Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Esmaabi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põletus, vigastus, põletused, katta, kolmik, adele, kuusk, karmen, kristel, kangur, põhiprintsiibid, vingu, verejooksud, uppumine, luumurrud, nikastus, katmata1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada: * sideme asetamisega haavale * jäseme tõstmisega kõrgemale
ESMAABI Põhiprintsiibid 1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada - aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada: * sideme asetamisega haavale * jäseme tõstmisega kõrgemale
· Ravi sokki ja jälgi kannatanut Kui kannatanu kaotab teadvuse, ava tema hingamisteed ja kontrolli hingamist. Kui kannatanu hingab, aseta ta püsivasse küliliasendisse. Vajaduse korral ole valmis alustama kunstlikku hingamist ja südamemassaazi. 4. Mis on sokk? Sokk on organismi eluohtlik haigusseisund, mis on tingitud ringleva verehulga absoluutsest või suhtelisest vähenemisest. 5. Soki põhjused · Verekaotus (väline, sisemine, luumurdudesse) · Valu · Allergia · Põletus · Südametalitluse häired 6. Soki tunnused · Pulss on kiire, mid akiirem ja nõrgem, seda raskem on sokk. · Nahk kahvatu, kaetud külma higiga. · Kannatanu on algul rahutu. · Hiljem teadvusehäired · Hingamine sage. · Võib esineda janu ja iiveldus. 7. Tegutsemisjuhised ja esmaabi 9 · Sokiasend: aseta kannatanu lamama, tõsta jalad üles.
· Õhupuudus · Rahutus · Valu · Kõhulihaste pinge · Kannatanu hoiab end kägaras · Iiveldus, oksendamine · Kõht on valus Tegutsemisjuhis: Pärast kanntanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist helista 112 Soki tunnuste esinemisel pane jalad kõrgemale, kata soojalt kinni, rahusta. Teadvusel kanntanule kindlusta võimalikult mugav asend, ÄRA ANNA KANNATANULE JUUA! Selgroovigastused: Selgroovigastuse korral võib tekkida seljaaju vigastus Mida kõrgemal on vigastus, seda suuremat osa kehast võib haarata halvatus Esmaabi andja peab olema eriti ettevaatlik Põhjused: Vette hüppamine, liiklusõnnetus, kõrgelt kukkumine Mul esmaabi:rindkere, kõhuõõne organite vigastused:valu,kõhulihaste pinge,iiveldus,oksendamine,kõht on valus,kannatanu hoiab end kägaras Tegutsemisjuhend: 1. Kui kannatanu ei hinga ja pulssi pole, keera ta selili asendisse ja alusta elustamist 2. NB
(trauma korral) · Teadvus? Hinda üheaegselt · Hingamine? · Vereringe (pulss)? Teisene ülevaatus · Pea · Kael (trahhea ja kaelaveenid) · Rangluud, käed · Rindkere · Kõht · Vaagen · Selg · Jalad 5 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Kõrgemad prioriteedid · Lämbumine, hingamisraskus · Raske verejooks · Teadvusetus · Sokk Järgmised prioriteedid · Põletused · Murrud · Seljavigastused Madalad prioriteedid · Väikesed murrud · Väikesed verejooksud · Käitumise probleemid Kui teadvus puudub: · Kutsu appi haige juurest lahkumata, või kaalutle lahkumist selleks, et kutsuda abi · Ava ülemised hingamisteed võimalusel jättes kannatanut algsesse asendisse o Vaata, kas rindkere liigub o Kuula, kas kostab hingamiskahinat · Tunneta, kas hingamisel väljub õhuvool
