Arhipov. "Rigoletto" on Giuseppe Verdi üks kuulsamaid teoseid, mis on seatud Francesco Maria Piave itaaliakeelsele libretole ja mis põhineb Victor Hugo näidendil “Le Roi s’amuse”. Ooper kanti esmakordselt ette Veneetsias 11.märtsil 1851. Tegevus toimus 16. sajandil Mantuas ning selle lähiümbruses. "Rigoletto" põhineb teravatel dramaatilistel kontrastidel ning vastandlikel tegelastel. Peamised tegelased olid: Mantova hertsog (tenor), Rigoletto (bariton), Gilda (sopran), Sparafucile (bass), Maddalena (kontraalt), Giovanna (sopran), krahv Monterone (bariton), Marullo (bariton), Borsa (tenor), krahv Ceprano (bass), krahvinna Ceprano (metsosopran), Paaž (meytsosopran). "Rigoletto" on lugu armastusest, süütust enesesalgamisest, reetmisest ja kättemaksust. See lavateos ühendas endas meisterlikult teksti, vokaal- ja instrumentaalmuusika ning näite- ja kujutava kunsti.
Arhipov. "Rigoletto" on Giuseppe Verdi üks kuulsamaid teoseid, mis on seatud Francesco Maria Piave itaaliakeelsele libretole ja mis põhineb Victor Hugo näidendil “Le Roi s’amuse”. Ooper kanti esmakordselt ette Veneetsias 11.märtsil 1851. Tegevus toimus 16. sajandil Mantuas ning selle lähiümbruses. "Rigoletto" põhineb teravatel dramaatilistel kontrastidel ning vastandlikel tegelastel. Peamised tegelased olid: Mantova hertsog (tenor), Rigoletto (bariton), Gilda (sopran), Sparafucile (bass), Maddalena (kontraalt), Giovanna (sopran), krahv Monterone (bariton), Marullo (bariton), Borsa (tenor), krahv Ceprano (bass), krahvinna Ceprano (metsosopran), Paaž (meytsosopran). "Rigoletto" on lugu armastusest, süütust enesesalgamisest, reetmisest ja kättemaksust. See lavateos ühendas endas meisterlikult teksti, vokaal- ja instrumentaalmuusika ning näite- ja kujutava kunsti.
1862: "Saatuse jõud" ("La forza del destino") 1867: "Don Carlos" 1871: "Aida" 1887: "Othello" ("Otello") 1893: "Falstaff" Ühest näidendist: "Rigoletto" on Giuseppe Verdi ooper kolmes vaatuses Francesco Maria Piave libretole Victor Hugo näidendi "Kuningas lõbutseb" ("Le roy s'amuse") ainetel. Esietendus oli Veneetsias La Fenice teatris 1851 aastal. Tegelased: Rigoletto (bariton) Mantua hertsog (tenor) Krahvinna Ceprano (sopran) Marullo (bariton) Krahv Monterone (bass) Gilda, Rigoletto tütar (sopran) Sparafucile (bass) Maddalena, tema õde (metsosopran) Giovanna (alt) Huvitavat: Giuseppe Verdi järgi on nimetatud Verdi abajas Aleksandri saare Beethoveni poolsaarel Antarktika ranniku lähedal ja asteroid 3975 Verdi. Kokkuvõte: Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (10. oktoober 1813 Le Roncole küla 27. jaanuar 1901 Milano) oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega
13. oktoobril 2007 Vanemuise väikeses majas. Lavastajaks oli Taisto Noor, kunstnikuks Aime Unt ning muusikajuhiks ja dirigendiks Lauri Sirp. Osatäitjateks olid: Atlan Karp või Eduards Cudakovs (Läti), Alla Popova, Kristian Benedikt (Leedu), Valentina Kremen, Karmen Puis, Märt Jakobson, Taisto Noor, Taavi Tampuu, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul, Merle Jalakas, Alo Kurvits. Ooper on kolmes vaatuses, tegevus toimub XVI sajandil Mantua linnas ja selle ümbruses. Tegelasteks on Mantua hertsog; Rigoletto (hertsogi õuenarr); Gilda (Rigoletto tütar); krahv Monterone; õukondlased: Marullo, Borza, Krahv Ceprano; bandiit Sparafucile; bandiidi õde Maddalena; gilda teenijanna Giovanna. 1. vaatus Õukonnaball Mantua hertsogi lossis. Kergemeelse elunautijana tuntud hertsog jutustab oma sõbrale tundmatust neiust, keda ta on kohanud juba kolmel kuul pühapäevastel palvustel. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, küürakas õuenarr Rigoletto, keda tema terava keele pärast õukonnas ei sallita
