Agrokliimavöötmed Eristatakse kasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel. · Polaarkliima: aasta läbi külm. Põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarkliima: lühike vegetatsiooniperiood, kasin soojushulk. Kasvavad vaid kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvad taimed (nt. redis, sibul, varajane kartul jne). Arengut kiirendab suveperioodi pikk päev. Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru. · Jahe parasvööde: okasmets. Vegetatsiooniperiood vaid 3-5 kuud. Suvi lühike, jahe. Talv pikk, külm. Karmid kliimatingimused. Väheviljakad leetmullad. Kasvatatakse teravilja (rukis, kaer, oder), kartulit, köögivilja, lina, rapsi. · Mõõdukas parasvööde: vegetatsiooniperiood 5+ kuud. Mereline: pehme, niiske talv. Kasvatatakse teravilja, sõstraid, õunapuid. Mullad keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kohati vajavad kuivendamist.
linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad. * Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemide hävimine. * Veetransport maailma erinevate piirkondade (veekogude) vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi. Tähtsamad püügipiirkonnad: Ida- Aasia, Euroopa lääne- ja kirdeosa, Põhja- Ameerika idaosa, Põhja- Ameerika lääneosa, Lõuna- Ameerika lääneosa Teised püügipiirkonnad: Aasia lõuna- ja kirdeosa, Austraalia kirde- ja lääneosa, Vahemere piirkond, Lõuna-Ameerika edela- ja kirdeosa, põhja- Ameerika edela- ja kirdeosa, aafrika lääne-, kirde- ja edelaosa. Suurimad kalariigid: Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA Suurimad ekspordi kalariigid: Suurimad impordi kalariigid: Norra, Hiina, Taani Jaapan, Taani, Hispaania Milles seisneb metsade majandamise põhinõue? Säiliks ökoloogiline koosseis, et oleks puiduvaru.
Suhkruroog Lõuna Aasia, Kesk Ameerika, Lõuna Ameerika lääne ja ida osa, India, Brasiilia, Hiina. Kohv Kesk Ameerika, Lõuna Ameerika ida osa, Kesk Aafrika, Lõuna Aasia, Brasiilia, Columbia, Mehhika. Riis Ida ja Lõuna Aasia, Lõuna Ameerika ida osa, Hiina, India, Bangladesh. Viljakamad mullad mustmullad, Lõuna Ameerika ida ja lõuna osa, Usa ida ja kesk osa, Ida, Kesk ja Lõuna Aasia. Kuivad alad e ariidsed piirkonnad Põhja Aafrika, Põhja Kanada, Lääne Austraalia, Saudia Araabia ps. Lambakarjakasvatus Austraalia, Uus Meremaa, Lääne Usa, Argentiina, Lõuna Aafrika (rantso). Piima ja lihakari peab olema tarbijale lähedal, kuna tooted vajavad kiiret töötlemisvajadust ja võivad rikneda, suur maa ala, kus oleks piisavalt toitu, lopsakas rohumaa. Põllumajanduslikud tootmis vormid - Ekstensiivne toodangu kasv saavutatakse põllumajandusliku maa laienemise või kariloomade arvu suurendamisega, hõredalt asustatud
Moodsatel kalalaevadel on ülitäpsed radarid, mis jälgivad kalaparvede liikumist. Hiigelvõrgud saab suunata kalaparve kõige tihedamasse ossa. Peenesilmalistesse võrkudesse satuvad ka need kalad, mida püüda ei tahetagi. Maailmamere reostumine. Suur osa avamere sastusest põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport ja inimtegevus maismaal. 11.Iseloomust maailma metsatüüpide paiknemist *Suurema metsamaa pindalaga riigid- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia, Kongo DV *Metsamaa pindla (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3), arvestuslauk (mm/ha), puude liigiline koosseis Metsatüüp Riigid sellise Peamised puuliigid Metsa iseloomustus metsatüüp Ekvatoriaalsed Lõuna-Ameerika, Mahagon, eebeni, Juurdekasv 50m3/ha
MÕISTED Agrokliimavööde-põllumajandust mõjutavate kliimatingimuste alusel eristatud piirkond Vegetatsiooniperiood-taimekasvuperiood, ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad Agrotööstuskompleks-võrgustikettevõtted Ekstensiivne põllumajandus-vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine Intensiivne põllumajandus-saaki suurendatakse sordiaretuse, tõuaretuse ja tehnika kaudu Ekstensiivne teraviljatalu-levinud hõredast asustatud kuiva kliimaga piirkondades Rantso-väga suur loomakasvastusmajand, lihaveiseid või lambaid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel Loomavabrik-kasvatatakse kanu, sigu, veiseid jne. Kõik toimib masinate abil (Uus-)istandus-taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi ja tegeleb nende esmase töötlemisega Territoriaalveed-rannikuriigile kuuluv mereala, kuni 12 meremiili Majandusveed-rannikuriigilekuuluv mereala, kuni 200 meremiili Kalapüügiõiguse müümine-rannikuriik müüb kalapüügiõigust, et püüda selle riigi maj