Kiire mahajahutamine vähendab oluliselt põletuskahjustust. Seejärel katke kahjustatud piirkond steriilse sidemega ja kutsuge kiirabi. Kaitse kannatanut külma eest ja vii ta kiiresti värske õhu kätte, kuna kaasneb põletushaavadega ka vingugaasi mürgistus. Kui kannatanu on teadvuseta, keerake ta kuni kiirabi saabumiseni külili asendisse. Keemilise põletuse (s.t. happega või alusega kokku puutumisel) tuleb kahjustatud kohta pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. Kindlasti pöörduda lisaabi saamiseks traumapunkti või kutsuda kiirabi. Kui on vaja taastada organismi vedeliku tasakaalu, ei soovitata limonaadi, kokat, kohvi ega kanget teed, sest need joogid viivad vedelikku organismist välja. Külmakahjustused: esmalt vii kannatanu kiiresti sooja, eemalda märjad ja niisked riided, kata ta sooja teki või jopega. Külmunud kehaosa pane sooja vette, mitte äkiliselt kuuma temperatuuriga vette
.................................................................................5 2.1 Hädaabi kutsumine............................................................................................................5 3. TEADVUSETUS....................................................................................................................7 4. PÕLETUS...............................................................................................................................9 4.1 Põletus kuumalt esemelt, veelt või tulelt...........................................................................9 4.2 Keemiline põletus...........................................................................................................10 5. ELEKTRITRAUMA.............................................................................................................11 6. VEREJOOKS.............................................................................................................
võib põhjustada põletust, kärbumist, sügavamal kudede hüübimist, lihase- ja kõõluserebendeid ning luumurde. Lisaks siseorganite, kudede ja silma tugevaid kahjustusi, lihaskrampe, kuulmislangust, peavalu, hingamispuudulikkust ning hingamise ja südame tegevuse seiskumist. Esmalt veendu, et laps ei ole enam vooluringis, kaitse ennnast vooluahelasse sattumise eest, kõik mis on niiske juhib hästi elektrit. Proovi vooluahel katkestada. Kui laps on teadvusel, lase tal rahulikult olla, kata põletused puhta sidemega, millele aseta külm kott. Kuna elekter põletab veresooni, võib tekkida eluohtlik sisemine verejooks. Laps tuleb toimetada arstide jälgimise alla. Minestamine Minestamise tagajärg on aju mittepiisavas koguses verega varustamine, teadvust tagavad mehhanismid lülituvad välja, veresoonte toonus on ajutiselt vähenenud ja inimene kukub pikali, kuid õige esmaabi andmise puhul see möödub kiirelt. Minestamise põhjusteks võivad olla
PÕLETUSED Põletus ehk combustio 1. PÕLETUSE OLEMUS 1.1. Põletuse mõiste Põletuseks nimetatakse kudede kahjustusi, mis tekivad kudede paiksel kokkupuutel kõrge temperatuuri, keemiliste ainete, elektrivoolu või kiirgusega. Tekkinud koekahjustust nimetatakse ka põletushaavaks. 1.2. Põletuse liigid Põletus jaguneb: termiline põletus; keemiline põletus - kahjustus tekib keemiliste ainete toimel (happed, alused, lüisiit, ipriit); elektripõletus - kahjustus tekib elektrivoolu toimel; elektromagnetiline ehk kiirguspõletus – päikesepõletus, solaarium, kvartslambid. Termilised põletused: • Tulised vedelikud - vesi, kohv, tee, mahl, marinaad, supp, inhalatsioonivedelikud. Näiteks kuuma kohviga põletus on sügavam kui
