Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Esmasektor". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
agrokliimavööde, eristatud, taimekasvuperiood, ajavahemik, teraviljatalu, kliimaga, rantso, lambaid, aastaringselt, loomavabrik, kanu, sigu, istandus, taimekasvatusmajand, territoriaalveed, majandusveed, rannikuriik, ülepüük, kalavarud, metsamajandus, istutamine, hooldus, maaparandus, väetamine, metsasuspehme; sademeid suvel vähe, talvel möödukalt; nisu, mais, mitmed puuviljad, oliivid Lähisekvatoriaalne: savannid; talvel soe, suvel kuum; sademeid suvel palju, talvel vähe; riis, hirss, puuvill, maapähkel, kohv Ekvatoriaalne: vihmamets; aasta läbi kuum; sademeid aasta läbi palju; õlipalm, kohv, kakao 2. Põllumajandusliku tootmise vormid - kogukondlik, talu ja mõis, segatalud, erinevad spetsialiseerunud talud (ekstensiivne teraviljatalu, rantso, loomavabrik), nende muutumine ühiskonna arenedes ning esinemine maailmas. Kogukondlik: varaagraarses; Lõuna-Ameerikas Amazonase vihmametsades, Aafrikas ja Aasias; kõik toodeti ühiselt Talu ja mõis: esinevad paralleelselt, talud on tootjad, kasum läheb mõisale; arengumaades Segatalud: varaindustriaalne; arengumaades, Mustas Aafrikas; spetsialiseerumine, talude liitumine, agrotööstusekomplekside moodustumine
tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). 2. Põllumajandusliku tootmise vormid *kogukondlik väga algeline, varaagraarne, enam väga ei ole, toodeti ühiselt * talu ja mõis arengumaades, toodavad talud ja kasumi saab mõis *segatalud varaindustriaalne, talude liitumine, arengumaad *erinevad spetsialiseerunud talud põhiliselt hilisindustriaalses *ekstensiivne teraviljatalu peamiselt nisu, steppides enamasti, Põhja-Ameerika, Venemaa *rantso loomad, USA, Austraalia *loomavabrik masinad toidavad 3. Maailma taimekasvatus tead olulisemaid taimekasvatusharusid ja oskad nimetada sinna kuuluvaid peamiseid kultuure (näit. mugulkultuurid kartul, maniokk, bataat). Tead järgmiste kultuurtaimede kasvutingimusi ja suuremaid kasvatajaid maailmas: *nisu parasvööde, lähistroopiline; Hiina, USA, Venemaa, Prantsusmaa, India
Alguses toodeti ainult endale kõik vajalik, kuid hiljem hakati järkjärgult ka saadusi müüma. Tulude eest osteti väetist, tööriistu, tõuloomi ja hooldust. Tänapäeval esineb vaid arengumaades. · Spetsialiseeritud suurtalu moodne, kõrgtootlik taluvorm, mis kujunes välja segatalust kitsa spetsialiseerumise käigus. Nt. Piimakarjatalud. Suurtalud on levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. · Ekstensiivne teraviljatalu Need on väga suure pindalaga talud, enamasti kasvatatakse neis nisu. Kohverfarmeri põhimõte omanik viibib kohal ainult 2x aastas (külvamine ja korjamine) Levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga aladel Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaal ja Kasahstanis. · Rantso väga suur loomakasvatusmajand, kus kasvatatakse lihaveiseid või lambaid. Neid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Kogu toodang läheb müügiks. Karjused kaitsevad karja
müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Hiigelfarm loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades. Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja -lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle
Looduslikud: Reljeef (tasane, mägine, põldade suurus jne), Kliima (vegatatsiooniperiood, sademed ja nende reziim), Mullad (viljakus) Majanduslikud: kapital (hooned, masinad, väetised), tööjõud (kvaliteet, oskused, hind), turg toodangule (ostujõud, nõudlus, kaugus, suurus), Valitsuse poliitika (toetused, kindlustus, tollipoliitika) 2. Iseloomusta erinevaid põllumajanduslikke tootmisvorme (segatalu, spetsialiseerinud suurtalu, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus) ja nende levikut. Segatalu- Iseloomulik arengumaadele, mõnda kultuuri kasvatati müügiks Spetsialiseerinud suurtalud- müügiks toodeti vaid mõnda saadust (Euroopa, P-A) Eksensiivne teraviljatalud- Suure pindalaga, kasvatatakse peamiselt nisu, Madal hektarisaak kuid väiksed tootmiskulud, hooajatöölised (P-Am, Austraalia, Venemaa) Ranso- Loomakasvatusmajand, aastaringselt looduslikel karjamaadel, odav toodang,
kuidas suudetakse peatada inimeste lahkumine maapiirkondadest. 2. Tööjõud (töötajate hulk, kvaliteet) 3. Kapital 4. Turg Kiirelt riknevate toiduainete (piim, värske liha) tootmine tuleb paigutada tarbija lähedale. Teravilja, kartulit jms võib aga ka tarbijast kaugel kasvatada. Transpordi areng ja külmutusseadmete kasutuselevõtt on turu läheduse vähemtähtsamaks muutunud. 53. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus ja teab nende levikut Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu
vette, abi:üleväetamise vältimine, kuivendusvee puhastus. NIISUTAMINE-tagajärg: muldade sooldumine, abi:muldade läbipesemine, et pinnale kerkinud soolad läheksid madalamale tagasi. ÜLEVÄETAMINEsaagi kvaliteedi halvenemine, abi:teha mulla analüüsid täpse koguse määramiseks. MÜRKKEMIKAALIDE KASUT- saaagi kvaliteet, kemikaalide kandumine vette, abi:mahepõllumaj, haiguskindlamad sordid, viljavaheldus(ühte kultuuri ei kasvatata ühel maal) Põhimõisted: vegetatsiooniperiood- taimekasvuperiood on ajavahemik, mille vältel taimed intensiivselt kasvavad ja arenevad. haritav maa- Põld, istandus või aiand. ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus- EKSTENSIIVNE PM- toodangu kasv saavutatakse põllumaa laiendamise võui kariloomade arvu suurendamise teel(arengumaades) INTENSIIVNE PM- toodangu kasv saavutatakse väikesel maa-alal mahutades sinna palju kapitali, kasutades vähe tööjõudu ja rohkelt väetisi(arenenud riikides) omatarbeline ja kaubanduslik põllumajandus -
3)Ekstensiivsed teraviljatalud on levinud Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaal ja Kasahstani steppides. Teraviljatalud väga suure pindalaga, peamiselt kasvatatakse nisu, madalad tootmiskulud. Vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskompleksis pakutavaid äriteenuseid. 4)Rantso on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringi looduslikel karjamaadel. Karjused kaitsevad karja röövloomade eest. Rantso annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab olema tuhandeid hektareid karjamaad. Rantsod on levinud USAs, Austraalias, Argentinas, Lõuna- Aafrikas. 5)Istandus on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. (kohv, suhkruroog, puuviljad). Suur rõhk agrotehnikal, kasutatakse odavat tööjõudu, paljud istandused eelkõige arengumaades. Ökoloogiline ehk mahepõllumajandus, kus kasutatakse peamiselt looduslikke väetisi ja taimekaitse-
Mullad ei ole eriti viljakad. Põhiliselt savannid. Kasvat. hirssi, maapähklit, kus niisutatakse seal puuvilla, riisi (Aasias). Karjatatakse veiseid. 3. Troopiline vööde kõige vähem sademeid, kõige rohkem päikest. Siin on maailma suuremad kõrbed. Ööpäevane temperatuurikõikumine suur. Kasvat. kunstliku niisutamisega datlit, kohvi, suhkrut. Põllundus ainult oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Kõrbekarjamaadel kasvatatakse kaamleid ja lambaid. 4. Lähistroopiline vööde temperatuuri ja sademete hulk väga suur. Põllumaad palju. Kvaliteet sõltub sademete hulgast ja jaotusest aastas. Mandrite lääneosas (Vahemere rannik, California) kuiv päikeseline suvi, sademeterohke talv. Segapõllundus. Oliiv tsitrus, viinamari. Mandrite siseosa (Iraan, Kesk-Aasia) kuiv lähistroopika. Põhiline puuvill. Mandrite idaosa (Jaapan, Ida-Hiina, Korea) mussoonkliima. Kõige saagirikkamad piirkonnad(2-3 saaki aastas)