Lina: USA, Venemaa, Kanada, India, Suurbritannia; parasvööde ja lähistroopika Suhkruroog: ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne, Brasiilia, India, Tai Kohv: Brasiilia, Vietnam, Columbia, Indoneesia, Peruu; ekvatoriaalne Kakao: Elevandiluurannik, Ghana,Nigeeria, Kamerun; ekvatoriaalne Tee: Hiina, India, Kenya, Sri Lanka; lähistroopiline Tubakas: Põhja-ja Lõuna-Ameerika, Austraalia, Edela-Aafrika, Vaikse ookeani saared; troopiline lähisekvatoriaalne 4. Tead põllumajandusega kaasnevaid keskkonna probleeme ja võimalusi neid probleeme vähendada. Põhjus Tagajärjed Abinõud Kuivendamine Kemikaalide kandumine vette Üleväetamise vältimine, kuivendusvee biopuhastus
temepratuuride summa alla 1000°C), siis on võimalik vaid paremates mullastikutingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure (redis, sibul, marane kartul). Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev. JAHE PARASVÖÖDE Vegetatsiooniperioodi pikkus on 3-5 kuud. Levib okasmets. Suvi on lühike ja jahe, talv kül ja pikk. Põllumajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja Parasvöötmes üks saak aastas! väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Sellistes olukordades saab kasvatada mitmeid teravilju, nagu rukist, kaera ja otra, kartulit ja köögivilja, lina ja rapsi.
........................ 52 PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS ................................................................................... 53 52. analüüsib infoallikate abil looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele etteantud kohas/riigis; ....................................................................................................................................................... 53 53. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus ja teab nende levikut; ......................................................................................................................... 54 54. teab oluliste kultuurtaimede: nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamisi kasvatuspiirkondi ja eksportijaid; ...................................................................................................................................................... 55
Maailmameri- katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa, mille alla ei kuulu järved. Rannaprotsessid- rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärel toimuvad protsessid. Setete kuhjumise, rände ja kulutusprotsessid. Rannavall- Tormilainetuse kuhjaval tegevusel kujunenud mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid, mis on rannajoonega paralleelsed. Järskrannik- järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Laugrannik- lauge reljeefiga rannik; (läheb aeglaselt sügavaks) Jõgede äravool- jõgede kaudu äravoolava vee hulk ühest sekundist pikema aja jooksul Valgla ehk äravooluala- maa-ala, millelt vesi voolab mingisse kindlasse veekokku või selle ossa Infiltratsioon- vee liikumine maapinnalt läbi mulla ja kivimite põhjavette 5. Maa Kui Süsteem Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud 30. SEOSTEST Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200km kõrgusele
aastaajaline muutumine; veereziim oleneb ilmaelementide (õhutemp., sademete) aastaajalisest muutumisest maailmameri maakera kattev katkematu veekiht, mis moodustab hüdrosfääri põhiosa, jaguneb ookeaniteks ja katab Maa pindalast 70,8% rannaprotsessid rannavall kaarekujulised kuni mõnesaja meetri pikkused ja 1-2 m kõrgused, tormilainetega rannale heidetud liivast, kruusast ja klibust vallid järskrannik järsult süganeva merepõhjaga rannik laugrannik rannik, kus merepõhi on väikese kallakusega jõgede äravool jõe kaudu äravoolava vee hulk pikemas ajaühikus kui 1 sekund valgla ehk äravooluala; maa-ala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse 17 5. Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud 31. Maa sfäärid(atmo-, hüdro-, lito-, pedo-, biosfäär) kui süsteeme ja näited nende-