(3) Kui ka sellest ei aita võib teha suultsuhu hingamist, selle abil võib võõrkeha sügavamale nihkuda või õhk sellest mööda pääseda. Kui võõrkeha ei välju, aga inimene suudab vaatamata köhale hingata ja abi on saabunud, siis on kõige tähtsam püüda hingamist säilitada ja kiiresti haiglasse toimetada. VAJADUSEL ALUSTA ELUSTAMIST! Elektritrauma Elektrilöögi tunnused: Lihasvalu Juhtmetesse kinnijäämine Põletused Teadvuse kadu Südameseiskus, hingamise lakkamine Elektrilöök Kindlusta oma ohutus! Lülita vool välja (võimalusel) NB! Kannatanut ei tohi puutuda enne voolu väljalülitamist! Voolu alt vabastamine puuoksa või muu sellelaadsega Hinda teadvuse seisundit, vajadusel küliliasend Kindlusta hingamisteede avatus, kontrolli hingamist Vajadusel alusta elustamise ABC Helista 112! Tegutsemisjuhised kõrgepinge elektrilöögi korral
kannatanu eest hoolitsemine transpordi organiseerimine kannatanu viimiseks raviasutusse Asutuses peab olema: medikamentide kapp kanderaam' kursused läbinud tööjuhataja medpunkt või arstikabinet Esmaabi tööõnnetuse puhul Haavade puhul. Haava ümbrus desinfitseerida vesinikülihapendiga, rivanooliga või piiritusega. Ettevaatust et ei satuks haava mustust. Peale haava ümbruse puhastamist katta haav steriilse sidemega või leukoplastiga. Verejooksu korralehk raske haavandi puhul, peale puhastamist katta rõhksidemega, selleks kasutada steriilset marlit koos padjaga. Suurte arterite vigastuste puhul kasutada zgutti, asetamisel silmas pidada zguti alla asetada marli või tavaline side, et vältida karvkatte vigastust ja zgutti sulgemisel paigaldada asetamise aja sedel. Olenevalt asendist võib olla kuni 2h
Suuna kõik inimesed välgulöögi paigast eemale nii kiiresti kui võimalik. 6 Helerin Vallner Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritrauma korral 2.2. Kõrgepingevool Kokkupuude elektriliinide ja kõrgepingekaablite kõrgepingevooluga on tavaliselt silmapilkselt surmav. Nendel, kes ellu jäävad, on rasked põletused. Lisaks põhjustab elektrilöök lihaskrambi, mis võib kannatanu eemale paisata, põhjustades vigastusi, näiteks luumurrud. Kõrgepingevool võib hüpata kuni 18 meetri kaugusele. Niisugused materjalid nagu kuiv puu või riided ei kaitse inimest. Elektrivool tuleb katkestada ja isoleerida enne, kui kannatanule läheneda. See on otsustava tähtsusega, kui raudtee elektriliinid on kahjustatud. Kannatanu on tõenäoliselt teadvuseta. Kui see on juba ohutu, avada hingamisteed ja
Peavalu, iiveldus ja oksendamine võivad tekkida ka juhul, kui teadvusekaotust ei esinenud. Pea nõu arstiga! Tegutsemisjuhised: • Pane kannatanu lamama stabiilsesse külgasendisse. • Kutsu 112 Selgroovigastused Põhjused: • Trepist kukkumine • Sukeldumine madalasse vette • Suvaline avrii • Otsasõit • Kukkumine kõrgusest 6 • Tugev löök selja piirkonda • Tuli- või külmrelvaga vigastus lülisamba piirkonnas Tunnused: • Mõne kehaosa tundetus, nõrkus, liikumatus • Surin jäsemetes Tegutsemisjuhend: • Võimalusel aseta kaelalahas • Anna traumaasend “ühe tüki printsiibiil” • Kutsu 112 NB! Ära ava selgrootraumaga kannatanu hingamisteid pea painutamisega kuklasse (traumahaige hingamisteede avamine) Liittraumad Põhjused: • Lennuõnnetused • Autoavariid Tunnused: • Luumurd • Verejooksud • Pea ja kaela traumad