· Võrdle Saksamaa ja Jaapani looduslikke eeldusi põllumajanduse arenguks ja sellest tulenevat põllumajanduse spetsialiseerumist ja paiknemist. (6 punkti) · Anna hinnang Eesti põllumajandussaaduste turustamisvõimalustele. ............ · Vali skeemilt üks tegur ja too näide selle mõjust Eesti põllumajandusele. 48. oskab iseloomustada põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, spetsialiseeritud suurtalu, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, uusistandus, loomavabrik ja teab nende levikut; Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Kõrgeltarenenud riikides on segatalude arengujärk enamasti läbitud. Arengumaades, kus viiakse läbi agraarreforme, on need aga vägagi iseloomulikud. Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele
Aastas saadakse siiski kaks saaki. 1. Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi. Mullad on viljakad, vihmavesi tekitab mullaerosiooni. Paremini kasvavad mitmeaastased istanduskultuurid puuviljad, viinamarjad, oliivid, tsitruselised, nisu, mais. 2. Mandrilised valdkonnas on suur niiskusepuudus. Põllumajandus on võimalik oaasides. Kõrbekarjamaadel kasvatakse kitsi ja lambaid. 3. Idarannikute niisekes valdkonnas kestab vegetatsiooniperiood 811 kuud, aastas saab 23 saaki. Kasvatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, teepõõsast jms. Troopilises kliimavöötmes laiuvad maailma suurimad kõrbed. Kasvatakse suhkruroogu, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud jms. Kõrbekarjamaadel tegeletakse kaameli ja lambakasvatusega. Lähisekvatoriaalses vöötmes langevad sademed ebaühtlaselt. 1. Lühikese vihmaperioodiga savannides on sageli ikaldusi
Arengumaades, kus viiakse läbi agraarreforme, on need aga vägagi iseloomulikud. Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne).Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, nende arv kasvab ka Jaapanis, arengumaades leidub neid veel vähe. Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja -lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle. Madala
Geograafia kt lk 85 - 106 1. Millised näitajad iseloomustavad riigi põllumajandust? Riigi põllumajandust iseloomustavad põllumajandusega hõivatud inimeste osatähtsus ja põllumajanduse osatähtsus SKT-s 2. Iseloomusta looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele. LOODUSLIKUD TEGURID: KLIIMA: MULLAD: RELJEEF: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine. * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle. * kasvuperiood * paksus, lõimis MAJANDUSLIKUD TEGURID: KAPITAL: TÖÖJÕUD: VALITSUSE POLIITIKA: * hooned *tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised *seemned, tõuloomad. 3. Selgita kaubalise (turumajanduslik) ja omatarbelise (naturaalmajanduslik) põllumajan
ja tegeletakse saaduste esmase töötlemisega. Istandus saab töötada ainult odava tööjõuga, kelleks olid ajalooliselt orjad ning hiljem arengumaadest värvatud lepingutöölised. 4. Millistele maailma piirkondadele on iseloomulikud istandused? Istandused on iseloomulikud arengumaades. 5. Millistele maailma piirkondadele on iseloomulikud ekstensiivsed teraviljatalud? Ekstensiivsed teraviljatalud on iseloomulikud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel. 6. Mille poolest erineb loomakasvatussaaduste tootmine loomavabrikus ja rantsos? Loomavabrikus toodetakse saadusi tööstuslikult. Loomad paigutatakse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa). Rantsos peetakse tuhandepealisi loomakarju, neid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel
-saagikus on suurem -Euroopas Spetsialiseeritud suurtalud. Piimakarjatalud -palju kapitali masinatele, tehnoloogiale ja ehitistel -kasutatakse vähe tööjõudu -oluline on hea asend suurlinnade (turu) läheduses -tööviljakus kõrge, toodang kõrge inimese kohta -kogu toodang müügiks -Euroopa, USA ja Kanada kirde ja loodeosa, Põhja-Jaapan, Uus-Meremaa Eelduseks on suur rohumaa. Ekstensiivne loomakasvatustalu e. rantso. -suur maa-ala -kasutatakse vähe tööjõudu -palju kapitali tõuaretusele, veterinaariale -madal produktsioon ha kohta, kuid kõrge inimese kohta -kogu toodan müügiks -kasvatatakse lihaveiseid ja lambaid -USA lääneosa, Austraalia, Argentiina, Lõuna-Aafrika jt. On kuivemates piirkondades, lammastel pole nt vaja nii lopsakat rohtu. Loomavabrikud -palju kapitali ehitistele, sisseseadetele, loomasöödale -vähe tööjõudu -hea asend suurlinnade (turu) läheduses
3)Ekstensiivsed teraviljatalud on levinud Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaal ja Kasahstani steppides. Teraviljatalud väga suure pindalaga, peamiselt kasvatatakse nisu, madalad tootmiskulud. Vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskompleksis pakutavaid äriteenuseid. 4)Rantso on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringi looduslikel karjamaadel. Karjused kaitsevad karja röövloomade eest. Rantso annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab olema tuhandeid hektareid karjamaad. Rantsod on levinud USAs, Austraalias, Argentinas, Lõuna- Aafrikas. 5)Istandus on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. (kohv, suhkruroog, puuviljad). Suur rõhk agrotehnikal, kasutatakse odavat tööjõudu, paljud istandused eelkõige arengumaades. 5.
ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Põllumajandus Looduslikud tegurid kliima: mullad: reljeef: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle * kasvuperiood * paksus, lõimis Majanduslikud tegurid kapital: tööjõud: valitsuse poliitika: * hooned * tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised * seemned, tõuloomad Taani on üks maailma põllustatumaid riike (60% haritavat maad). Arutlege, mis on selle põhjus. * Looduslikud tingimused Reljeef- tasane, madal 0-100m Kliima- parasvööde 0 -8 (talvel), +16 (suvel), sademeid piisavalt (500-1000mm) Mul
Kõige suurem on see Okeaanias (1,94 ha elaniku kohta), Põhja-Ameerikas (0,74 ha elaniku kohta), Ida-Euroopas (0,68 ha elaniku kohta). Kõige väiksem on Ida-Aasias (0,10), Kagu-Aasias 0,18) ja Lõuna-Aasias (0,19) 10. Millest sõltub erinevate kultuuride ja loomade kasvatamise võimalus erinevates maailma piirkondades? Vegetatsiooniperioodi pikkusest Sademetest Pinnamoest Mullastikust 11. Agrokliimavöötmed Agrokliimavööde Iseloomustus POLAARKLIIMA Kogu aasta on külm ja põllumajandusefa tegelemine on võimatu. LÄHISPOLAARKLIIMA Kuna seal on lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk (aktiivsete temepratuuride summa alla 1000°C), siis on võimalik vaid paremates mullastikutingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma taluvaid
kuud, saab aastas 2-3 saaki. Talv lühike ja pehme ja kasvatatakse nisu,maisi,riisi, tubakat, õlitaimi, tsitruselisi, teepõõsast jne. · Troopiline vööde kõige enam soojust kogub troopilises vöötmes, temp ei lange kunagi alla 0. Neil aladel kõrbed. Põllumajandusega saab tegeleda ainult oaasides. Niisutatavatel põldudel võimalik kasvatada suhkruroogu, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud jms. · Lähisekvatoriaalne aastaringselt soe, sademed ebaühtlased. * Lühike vegetatsiooniperiood (alla 6 kuu) sageli ikaldused, kasvatatakse põuakindlaid kultuure nagu hirss, maapähkel, sisal jms, niisutatavatel alatel puuvilla või riisi. Mullad kivistuvad hõlpsasti. Peamine veisekasvatus. * Pika vihmaperioodiga (üle 6 kuu) taimekasvatus aastaringne. Saab isegi 3 saaki, koristuspind üldpinnast märksa suurem. Mullad pole kuigi viljakad, saagikus väike.