Looduslikud tingimused: · reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), · kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). · mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: · kapitali olemasolu, · tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, · valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) 57. Põllumajandusliku tootmise vormid : segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus ja nende levik; Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne)
Looduslikud tingimused: · reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), · kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). · mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: · kapitali olemasolu, · tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, · valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) 57. Põllumajandusliku tootmise vormid : segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus ja nende levik; Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne)
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida
konkreetset saadust. Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid lähevad müügiks. Kõrgeltarenenud riikides on segatalude arengujärk enamasti läbitud. Arengumaades, kus viiakse läbi agraarreforme, on need aga vägagi iseloomulikud. (vähe efektiivne). Kõige levinumad: Euroopas, Põhja Ameerikas ja ka Jaapanis. Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseeritud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili). Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja Ameerikas, nende arv kasvab ka Jaapanis, arengumaades leidub neid veel vähe. Piimakarjatalud Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades, Põhja
· Polaarkliima : aasta läbi külm. P õllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarkliima : lühike vegetatsiooniperiood, kasin soojushulk. Kasvavad vaid kiirekasvulised ja lühiajalist 4 öökülma taluvad taimed (nt. redis, sibul, varajane kartul jne). Arengut kiirend ab suveperioodi pikk päev. Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru. · Jahe parasvööde: okasmets. Vegetatsiooniperiood vaid 3-5 kuud. Suvi lühike, jahe. Talv pikk, külm. Karmid kliimatingimused. Väheviljakad leetmullad. Kasvatatakse teravilja (rukis, kaer, oder), kartulit, köögivilja, lina, rapsi. · Mõõdukas parasvööde: vegetatsiooniperiood 5+ kuud. Mereline: pehme, niiske talv. Kasvatatakse teravilja, sõstraid, õunapuid. Mullad keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kohati vajavad kuivendamist.
taastumatu, keemiatööstuse Suurbritan Norra, ümberöötlust traditsiooniline tooraine nia, Turkmenist - vähe Holland an saasteaineid Tahked Elektrienergia, Varusid Hiina, Austraalia, Jaapan, - suured Kasvuhoonegaside emisioon, soojusenergia, 230 aastaks USA, LAV, Lääne- varud karjäärid rikuvad maastikku, transport kütused koksisöena USA, India, USA, Euroopa - hästi on kulukas ja mahukas (kivisüsi, metallurgias, Venemaa, Austraalia, Hiina, mehanisee
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, k
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine
· Valitsuse poliitika toetused, tollipoliitika · Kapital hooned, masinad, väetised, seemned, tõuloomad jms Erinevad põllumajanduslikud tootmise vormid ja nende levik segatalu industriaalajastul jagati mõisamaa ning tekkisid segatalud. Alguses toodeti ainult endale kõik vajalik, kuid hiljem hakati järkjärgult ka saadusi müüma. Tulude eest osteti väetist, tööriistu, tõuloomi ja hooldust. Tänapäeval esineb vaid arengumaades. Spetsialiseeritud suurtalu moodne, kõrgtootlik taluvorm, mis kujunes välja segatalust kitsa spetsialiseerumise käigus. Nt. Piimakarjatalud. Suurtalud on levinud Euroopas, Põhja- Ameerikas ja Jaapanis. Ekstensiivne teraviljatalu Need on väga suure pindalaga talud, enamasti kasvatatakse neis nisu. Kohverfarmeri põhimõte omanik viibib kohal ainult 2X aastas (külvamine ja korjamine) Levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga aladel Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaal ja Kasahstanis.
