Kas keskkond vajab meie kaitset? Lugupeetud õpetaja ja head klassikaaslased. Minu nimi on .................ning räägin teile teemal "Kas keskkond vajab meie kaitset?" Me kõik oleme kursis sellega, kuidas meid ümbritsev keskkond igapäevaselt muutub. Meie teadlikkust suurendab meedia ning samuti ka meie enda silmad, mis näevad ümberringi asetsevaid suitsevaid tehasekorstnaid ning kiirteedel kihutavaid sõiduautosid. Kui üldiselt võtta, siis muutused võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Kui aga muutumist tänapäeval seostada sõnaga keskkond, siis ei saa me seda muutust kuidagi seostada positiivsusega. Niisamuti on ka eelnimetatud teguritega, mis keskkonna muutumist kiirendavad. Miks on see nii? Kas keskkonna hukale määratuse oleme tõesti põhjustanud meie - inimesed? Vastus ei ole keeruline - vaid inimeste tänapäevane kiire eluviis ning hoolimatus meid ümbritseva suhtes ongi tekitanud selle o...
Ratsaspordispetsialistide hinnang harrastusspordile. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool, 2013. Bakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada ratsaspordispetsialistide hinnang harrastusspordile Eestis. Töö annab ülevaate harrastusspordist Eestis, harrastajatest ning teisalt ratsaspordi spetsialistide arvamustest ja ettepanekutest harrastusspordi arendamiseks. Käesolevas töös on koostööd tehtud harrastusspordi manageri Tatjana Kiiloga, mistõttu töö tulemused on olulised ERL harrastusspordi arenguks. Avatud vastustega ankeet saadeti atesteeritud treeneritele. Valimisse kuulus 64 treenerit, millest küsitlusele vastas 15 treenerit. Uurimuses selgus, et harrastajat, kui ratsutajat peetakse peamiselt majanduslikult heal järjel olevaks inimeseks, kes ratsaspordiga põhitöö kõrvalt tegeleb ja mitte raha teenimise eesmärgil. Spetsialistide hinnangus domineerib harrastusratsutaja kui olulise potentsiaalse sponsori roll. Harrastajad on nõus panustama
säästlikule eluviisile. ERL-i sisuline tegevus toimub kolme programmi raames: keskkonnapoliitika, keskkonnateadlikkus ja looduskaitse. ERL-il on üle 1000 liikme, neist suurem osa on noored - õpilased ja tudengid. Uued liikmed - kõik, kellele on oluline Eesti looduse säilitamine ja keskkonnaseisundi parandamine - on alati teretulnud. Astudes Eesti Rohelise Liikumise liikmeks, toetad säästva ühiskonnakorra loomist Eestis. ERL liikmemaks on alates 2007 aastast õpilastele ja pensionäridele 25 krooni, üliõpilastele 100 krooni ning teistele 200 krooni. 3.1. Keskkonnateadlikkuse programm Keskkonnateadlikkuse programm ühendab endas ERL endiste säästva tarbimise ja noorte töörühma tegevused. Säästev tarbimine Kaasaegse ühiskonna üks suuremaid probleeme on loodusvarade raiskamine tarbimisühiskonna üha kasvavate vajaduste nimel. Üha suurenev tarbimine, otstarbeta,
propageeriv erakond. ERL-i eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ja esindamine, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine; demokraatliku ja iseseisva ning sõltumatu õigusriigi ülesehitamine; alalhoidliku ellusuhtumise, sotsiaalse, majandusliku ja ökoloogilise tasakaalu saavutamine säästva arengu põhimõtetel. ERL-i poliitilise tegevuse aluseks on ERL-i programm. ERL on parempoolne. Kuna Rahvaliidul on sellised oranisatsioonid nagu Naisühendus EPP, Rahvaliidu Noored ja Pensionäride ühendus Tegusad, siis võib pidada sihtgrupiks just eelnevalt nimetatuid. Nende visioon on, et 2030. aasta Eesti on korralik Euroopa riik. Riigi arengus on suudetud leida tasakaal sotsiaalsete väärtuste, majanduse ja keskkonnahoiu vahel. Järjepideva poliitika tulemusena on saavutatud olukord, kus Eesti rahvastik suudab ennast taastoota ja meil on eestikultuurne elanikkond