põletuskahjustust. Seejärel katke kahjustatud piirkond steriilse 5 sidemega ja kutsuge kiirabi. Kaitse kannatanut külma eest ja vii ta kiiresti värske õhu kätte, kuna kaasneb põletushaavadega ka vingugaasi mürgistus. Kui kannatanu on teadvuseta, keerake ta kuni kiirabi saabumiseni külili asendisse. Keemilise põletuse (s.t. happega või alusega kokku puutumisel) tuleb kahjustatud kohta pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. Kindlasti pöörduda lisaabi saamiseks traumapunkti või kutsuda kiirabi. Kui on vaja taastada organismi vedeliku tasakaalu, ei soovitata limonaadi, kokat, kohvi ega kanget teed, sest need joogid viivad vedelikku organismist välja. Päikesepiste e. kuumarabandus Päikesepiste ja kuumarabanduse tunnusteks on: · peavalu, mis päikesepiste puhul on sageli ootamatu ja tugev · nõrkus, peapööritus, nägu on ülemäära punane või kahvatu
NIKASTUSED, PÕRUTUSED, VENITUSED Kasutatakse 3K meetodit: külma, kõrgemale, kompressiooni. Kannatada saanud koht seotakse kinni, pannakse peale külma ja hoitakse kõrgemal. Parem on siduda elastiksidemega. Igaks juhuks tuleks kannatanu viia röntgenisse, et kontrollida, kas luud on terved. Viinakompressi ei tohi kindlasti teha, esimesed kolm ööpäeva vajab see koht külma, eriti esimesel päeval. Külm sulgeb verejooksu, ei teki nii suurt turset ning vigastus paraneb kiiremini. UPPUMINE Rõhutagem taas enda ohutuse tähtsust, vette appi mineja peab oskama väga hästi ujuda. Uppujale tuleb läheneda selja tagant ja temast haarata. Eriti ettevaatlik tuleb abistajal olla siis, kui uppuja rabeleb. Veest välja tirides püüda hoida kannatanu selgroogu sirgelt, eriti siis, kui uppumisohtu on satutud vettehüppamise tõttu, sest siis võib olla selgroog vigastatud.
teadvusekaotust ei esinenud. Pea nõu arstiga! Tegutsemisjuhised: Pane kannatanu lamama stabiilsesse külgasendisse. Kutsu 112. Selgroovigastused Kõik asjad, mis avaldavad kaelale või selgroole survet või jõudu, võivad põhjustada selgroo vigastust. Levinumad põhjused on: Põhjused: Trepist kukkumine, suvaline avrii, otsasõit, kukkumine kõrgusest, tugev löök selja piirkonda, tuli- või külmrelvaga vigastus lülisamba piirkonnas, õnnetused autode, mootorrataste, mootorsaanide, kelkude, rulluiskudega jne; kukkumised, eelkõige kõrgelt; sukeldumisega seotud õnnetused – sukeldumine liiga madalasse vette; tugev löök kaela- või seljapiirkonda kontaktsportide, näiteks jalgpalli mängimise ajal; vägivaldsed teod, nagu pea, kaela või rindkeret läbiv laskehaav. Tunnused: Mõne kehaosa tundetus, nõrkus, liikumatus, surin jäsemetes
.................................................................8 3.5. Füsioteraapia......................................................................................................9 2 2. VIGASTUSED NING NENDEVÕIMALIKUD OHUD 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud Luumurd on luu murdumine või mõra (Esmaabi käsiraamat 2004: 150). Luumurruga kaasneb peaaegu alati ka ümbritsevate pehmete kudede (lihased, rasvkude, nahk) vigastus. (http://www.inimene.ee). Võib väita, et haiglavälistest jäsemetraumadest on 3/4 niiöelda "lihtsad". Luumõra, luuotste vähene nihkumine, sõrmede või õlaliigese "pesast väljaminek", sidemete venitus. (http://tervis.tostamaa.ee). Lisaks nendele satub ette ka raskemaid murde. Luumurde saab liigitada veel kaheks: lahtine ning kinnine luumurd. Lahtise luumurru kohal on haav ja luuotsad võivad olla näha. Tugev valu. Jalg ei liigu normaalselt, või ei saa üldse liigutada