Geograafia kontrolltöö PÕLLUMAJANDUS 1.Selgita, milliste näitajate alusel iseloomustatakse põllumajanduslikku tootmist? Talud/mõisad 1.Segatalu seal tegeletakse nii taime-kui ka loomakasvatusega 2.Spetsialiseeritud talud talu tegeleb mingi kindla asjaga kas taimekasvatuse vms. Spetsialiseeritud talud jagunevad omakorda: a) rantso loomakasvatusfarm, mis kasvatab suurtel rohumaadel kas hobuseid, lihaveiseid, lambaid, vahel ka piisoneid ja jaanalinde. Intensiivse loomakasvatuse tunnuseks rantsos on veterinaarteenistus, tõuaretus, mehhaniseeritud loomade turustamine. Rantsod on levinud suurtel looduslikel rohumaadel Austraalias, USA kuivas lääneosas, Argentiinas, Lõuna- Aafrikas. b) istandused istandustes kasvatatakse monokultuure (ühe kindla kultuuri kasvatamine pika aja jooksul ühel ja samal maa-alal)
viljakad mustmullad, kannatavad vee- ja tuuleerosiooni, kuivematel aladel ka sooldumisetõttu. Kultuuritaimede valikut piirab lühike, kuid võrdlemisi külm talv, vähene sademete hulk. Niisutus kuivematel suvedel hädavajalik. Sellesse valdkonda jäävad USA nn. nisuvööde ja Ukraina viljakad alad. Sademete vähesuse tõttu põldu harida saab vaid oaasides või kunstliku niisutuse abil. Väheviljakaid muldi ohustavad tuuleerosioon ja sooldumine. Vähetootlikel karjamaadel kasvatatakse lambaid ja kitsi. Lähistroopilises vöötmes lüh. vegetatsiooniperioodi kuiv kliima. Niisutamise abil võimalik põllukultuure siiski kogu aasta vältel kasvatada ja kaks saaki saada. Haritavat maad u. 300 miljonit hektarit, selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest. Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi. Mullad viljakad, vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni
1. Iseloomustada põllumajanduslike tootmise vorme: S egatalu tegeles tera, juurja köögivilja kasvatamisega ning peeti veiseid, sigu, lambaid, kanu ja tööloomadena hobuseid. Iga talu juurde kuulus viljapuuaed. Industriaalse tootmisviisi arenedes kasvas linnarahvastik, siis orienteeruti põllumajanduses üha enam kauba tootmisele. Hiigelfarm Ekstensiivne teraviljatalu hõreda asustusega ja avarate põllumajanduslike maadega rohtlates on kujunenud teravilja, peaasjalikult nisutalud seal püütakse küll kasutada parima saagikusega sorte ja moodsamat tehnikat, kuid tulemuseks on tagasihoidlik saagikus mille korvab vähene tööjõukulu ja madal toodangu oma hind. Levik PõhjaAmeerikas, Austraalias jm Rantso tegeleb loomade söötmisega aasta ringi looduslikel karjamaadel. Levinud USAS,Argentiinas
3.2. Kuiv mandriline valdkond- viljakad mustmullad, mis kannatavad vee- ja tuuleerosiooni, kuivematel aladel ka sooldumist. Kultuurtaimede valikut piirab lühike, kuid võrdlemisi külm talv ja vähene sademete hulk. Niisutus on kuivematel suvekuudel hädavajalik. Nt. Ukraina viljakad alad, USA nisuvööde. Väga kuivades piirkondades saab põldu harida vaid oaasides või kunstliku niisutuse abil. Väheviljakaid muldi ohustavad tuuleerosioon ja sooldumine. Vähetootlikel karjamaadel kasvatatakse lambaid ja kitsi. 4. Lähistroopiline vööde- vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima. Põllukultuure on niisutamise abil võimalik kasvatada kogu aasta vältel. Aastas kaks saaki. Haritavat maad umbes 300 mln ha, kuid selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest. 4.1. Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi. Mullad on viljakad, aga vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni.