keskkonnaolukorra parandamisega ning püüab suunata ühiskonda rohelisele mõtteviisile. EML-i valisin seetõttu, et see kaitseb Eesti maksumaksjate huve ja õigusi ja tegeleb üldiselt maksudega. Mõlemad on juba üsna kaua tegutsenud. Rohelised mõjutavad keskkonnakaitselist tegevust eelkõige rahvusvaheliste kontaktide kaudu ning ka projektide, avaliku arvamuse küsitluste, diskussioonide, konverentside, miitingute, demonstratsioonide ja märgukirjade saatmiste kaudu. ERL jälgib ja avalikustab pidevalt looduskaitse seadusandluse täitmist, rahvusvahelistest kokkulepetest kinnipidamist ja otsuste täitmise käiku. Praegu tegeleb Eesti Roheline Liikumine erinevate keskkonnaalaste teemadega, nagu linnakeskkond, tarbimine, keskkonnapoliitika, energeetika ja kliima. Liikumise eesmärk on kaitsta keskkonda ning rakendada meetmeid, et piirata looduse hävitamist ja samas leida uusi alternatiivseid meetodeid senistele tehnoloogiatele. Eesti
· Koostöö teadusasutuste, teadlaste, võrgustike ja partneritega kogu maailmas · Suhtlus avalikkusega läbi meedia, ürituste, küsitluste, konverentside jms · Erinevate publikatsioonide toimetamine ja avaldamine · Keskkonnaalaste uurimuste ja projektide teostamine · Enesetäiendamine ja isikliku eeskuju rakendamine 5.Suuremad saavutused/aktsioonid 23. mai 1988: Esimene Roheline Foorum (ühtlasi ERL ametlik asutamine) Tallinnas September 2000-2008: Autovaba päev September 2004, 2005 Ostuvaba päev Teevad Loodussõbraliku toote kampaaniat 6.Mõjuvõim Nad on oma kahekümne tegevusaastaga suutnud saavutada Eestis küllaltki suure mõjuvõimu. On suutnud läbi viia suuri kampaaniaid, osad neist toimuvad igal aastal. 7.Liidrid Ilmar Part - juhatuse esimees Mari Jüssi - juhatuse liige (välissuhtlus) Mattias Luha - juhatuse liige (avalikud suhted) Eva Sula - liige (finantsid)
Asutati juunis 2000.aastal Koosneb kolmest ühinenud erakonnast: Eesti Maaliit, Eesti Pensionäride ja Perede Erakond, Eesti Maarahva Erakond; 2002.a. liitus veel ka Uus Eesti Erakond 2000.a. valiti erakonna esimeheks Villu Reiljan. Arnold Rüütel valiti erakonna auesimeheks. 2007.a. esimeheks Jaanus Marrandi 2008.aastast Karel Rüütli Eesmärk ja poliitika Propageerib rahvuslikku konservatiivsust ning ühiskonna ja looduse tasakaalustatud arengut ERL juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktides. Ta austab rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud norme ning kaitseb Eesti rahva põhiseaduslikke õigusi Sotsiaalne ja eestimeelne erakond, mille tegevus põhineb kolmel alusväärtusel: võrdsete võimalustega osalusühiskonnal, eestluse elujõul, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud arengul Eesmärgiks: liikmete & toetajaskonna poliitiliste huvide
Enne oma uue erakonna asutamist toetati üksikkandidaate või siis erakonda, mis oli küllalt keskkonna sõbralik. Nüüd lähme natuke rohkem ajalukku tagasi. 20.septembril 1989 loodi Eesti Roheline Liikumine(ERL). See oli esimene registreeritud erakond ENLKP kõrval. Esimesse juhatusse kuulus ka Lennart Meri ning Andres Tarand. Aastani 1992 oli Eestis kaks rohelist erakonda. Teine oli Eesti Roheline Partei(ERP), mille lõid Kivistik ja Made, kes lahkusid ERL-st. 1990 aastal sai ERL Ülemnõukogusse 8 kohta ning Ülemnõukogu juhiks valiti Arnold Rüütel. Tehti ajalugu, said esimest korda Valitsusse. Eelmainitud, Eesti Roheliste Erakond, koosnes ERL-st ja ERP-st. Nad liitusid, kuna nende populaarsus hakkas vähenema. Kokku sulamine, aga ei toonud samuti edu. EER on arusaanud, et inimene hävitab enda tegevusega planeeti Maa. Ning nad üritavad teistele inimestele seda samuti selgeks teha ja ka muidugi muuta seda hävitavat tegevust
presidendiks. Kongressidel valitud aseesimehed olid järgmised: 2002. aastal Mai Treial, Ants Käärma ja Mario Sootna, 2003; aastal Mai Treial, Mario Sootna ja Jüri Saar; 2004.aastal Mai Treial, Jüri Saar, Mario Sootna ja Tiit Tammsaar; 2005.aasta kongressil valitud aseesimehed on Mai Treial, Ester Tuiksoo, Tiit Tammsaar ja Karel Rüütli. Rahvaliidu struktuur on üles ehitatud vastavalt Eesti Vabariigi territoriaalsetele haldusüksustele maakondadele. Kõigis 15 maakonnas on olemas ERL maakonnaorganisatsioonid, lisaks eraldi organisatsioonid Tallinnas, Tartu ja Narva linnas, kokku 18 allorganisatsiooni 10 000 liikmega. Erakonda juhib liikmete kongress, mis toimub vähemalt kord aastas. Kongressi vaheajal juhib erakonda kongressi poolt kinnitatud volikogu ( 80 liiget). Jooksvaid küsimusi otsustab volikogu poolt kinnitatud juhatus ( 17 liiget). Riigikogu IX koosseisus oli Rahvaliidul 11 esindajat, neist kuus kuulusid Rahvaliidu fraktsiooni
