Ooperifantoomi retsensioon (0)

Kulunud viis
27. jaanuar oli Vanemuise teatris tutntud muusikal „Ooperifantoom“, mille autoriks on kuulus Andrew Lloyd Webber . Richard Stilgoe ja Andrew Lloyd Webberi libreto põhineb Gaston Leroux' romaanil „Le Fantome de l’Opéra“ („Ooperifantoom“). Muusikal, mille esmaettekanne oli Londonis 1986, aga Eesti esietendus alles 2014, amdis mulle palju mõtteainet ja tõstis esile erinevaid tundeid. Muusikal on tõlgitud 14 keelde.
68 eluaastaga on muusikute võsuk Webber pälvinud hulganisti nominatsioone ja ka võitnud kapitäie Oscareid, Kuldgloobuseid, Tonysid ja Grammysid, millest kaks auhinda, Oliver ja Tony , on „Ooperifantoomi“ eest. Kogu suguvõsa sidemed muusikaga viis helilooja sinna, kus ta on praegu – seitsme teatri omanik ja tunnustatud helilooja üle maailma. Rikkust leidub ka tema nimes – rüütli- ja aadlitiitliga on ta elanud vastavalt aastatest 1992 ja 1997.
Muusikalist rääkides on suur roll peaosatäitjatel. Koit Toome Ooperifantoomi, Maria Listra Christine ja Kalle Sepp Raoulina oli täiesti loogiline valik osatäitjatena arvestades nende eelnevat muusikalist tausta ja sobivust rolli välimuse poolest. Nimekamate osatäitjate seast leiab ka Lauri Liivi (Monsieur Firmini) ja Janika Sillamaa . Dirigent oli Martin Sildos, koreograaf Georg Malvius (Rootsi) ja eesti keelsed sõnad on Leelo Tunglalt.
“Ei muud Sult soovi ma”, esitatud Koit Toome ja Maria Listra poolt, oli varasemalt tuttav pala, mis viis hetkeks nostalgia lainetele. Koidu ja Maria duett oli ka üks minu lemmikumaid hetki etendusest. Tuttav oli ka üks muusikaliga samanimeline pala, mille esimesed noodid olid Pink Floydi laulust „Echoes“ maha tehtud, nagu hiljem järele uurides selgus.. Esialgsed rahulolevad emotsioonid asendusid edaspidi skeptilisusega.
Eurolaulu võitja ja Eurovisioonil 12. koha saavutanud Koit Toome näitas end muust küljest kui vaid poplauljana. Kuulates Koitu, ei tulnud pähegi, et "Mere lapsed" ja „Mälestused“ on just tema repertuaaris. Õhtuväsimus annab kõigile tunda, aga kahjuks nägin seda ka Koidu üksikutel kõrgetel nootidel, aga seda võisid märgata vaid esimestes ridades vaatajad .
Sopran Maria Listra on 2014. aastast "Ooperifantoomi" muusikalis täitnud Christine'i rolli. Laulukarusselli võitjana, on tema karjäär läinud ainult ülesmäge Aastal 2000 ilmus 11-aastase Maria sooloplaat „ Anno Domini 2000“, mille müügituludega ta abistas ka Tallinna Lastehaigla Toetusfondi. Haridustee sisaldab tal Tallinna ja Londoni koole , mis on spetsialiseerunud muusika, draama ja kunstide õpetusele. Listra hääleulatus on kõrge ja tämber meeldiv, mida kuulan hea meelega uuesti.
„Su nägu kõlab tuttavalt“ viimase hooaja võitnud Kalle Sepp oli laiemale publikule varasemalt üsnagi tundmatu muusik. Varasemalt ise Ooperifantoomi mänginud Kalle jäi antud rollis pigem pinnapealseks ja ei suutnud vähemalt mind uskuma panna oma rolli sügavusse. Siiski on tema hääl meeldiv.
Õige kriitiliselt uurisin enne etendusele minekut „Ooperifantoomi“ sisu, et mõista paremini libretot, meeleolusid jpm, aga sisu juures ma väga ei peatuks. Rõivastus oli uhke ja vanaaegne, täpselt vanade sissehõõrutud mallide järgi tuttav. Vaeva on nähtud lava dekoratsioonidega, milles oli palju keerulisi ja liikuvaid osi. Siin on igati kohane ära tuua mõningaid fakte etendusest: igas etenduses on 230 kostüümi, 14 riietajat, 120 automatiseeritud märguannet, 22 stseenivahetust, 281 küünalt ja kasutatakse 250 kilogrammi kuiva jääd ja 10 udu- ja suitsumasinat. Pürolahendused võtsid mind kohati kukalt kratsima – ei tundunud õige millegi pärast.
Kriitilise pilguga etendust vaadates ei unustanud muidugi ma nautida etendust, mille eest pidi ootamatult vähe maksma. Pika aplausi väärisid kõik selle muusikaliga seotud inimesed, eriti orkester , kes minu kõrvadele nagu puhkus oli. Miski ei saa siiski muuta Pink Floydi kulunud viisi minu kõrvust, mille Webber oma teoses ära kasutas.