KOOSTAS: TALLINN 2016 ÜLEVAADE Tarkvarafirma (IT juhtimis tarkvara) Asutati 1981.aastal San Diego, California, USA Asutajad ja esialgsed töötajad: Chris Cole Gary Story Ed Beck Kevin Keyes Richard Diederich 1989.aastal sai juhatuse esimeheks John Moores (1989-2000, 2002) Astus tagasi 2003.aastal, mil kuulutati välja pankrott Kontorid: Ameerikas, Euroops ja Aasias PETTUS • 2000-2002 • Mitme miljardi suurune väärtpaberite pettus (rohkem kui 4 miljardit) Eesmärk: Tõsta firma tulusid ning suurendada väärstust turul Juhtumit uurisid: Federal Bureau of Investigation ja the Securities and Exchange Commission LAHENDUS 2004. aastal mõisteti süüdi 8 endist tegevjuhti, 1 endine audiitor (väljast) ja 2
Vastupanuliikumine Poolas Võitlev Solidaarsus Põrandaalune kommunismivastane organisatsioon Võitlev Solidaarsus (VS) sündis Poolas 1982. aasta keskpaiku. Algatajaks ja esimeseks esimeheks oli Kornel Morawiecki. VS-i tekkimise tingisid ametiühingu Solidaarsus juhtide lahkarvamused selle üle, missugusel viisil võidelda kommunistliku reziimiga pärast sõjaseisukorra kehtestamist riigis 1981. VS tegi koostööd ametiühingu Solidaarsus põrandaaluste struktuuridega ja osutas ametiühingule sageli tehnilist abi. Kornel Morawiecki VS-iga liitunud Solidaarsuse aktivistid pooldasid
1918 24. veebruaril kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Asutati Kalevlaste Maleva 1919 30. novembril korraldati Eesti Spordikongress, kus otsustati ellu kutsuda Eesti Spordi Liit ja Eesti Olümpia Komitee ning võtta osa Antverpeni olümpiamängudest 1920. aastal. Tondi kasarmutes alustati sõjaväe spordikursustega, mis said aluseks sportlikule väljaõppele Eestis. 1920 20. jaanuaril peeti Eesti Spordi Liidu asutamiskoosolek. Eesti Spordi Liidu esimeheks valiti Ado Anderkop. Ilmumist alustas "Eesti Spordileht". Eesti osales esimest korda iseseisva võistkonnaga olümpiamängudel. Tõstja Alfred Neulandist sai esimene Eesti olümpiavõitja. Peeti esimene maavõistlus jalgpallis, Soomele kaotati 0:6. Toimus I kehalise kasvatuse kongress 1921 Peeti esimesed Eesti meistrivõistlused jalgpallis. Asutati esimesed spordialaliidud - jalgpalliliit ja talispordiliit. Tartus toimus I Noorte Püha
Eestimaa Rahvaliit Asutamine Asutati juunis 2000.aastal Koosneb kolmest ühinenud erakonnast: Eesti Maaliit, Eesti Pensionäride ja Perede Erakond, Eesti Maarahva Erakond; 2002.a. liitus veel ka Uus Eesti Erakond 2000.a. valiti erakonna esimeheks Villu Reiljan. Arnold Rüütel valiti erakonna auesimeheks. 2007.a. esimeheks Jaanus Marrandi 2008.aastast Karel Rüütli Eesmärk ja poliitika Propageerib rahvuslikku konservatiivsust ning ühiskonna ja looduse tasakaalustatud arengut ERL juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktides. Ta austab rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud norme ning kaitseb Eesti rahva põhiseaduslikke õigusi Sotsiaalne ja eestimeelne erakond, mille tegevus põhineb kolmel alusväärtusel: võrdsete
Harald Tammer kuul, tõstmine 17. eesti edukaim ala OM-l ja MM-l OM-il maadlus, MM-il laskmine 18. Raubach - kes oli 1819 Võimlemise tõi Eestisse Tartu Ülikooli lektor Karl Eduard Raupach, kes koos professor Friedrich Georg Wilhelm Struvega moodustasid 40 - 50 osalejaga võimlemisrühmad 19. mis toimus aastatel 1920, 1923, 1989, 1990 1920 20. jaanuaril peeti Eesti Spordi Liidu asutamiskoosolek. ESL-i esimeheks valiti Ado Anderkop. Ilmumist alustas "Eesti Spordileht". Eesti osales esimet korda iseseisva võistkonnaga olümpiamängudel. Tõstja Alfred Neulandist sai esimene Eesti olümpiavõitja. Peeti esimene maavõistlus jalgpallis (Soomele kaotati 0:6). Toimus I kehalise kasvatuse kongress. 1923 Eesti Spordi Keskliidu (ESK) esimeheks valiti Leopold Tõnson. Registreeriti ESK ja EOK põhikirjad. EOK esimeseks esimeheks sai välisminister Friedrich Akel. Alustati Kadrioru staadioni ehitamist
advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Sajandivahetuseks oli Tallinn kujunenud suureks sadama- ja vabrikulinnaks. Siin kasvas ka eestlaste arv. Konstantin Päts taipas, et tuleb ühendada edumeelsed eestlased, selleks tuleb välja anda oma ajaleht. 1918.a. 19. veebruaril tuli Tallinnas kokku Maapäeva vanematekogu koosolek. Otsustati esimesel soodsal võimalusel välja kuulutada Eesti Vabariik. Loodi kolmeliikmeline Eestimaa Päästmise Komitee. Konstantin Päts valiti esimeheks. 1918.a. suvel arreteerisid Konstantin Pätsi Saksa võimud. 1923.a. augustist kuni 1924.a. märtsini tuli Konstantin Pätsil jälle riigivanema kohustusi täita. Konstantin Päts küüditati 1940.a. juulis koos perekonnaga Venemaale. Lõputute vintsutuste järel suri ta Kalinini Psühhoneuroloogia haiglas 18. jaanuaril 1956.a. Tema maised jäänused maeti Burasevo metsa. 1990.a. maeti Konstantin Pätsi säilmed Tallinna Metsakalmistule. Konstantin Päts 1874 - 1956