M a uer erl i ne r B Lota Aadla *Am 13. august. 1961. wurde durch Berlin eine Mauer gebaut. (13. august. 1961 ehitati Berliini müür) *Am 9. november 1989 ist die Mauer wieder gefallen. (9. novembril 1989 aastal müür lammutati) Danke für das Ansehen (Tänan tähelepanu eest)
Esimeheks L. Parek. 1988.a. juuli-august koondusid ka impeeriumimeelsed jõud: Interliikumine (IL) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN). 11. sept 1988.a. toimus Tallinna lauluväljakul Eestimaa laul, millel oli 3000 000 osavõtjat see oli laulva revolutsiooni kulminatsioon. kõlas üleskutse omariikluse taastamiseks. Kujunesid välja kindlad erakondlikud voolud, IL, TKÜN (Töökollektiivide Ühendnõukogu), EKP, TKL (Töökollektiivide Liit), Eesti Rahvarinne, ERL, EMS, Eesti Kristlik Liit, ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parte). 16. nov. 1988 võeti vastu süveräänsusdeklaratsioon: Eestis ei tunnustata Eesti suveräänsusega vastuolus olevaid üleliidulisi seadusi. Eesti NSV seadused on ülimuslikud NSV Liidu omadest. 1989.a. 1989.a jaan.-s võeti vastu keeleseadus eesti keel kuulutati riigikeeleks. 24. veebr. 1989.a. iseseisvuspäeval heisati sinimustvalge Pika Hermanni torni. 23
• 1988.a. juuli-august koondusid ka impeeriumimeelsed jõud: Interliikumine (IL) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN). • 11. sept 1988.a. toimus Tallinna lauluväljakul Eestimaa laul, millel oli 3000 000 osavõtjat – see oli laulva revolutsiooni kulminatsioon. kõlas üleskutse omariikluse taastamiseks. • Kujunesid välja kindlad erakondlikud voolud, IL, TKÜN (Töökollektiivide Ühendnõukogu), EKP, TKL (Töökollektiivide Liit), Eesti Rahvarinne, ERL, EMS, Eesti Kristlik Liit, ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parte). • 16. nov. 1988 võeti vastu süveräänsusdeklaratsioon: Eestis ei tunnustata Eesti suveräänsusega vastuolus olevaid üleliidulisi seadusi. Eesti NSV seadused on ülimuslikud NSV Liidu omadest. 1989.a. • 1989.a jaan.-s võeti vastu keeleseadus – eesti keel kuulutati riigikeeleks. • 24. veebr. 1989.a. iseseisvuspäeval heisati sinimustvalge Pika Hermanni torni.
Eesti meedia tänane päev · Käsuajakirjandus on minevik · Meedia kaasajastumine · Mahtude suurenemine · Sisulised muutused · Trpkiväljaannete arv on liigiti suurenenud 3-4x · Telekanaleid on Eestis 4 · Raadiojaamu 30 ringis Ajakirjandusalane kirjastustegevus ...on koondunud põhiliselt kahe meediakontserni kätte: 1. AS Eesti Meedia (omanikuks on Põhjamaade meediakontsern Schibsted) 2. AS Ekspress Grupp Meediaühingud: Eesti Ajakirjanike Liit (EAL, asutatud 1919) Eesti Ajalehtede Liit (EALL, 1990) Eesti Ringhäälingute Liit (ERL, 1992) Ringhäälingunõukogu (RHL, valitakse viieks aastaks, sinna kuulub 9 liiget, ETV ja Eesti Raadio kõrgeim organ) Infoagentuur meediale teavet hankiv organisatsioon Meediaagentuur reklaame kokku ostev ning reklaamipindaja ja aega müüv organisatsioon Meedium vahelüli, vahendaja Tsensuur kontroll ajakirjanduse üle 1998. a müüdi Postimeest väljaandev AS Norr...
Milline erakond sulle meeldib või ei meeldi ja millepärast? Eestis on mitmeid erakondasid, neist kõige populaarsemad on keskerakond ja IRL (Isamaa ja Res Publica Liit).Minule isiklikult meeldib kõige rohkem IRL. IRL meeldib sellepärast et nad tegutsevad selle nimel, et eesti rahval ja eesti lastel läheks elus hästi. Nad tahavad Eestit näha maana kus inimestel oleks tore elada. Nad usuvad et Mõte on ainult sellel poliitikal mille tagajärjel inimesed muutuvad õnnelikumaks. IRL kuulub ka Euroopa Rahvaparteisse. Kindlasti nad pürgivad ka selle poole, et eestlane tunneks end turvaliselt ning et teda ei ohustaks kuritegevus. Nende mõte on ka see et eestlane hoiaks oma kodu. IRL-is on ka kõige pikem pink. Nendel jätkub kogenud ja asjatundlikke poliitikuid igasse valdkonda. Ning veel mis on väga oluline IRL on Eestit juhtinud pea poole ajast alates iseseisvuse taastamisest. IRL on kindlate põhimõtetega erakond. Seda arvamust, et mulle meel...