,,Erani", ,,Kaks Foscarit", ,,Jeanne d'Arc", ,,Alzira", ,,Attila", ,,Macbeth", ,,Röövlid", ,,Korsaar", ,,Legano lahing", ,,Luisa Miller", ,,Stiffelio", ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Traviata", ,,Sitsiilia verepulm", ,,Simon Boccanegra", ,,Maskiball", ,,Saatuse jõud", ,,Don Carlos", ,,Aida", ,,Othello", ,,Falstaff". ,,Rigoletto" Victor Hugo näidendi ,,Kuningal on lõbus" põhjal valminud ooper pajatab loo Rigolettost, kes teravkeelse kojanarrina südametu hertsogi juures leiba teenib. Rigoletto ainsaks aardeks on tema tütar Gilda, keda ta palavalt armastab ning püüab kiivalt maailma kurjuse eest kaitsta. Kirjutades ooperi, mis koosneb peaaegu täielikult duettidest, unustamata samas itaalia ooperipubliku nõudlust aariate järele, ühendab Verdi oma ooperis kaks ooperitraditsiooni. ,,Rigolettos" saavad kokku vana ja uus maailm traditsiooniline itaalia ooper ning tulevikus Wagneri poolt täiuslikkuseni arendatud muusikaline draama
Rigoletto Giuseppe Verdi (1813-1901) Ooper on neljas vaatluses, tegevus toimub XVI sajandil Mantua linnas ja selle ümbruses. Tegelasteks on Mantua hertsog; Rigoletto (hertsogi õuenarr); Gilda (Rigoletto tütar); krahv Monterone; õukondlased: Marullo, Borza, Krahv Ceprano; bandiit Sparafucile; bandiidi õde Maddalena; gilda teenijanna Giovanna. I vaatluses toimub õueball Mantua Hertsogi juures. Hertsog on armuseikleja ja kergemeelne elunautija, kellele on silmahakanud võluv tundmatu neiu, keda ta kohtas kirikus. Ballil on hertsogi kaaslaseks tema õuenarr Rigoletto, keda ei armastata ning keda
Giuseppe Verdi Rigoletto I VAATUS Esimene pilt 16. Sajand, Mantua. Ball Mantua hertsogi juures. Hertsog, keda tuntakse armuseikleja ja kergemeelse elunautijana, jutustab võluvast tundmatust neiust, keda ta on kohanud kirikus ning kelle südame ta on otsustanud vallutada. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, tema küürakas õuenarr Rigoletto. Rigolettot ei armastata. Teda peetakse ta terava, õukondlaste pahesid ja tühisust paljastava keele pärast õelaks. Õukondlased plaanivad Rigolettole kätte maksta: kavatsetakse röövida ta armuke, keda kuulu järgi varjatavat linnaäärses majakeses. Rigoletto, kes midagi ei aima, on taasleidnud pilkealuse; seekord on selleks eakas krahv Monterone, kelle tütre hertsog on võrgutanud. Monterone neab nii hertsogi kui ka narri. Needus viib Rigoletto mõtted tütrele
4. Minu arvamus 5 2 Sisukokkuvõte Itaalia keeles, eestikeelsete subtiitritega. Tegevus toimub 16. sejandil Mantuas ja selle lähiümbruses. 1. vaatus Õukonnaball Mantua hertsogi lossis. Kergemeelse elunautijana tuntud hertsog jutustab oma sõbrale tundmatust neiust, keda ta on kohanud juba kolmel kuul pühapäevastel palvustel. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, küürakas õuenarr Rigoletto, keda tema terava keele pärast õukonnas ei sallita. Ka sellek ballil teritab Rigoletto oma keelt, pilgates krahv Cepranot. Õukondlane Marullo on teada saanud, et Rigolettol on armuke ning kättemaksuks kõigile õukondlastele langenud solvangute ja Ceprano alandamise eest otsustatakse neiu röövida veel samal ööl. Saabub krahv Monterone, kelle tütre hertsog on rüvetanud. Rigoletto mõnitab teda kogu õukonna ees. Monterone neab nii hertsogit, kui tema öuenarri Rigolettot.
Kõik kommentaarid