võistkonnas 3 meest ja 2 naist), kahepäevased Suvejooks ja Suunto games, mitmepäevajooksud 4EST, Ilves-3 ja Kobrase karikas, rahvusvahelise mainega teatemitmepäevajooks Ilvesteade. Populaarseid igamehevõistlusi neljapäevakute nime all korraldatakse üle Eesti. Esimene taoline toimus Kloostrimetsas 11. juunil 1964, mille idee autor oli Rain lahtmets ja käivitaja Toomas Kerem. 8. juunil 1959 loodi Eesti NSV Matkaspordi Föderatsiooni juures orienteerumisspordi komitee, mille esimeheks valiti Aleks Kaskneem, abiesimeheks Endel Jõgioja, kohtunike kolleegiumi esimeheks Anto Raukas. Seda on tähistatud aastaid kui Eesti Orienteerumisspordi Föderatsiooni asutamist ja peetud nn juubeleid (1969, 1974, 1979, 1984). Nii matkajaid kui orienteerujaid ühendav Eesti NSV Matkaspordi Föderatsioon reorganiseeriti 1960 aastal Eesti NSV Matka- ja Orienteerumisspordi Föderatsiooniks: 15. mail 1960 aastal peeti föderatsiooni presiidiumi
Valimisaktiivsus oli kõrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka võidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine. Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 põllumeest, 3 õpetajat, 2 kirjanikku, 2 üliõpilast ja teiste elualade esindajaid. 23. aprillil 1919 kogunes 120-liikmeline Asutav Kogu avakoosolekule Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja valis oma esimeheks sotsiaaldemokraat August Rei. Asutav Kogu moodustas uue valitsuse, mida juhtis tööerakondlane Otto Strandman. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. 20. detsembril 1920 lõpetas Asutav Kogu oma töö ja ametisse astus I Riigikogu. I Riigikogu valiti 1920. aasta novembris. Enim kohti parlamendis said Tööerakond, Põllumeeste Kogud, Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei. II Riigikogu valiti 1923. aasta mais
Suunto games, mitmepäevajooksud Ilves-3 ja Kobrase karikas(toimunud on ka 4EST, aga selle korraldamine lõpetati aastal 2006), rahvusvahelise mainega teatemitmepäevajooks Ilvesteade. Populaarseid igamehevõistlusi neljapäevakute nime all korraldatakse üle Eesti, esimene taoline toimus Kloostrimetsas 11. juunil 1964 (idee Rain Lahtmetsalt, käivitaja Toomas Kerem). 8. juunil 1959 loodi Eesti NSV Matkaspordi Föderatsiooni juures orienteerumisspordi komitee, mille esimeheks valiti Aleks Kaskneem. Seda on tähistatud aastaid kui Eesti Orienteerumisspordi Föderatsiooni asutamist, peetud niinnimetatud juubeleid (1969, 1974, 1979, 1984). Nii matkajaid kui orienteerujaid ühendav Eesti NSV Matkaspordi Föderatsioon reorganiseeriti 1960 Eesti NSV Matka- ja Orienteerumisspordi Föderatsiooniks: 15. mail 1960 peeti föderatsiooni presiidiumi esimene koosolek, kus presiidiumi esimeheks valiti Armult Reinsalu.
Klass: 10.B Viljandi 2011 HANS KRUUS : Hans Kruus sündis 22. oktoobril 1891 Tartus ja suri 30. juunil 1976 Tallinnas. Ta oli eesti ajaloolane ja poliitik. Ajaloolane ja poliitik Hans Kruus oli väga kireva elusaatusega tegelane. Enne Eesti Vabariigi väljakuulutamist oli ta Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) esimeheks, kaldudes lõpuks iseseisvust toetama. 1920. aastatel taandus ta poliitikast ning pühendus ajalooga tegelemisele. Temast sai oma aja silmapaistvamaid Eesti keskaja ning agraarajaloo tundjaid, 1930. aastatel koostas ta koguteose Eesti ajaloost ja sai ka Tartu Ülikooli õppejõuks. 1930. aastate lõpus sattus ta aga teravasse vastuollu Konstantin Pätsi reziimiga ja 1940. aastal liitus ta juunikommunistidega. Hiljem tegutses ta veel ka ENSV välisministrina, kuid pandi 1950
*1865 õppis ära saksa keele ning kirjanduse alal gümnaasiumi ülemõpetaja kutse Töökohad *18591862 oli ta Torma kihelkonna õpetaja 1862 läks ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt *1864 töötas ta Peterburis kooli ja koduõpetajana *Alates 1865 saatis Eesti Postimehele artikleid * 18721874 tööts Vana ja UueVändra kirjutajana *1878 alates toimetas Sakala ajalehte *1881 valiti ta Hurda asemel Eesti Kirjandusmeeste Seltsi esimeheks Kirjandus Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhiseid. Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe ja käsiraamatu "Teadus ja Seadus põllul" (I osa 1869) ning raamatud "Kuidas põllumees rikkaks saab" (1874), "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" (1876), "Sakala Kalender põllumeestele" (1880) ja mõned teised. Nendega pani ta aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele.