Tapa Gümnaasium Kadi Saluste Minu Eesti Roheliste rattaretked uurimistöö Juhendaja: Anne Roos Tapa 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................3 1 EESTI ROHELINE LIIKUMINE................................................4 1.1 Roheliste rattaretk..............................................................5 1.2. Rattaretke korraldus...........................................................8 KOKKUVÕTE.........................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................10 LISAD...................................................................................11 LISA 1 Kirjalik küsitlus Elis Kotkaga ................................................11 LISA 2 Kirjalik küsitlus Rail Ageniga ..................
3.1 Erakond- kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga registreeritud organisatsioon. Ül : osaleb valimistel ja taotleb selle kaudu pääsu võimule. Vasakpoolsed parteid- peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust. SDE,Keskerakond,ERL Parempoolsed parteid- esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve Reformierakond, IRL Tsentripartei- mõnes küsimuses kalduvad vasakpoolsusse ja mõnes küsimuses parempoolsusse. Nt: Rohelised Ametiühing- mingi kutseala teenistujate/tööliste organisatsioon, mille eesmärk on töötajale SOT- majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Sotsiaaldialoog- regulaarsed läbirääkimised valitsuse,ametiühingute ja tööandjate vahel töötajate töö- ning palgatingimuste üle 3.2 Kodanikuosalus- inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Kodanikuühendus- kodanikuosaluse raames kujunenud ORG , millel on püsivam juriidiline vorm...
Roheline energia milleks seda vaja on? Roheline energia ehk taastuvenergia on energia, mis toodetakse keskkonnasäästlikult. Peamisteks taastuvenergia allikateks on päikeseenergia ning hüdroenergia, tuuleenergia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Kuid milleks on meile vaja taastuvenergiat? Konflikt inimtegevuse ja looduskeskkonna vahel on Maa inimkonna kasvu tingimustes aina süvenenud. Probleemid keskkonna vallas hakkasid ilmnema juba eelmise sajandi algupoolel ja sajandi keskpaigaks oli selge, et inimkonna püüdlused kiirema majanduskasvu ja parema äraolemise nimel toimuvad loodusressursside ja meie endi elukeskkonna saastamise ja kuritarvitamise arvel. Viidi läbi mitmeid teaduslike uuringuid, saamaks aimu keskkonnas toimuvatest protsessidest ja hakati prognoosima, milline võiks olukord olla kümne või kahekümne aasta pärast. Tulemuse...
Ülenurme Gümnaasium. Erakonnad. Artur Saariste 10.C 2009/2010 Erakonnad. Eestis on olemas mitu erakonda.On olemas Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Isamaa ja Res Publica liit, Eestimaa Rahvaliit.Ma üritan siis ka iga erakonna kohta väikse ajaloolise jutu tuua. Eesti Reformierakond. Eesti Reformierakond on Eesti partei. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine. Erakond asutati 13 .novembril 1994. Sel päeval toimus Tallinnas kaks poliitilist kogunemist Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDP-ga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendiva...
liikmega. Maiks langes aga erakonna liikmete arv 10 005 ning 2008 aasta jaanuariks 9903-ni. Keskerakonda kuulub hetkel 11011 (seisuga: 01.01.2009) kus esindatus Euroopa Parlamendis on 2 ja Riigikogus 29. Alates 18. augustist 1999 ilmub erakonna kuukirja "Seitse Päeva" kõrval ka laiale lugejaskonnale mõeldud nädalaleht "Kesknädal". Teisel kohal liikmete koha Eestimaa Rahvaliit kuhu kuulub 9881 liiget (seisuga: 01.01.2009) ja Riigikogu esinduses on 6 inimest. ERL on rahvuslikku konservatiivsust ning ühiskonna ja looduse tasakaalustatud arengut propageeriv erakond, Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Erakonna esimees on Karel Rüütli. Rahvaliidu eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ja esindamine, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine; demokraatliku ja iseseisva ning sõltumatu õigusriigi ülesehitamine; alalhoidliku ellusuhtumise, sotsiaalse, majandusliku ja ökoloogilise tasakaalu
Eestimaa Rahvaliit Juhendaja: Teostajad: Erakonna asutamine Rahvaliit (ERL) asutati 2000. aasta juunis kolme erakonna poolt: *Eesti Maaliit (EML, asutatud 1917.a, taasasutatud 1991.a); *Eesti Pensionäride ja Perede Erakond (EPPE, asutatud 1991.a); * Eesti Maarahva Erakond (EME, asutatud 1994.a, aastal 1999 muutis nime Eestimaa Rahvaliiduks). 2002. aastal ühines Rahvaliiduga erakond Uus Eesti. Erakonna ideoloogia Rahvaliit toetub : 1. mõõdukale rahvuslusele 2. konservatismile 3. esindab eeskätt põllumajandustootjate huve Nende veendumust mööda peaks riik säilitama: 1. oma rolli strateegilistes majandussektorites 2. kontrollima väliskaubandust 3. ajama jõulist maksupoliitikat (astmeline tulumaks, regionaalsed maksusoodustused, aktsiisid ja luksuskaupade täiendav maksustamine). ...
