mida Jack tähele ei pannud ning rõõmustas nädalate esimese vihmasaju üle, kuigi õed ütlesid, et ka enne seda on sadanud. Ta on ükskõikne ja eemalolev, kuid ei tunnista, et tal jäi midagi märkamata. 4. Teos on realistlik ning ebatavaline laste läheduse tõttu. See kirjeldab normide, reeglite ja korra kokkuvarisemist. Jack ja tema õed ja vend ei näe enda tegevuses peaaegu midagi laiduväärset. Lugejal on end minategelasega raske samastada, kuna Jackil puuduvad emotsioonid, motivatsioon. Romaan ei võimalda ka lugejal tegelaste suhtes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