Kõige levinumad: Euroopas, Põhja Ameerikas ja ka Jaapanis. Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseeritud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili). Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja Ameerikas, nende arv kasvab ka Jaapanis, arengumaades leidub neid veel vähe. Piimakarjatalud Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades, Põhja Ameerikas ja Austraalias, Venemaal ja Kasahstani steppides jm rohtla aladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja lõikuse ajaks ning palkab selleks ajaks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga, vili müüakse kohe elevaatorisse ja seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle. Madala
Kordamine eksamiks 10.klass 23. Põllumajanduse SKT põhja ja lõuna riikides: *Lõuna riigid: SKT-st üle poole annab põllumajandus Mõnes riigis on SKT osatähtsus vähem kui kümnendik SKT-st Näiteks: Põllumajanduse osatähtsus Indias 20-29%, Somaalias üle 60%. *Põhja riigid: SKTs on põllumajanduse osatähtsus väikene, moodustab ainult mõne % Näiteks: Põllumajanduse osatähtsus USA-s alla 1%, Eestis 2-2.9% 24. *Ületoidetud piirkonnad: Usa, Kanada, Euroopa, Austraalia, Uus-Meremaa Toidetakse neid, kes on juba hästi toidetud, Põhjariigid. *Alatoidetud piirkonnad: Aafrikas Sahara kõrbest lõuna pool, India, Madagaskar, Paraguay kõrge põllumajanduse osatähtsusega maad. 25.Põllumajanduse paigutust mõjutavad tegurid: · looduslikud tegurid geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef · majanduslikud tegurid riigimajanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandus, toodete
Maa efektiivne kasutamine 2. Õige maakorraldus 3. Maa õige maksustamine 4. Rikutud maade taaskasutusesse toomine (rekultiveerimine) 5. Õigesti läbi viia maaparanduslike töid Agrokliima väätmete tingimused põllumajanduslikuks tegevuseks Ekvatoriaalne Liiga niiske kliima on peaaegu viljatute muldadega põllumajanduslikukus tegevuseks ebasobiv. Haritatavat maad, peamiselt istandusi, on seal kõigest 40mln hektarit, rohumaad pole peaaegu üldse. Lähisekvatoriaalne Kliima on aastaringselt soe, vahelduvad kuiv ja vihmane aastaaeg. Muldade viljakus ei ole eriti hea, kuid muldi niisutatakse kunstlikult. Põllumajandulikult head tingimused. Troopiline Haritatav maa paikneb niisketes savannides või oaasides, seal on väga viljakas põllumajanduslik maa. Seevastu on kuivades kõrbetes väga viljatud rohumaad, mis ei sobi millekski. Lähistroopiline Mandrite idarannikutel ja oaasides on niiske kliima, seal on hea põllumajanduslikult kasuatatv maa
· Soe parasvööde: 6-kuune või pikem vegetatsiooniperiood. Kasvatatakse soojalembeseid kultuurtaimi, riisi, maisi, päevalille, suhkrupeeti, köögivilju, sojauba, viinamarju. Parasniiske valdkond: viljakad, püsivad mullad. Väga hinnatud piirkond. Kuiv mandriline valdkond: viljakad mustmullad vee- ja tuuleerosioon, sooldumine. Lühike, külm talv. Vähe sademeid.Kasvatatakse lambaid, kitsi. · Lähistroopiline vööde: kuiv kliima. 2 saaki. Läänerannikute vahemereline valdkond: pehme, vihmane talv. Kuum, põuane suvi. Viljakad mullad, kuid mullaerosioon. Mitmeaastased istanduskultuurid. Kasvatatakse puuvilju, viinamarju, oliive, ka talinisu ja maisi. 1 Mandriline valdkond: suur niiskusepuudus. Kõrbed ja poolkõrbed. Lühike, külm talv