UPPUMINE Tegutsemine uppumise korral: 1) Päästmisel tuleb uppujale läheneda tagant poolt, hoidudes tema haardest. 2) Veest välja toodud kannatanu pannakse kaldale lamama. Suuõõs tuleb puhastada võõrkehadest. Kui kannatanu ei hinga ja pulssi ei ole tunda, tuleb koheselt alustada elustamist. 3) Hingamise taastudes tuleb kannatanult märjad riided ära võtta ja asetada ta küliliasendis kuivale riidele ning katta soojalt kiirabi saabumiseni. MAOHAMMUSTUS Tegutsemine maohammustuse korral: 1)Rahusta kannatanut. Ära luba tal ilma vajaduseta liikuda. 2)Toeta või jäse või hoia jäse liikumatu; ära langeta seda madalamale. 3)Ära tee hammustuskohale sisselõiget, ära ürita mürki välja pigistada või imeda. 4)Vii maohammustusega kannatanu pärast esmaabi andmist kiiresti haiglasse. Nii tuleb tegutseda ka juhul, kui on maohammustuse kahtlus. PEAVIGASTUSED AJUVAPUSTUS
nõuannete andmiseks tagasi helistada. 6. Kui olukord sündmuskohal muutus (halvenes või läks paremaks), helista koheselt numbrile 112 ja anna täiendavat infot. (4) 7 Kokkuvõte Elu on iga inimese kalleim vara. Õnnetusi juhtub iga hetk, igal pool. On juhtumeid, kus õigeaegne esmaabi on päästnud inimese elu. Kuid on ka olukordi, kus teiste sekkumine oleks päästnud elu. Õnnetusi võib juhtuda mitmesuguseid: uppumised, põletused, verejooksud, luumurrud jm. Kindalsti anda juhtumist teada kiirabile, numbril 112. Esmase abi eesmärk on hoida inimest elus kuni täiendava abi saabusmiseni. Näiteks nihestuse korral, et tasu ise hakata liigest paika väänama, sest see võib põhjustada veel suurema trauma. Kuid sellegipoolest kannatanul tuleks hoida silm peal kuni kiirabi saabumiseni. Esmaabi on esmatähtis! 8 Kasutatud kirjandus 1. http://www.ivk.ee/index.php?
olnud. Nende sümptomite esinemisel kutsu kiiresti 112 ESMAABI Aseta vigastuse kohale midagi jahedat. Kui kannatanu on teadvuseta, keera ta külili Kutsu 112 Peavalu, iiveldus ja oksendamine võivad tekkida ka juhul, kui teadvusekaotust ei esinenud. Kergete nähtude puhul on parim ravi lamamisrežiim. Pea nõu arstiga. Põletused Mida tugevam on valu, seda pindmisem on põletus Mida väiksem on valu, seda sügavam on põletus Kui põletus on näo piirkonnas, on tõenäoliselt põletada saanud ka hingamisteed Põletusastmed I staadium – punetav nahk, tugev valu II staadium – villid, punetus, valu III staadium – mustjas nahk, valu ei tunne – šokk Esmaabi Eemalda riided põletuse kohalt Jahuta kiiresti nahka leige veega. Isegi lühikese viivitamise tulemus on see, et pindmine
o Loidus o Rahutus ja agressiivsus o Haigutamine ja õhu ahmimine o Teadvusetus Südameseiskus. 11. Millised on šoki põhjused? Põhjused • Välimine verejooks, • sisemine verejooks, • põletus, • südameinfarkt, • allergia. Suur verekaotus kui verekaotus >1,2 liitri Teiste kehavedelike kaotus kõhulahtisus, oksendamine põletused Südame pumbafunktsiooni puudulikkus raske südamehaigus – infarkt, äge puudulikkus Infektsioonid Hormonaalne puudulikkus Äge allergiline reaktsioon (anafülaktiline šokk) Ravimmürgistus Seljaaju trauma Valu Äkiline hingeline löök – psüühiline šokk. 12. Kuidas aidata šokis inimest? Mida tähele panna? (ära anna juua, ära lase püsti tõusta) Tegutsemisjuhised:
Vabasta kaela ümbritsevad rõivad Ära kannatanut liiguta, kui ta ei ole otseses hädaohus Ära pane talle midagi suhu ega hoia teda jõuga kinni Krambihoo ajal inimene ei hinga – elustamisvõtete rakendamine pole vajalik Helistan 112 - vajadusel! 13 Kuidas tuleks tegutseda situatsioonis, kus nahale satub söövitav aine, mis tekitab põletust ja valu? See on keemiline põletus. Tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. Kui side puudub- jätta katmata. 14 Kuidas tegutsete situatsioonis, kui tulete väljast tuppa ja teie sõrmed on tõmbunud välistemperatuurist (- 20 c) valgeks ja kaotanud tundlikkuse? On vaja soojenda kahjustatud piirkonda aeglaselt. Aseta kahjustatud jäse sooja, umbes 20 °C tõstes vee temperatuuri (max 40 °C) 1° 3 – minuti jooksul. Ei saa asetada kahjustatud jäset soojusallika vastu
Teadmised esmaabist on hädavajalikud Igaüks peaks oskama esmaabi anda. Kindlasti tuleb vahet teha mõistetel meditsiinialane esmaabi ja psühholoogiline esmaabi, kuigi neid mõlemat esmaabi tuleb osutada samaaegselt.Õiged meditsiinialase esmaabi võtted sõltuvad sellest, kas abi antakse vigastuse või haigestumise korral, nende osas omakorda millise vigastuse või millise haiguse ägenemise või äkkhaigestumise korral. Sageli unustatakse kannatanu soojalt kinni katta. Autoavarii puhul seistakse sageli juures ja vaadatakse pealt, kuidas kannatanu lebab maas. Kui kiirabi tulekuni ei osata ise midagi teha, siis võiks pealtvaatajast vähemalt nii palju abi olla, et vigastatule mõni soe riideese peale panna. Seda muidugi külma ilmaga. Kuumal päeval oleks abi sellestki, kui seista nii, et päike ei paistaks kannatanule otse peale. Varju viimisega ehk liigutamisega peab olema hästi ettevaatlik
Nahavigastus (haav, marrastus) Esmaabi: hinda haava raskusastet (pindmine, sügav). Pindmine haav puhastada, plaasterdada. Suured arteriaalsed ja venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: suruge haav kinni, pange kannatanu lamama, tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale, tehke haavale rõhkside (žgutt vaid äärmisel vajadusel). Võimalusel külmkompress. Mitte eemaldada võõrkehi ega verest läbiimbunud sidet. Põrutus Kudede ja organite vigastus, kus kattekoed on terved. Põhjuseks otsene löök või kokkupõrge. Esineb valu, turse, verevalum. RICE põhimõte (vt kinniste vigastuste esmaabi), valuvaigisti. Laste lihased on rohkem vaskulariseeritud ja seetõttu tekivad põrutuse tagajärjel hematoomid kergemini. Nikastus ehk liigesesidemete venitus Liigest ümbritseva liigesekihnu ja liigest tugevdavate sidemete tugev venitus, mis tekib harilikult väänamise tagajärjel. Võib esineda sidemete osaline või
· Mänguväljaku õige ja läbimõeldud rajamine, pidev elementide korrashoid rajaja poolt. · Kõikide mänguväljakute vastavus euronõuetele · Informatsioon nõuetega mänguväljaku kasutamise kohta nii lapsevanematele kui lastele · Liivakast oluline liiva vahetamine, vee kogunemise vältimine; ratastooli lapsele liivakast töölaua kõrgusele · Poomid väljaulatuvad osad ei tohi olla pea ja jalgade kõrgusel · Kiiged kiige alune katta lööki pehmendava liiva või spetisaalsete sünteetiliste mattidega. Jalgadega kulutatava lohu pidev tasandamine. Kiige ketile kaitse. · Tasakaalukiik- kiikujatel sama kaal; otste all turvakumm · Ronimisvahendid turvabarjääride olemasolu · Liumäed metallist liurenn kuumeneb, liurenni tasasus; turvabarjäär vajalik · Köisrada liikumiseks tagada igas suunas kuni 2 m. 17. Laste liigutusoskuste kujunemine ja kujundamine