koha Ülemnõukogus. Jeltsin oli detsembrini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu liige ning juunini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu ehitus- ja arhitektuurikomitee liige. Jeltsinist sai ka inimõiguste ja demokraatlike reformide eest seisva regioonidevahelise saadikurühma üks juhtidest. Venemaa juht Boriss Jeltsin 29. mail 1990 valiti Jeltsin Vene NFSV esimesel Vene NFSV Rahvasaadikute Kongressil bloki "Demokraatlik Venemaa" aktiivsel toetusel Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks. Jeltsini põhiline konkurent sellele ametikohale oli Ivan Polozkov, kellest hiljem sai Vene NFSV Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär. 16. juunil 1990 loodi esimese Vene NFSV Rahvasaadikute Kongressi määrusega Konstitutsioonikomisjon, mille esimeheks valiti Ülemnõukogu esimees Jeltsin ning tema asetäitjaks Ülemnõukogu esimehe esimene asetäitja Ruslan Hasbulatov. 1990. aasta juulis NLKP XXVIII kongressil astus Jeltsin NLKP-st välja
Looduskaitseühing Kotkas Looduskaitseühing Kotkas on Eesti looduskaitseorganisatsioon, mis loodi 1989 aastal, kolme mehe poolt. Kelleks olid Einar Tammuri, Urmas Selliste ja Olev Merivee. Kotkas on tegelnud kotkaste ja musttoonekure kaitse ja loendusega Eestis. Esimeseks esimeheks oli Einar Tammur (1989-2004). Pärast tema surma sai ühingu esimeheks Robert Oetjen. Kotkas on Alam-Pedja looduskaitseala hooldajaks. Ühingule kuulub Palupõhja looduskool (kaasomandis Eestimaa Looduse Fondiga). Sellesse ühingusse uute liikmete lisanduses ja Eesti riigi arenedes kujunes ühingust kümne aasta jooksul kotkameeste klubi, mis sai ametliku nime Kotkaklubi(1999), kuhu kuulub 29 liiget. Kotkameeste ühing töötas 15 aastat Alam-Pedja looduskaitseala heaks. Alam-Pedja looduskaitseala loomisest 1994. aastal kuni 2006
Tallinna linnavolikogus. · 1905. a. valiti K. Päts Tallinna abilinnapeaks. · Pärast 1905. a. elas ja töötas Sveitsis. · 1907.a. läks Soome Ollilasse, kus valmis tal mitu raamatu käsikirja. · 1910 naases Eestisse, kus ta vahistati ja mõisteti aastaks vangi. · 1911.a. pärast vabadusse pääsemist tuli Päts tagasi Tallinna, kus ta jätkas tööd 1905. aastal suletud ajalehe Teataja järglase Tallinna Teataja toimetajana. · 1917 valiti Eesti sõjaväelaste Ülemkomitee esimeheks. · 1917. a. aasta sügisel valiti Päts Eesti Maavalitsuse esimeheks, kuid siis tulid võimule enamlased ja Päts läks veel kahel korral vangi. · Alates 1918. aastast oli K. Päts Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister, sise- ja sõjaminister. · Aastatel 1922-1923 esimese Riigikogu esimees. · 1917-1919 aastal oli K. Päts Maanõukogu liige. · 1919-1920 aastal Asutava Kogu liige. · 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi presidendiks.
vahel saab lõplikult kindlaks määratud Tegelikult ei olnud Läti valitsus ja sõjavägede ülemjuhatus nii sõjakalt meelestatud kui välja lasti paista. Lõpuks lepiti pärast läbirääkimisi kokku, et piirijoone määrab kindlaks erikomisjon, mille eesotsas seisab erapooletu Briti alam. Et piiriküsimuse otsustamine läks inglaste kätte, siis käisid nii Eesti kui Läti diplomaatilised esindajad 1920. a. kevadel Londonis valitsuse seisukohti põhjendamas. Piirikomisjoni esimeheks sai kolonelleitnant Tallents, kelle lähema abilisena tegutses kolonelleitnant Robinson. Kuna Tallents oli Briti sõjaväelise esindajana kaua Riias elanud, siis Tallinnas oletati, et ta võib Lätit soosida Eesti arvel. Lasti isegi järele uurida, millises ringkonnas Tallents liigub. Kolonelleitnant Tallents hindas kõrgelt nii eestlasi kui lätlasi, kuid samas oli tema suhtumine Eesti valitsusse üpris negatiivne. Ta leidis, et kui Eesti valitsus oma poliitikat kiiresti ei
liidetakse 3 uut Liitu. Liitu. 5. aug. Läti liiduvabariiki. inkorporeeritakse NSV Liitu. 25. aug. Eesti NSV konstitutsiooni vastuvõtmine. Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks saab J. Vares, Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks (valitsuse juhiks) saab Johannes Lauristin. Novembris teostatakse rahareform. Kroonide asemel tulevad käibele rublad.
1998. Taotlus kultuuriautonoomia saamiseks esitati Vabariigi Valitsusele 2001. aasta juunis. § Ingerisoome valimiste peakomitee koosseis kinnitati 2004. aasta veebruaris. Valimised toimusid 14.-16. mail 2004. Valimisringkondi oli neli, valimisjaoskondi oli kuus. Valitud 25- liikmeline kultuurinõukogu pidas oma esimese istungi 12. juunil 2004. Kinnitati Kultuurinõukogu põhimäärus ja valiti Kultuurinõukogu esimees ja kaks aseesimeest. Esimeheks valiti Toivo Kabanen, aseesimeesteks Ester Pruul ja Valeri Vaselenko. Kes kasutavad kultuuriautonoomia seadust tänapäeval? § MTÜ Rootsi Hariduse Selts, kes esindab rootsi vähemusrahvust Eestis, pöördus 9. jaanuaril 2006 Kultuuriministeeriumi poole sooviga taotleda kultuuriautonoomiat rootsi vähemusrahvusele ning saada õigus eestirootslaste rahvusnimekirja koostamiseks. 2006. aasta juulis
Enne karistuse kandmist Peterburis ´´Krestõ´´ vanglas,saatis Konstantin Päts oma naise,kes oli raskesti haigestunud,Sveitsi ravile.Kahjuks abikaasa ei paranenud ja suri,kui Konstantin Päts vangis oli. Pätsil oli keelatud elada Eesti-ja Liivimaa kubermangus,sellepärast sai ta Eestisse tagasi tulla alles kuus aastat hiljem tänu J.Poska tutvustele. Konstantin Päts oli väga hea organisaator.Tänu temale loodi Eesti rahvusväeosa.Ta valiti ka Maavalitsuse esimeheks.1917.aastal vahistati Konstantin Päts kolm korda ja lõpuks otsustas ta põranda alla minna. 1918.aastal toimus Tallinnas Maapäeva vanematekogu koosolek,kus otsustati esimesel võimalusel luua Eesti Vabariik.Loodi Eestimaa Päästmise Komitee,mille esimeheks valiti Konstantin Päts.23.veebruaril 1918.aastal võtsid rahvusväeosad ja Omakaitse üksused võimu Tallinnas üle ning 24.veebruaril kleebiti üles iseseisvusmanifestid.Kuid saksa väed,kes Tallinnale lähenesid ei
2002. aastast alates on Eri Klas Tallinna Filharmoonia kunstiline juht. Eri Klas on teinud koostööd nimekate solistide Gidon Kremeri, Tatjana Gridenko, Natalja Gutmani ja paljude teistega. Ta on salvestanud hulgaliselt heliplaate koos mitme muusikaettevõttega. 9. juunil 2005 sai Eri Klas rahvusooperi "Estonia" nõukogu juhiks. 1991. aastal valiti ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt Eesti Rahvuskultuuri Päästmise Fondi (hiljem Eesti Rahvuskultuuri Fond) nõukogu esimeheks. Selle heategevusfondi nõukogu esimees on ta tänaseni. Isiklikku Ta määratleb end juudi rahvusest. Aastatel 19661968 oli ta abielus ooperilaulja ja näitleja Nieves Lepaga (sündinud Redi). Abielust sündis 1967 tütar, näitleja Diana Klas. Klas oli peaaegu 20 aastat abielus näitlejatar ja tantsijanna Ülle Ullaga. Eri Klas on abielus (1992) pianisti Ariel Klasiga, kellel on eelmistest abieludest tütred Angelika Klas-Fagerlund ja Marion Melnik , mõlemad on Soome ooperilauljad.