segatalu industriaalajastul jagati mõisamaa ning tekkisid segatalud. Alguses toodeti ainult endale kõik vajalik, kuid hiljem hakati järkjärgult ka saadusi müüma. Tulude eest osteti väetist, tööriistu, tõuloomi ja hooldust. Tänapäeval esineb vaid arengumaades. Spetsialiseeritud suurtalu moodne, kõrgtootlik taluvorm, mis kujunes välja segatalust kitsa spetsialiseerumise käigus. Nt. Piimakarjatalud. Suurtalud on levinud Euroopas, Põhja- Ameerikas ja Jaapanis. Ekstensiivne teraviljatalu Need on väga suure pindalaga talud, enamasti kasvatatakse neis nisu. Kohverfarmeri põhimõte omanik viibib kohal ainult 2X aastas (külvamine ja korjamine) Levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga aladel Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaal ja Kasahstanis. Rantso väga suur loomakasvatusmajand, kus kasvatatakse lihaveiseid või lambaid. Neid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Kogu toodang läheb müügiks. Karjused
· Soe parasvööde: 6- kuune või pikem vegetatsiooniperiood. Kasvatatakse soojalembeseid kultuurtaimi, riisi, maisi, päevalille, suhkrupeeti, köögivilju, sojauba, viinamarju. Parasniiske valdkond: viljakad, püsivad mullad. Väga hinnatud piirkond. Kuiv mandriline valdkond: viljakad mustmullad vee- ja tuuleerosioon, sooldumine. Lühike, külm talv. Vähe sademeid.Kasvatatakse lambaid, kitsi. · Lähistroopiline vööde: kuiv kliima. 2 saaki. Läänerannikute vahemereline valdkond: pehme, vihmane talv. Kuum, põuane suvi. Viljakad mullad, kuid mullaerosioon. Mitmeaastased istanduskultuurid. Kasvatatakse puuvilju, viinamarju, oliive, ka talinisu ja maisi. Mandriline valdkond: suur niiskusepuudus. Kõrbed ja poolkõrbed. Lühike, külm talv
Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne). Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, nende arv kasvab ka Jaapanis, arengumaades leidub neid veel vähe. Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja -lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle
· Suurimad kasvatajad: Venemaa, Kanada, Saksamaa, Prantsusmaa, Ukraina Rukis · Nisu aseaine jahedamatel Põhja-Euroopa aladel · Suurimad kasvatajad: Venemaa, Poola, Baltimaad Hirss · Põuakindel · Elatusmajanduse kultuurtaim · Kõige suurem kasvataja India Sorgo · Soojanõudlik · Kasvupinnalt esikohal India Mugulviljakasvatus · väga palju · peamiseks toiduviljaks ainult ekvatoriaalse kliimaga aladel agraarühiskondades · kolm tähtsamat mugulvilja on: kartul, bataat, maniokk Kartul · pärit Lõuna-Ameerikast Andidest · parasvöötme mugulvili, 2/3 maailma toodangust annab Euroopa · kõige rohkem kartulit ühe elaniku kohta kasvatab Poola Bataat e. maguskartul · mitmeaastane taim, kuid kultiveeritakse üheaastasena · pärit Kesk-Ameerikast ja Uus-Meremaalt · Ida- ja Kagu-Aasia elanike jaoks tähtis toiduaine
o aastas võimalik saada 2 saaki o haritavat maad on u. 300 milj, hektarit ning selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest o pehme ja vihmane talv, kuum ja põuane suvi o mullad on viljakad - vihmavesi võib mäenõlvadel põhjustada erosiooni o kasvatatakse puuvilju, köögivilju viinamarjad, oliivid, tsitruselised, talinisu, mais o kasvatatakse kitsi ja lambaid · Troopiline vööde o temp. ei lange kunagi alla 0' C o kõige jahedamatel kuudel temp. 15-20 o nendel aladed maailma suurimad kõrbed o põllumajandusega saab tegeleda vaid oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. o kasvatatakse suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuu... o kasvatatakse kaameleid ja lambaid · Lähisekvatoriaalne vööde o aastaringselt soe o sademed langevad ebaühtlaselt
tekkeprotsessi) värskelt turule või tooraineks) viljakus, põuakindlus Valitsuse poliitika Pinnamood e. reljeef (subsiidium-valitsuse toetus) (soojusrežiim,valgusrežiim toetused, tollipoliitika ja sademetejaotus 3.Agrokliimavöötmed Agrokliima – kliima, hinnatuna põllumajanduse seisukohalt. Vegetatsiooniperiood - on ajavahemik, mille kestel kliimatekketegurid (peamiselt temperatuur) võimaldavad taimede elutegevust Kliimavööde Vegetatsi Niiskusolud Hinnang Põllumajandu ooni muldadel sliku maa perioodi e hulk pikkus; Soojushul k Lähisarktilin 1000 C Vähe Igikelts, Maa hulk väike
annaabi.ee 