Elson, Rein Pill jt. 1990.aasta 26.märtsil taasasutati Eesti Ratsaspordi Liit (ERL)- organisatsioon, mis asus juhitima ratsaspordialast tegevust Eestis." (Teele Metstak, 2014). ,,Nõukogude Liidu kokku varisemisega ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega 1991.aastal lagunes kõik senitehtu ka Eesti takistussõidus. Spordikoolid kaotati, hobused müüdi maha ning uues majanduslikus olukorras langes takistussõidu tase kiiresti. Õnneks oli Eesti ratsasportlaste ja ERL ametnike seas aktiivseid ja missioonitundega inimesi, kes oma ala arengu eest hea seisid." (Teele Metstak, 2014). ,,Vabariigi iseseisvumise järgselt avardusid võimalused suhelda välisriikidega. 1992.aastal sai ERL-st Rahvusvahelise Ratsutamise Föderatsioon (FEI) liige. 1993.aastal korraldati Eestis esimesed ratsutamise takistussõidu rahvusvahelised suurvõistlused Volvo MK- etapp." (Teele Metstak, 2014). 9
lagunemisele. 27. Ida-Euroopa keskkonnaühendused 1990ndatel: olulisemad trendid ja mõjurid. - Eestis: - Eesti Roheline Liikumine (ERL) asutamine 1988.a. -fosforiidisõjast osa võtnud keskkonnaaktivistide tegevuse jätk. - Esimene loodussõprade poliitiline ühendus -800 liiget initsiatiivgrupis ajakirjanik Juhan Aare, akadeemik Rein Einasto, Peeter Liiv, Tiit Made, Ants Paju jne - ERL tegutses oma algaastatel paralleelselt Rahvarindega, vastukaaluks ametlikule võimule Eestis. - Nõudsid sellise riigivõimu kehtestamist, mis seaks elu-ja loodushoiu riikliku tegevuse esmaseks kriteeriumiks. - Lätis: - 1959 asutati Läti Loodus-ja Muinsuskaitse Ühing; 23 kohalikku haru. - 1980ndate lõpul –Keskkonnakaitse klubi - Leedus: - 1987 –Keskkonnakaitse liikumine - 1988-väikesed liikumised ühinesid Leedu Roheliseks Liikumiseks (LRL)
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kerttu Kutsar RATSASPORT JA SELLE POPULAARSEMAD SPORDIALAD Referaat Teadustööde aluste õppeaines Juhendaja: lektor Marko Kass Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 1. Ratsasport, selle olemus, alad ning areng Eestis................................................3 1.1. Ratsaspordi olemus...................................................................................... 3 1.2. Populaarsemad ratsaspordialad...................................................................4 1.2.1. Takistussõit............................................................................................. 4 1....
Klassikaline vasak- ja parempoolse poliitika teema on küsimus: kui palju peaks riik sekkuma ühiskonna tegemistesse? Parempoolsed (mille all kuuluvad konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism) leiavad, et mida vähem seda parem ning vasakpoolsed, et riik peab sekkuma nii palju kui võimalik. Vasakpoolsuse (mille alla kuuluvad anarhism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism) pooldajad aktsepteerivad valitsuse sekkumist majandusse kui sobivat ja tarvilikku abinõu rikkuse õiglasemaks jaotamiseks. Sotsiaalliberalism toob sisse ka uue vabaduse mõõtme, milleks on sotsiaalne vabadus. Eesti Reformierakond. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine inimese vaba loomevõime rakendamise teel. Reformierakond viib Eestis ellu Euroopa liberaalse demokraatia veendumusi ja traditsioone ning soovib anda oma panuse liberaaldemokraatlikku liikumisse kogu maailmas. Nende taotlus on ühendada Eesti elanikke nende...