saadetud oli Eesti kaitsmine peaaegu võimatu, kuid siiski otsustati oma riiki kaitsta jõuga ning nii sai alguse Eesti Vabadussõda. 1918. aastal 28 novembril, läksid kiiruga kokku pandud Eesti sõjaväe esimesed üksused ( seal hulgas ka sadu koolipoisse ) Narva alla, kus toimusid nende tuleristsed. 29 November Hommikuks oli Narva Punaste käes ning raekoja trepil kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun, mille valitsuse esimeheks sai Jaan Anvelt. Eestis alas punane terror, üle viiesaja inimese tapeti, mitu tuhat küüditati, kiusati taga vaimulikke, kehtestati taas enamlikud reformid. Eriti ulatuslik veretöö pandi toime Rakveres. Pööre sõja käigus Detsember möödus pideva punaväe pealetungi täheall. Järjest langesid Võru, Valga, Jõhvi, Rakvere, Tartu jõululaupäeval tähtis raudteesõlm, Tapa. Inglismaalt Tallinnasse saabunud ekstraat tõstis Vabariigi kaitsjate tuju, kuid olukord Tallinnas jäi
NATSIONAALSOTSIALIST LIK SAKSAMAA RIIGIVÕIM • Tekkis Saksa Töölispartei, mis nimetati 1920. aastal ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks ning esimeheks sai Adolf Hitler • Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmad • Rünnakrühmlased ehk pruunsärklased hirmutasid juute ja kommuniste • Natsid kogusid kiiresti poolehoidu • 1933. aastal nimetati vabariigi kantsleriks Adolf Hitler • Valitses Natsionaalsotsialistlikpartei SISEPOLIITIKA • Natsionaalsotsialistid • Riigipäevahoone põleng • Üheparteisüsteem • Saksa Töölispartei • Riigipresident Hindenburg • Juutide tagakiusamine
91. aastast on ise seal õppejõud. Väga palju on teinud muusikat filmidele ja näidenditele Lavateosed: Nukitsamees, Buration, Jhonny, multifilmid:,, Eine murul,,; ,,Aeg maha,, ; ,,Lotte,, ning filmid: ,,Karoliine hõbelõng,, ,,Don Juan Tallinnas,,. Tihe kööstöö on tal olnud ansambliga, Kiigelaulukuuik See ansambel ongi salvestanud peamiselt Ehala laule. On saanud mitmeid rahvusvahelisi auhindu, preemiaid. Aastal 2006 valiti ta Eesti heliloojateliidu esimeheks. Hüüdnimeks on Olku. Omalajal mängis popansamblis ,,Kristallid,, Tuntuimad Laulud: 1. ,,Rahalaul,, 6. ,,Kallis härra Kuu,, 2. ,,Kodulaul,, 7. ,,Põlev puu,, 3. ,,Vaid see on armastus,, 8. ,,Maa ja ilm,, 4. ,,Siin on oja,, 5. ,,Ma tahan olla öö,,
Õppis Tallinna 2. Keskkoolis Lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina On töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana 19661976 elas Rummo vabakutselise kirjanikuna Tallinnas On olnud loomeliitude kultuurinõukogu liige, Riigikantselei kultuurikonsultant, Eesti Komitee liige, kultuuri ja haridusminister, Tallinna linnavolikogu liige. 2007 aasta sai ta Eesti Migratsioonifondi nõukogu esimeheks. Rummo on ema poolt mustlaspäritoluga PaulEerik Rummo on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga. Liberaalidemokraatliku Partei asutajaliige ja esimees On kirjanik Paul Rummo poeg Video ,,Prostituudi laul" http://www.youtube.com/watch?v=hXhRxIjWz5w Filmist ,,Viimne reliikvia" Sõnad kirjutas PaulEerik Rummo Looming "Kogutud luule" (2005) Enamasti kirjutab vabavärsse, mis meenutavad proosat
Kuid arengu tulemusena ei suutnud ESL enam juhtorgani rolliga toime tulla, tekkisid esimesed erialased keskorganisatsioonid. Esimesena iseseisvusid jalgpall ja talisport moodustades 1921. aastal vastavalt Eesti Jalgpalli Liidu(1921 aastal)ja Eesti Talispordi Liidu(1921. aastal). Kuna ESL jäi tegelema üksnes kergejõustikuga tekkis vajadus uue keskorganisatsiooni järele, mis suudaks koordineerida kogu sporti. 1922. aasta detsembris asutatigi Eesti Spordi Keskliit(ESK). Esimeheks valiti Gustav Laanekõrb. Ta sai ametis olla 3 kuud, märtsis 1923 valiti esimeheks L. Tõnson. ESL lõpetas tegevuse keskorganisatsioonina ning jäi eksisteerima Eesti Kergejõustiku, Raskejõustiku ja Veespordi Liiduna. Peale reorganiseerimist hakkaski kergejõustiku eest hoolitsema EKRAVE Liit aastal 1921. Perioodil 1922-1940 tegutses ESK esimeestena 5 meest. Kõige tulemuslikumaks on tagantjärele hinnatud L. Tõnsoni valitsemisaega
rahvuslik sümbol. 1988.a. laulev revolutsioon Kujunes terav poliitiline kriis: asutati Rahvarinde (RR) tugirühmi, formeerus Roheline liikumine (ERL), toimus I noortefoorum, lagunesid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonid. 1988.a. aug.-s asutati ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) esimene kommunistlikust parteist sõltumatu erakond Eestis, mille programmiliseks eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Esimeheks L. Parek. 1988.a. juuli-august koondusid ka impeeriumimeelsed jõud: Interliikumine (IL) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN). 11. sept 1988.a. toimus Tallinna lauluväljakul Eestimaa laul, millel oli 3000 000 osavõtjat see oli laulva revolutsiooni kulminatsioon. kõlas üleskutse omariikluse taastamiseks. Kujunesid välja kindlad erakondlikud voolud, IL, TKÜN (Töökollektiivide Ühendnõukogu), EKP, TKL (Töökollektiivide Liit), Eesti Rahvarinne, ERL, EMS,
