Victor Hugo (2)

Elu
Victor Hugo (26.02.1802-22.05.1885) on Prantsus kirjanik, Prantsuse Akadeemia liige ja suurim Prantsuse romantik . Tema isa oli Napoleoni kindral , ema kuninga pooldaja . Vanemad lahutasid ning Victor kasvas ema juures. Siit sai monarhistlik mõtteviis alguse, hiljem lisandus Chateaubriand’i mõju. Romantiku kohta eriti on Hugo poliitiliselt üliaktiivne ning romantilised vaated kunstile tõid mõneti kaasa ka "romantilise", demokraatliku mõttemuutuse poliitika vallas. 20.aastate jooksul lähenes pikkamisi romantismile, päris metsikuks kunagi muutumata, sai perekonnaisaks ja hulga laste isaks.
Temaatika
Ta kirjutas ülevat tundeluulet, piitsutas võimumeeste ülekohut ning võitles rõhutute ja hüljatute eest.Kirjutas algul vormilt klassitsistlikku luulet. Draama „ Cromwell “ eessõnast sai Prantsuse romantismi manifest ning Hugost romantikute noorema põlvkonna juht. Pöördeline tähtsus tema loomingus oli luulekogul „ Idamaised laulud“, värssdraamal „Hernani“, mille esietendus tähistab romantismi võitu klassitsistlikku teatri üle, ja ajaloolisel romaanil „ Jumalaema kirik Pariisis“.
Töö
Murranguline oli Hugo elus ja loomingus osavõtt 1848. a. rev-st Asutava Kogu ja Seadusandliku Kogu saadikuna. Hugo jätkas surmani võitlust demokraatija ja humanistlike ideaalide eest.
Looming
Tema draama „Hernani“ esietendus 1830 tähistas romantismi võitu Prantsuse teatris. Hugo tuntuimad romaanid on „Jumalaema kirik Pariisis“, „Hüljatud“ ja „Inimene, kes naerab“. Mainitud teosed on ka eesti keeles ilmunud. Viimastest luulekogudest on tähtsamad „ Kunst vanaisa olla“ ja postuumne „Kogu lüüra“
Victor Hugo