põhjustab järsu tõuke, mis paiskab inimese vooluallikast eemale ning säästab seeläbi edasisest kahjustusest. Vahelduvvool tekitab aga tugeva krambi ehk tetaania, mistõttu inimene ei pääse vooluringist välja. Nii vahelduv- kui alalisvool võivad põhjustada kahte liiki traumasid: · Muutused keha süsteemides: krambid, ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus jms · Termilised ning elektrokeemilised kahjustused: põletused nahal, vere hüübimishäired, luumurrud jms · Elektritrauma tekib tavaliselt kas juhuslikul kokkupuutel juhtmete või masinatega, välgutabamusest, metallesemete asetamisel elekrtipistikusse (lapsed) või töötraumana (elektrikud) Sümptomid ehk avaldumine: Elekrtrikahjustus võib avalduda väga erineva raskusega ning sümptomid sõltuvad ka elektrivoolu kehasse sisenemise ning sealt väljumiste kohast ehk vooluteest läbi keha.
Suhu ei tohi midagi panna, jõuga ei hoia kinni. Kui hoog lõpeb – avan hingamisteed. Jälgin elutähtsaid funktsioone. Kuni teadvusele tulekuni ei jäta inimest järelvalveta. Vajadusel elustan. Kui teadvusele ei tule 10 minuti jooksul, kui krambihoog kestab üle 5 min, kui esinevad korduvad krambihood - helistan 112. 13. Kuidas tuleks tegutseda situatsioonis, kus nahale satub söövitav aine, mis tekitab põletust ja valu? See on keemiline põletus, mida tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. Kui side puudub - jätta katmata. 14. Kuidas tegutsete situatsioonis, kui tulete väljast tuppa ja teie sõrmed on tõmbunud välistemperatuurist (- 20 c) valgeks ja kaotanud tundlikkuse? Soojendan kahjustatud piirkonda väga aeglaselt – süles, kaenla all. Väldin hõõrumist. Asetan käed sooja vette +20C ning tõstan vee temperatuuri 1 min jooksul 3-4 kraadi võrra. Ei aseta käsi soojusallikale. Ei suitseta samal ajal. Tõstan kahjustatud jäset üles ja toetan seda
Lihaste krambid- tahtele allumatu voolu tõttu, hingamise lakkamine-hingamislihaste krambi tõttu, südame seiskumine-südamelihaste krambi tõttu, südame vatsakeste fibrillatsioon- selle tagajärjel sydame seiskumine,luumurrud-lihaste tugeva krambi tõüttu v kukkumine peale elektrilööki. Elektrolüüs tekib kehas, kui inimest läbib alalisvool. Elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades tekkivad raskesti paranevad haavandid, Põletused sõltuvad kehas hajunud võimsusest ja võimsustihedusest, enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades. III Optiline ohutus. 1. Milline on vahe laia ja kitsa spektriga optilise kiirguse mõjul silmale? 2. Miks koherentne optiline kiirgus on eriti ohtlik silmale? Tegemist on laserkiirgusega, lained on ühes faasis ega haju 3. Missuguse kategooria optilise kiirguse seade on kõige ohtlikum? IV kategooria-meditsiinilised seadmed IV Kiirgusohutus. 1
· Mänguväljaku õige ja läbimõeldud rajamine, pidev elementide korrashoid rajaja poolt. · Kõikide mänguväljakute vastavus euronõuetele · Informatsioon nõuetega mänguväljaku kasutamise kohta nii lapsevanematele kui lastele · Liivakast oluline liiva vahetamine, vee kogunemise vältimine; ratastooli lapsele liivakast töölaua kõrgusele · Poomid väljaulatuvad osad ei tohi olla pea ja jalgade kõrgusel · Kiiged kiige alune katta lööki pehmendava liiva või spetisaalsete sünteetiliste mattidega. Jalgadega kulutatava lohu pidev tasandamine. Kiige ketile kaitse. · Tasakaalukiik- kiikujatel sama kaal; otste all turvakumm · Ronimisvahendid turvabarjääride olemasolu · Liumäed metallist liurenn kuumeneb, liurenni tasasus; turvabarjäär vajalik · Köisrada liikumiseks tagada igas suunas kuni 2 m. 28. Seksuaalsuse kujunemine