rahvuslik sümbol. 1988.a. – laulev revolutsioon Kujunes terav poliitiline kriis: asutati Rahvarinde (RR) tugirühmi, formeerus Roheline liikumine (ERL), toimus I noortefoorum, lagunesid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonid. • 1988.a. aug.-s asutati ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) esimene kommunistlikust parteist sõltumatu erakond Eestis, mille programmiliseks eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Esimeheks L. Parek. • 1988.a. juuli-august koondusid ka impeeriumimeelsed jõud: Interliikumine (IL) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN). • 11. sept 1988.a. toimus Tallinna lauluväljakul Eestimaa laul, millel oli 3000 000 osavõtjat – see oli laulva revolutsiooni kulminatsioon. kõlas üleskutse omariikluse taastamiseks. • Kujunesid välja kindlad erakondlikud voolud, IL, TKÜN (Töökollektiivide
Lydia koidula näitemänguga,..saaremaa onupoeg.... vanemuise seltsi uus maja tartus jaama tänavas. 1871 uus näidend... saaremaa mulk ,koidula oma teos. Koidula teatris oli näitlejateks ainult mehed. 1880 keksel hakkas vanemuse seltsi teatrikruppi juhtima august viira. Keda võib pidada esimeseks elukutseliseks eestlasest teatrijuhiks. Repetuaaris peamiselt saksa ja eesti lyhikomöödjad 20 saj. Alguses hakati teartilt ootama juba ka tõsisemaid ja kaasaegsemaid lavastusi. Uuseks esimeheks ja teatri juhiks valiti seltsile Karl Menning. Esimene professionaalne teatrilavastaja. Karl menningu teatri põhimõtted: 1. Rahva harimine , vastandas teatrit meelelahutusele. 2. Psühholoogiline realism, 3. Ansambli teater 4. Lavastuslik tervik. 13 aug. 1996 ....avati esimene eesti kutseline teater vanemuine. Kitzberg tuulte pöörises. 3.sept 1996.. avati kutseline estonia Kitzberg ja Vilde.- kuulsad näitekirjanikud
Sellel üritusel osales ligikaudu 2 miljonit inimest. Eesmärgiks oli teadvustada maailmale Baltikumi probleemidest. Balti kett leidis maailmas elavat vastukaja. 1989. aasta lõpul NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress tunnistas MRP salaprotokollide olemasolu ja kuulutas need kehtetuks! 1990. aasta veebruaris toimusid Eesti kodanike esinduskogu Eesti Kongressi valimised. Märtsis peeti esimene istung. Eesti Kongressi alaliselt tegutsevaks organiks sai Eesti Komitee, esimeheks sai Tunne Kelam. Sama aasta Märtsis toimusid enam-vähem demokraatlikult valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Selle esimeheks sai Arnold Rüütel. Valitsuse juhiks sai Edgar Savisaar. Märtsi jooksul lõhenes ka EKP. 1991. aasta märtsis toimus referendum Eesti iseseisvumise küsimuses . 77,8% toetas Eesti iseseisvumist .Oli selge, et mingist liidulepingust pole enam juttugi, läbirääkimisi NSV Liidu keskvõimuga võis pidada vaid iseseisvumise üle. 20
aastate N.Hruštšov- partei 20. Langes Berliini müür- teisel poolel nõukogude kongressil 1956 pidas Taasühines Saksamaa- ühiskonnas tekkinud Stalini kuritegusid Toimus suurküüditamine Eestis- tagurluse pealetungile paljastava ettekande; 1958 Toimus EKP VIII pleenum- teisitimõtlemine sai Ministrite Nõukogu Koostati “40 kiri”- Metsavendlus esimeheks, koondades sel Algas uus ärkamisaeg- Suurküüditamine viisil kogu võimu enda kätte Toimus laulev revolutsioon- Perestroika- NSV Liidu L.Brežnev- Võeti vastu suveräänsusdeklaratsio majandusüsteemi A.Sahharov- NSVL -16.nov. 1988. a ümberkorraldamine ja akadeemik; nõudis Toimus Balti kett-
aasta veebruaris toimusid valimised, kus osalesid ka väliseestlased ning umbes 30 000 Eestis elavate teiste rahvuste esindajat. Kodaniku komiteede liikumisse eitavalt suhtunud Rahvarinne ja EKP võtsid samuti osa valimistest. 1990. aasta märtsis toimus Eesti Kongressi esimene istung. Seal kinnitati tegevuskava, mis nägi ette läbirääkimiste alustamist lääneriikide ja Nõukogude Liiduga, et lõpetada okupatsioon ning taastada omariilus. Kongressi liikmetest valiti Eesti Komitte, mille esimeheks sai Tunne Kelam. 5. Üleminekuperiood 1990. aasta kevadel lõhenes EKP kaheks (rahvuskommunistid ja impeeriumimeelsed) ning kaotas lõplikult senise juhtrolli ühiskonnas. 1990.aasta märtsis toimusid ka esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse. Valimistel osalesid kõik olulisemad poliitilised jõud. Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel,kes oli juba 1983. aastast olnud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees
● 2 tütart ● alkohoolik Partei karjäär ● 1961 astub NLKPsse ● 1976 NLKP Sverdlovski Oblastikommitee esimene sekretär ● 1977 Sverdlovski oblasti parteijuht ● 1985 NLKP keskkomitee ehitussekretär ● 1985 NLKP Moskva parteijuht ● 1987 võetakse ametitest maha Gorbatšovi kritiseerimise eest ● Nõukogude Liidu rahvasaadik ● NSVL Ülemnõukogu liige Jeltsin riigijuhina ● 1990 Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks 535 häälega ● 1990 Vene NFSV suveräänsusdeklaratsioon ● 1990 Konstitutsioonikomisjon ● 1990 500 päeva programm ● 1991 Vene NFSV president ● Rünnatakase Venemaa Valget Maja ● Üleminek turumajandusele ● 1990 astus NLKPst välja Tunnustused ja teosed ● Pihtimus etteantud teemal ● Presidendi märkmed ● Presidendimaraton ● 1981 lenini orden ● Tööpunalipu ordenid ● Austuse märk ● Capri-90 ● Kolmetähe orden Jeltsini mõju Eestile
gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja afganistanis ja viis sealt 1989 aastal nõukogude väed välja 1989-90 kommunistlike reziimide kokkuvarisemine idabloki maades, oma tegevuse lõpetas varssavi lepingu organisatsioon VLO 1980 aastate lõpuks paranesid ka nõukogude-hiina suhted 1988 valiti gorbatsov nõukogude liidu ülemnõukogu presiidiumi esimeheks riigipeaks 1989 aasta märtsis valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan nsv liidu rahvasaadikute kongress need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised Vene föderatsioon eesotsaas boriss jeltsiniga Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990 aastal. 1991 aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus kolmveerand hääletanutest pooldas endise suurriigi sälimist. Eesti läti leedu armeenia gruusia ja moldova boikoteerisid seda rahvahääletust
LEEDU VABARIIK 1920 - 1939 LEEDU VABARIIK 27. Millal valiti Rahvusnõukogu? 1917. September valiti Rahvusnõukogu. 28. Kellest sai Rahvusnõukogu esimees? Rahvusnõukogu esimeheks sai A. Smetona. 29. Millal kuulutati välja iseseisvus? Iseseisvus kuulutati välja 16. veebruaril 1918 30. Millisel tingimusel tunnustas Wilhelm II Leedu iseseisvust? Siis kui Leedu lubas kuningaks valida sakslase. 31. Milline sündmus tegi lõpu planeeritavale Leedu kuningriigile? Saksamaa lüüa saamine sõjas. 32. Kellega oli Leedu sunnitud jääma sõjalisse ja majanduslikku liitu pärast iseseisvuse väljakuulutamist? Ta oli sunnitud jääma Venemaa ja Poolaga. 33
märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima. ● Jaan Poska: "Tänane päev on Eestile tema ajaloos 700 aasta kestel kõige tähtsam, sest täna esimest korda määrab Eesti ise lõplikult oma tulevase saatuse. Protsess ● Esimese ettepaneku Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelise vaherahu sõlmimiseks esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919. ● Eesti ja Venemaa rahusaatkonnad saabusid Tartusse 4. detsembril 1919, Eesti rahusaatkonna esimeheks oli määratud Jaan Poska, Nõukogude Venemaad esindas rahusaatkonna esimehena Leonid Krassin. ● Kuna läbirääkimiste osapoolte nõudmised olid väga erinevad, kujunesid läbirääkimised raskeks, ähvardades isegi katkeda. Samal ajal alustasid Nõukogude Venemaa Punaarmee väed Narva all uuesti pealetungi, et sundida Venemaa diplomaatilise esinduse poolt rahuläbirääkimistel esitatud nõudmisi täitma. Eesti Vabariigi Valitsuse esindajad
presidendi Gorbatsovi teadmata moodustati SRÜ, mis viis NSV Liidu lagunemiseni. W. Havel-Tsehhi president, kelle eestvedamisel on Tsehhi edukalt intergreerunud Euroopasse. L.Walesa- Poola sõltumatute ametiühingute juht. N. Ceausescu- Vaino Väljas-(uus parteijuht 1988 a) on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. Aronld Rüütel-1990 aata märtsis valis Eesti NSV Ülemnõukogu Presdiidiumi esimeheks. E.Savisaar-1990 aata märtsis valis Eesti NSV Ülemnõukogu uueks valitsusjuhiks E. Savisaare. 3.NSVL lagunemine majanduses- glasnost, ranged tsensuurireeglid pehmenesid, massiteabevahendite mõju kasvas, ühiskond muutus sallivamaks, kontaktide tihenemine muu maailmaga, poliitiline elu liberaliseerus. Välispoliitikas taheti suhet suurte lääneriikidega parandada, tehti relvastuse vähendamise kava. NSV-USA suht
Rahvusvahelistel regattidel on Rahvusvahelise Žürii koosseisus 18 kohtuniku, kes võistluste käigus reeglina roteeruvad. Kohtunikel järgmised ametikohustused: Starter, starteri abi, stardikohtunik, arbiitrid, finišikohtunikud ja kontrollkomisjon. Arbiitrid on kohtunikud, kes saadavad sõitu, Peale stardikäskluse andmist on arbiiter sisuliselt kõige tähtsam otsuse langetaja, juhul kui midagi juhtub. Võistlustel osalevad kohtunikud kokku moodustavad žürii. Peakohtunik on žürii esimeheks. Igaks võistluspäevaks määratakse ka žürii juhatus, mille esimeheks on peakohtunik . Start Starditsooni pikkus on 100 m, rajad on tähistatud punaste poidega, stardi-ala lõpetavad 2 valget lippu, mis paiknevad kummalgi pool distantsi. Kui veel starditsoonis oleva meeskonna paat või varustus saab viga, annab meeskonna liige probleemist märku käe tõstmisega. Starter või Arbiiter peatab sõidu. Arbiiter otsustab seejärel ettevõetavad meetmed, vajadusel
9.Klass 2009 Raimo Kangrost Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohusetäitjana (suri kolm nädalat pärast esimeheks valimist). Oli aastaid festivali Eesti muusika päevad kunstiline juht. Muusikast Kangro tuli muusikasse 1970. aasta paiku säravate ja omanäoliste teostega, mis äratasid kohe tähelepanu. Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema muusika on väga isikupärane ja kergesti äratuntav, tonaalne, kuid kõrvu paitama ei kipu, sest on lakkamatutest klastritest "paks". Ühest küljest on Kangro looming mõjutatud neoklassitsismist - ta on
ajakirjanikuna. 1918. aastal abiellus ta EmmaElisabet Oinasega. Fr. Tuglas võttis osa revulotsioonist ja ta vangistati ning vangis kirjutas ta teose "Meri". Tuglas ja kultuur Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "NoorEesti". Tema eestvedamisel rajati kirjandusühingud "Siuru" (19171919) ja "Tarapita" (19211922). Fr. Tuglas oli kultuurikapitali mõtte algataja. Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu idee eestvedajaks ja sai selle esimeheks (1922,19251927). Lisaks, Tuglas kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja züriidesse, olles nii 1920.1930. aastate Eesti kultuurielus autoriteetne ekspert. Koolkonna rajaja Fr. Tuglast võib tinglikult pidada ühe Eesti kirjanduskriitilise koolkonna rajajaks. Seda iseloomustab kõrge analüüsikultuur ja mõttetäpsus, sädelev kirjutamisstiil, koolitatud esteetiline maitse ja kirjandusajalooline