3. Teema. Kodanikud, huvid ja demokraatia II osa Erakonnad tänapäeva poliitikas. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Sidususe mehhanismid. Ühiskonnaõpetuse õpik, lk 74-94 Helle Pondre 2010 Valimiskäitumine ja valimistulemus 1. Valimiste ettevalmistamine algab õigusliku aluse loomisest (seadus, rahastamine, valijate register, valimiskomisjon, hääletamiseks vajalik dokumentatsioon jt) 2. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid (kontroll, kautsjon) 3. Tulemused (tehnoloogia areng võimaldab anda mitteametlikke) 4. Ametlikud tulemused kinnitatakse alles siis kui on laekunud apellatsioonid või on möödunud teatud tähtaeg) 5. Kulukad valimised (reklaam) põhjustavad erakondade kuludele üle rohkem kontrolli Helle Pondre 2010 Valijate käitumist mõjutavad aspektid Klassikuuluvus (sotsiaal-majanduslik positsioon). Varem oli selge ...
wenn das Modul SPRECHEN in der Klasse geObt und getestet r wird rv'r( darauf geachtet werden, dass es sich in rirr v' sollte Teil I um ein,naturliches Gespr6ch,,hande-lt. Teil 2 ist die strukturierte hfrsentation eines Themas. I Prtifungsbeispiel zu Modelltest I I Ir Modul Spredren ' -- I r Priifer/-in: leg.ruBung unt{ kurze Einfr.itrrung Beschreibung der Siruation Teil 1 Begirrn Teil 1 ln diesem Prufungsbeispiel wurde exemflarisch die deutsche stadt K6ln als HeimaRtadt des prufungsteilnehrners aufgenommen' ln der...
Tallinna Ülikool Matemaatika-Loodusteaduskond Keskkonnakorralduse õppetool SÄÄSTEV ARENG Referaat Koostaja: Kristina Lobjakas Rühm: LKS-1 Tallinn 2009 Sissejuhatus Jätkusuutlikku arengut ehk säästvat arengut määratletakse arenguteena, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Järgitakse selliseid põhimõtteid nagu majanduse ja keskkonna ühendamine; keskkonna kaitsmine; kultuurilise mitmekesisuse säilitamine ja elukvaliteet. Ajalugu Esimesed sammud säästva arengu konteksi suunal tehti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972 aastal. 1983-ndal aastal moodustati ÜRO peaassamblee otsusega Brundtlandi komisjon ehk Maailma Keskkonna- ja Arengukomisjon, mida juhtis Gro Harlem Brundtlandi. Komisjoni ülesandeks oli säästliku areng...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Sandra Rebane AÜSR-1 SOTSIAALPOLIITILISED TRENDID 21.SAJANDI EUROOPAS Referaat Juhendaja: Anne Rähn Pärnu 2013 2 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 1. perepoliitika olemus...................................................................................................... 6 1.1. Perepoliitika eesmärgid ......................................................................................... 6 1.2. Perepoliitika meetmed............................................................................................ 8 2. erakondade valimislubaduste analüüs perepoliitika kontekstis.....................................9 Kokkuvõte..............................
´). 8. Isikunimedes võib nimetähed kirjutada ilma punktita (J.V.V. ~ JVV); ainult esitähte lühendades on soovitav panna punkt (E. Vilde, T-R. Viitso). Tuntumad lühendid a. = aasta(l) arh. = arhitekt biol = bioloogia dem. = demokraatlik, demokraatia dep = departemang dets. = detsember dir. = direktor dr. = doktor e. k. = eesti keel EKmS = Eesti Kirjameeste Selts EMÜ = Eesti Maaülikool ENSV = Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ERL = Eesti Ringhäälingute Liit el=enne lõunat filos = filosoofia jrk=järjekord khk. = kihelkond KL = Kaitseliit kl= klass/kell kpl=kauplus kr = kroon lk = lehekülg ld.k = ladina keeles mln = miljon, miljonit mnt - maantee MTÜ = mittetulundusühing Nö=nii öelda NATO = North Atlantic Treaty Organization, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon OÜ = osaühing pKr = peale Kristuse sündi pst=puiestee rdt = raudtee rnkl. = Riiginõukogu liige rvkl. = Riigivolikogu liige
Bush butron (break) ' Fikseerinņta Įįįlitį (nonrraalselt suĮetud) I 8. Bush button (change over) 'į ' Fikseerinņta lütiti (ümberĮuĮitatavad kontaktid) 4t 9. Make switch Normaalselt avatud kontaktid 10. Break switch 7 Normaaļselt sūętud kontaktid rr I l l.Change over switch Ümb erl urlitatavad kontakti d l2. Relay countęr Elekhomehaaniline I oendur 13. Relay Relee mähis 14. Relay with switch-offdelay väljalįįlitumis viiüfusega relee 15. Įnductive proximity swįtch Induktiivandur 16. Capacitive proximity swįtch Mahtuvusandur 42 17. Optical proximity switch Optiline andur 18. Maņetic proximity switch Magnetandur
vaktsineeritud. · Kuna hobuste gripi viirus on väga muutlik, ei pruugi vaktsineerimine alati ära hoida hobuse haigestumist, samas ei haigestu vaktsineeritud hobused raskekujuliselt. · Siin esitatud juhend on üldine ja järgida tuleb alati vaktsiiniga kaasasolevat juhendit. · Vaktsineerimata hobused vaktsineeritakse 2 korda kuuajalise vahega. Seejärel revaktsineeritakse hobust 6 kuu möödudes. Edaspidi võib ERL võistlustel võistlevaid hobuseid vaktsineerida kord aastas. FEI võistlustel võistlevad hobused peavad olema vaktsineeritud iga 6 kuu tagant. Pooleaastases vaktsineerimistsüklis on lubatud nihe kuni 21 päeva hobune peab olema revaktsineeritud enne, kui eelmisest vaktsineerimisest möödub 6 kuud + 21 päeva. Aastases vaktsineerimistsüklis pole mingit nihet lubatud hobune peab olema revaktsineeritud enne, kui eelmisest vaktsineerimisest täitub aasta.