(kohv, suhkruroog, puuviljad). Suur rõhk agrotehnikal, kasutatakse odavat tööjõudu, paljud istandused eelkõige arengumaades. Ökoloogiline ehk mahepõllumajandus, kus kasutatakse peamiselt looduslikke väetisi ja taimekaitse- vahendeid. Madalama saagikuse korvab kõrgem hind ja tervislikum toodang. Suurimad põllustatud alad on rohtlates ja savannides. Lambakasvatus- LAV, Lõuna-Euroopa, Austraalia, Uus-Meremaa, Briti saared 4.3 Maailma toidu- ja keskkonnaprobleemid *Maailmas ligi 800 miljonit elanikku, kes kannatavad pidevalt alatoitluse või isegi nälja käes. *Teravaim toiduprobleem on Aafrikas, Lõuna-Aasias ja Andide piirkonnas. *Maailma toidukaubanduses on tähtsamad müüjad Põhja-Ameerika, Kaug-lõuna ja Vahemere maad. *Arengumaade toidumajanduse nõrkuse tähtsamad põhjused: traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, suur
Austraalia ja Ok. 2 0,2 2 0,2 6 0,4 13 0,5 30 0,5 46 0,5 6000 Aasia 5000 Põhja- Austraalia ja Ladina- Okeaania Ameerika Ameerika 1% Aafrika
kuidas suudetakse peatada inimeste lahkumine maapiirkondadest. 2. Tööjõud (töötajate hulk, kvaliteet) 3. Kapital 4. Turg Kiirelt riknevate toiduainete (piim, värske liha) tootmine tuleb paigutada tarbija lähedale. Teravilja, kartulit jms võib aga ka tarbijast kaugel kasvatada. Transpordi areng ja külmutusseadmete kasutuselevõtt on turu läheduse vähemtähtsamaks muutunud. 53. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus ja teab nende levikut Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu
Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne). Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, nende arv kasvab ka Jaapanis, arengumaades leidub neid veel vähe. Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel
poliitika).Põllumajandusliku suurtootmise vormid tänapäeval: · Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Kõrgeltarenenud riikides on segatalude arengujärk enamasti läbitud. Arengumaades, kus viiakse läbi agraarreforme, on need aga vägagi iseloomulikud. · Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne). Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, nende arv kasvab ka Jaapanis, arengumaades leidub neid veel vähe. · Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja- Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel.
Nt redis, sibul, varajane kartul ... · Parasvööde o kevadised ja sügisesed öökülmad lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab sageli aastas vaid ühe saagi. o kapitali käive aeglane o tööjõuvajadus hooajaline o toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega · Jahe parasvööde o vegetatsiooniperiood 3-5 kuud o looduslikult levib okasmets o suvi on lühike ja jahe o talv külm ja pikk o põllumajandusliku maad on vähe o karmid ilmastikutingimused o väheviljakad leetmullad o kasvatada saab teravilju. Nt rukkis, kaer, oder, kartul, köögivili, lina, raps · Mõõdukas parasvööde o vegetatsiooniperiood pikkus 5 kuud või rohkem o jaguneb kaheks mereline · pehme ja niiske talvega piirkond
Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev. Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru. Kevadisel ja sügistel öökülmad ning talvine madal temp. Lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab parasvöötmes vaid ühe saagi aastas. Põllumehele tähendab see mitmeid ebamugavusi: kapitali käive aeglane, tööjõuvajadus kulukas, suurte kadudega. Jahedas parasvöötmes - vegetatsiooniperiood kestab vaid 3-5 kuud, levib looduslikult okasmets. Suvi lühike ja jahe, talv külm ja pikk. Pm maad vähe, karmid kliimatingimused, väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Saab kasvatada mitmeid teravilju, rukkist, kaera, otra, kartulit, köögivilja, lina ja rapsi. Mõõdukas parasvöötmes - vegetatsiooniperioodi pikkus on viis kuud või enamgi, eristatakse kolme valdkonda. Merelises kasvavad peale teraviljade ka istanduste põhikultuurid (sõstrad, õunapuud) mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi
kultuure redis, sibul, varane kartul jms. Parasvööde tingimused erinevad, kevadised/sügisesed talvekülmad lühendavad vegetatsiooniperioodi, saab ainult ühe saagi aastas. Põllumehele kapitali käive on aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Soojushulga alusel eristatakse: · Jahe parasvööde vegetatsiooniperiood 3-5 kuud, levib okasmets. Suvi on lühike ja jahe, talv külm ja pikk. Põllumajandusmaad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Saab kasvatada teravilju(nt rukis, kaer, oder), kartul,köögivili,lina,raps. · Mõõdukas parasvööde vegetatsiooniperiood 5 või enam kuud. * Mereline pehme ja niiske talv, kasvavad ka sõstrad, õunapuud. Mullad keskmise
Siin on maailma suuremad kõrbed. Ööpäevane temperatuurikõikumine suur. Kasvat. kunstliku niisutamisega datlit, kohvi, suhkrut. Põllundus ainult oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Kõrbekarjamaadel kasvatatakse kaamleid ja lambaid. 4. Lähistroopiline vööde temperatuuri ja sademete hulk väga suur. Põllumaad palju. Kvaliteet sõltub sademete hulgast ja jaotusest aastas. Mandrite lääneosas (Vahemere rannik, California) kuiv päikeseline suvi, sademeterohke talv. Segapõllundus. Oliiv tsitrus, viinamari. Mandrite siseosa (Iraan, Kesk-Aasia) kuiv lähistroopika. Põhiline puuvill. Mandrite idaosa (Jaapan, Ida-Hiina, Korea) mussoonkliima. Kõige saagirikkamad piirkonnad(2-3 saaki aastas). Tee, tsitrus, õli, tubakas, nisu. 3 5
I Põllumajandus o Siseturule või ekspordiks Maakasutus (õp lk 85) o Värkeslt turule või tööstusele tooraineks Põllumajanduslik maa jaguneb: Valitsuse poliitika o Haritav maa o Tollipoliitika Põllumaa (viljapõld) Impordil tav. maksud, maavarade Istandus (õunaaed) puhul ka ekspordil o Looduslik rohumaa (hooldatakse nt. o EL teraviljal liikuv tollimaks (sõltub karjamaa) maailmaturu hinnast) Haritavat maad vähe inimese kohta Ida- o Toetused e. subsiidiumid Kagu-Lõuna-Aasias (Hiina ja India) Agrokliimavöötmed Palju: Okeaania (pole praktiline) Lähisarktiline – ainult tähtis põhjapõtrade
KÜSIMUSED | GEOGRAAFIA 2 KURSUS 1. kuidas jagatakse maakasutus? (põllumajanduslik maa ja haritav maa) 2. kuidas jagatakse haritav maa? (põld ja istandus, aiand) 3. millist kahte sorti on põllumajandust mõjutavad tegurid? (looduslikud ja majanduslikud) 4. millised on looduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KLIIMA - taimekasvatus per. pikkus nt; RELJEEF - mägine, tasane; SOOJUSHULK; SADEMED - hulk, jaotus; MULLAD - viljakus, põuakindlus, mullaosakeste suurus) 5. millised on majanduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)?
AmeerikaLähis-Ida, Ida-Euro. Aafrika, Kesk-Lõuna- Saudi-Araabia, Venemaa, USA ,IraanMehhikoSaudi-Araabia, Venemaa , Iraan, SRÜ, Lähis-Ida, Aasia, Põhja-Ameerika Venemaa, Iraan, USA, Kanada KanadaAraabia ÜE, Venemaa, Mehhiko, Aasia, Ameerika, Euroopa Hiina, USA, India, Austraalia, LAV, Venemaa Austraalia, Hiina, Indoneesia, Colombia Uraanivarud Austraalia, kanada, LAV, Namiibia, USA, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa Kambol, Nigeeria, Hiina, India, Brasiilia Kiirevooluliste ja veerohkete jõgede piirkonnad Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa Rannikud, avatud maastikud PortugalUSA, Hispaania, Hiina, India, Saksamaa, Taani, Hispaania, Laamade äärealad USA, Filipiinid, Itaalia, Mehhiko, Indoneesia
Lähispolaarkliimas on vaid parimal juhul võimalik kasvatada kiirekasvulisi kultuure (nt redis, sibul). Tundramaadel kasvatatakse põhjapõtru. Parasvöötmes on tingimused üsna erinevad tavaliselt saab ühe saagi aastas. Seetõttu on kapitali käive aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Eristatakse: 1. Jahe parasvööde. Vegetatsiooniperiood kestab 35 kuud, levib looduslik okasmets. Põllumajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Kasvatada saab mitmeid teravilju, kartulit, köögivilja, lina ja rapsi. 2. Mõõdukas parasvööde. Vegetatsiooniperioodi pikkus viis kuud või enam. Eristatakse: 1) Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad ka istanduse põhikultuurid. Mullad keskmise viljakusega, hästi haritavad, kohati kuivendamist vajavad