kodanike registr. 1989 aug Balti kett juhtida tähelepanu Baltikumi probleemidele 1990 veeb Eesti Kongressi valimised Eesti Kongressi Komitee esmiees Tunne Kelam 1990 mär EKP lõhenemine EKP kaheks rahvuskommunistid ja impeeriumimeelsed 1990 mär ENSV Ülemnõukogu valimised Esimeheks A.Rüütel 1990 mai taastati EV nimetus lõpetati ENSV sümbolite kasutamine 20.aug EV taasiseseisvumine Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust 1991 iseseisvusest
rääkida temast kui diktaatorist.Just see mees pani aluse stalinismile. Alguses töötas Stalin peamiselt NLKP-ga ja esines avalikkuse ees harva. NLKP peasekretäri ametikoha rajas Lenin 1922. aastal spetsiaalselt Stalini jaoks ning sellele ametikohale võlgnes Stalin hiljem oma tugeva positsiooni NSVL liidrina. Ta suutis oma võimu laiendada ka riigiaparaadini. 1940-ndatel omas Stalin erinevaid ametikohti. 1941nimetati ta Riikliku Kaitsekomitee esimeheks, lisaks sai Stalinist NSVL relvajõudude ülemjuhataja (sellel ametikohal kuni 03.03.1947).1941nimetati Stalin ka NSVL kaitse rahvakomissariks. Nendelt strateegilistelt ametikohtadelt kontrollis ta kas otseselt partei nimel või läbi parteiorganite valitsemise peaaegu kõiki valdkondi, tehes ettepanekuid, koostades poliitilisi juhtnööre alates tööstusest, kollektiviseerimisest kuni ajalookirjutuseni. Stalinit kui suurt riigijuhti jäävad leinamav tema rahvas ja pooldajad
Eküü Arveldusühik Ülesanded Keskkursi arvutamise alus Reservvaluuta, keskpankade vaheliste ülekannete arveldusühik Euroopa Rahandussüsteemi lõpp ERS-st saadeti välja naelsterling ja liir 3 valuutat devalveeriti (escudo, punt, peseta) 3 valuutat (Prantsuse frank, Taani kroon, Belgia frank) olid pinge all 1993 kõigi valuutade lubatud kõikumisvahemik +/-15% Majandus- ja rahaliit (EMU) Euroopa Ülemkogu kohtumine 1988. aasta juunis Hannoveris Esimeheks sai komisjoni tolleaegne president Jacques Delors Majandus- ja rahaliit (EMU) 1989. aasta aprillis sõnastati EMU eesmärgid ja selle etapid I etapp (1990) siseturu kujundamine II etapp (1994) Euroopa Rahainstituut, EKPS, eurole ülemineku planeerimine III etapp (1999) üleminek eurole I ja II etapi vahepeal allkirjastati Euroopa Liidu leping 1992. aasta 7. veeburaril (Maastrichtis) Kasutatud allikad http://www.ecb.int/pub/pdf/other/escb_et_webet.pdf http://ec.europa
saavutada häälteenamust parempoolsete parteide ees kokkuvõetuna. Seetõttu pani valitsuse kokku CDU juht, endine Kölni linnapea Konrad Adenauer, kes oli kantsleriks septembrist 1949 kuni oktoobrini 1963. Valitsusse kuulusid veel CSU, FDP ja väike Saksa Partei. Esimeseks Liitvabariigi presidendiks valiti FDP kandidaat Theodor Heuss. Saksamaa Liitvabariigi sisepoliitika peale 1949. aastat püsis stabiilne. 1953. aasta valimistel võitis taas CDU/CSU11 ning Adenauer jätkas kantslerina. SPD esimeheks aastail 1952-1963 (peale Schumacheri surma) oli Erich Ollenhauer, kes kaotas Adenauerile ka 1957. aasta valimistel. Samuti said sotsiaaldemolraadid lüüa presidendivalimistel 1959, kui Heussi järglaseks valiti CDU kandidaat Heinrich Lübke. Adenaueri valitsuse teine mees oli majandusminister Ludwig Erhard, kelle suureks saavutuseks oli kuulus Saksa ,,majandusime" (Wirtschaftswunder). Mõjukas mees oli ka 1956-1962 kaitseministriks olnud Franz Josef Strauß, kellest 1961 sai CSU esimees.
Naiste osalemisest o- jooksus pole andmeid.Pärast sõda hakkasid matkajad orienteerumisvõistlusi uuesti korraldama 1950-ndatel aastatel. Esimene individuaalne o-jooks toimus 15. juunil 1958 Viljandi lähedal Viiratsis, kui Kalevi MV-l valikorienteerumises võitsid esikoha Heino Mardiste ja Illi Uuetoa (Vill). Organisatoorne areng: 8. juunil 1959 loodi Eesti NSV Matkaspordi Föderatsiooni juures orien-teerumisspordi komitee, mille esimeheks valiti Aleks Kaskneem, abiesimeheks Endel Jõgioja, koh-tunike kolleegiumi esimeheks Anto Raukas. Seda on tähistatud aastaid kui Eesti Orienteerumisspor-di Föderatsiooni asutamist, peetud nn juubeleid (1969, 1974, 1979, 1984). Nii matkajaid kui orien-teerujaid ühendav Eesti NSV Matkaspordi Föderatsioon reorganiseeriti 1960 Eesti NSV Matka- ja Orienteerumisspordi Föderatsiooniks: 15. mail 1960 peeti föderatsiooni presiidiumi esimene koos-olek, kus presiidiumi esimeheks valiti Armult
Veel Parteikarjäärist. Ta valiti Nõukogude Liidu rahvasaadikuks. Jeltsini poolt hääletas 89,4% valijatest. Jeltsin oli detsembrini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu liige ning juunini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu ehitus ja arhitektuurikomitee liige. Jeltsinist sai ka inimõiguste ja demokraatlike reformide eest seisva regioonidevahelise saadikurühma üks juhtidest. Jeltsin venemaa juhina 29. mail 1990 valiti Jeltsin Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks. 16. juunil 1990 loodi esimese Vene NFSV Rahvasaadikute Kongressi määrusega Konstitutsioonikomisjon, mille esimeheks valiti Ülemnõukogu esimees Jeltsin. Juulis 1990 NLKP XXVIII kongressil astus Jeltsin NLKPst välja. Jaanuaris 1991, kui sõjavägi hõivas Vilniuse telekeskuse, sõitis Jeltsin Tallinna. Seal kirjutati alla mitmele leppele Eesti, Läti ja Leeduga. See aitas takistada Nõukogude Liidu juhtkonnal kukutada Eesti, Läti ja Leedu valitsust.