sünteesil. Plasmodesmid ülipeened tsütoplasmaniidid, mis seovad rakke omavahel. Endoplasmaatiline retiikulum e. võrgustik (ER või EPV) membraaniga ümbritsetud ja omavahel ühendatud kanalid ja nende laiendid (tsisternid). Eristatakse siledat ja karedat retiikulumi. Kare (7) seal paiknevad ribosoomid (need muudavadki ERi "karedaks"), mis osalevad valgusünteesil. Lisaks sellele toimub karedal ERl ensüümide süntees, ainete transport, uute membraanide, vakuoolide ja mõnede organellide moodustumine. Sile ER (12) koosneb harunevatest torukestest ja nende laienditest, kuid pole ribosoomidega kaetud. See osaleb eeterlike õlide, vaikude jt ainete moodustumisel ja transpordil. Golgi kompleks (11) ülesandeks on rakus sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine, osaleb raku kesta ja membraani moodustamisel.
Norman Aas Prokuratuuri põhiseaduslik asend. Funktsionaal-organisatoorne analüüs Funk tsionaal-organisatoorne analüüs Käimasoleva karistusõiguse ja kriminaalmenetluse reformi käigus on prokuröride menetlusfunktsioonide määratlemise kõrval samavõrd tähtis ka prokuratuuri kui organisatsiooni muutmine kaasaegse demokraat- liku riigi nõuetele ja eesmärkidele ning Eesti põhiseadusele vastavaks õiguskaitseorganiks. Suurimaks ohuks seejuures on suhtumine prokuratuuri kui konkreetsest põhiseaduslikust korrast eemalseisvasse järelevalveorganisse, millel on ajaloo vältel välja kujunenud kindel funktsioon ja struktuur, mis tuleb igal juhul säilitada prokuratuuri integreerimisel ülejäänud ühiskondliku korraga. Siiamaani oli selli...
I )V I i l J D FQN- st AAglSae{r.r D t} TL0F$.,x. AALDA',JDM0(]T0)ATS6A DV o v r ( * ) d x "s ( X ) = O ( . ) t-.,-^ u(") rb st) * o,&-d {r-.-r"l.,tv'cor^- cl- . _Nt Jrct++ .i q=o JSSf a!-hl v-t As&.rpsl,$.Bt (.rfn,t")a* -!ffln,= J6q-+^s I Nodor^rr r e ("r) o,w l,) l.,o-t.,q4d^L-" = (r) ro-tq^'d a o.- t(') M x )d r + l . l ( 1 ( * ) ) d f u = _ 9=++ t "O t) ! x g'(x& ...
1. Elektromagnetväli materjalis. Levimine vabas Peegelduspinna ebaühtlaseks lugemiseks on järgmine kriteerium: ruumis. Elektromagnetväli materialis Pt Vaba ruumi kadu L0 on defineeritud kui tingimusel J = 0 kirja panna Maxwelli teise võrrandi saab juhul Pr 0 Gt = Gr = 1 . L sõltub ainult laine sfäärilisest levimisest × H = jE +E = j 0 ...