lõhna, kuid võivad ärritada nahka ning tekitada põletikku või ville (MRI Loodusteaduste didaktika lektoraat, 2008). Mürgistuse tunnused ja esmaabi Autor & Autor on põhjalikult kirjeldanud mürgistusnähtusi ja -esmaabi oma raamatus "Mürgitatud". Kerge mürgistuse tunnusteks on üldine nõrkus, peavalu ja -pööritus, oksendamine ning krambid. Tugev mürgistus võib arstiabi puudumise korral lõppeda surmaga. Esmaabi andmisel tuleb kannatanu soojalt katta, tähtis on rahu säilitamine. Õnnetusest peab viivitamatult teatama kiirabisse. Kui mürgistus on tekkinud mürktaime söömisest, on kannatanule vaja anda juua sooja vett ja kutsuda esile oksendamine. Samuti on tark koju aktiivsütt varuda, kuna mitmete mürgistusjuhtude puhul seob süsi mürgi maos. Hingamishäirete puhul tuleb teha kunstlikku hingamist. Mürgi kokkupuutel nahaga tuleb vastavat kehaosa hoida vähemalt 15 minutit jaheda voolava vee all. Arstile on vaja selgitada,
peaaju ja närvide ülekuumenemises. Elektrolüütiline toime - avaldub vere ja koevedelike lagundamises Bioloogiline toime elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki: Kohalik elektritraumad Üldine elektrilöök Elektritraumad põletused naha metaliseerumine elektrimärgid silmade kahjustused mehaanilised kahjustused Elektrilöök 4 astet I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste - sama koos teadvuse kaotusega III aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste - kliiniline surm. Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom: inimese keha läbiv voolutugevus, mõju aeg, voolu liik, sagedus,
Kui erinevad võtted ei aita, tuleb teda elustada/meelemärkusel hoida kuni kiirabi tulekuni. 2. Päästev küliliasend teadvuseta kannatanud, kes hingab, tuleb asetada külili, näoga ettepoole kaldu. Sel moel hoitakse hingamisteed lahti ja võimalik okse/veri/löga voolab välja. 7. Peapiirkonna vigastus - Kontrolli kannatanu hingamist. Siruta kannatanu sinule lähemal olev käsivars , teine Peahaava pese külma veega, alla 2 cm haava puhul pole traumapunkti vaja minna. Aseta käsi pane üle rinna. haavale sidematerjal. Jälgi kannatanu seisundit, vajadusel helista 112.
...................................................... 523 38. Lülisambatraumad .................................................................................................................... 532 39. Jäsemete vigastused.................................................................................................................. 542 40. Polütrauma ............................................................................................................................... 560 41. Põletus ...................................................................................................................................... 571 42. Kuumuse kahjustav toime ........................................................................................................ 584 43. Külma kahjustav toime............................................................................................................. 588 44. Elektri- ja välgutraumad ...................................................
annaabi.ee 