suund, kes oli 1989 aastal algatanud Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike registreerimise e.kodanike komiteede liikumise. Rahvusradikaalid nägid Eesti Kongressis alternatiivi ebademokraatlikel alustel valitud ENSV Ülemnõukogule.Eesti Kongressi valimistel osales üle 500tuhande registreeritud Eesti kodaniku ja 34tuhat kodakondsuse taotlejat. Eesti Kongress omakorda valis oma tegevorgani- Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. 1990 märts- Eesti NSV Ülemnõukogu valimised: valimised peeti enam-vähem demokraatlikena (mitu kandidaati). Valimistel osales suurem osa tollastest poliitilistest jõududest, ainult rahvuslaste radikaalsem tiib valimistel ei osalenud, protesteerides vene okupetsioonivägede kohalolu ja osaluse tõttu. Ülekaalu Ülemnõukogus saavutas iseseisvusliikumise mõõdukas tiib eesotsas Rahvarinde ja rahvuskommunistidest nn. iseseisev EKP esindajatega
kindlustamist, Eesti- ja Põhja-Liivimaa ühendamist üheks kubermanguks ning suuremaid õigusi eesti keelele. Kui 1917. aastal Venemaal võim kokku varises, mõistis Päts, et nüüd on viimane aeg kasutada võimalust ja Eesti rebida Venemaa küljest lahti. Päts töötas välja maaomavalitsuste korraldamise seaduse eelnõu, selle vene valitsus ka kinnitas. See oli üks esimesi suuremaid võitusid, sellega loodi ajutine maanõukogu. 1917. aasta sügisel valiti Päts Eesti Maavalitsuse esimeheks. See mängis edaspidi suurt rolli Eesti iseseisvuse saavutamisel. Eesti poliitilised sihtjooned ja rahvusliku võitluse edaspidine taktika pandi paika Eesti rahvuskongressis, mis kutsuti kokku 1917. aasta juunis. Päts valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimeheks. Vene riigi pidev lagunemise tingimustes tuli Päts ja teised juhtivad tegelased otsusele, et Eesti ainsaks teeks saab olla Venemaast lahku löömine. Seda sundis tegema ka Saksa vägede lähenemine, kes valmistusid Eestit
Kõiki eesti vabariigi kodanikke kutsuti üles valima endale esindusorgan- Eesti Kongress. Rahvarinne ja EKP suhtusid sellesse tõrjuvalt ja üleolevalt, kuid valimised toimusid ja nendel osalesid ka väliseestlased ning üle 500 000 registreeritud Eesti kodaniku ja 34 000 kodakondsuse taotlejat.Viimasel hetkel ühinesid valimistega ka ERR ja EKP rahvuslikult meelestatud osa. Eesti Kongress omakorda valis oma tegevorgani- Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. Üleminekuperriood 1990.a. kevadel lõhenes EKP kaheks ja kaotas lõplikult senise juhtrolli ühiskonnas. Veebruaris 1990 viis Ülemnõukogu põhiseadusesse sisse paranduse, millega kaotati kommunistliku partei juhtiv osa Eestis. Algas massiline EKP-st lahkumine. Aasta algusest hakkas kehtima ka seadus Balti riikide majanduslikust iseseisvusest. Majandusuuenduste eesmärgiks oli erasektorile soodsamate
• Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärk oli taastada Eesti iseseisvus õigusliku järjepidevuse alusel. • esindusorgan-Eesti Kongress • 1990.a veebruar-valimised • Eesti Kongressi I istung toimus 1990.a märtsis, seal kinnitati tegevuskava, mis nägi ette läbirääkimiste alustamist lääneriikide ja NL-ga, et lõpetada okupatsioon ning taastada omariiklus. Kogressi liikmetest valiti Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. • 1990.a kevad-EKP lõhenes 2s (rahvuskommunistud ja impeeriumimeelsed) ning kaotas lõplikult juhtrolli ühiskonnas. • 1990.a märts-toimusid esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse, Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel, kes oli juba 1983.a-st olnud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Uueks valitsusjuhiks kinnitas ülemnõukogu Edgar Savisaare. • 30.märts 1990
aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning rahvusvaheliseks organisatsiooniks muutus 1994. aastal, kuni 1995. aastani kandis organisatsioon nime Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents (harvem kujul Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamine; CSCE). OSCE Nõukogu asub Viinis. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee/OSCE Parlamentaarne Assamblee Juhid ja organisatsioon OSCE esimees vahetub iga aasta ning esimeheks on eesistujariigi välisminister. Esimehe asetäitjateks on eelnev ja järgnev esimees. 2011. aastal oli eesistujariik Leedu ja esimees Audronius Azubalis, Leedu välisminister. 2014. aastal on eesistuja Sveits ja esimees Sveitsi liidupresident Didier Burkhalter. OSCE peasekretär on alates 2011. aastast Lamberto Zannier (Itaalia). Missioonid OSCE Eesti missioon Eestis oli Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni esinduse eesmärk oli
'' 16. nov suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine. Moskvas valuline ja eitav 1989 23. Aug. võeti vastu keeleseadus( eesti keel riigikeeleks) 23. Aug. Eesti, Läti, Leedu rahvarinded org. Balti keti 24. veebr. Eesti lipp Pika Hermanni tippu Eesti NSV lipu asemele 1990 märts Eesti kongress (esimees T. Kelam) Kongressi tegevorgan 78-liikkmeline Eesti Komitee märts - ENSV ÜN valimised (presiidiumi esimeheks A. Rüütel, valitsusjuht E. Savisaar) 30. märts üleminekuperioodi väljakuulutamine 15. mai IL ,'Toompead rünnatakse! ,'- tõsine meeleavaldus 1991 jaan. Moskva demonstratsioonid Riias ja Vilniuses Märts iseseisvusreferendum 19-21 aug. riigipöördekatse Moskvas (M. Gorbatsov, B. Jeltsin) 20 aug. otsus Eesti riiklikust iseseisvusest (Ü. Nugis) 6.sept. NSVL tunnustas EV 1992 juuni rahareform
annaabi.ee 