15 Ka eesti erialakirjanduses on prokuratuuri iseloomustatud sui generis organisatsioonina. Vt nt E. Kergandberg. Kümme märkust seoses prokuröri funktsionaalse rolliga Eesti tänases ja tulevases kriminaalmenetluses. – Juridica 1999/2, lk 64; N. Aas. Prokuratuuri organisatsioon ja juhtimine. – Juridica 1999/2, lk 57. 16 Vt nt Strafprozeβordnung, Gerichtsverfassungsgesetz, Nebengesetze und ergänzende Bestimmungen. Fortgeführt von L. Meyer-Goβner. Erl. Von T. Kleinknecht und K. Meyer. 43., neubearb. Aufl. des von O. Schwarz begr. Werkes. München: Beck 1997, eelmärkus §-le 141, vnr 7. 17 Prokuratuuri põhiseadusliku asendi eri käsitluste (nt prokuratuur kui sui generis organisatsioon; eksekutiiv- ja kohtuvõimu lubatud segunemine kriminaalmenetluses; funktsionaalselt kõigisse kolme võimuharusse kuuluv institutsioon jms) kohta täpsemalt vt nt C. Koller
puutuvate kaalutluste kõrval ka pistiseandja huvisid. Ametnik peab sel juhul olema kinnitanud (näiteks pistist vastu võttes või muul viisil) või kasvõi vaikides mõista andnud, et ta seda teeb. Altkäemaksu sisu on Saksa kriminaalõiguses ekvivalentsus- ehk võrdväärsussuhe (mitte alati aga eelnev kokkulepe) andja ja võtja vahel. See suhe tähendab sellist seost andja ja 45 Strafgesetzbuch und Nebengesetze. Erl von E. Dreher und H. Tröndle. München, 1993, § 331, Rdn 17. 46 Strafgesetzbuch. Leipziger Kommentar. Berlin, 1977, § 331, Rdn 35. 47 Maurach/Schröder/Maiwald, S 267. 48 J. Wessels, S. 239. 31 võtja vahel, kus andja saab või on saanud vastuteenusena üleantu eest ametiisikult mingi talle kasuliku teo; tähendab sidet teene ja vastuteene vahel. Altkäemaksuga on tegemist
normaalsete pidamistingimuste juures 22...25 aastani ning hobuste eluea vähenemist viimastel aastatel ei ole tõestatud. [2] Tõelise raskeveohobuse tunnus on kogukas ja jõuline luustik, suhteliselt lühikesed jalad, tugev ja jäme kael, lai sügav rind, lühike ja lai selg, mille turi ja laudjas on samal joonel eritunnuseks selgroole moodustuv renn. Lauge turi ja ümar tagaosa moodustab uhkelt kõrge põlvega liikumise kõigil allüüridel(samm, traav,galopp). ERl on suurepärane iseloom, arukas ja koostööaldis teotahe, mis see on nende kogukuse juures ääretult oluline. Miinuseks on suur higistamine, sest kui higistav hobune töötab mudastes ja niisketes tingimustes, siis kipuvad tekkima nahaprobleemid. Reeglina on neil tõugudel karvased jalad ja seetõttu kipub niiskus põhjustama ka jalgade probleeme. Raskeveohobustel on olnud palju ülesandeid läbi aegade
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
Baumann, J. Einführung in die Rechtswissenschaft. Rechtssystem und Rechtstechnik. 8., Aufl. München, 1989. 111 Bieroth, B.; Schlink, B. Grundrechte. 2., überarb. Aufl. Heidelberg, 1986. Bleckmann, A. Europarecht. Das Recht der Europäischen Gemeinschaft. 5. neubearb. und erw. Aufl. Köln; Berlin; Bonn; München, 1990. Áåáàí, Ã. Ôàíöóçñêîå àäìèíèñòàòèâíîå ïàâî. Ìîñêâà, 1988. Bürgerliches Gesetzbuch. Herausgegeben von Professor Dr. Othmar Jauernich. Erl. von. Othmar Jauernich. München, 1979. Bürgerliches Gesetzbuch. Becksche kurz = Kommentare. Band 7. Palandt. Bearb. von Basseuge, Didrichsen... 51., neubearb. Aufl. München, 1992. Edward, David A.O.; Lane, Robert C. Euroopa Ühenduse õigus. Sissejuhatus. Tartu, 1993. Degenhart, C. Staatsrecht I. 2., neubearb. Aufl. Heidelberg, 1986. Eckhardt, W.; Schmidt, L. Einführung in die Rechtswissenschaft. Neubearb. Aufl., 25- 27 Jsd. Heidelberg, 1977. Eliser, R. Haldusõiguse üldosa
Einführung in die Rechtswissenschaft. Rechtssystem und Rechtstechnik. 8., Aufl. München, 1989. 111 Bieroth, B.; Schlink, B. Grundrechte. 2., überarb. Aufl. Heidelberg, 1986. Bleckmann, A. Europarecht. Das Recht der Europäischen Gemeinschaft. 5. neubearb. und erw. Aufl. Köln; Berlin; Bonn; München, 1990. Áðåáàí, Ã. Ôðàíöóçñêîå àäìèíèñòðàòèâíîå ïðàâî. Ìîñêâà, 1988. Bürgerliches Gesetzbuch. Herausgegeben von Professor Dr. Othmar Jauernich. Erl. von. Othmar Jauernich. München, 1979. Bürgerliches Gesetzbuch. Becksche kurz = Kommentare. Band 7. Palandt. Bearb. von Basseuge, Didrichsen... 51., neubearb. Aufl. München, 1992. Edward, David A.O.; Lane, Robert C. Euroopa Ühenduse õigus. Sissejuhatus. Tartu, 1993. Degenhart, C. Staatsrecht I. 2., neubearb. Aufl. Heidelberg, 1986. Eckhardt, W.; Schmidt, L. Einführung in die Rechtswissenschaft. Neubearb. Aufl., 25- 27 Jsd. Heidelberg, 1977. Eliser, R. Haldusõiguse üldosa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
