Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ERITUSELUNDITE SÜSTEEM". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põie, neerud, nefron, kehatemp, kogumistorukeste, kihn, filtratsioon, esmas, glükoos, sulgurlihas, päsmake, ioonid, esmasuriin, termoregulatsioon, ling, resorptsioon, filtratsiooni, juhtivus, alane, vereplasma, glükosuuria, lingu, seljaaju, aurumine, veresooned, termoregulatsiooni, kusejuhad, osmootse, hormoon, ultrafiltratsioon, imendub, juhtivuse10.Termoregulatsioon ja selle iseärasused lastel. IX. Eritumine 1. Neerude ehitus ja funktsioonid. Nefroni ehitus. 2. Esmas- ja lõpliku uriini teke. 3. Uriini hulk koostis ja omadused. 4. Kusepõie täitumine ja tühjenemine. TERMOREGULATSIOON Organismis toimuvad protsessid, kus toimub püsiva temperatuuri säilitamine. Inimene püsisoojane ehk homöotermne Kõigusoojased poikilotermne Inimese kehatemp. kõigub ööpäeva ulatuses ja naistel sõltub see menstruatsioonitsüklist. Pärast ovulatsiooni (munaraku väljumist) tõuseb kehasisene temp poole kraadi võrra. Kõrgeim temp 17.00, madalaim 05.00. ööpäevane kõikumine 1C - langeb tagasi umbes päev enne uue tsükli algust. kehatemp sõltub ainevahetuse intensiivsust. Keha piirkonnal kõrgeim temperatuur näos (suuümbruses, kaelal, rinnal), madalaim jalgadel (varbad, ninaots). Kehatemperatuuri mõõdetakse kaenla all (kehasisemus)
Erituselundite süsteem. Erituselundite alla kuuluvad: · Kuseerituse elundid · Nahk · Osaliselt ka hingamiselundid ja seedeelundid Kuseelundite süsteem Kuseelnudid: · Neerud · Kusejuhad · Kusepõis · Kusiti Neerude funtksioonid; 1. Jääkainete eemaldamine uriiniga. Ainevehetuse jääkproduktid, oluline on kusihape ehk uurea. Jäägiks võib lugeda ka sapipigmente, annavad uriinilie kollaka värvuse (biliriubiin). Valkude ainevehtuse produktide eemadamine. 2. Uriini teke. 3. Stabiilse osmootse rõhu ja pH säilitamine. Ph säiltamine on happe-leelis tasakaalu säilitamine
IX. ERITUMINE 1. Neerude ehitus ja funktsioonid. Nefroni ehitus. Eritumiselundite hulka kuuluvad neerud(paariselundid)(ld. K ren) , kusejuhad e ureter (paariselundid) ja kusepõis ning kusiti e urethra. Erituselundite hulka kuulub tegelikult ka nahk oma higi ja rasunäärmetega. Neer koosneb koorest(cortex) ja säsist(medulla). Neerud on väga hea verevarustusega, sest kogu keha veri läbib neere pidevalt ja puhastub veres sisalduvatest ainetest just neerude abil. See puhastumine jääkainetest leiab aset neeru funktsionaalsetes ühikutes ja selleks ühikuks on nefron. Nefroneid on kummaski neerus umbes miljon. Palja silmaga neid neerudes ei eristagi. Nefroni moodustab veresoonte päsmake koos teda ümbritseva Bowman'i kapsliga ja teine osa on torukeste süsteem. Torukesed jagunevad: esimese järgu ehk proksimaalsed
A. Vahtramäe 2012 1 Eritumine Organismi põhiliseks erituselundiks on neerud. Ööpäevas eritub neerude kadu umbes 1-1,5 l uriini. Lisaks neerudele toimub eritumine ka naha, kopsude, maksa ja seedetrakti kaudu. Kopsude kaudu eritatakse süsihappegaasi ja vett auru näol (umbes 0,3-0,4 l) ja mitmeid teisi lenduvaid aineid. Kopsude kaudu saame kiiresti ja efektiivselt reguleerida happe- leelistasakaalu. Nahas peituvate higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,4-0,5 l vett, soolasid, erinevaid jääkprodukte (kusiaine e. uurea, kusihape, kreatiniin)
Oksendamist võib käsitleda kui katsefunktsiooni – nt liigsöömise või mürgistuse korral. Tugeva oksendamisekorral võib kaasneda ka sapieritus. Tugeva oksendamisega kaasneb ka suur vedelikukaotus, mida tuleb hiljem joogiga kompenseerida. ERITUMINE Eirutselunditeks on: 1) kuseerituselundid 2) nahk (meie eraldi ei käsitle) 3) hingamiselundid (meie ei käsitle) 4) seedeelundkond (meie ei käsitle) Kuseerituselundite (erituselundite süsteem ÕIS-is !!!) hulka kuuluvad neerud (ld ren?), kusejuhad (ld ureter?), kusepõis ja kusiti (ld uretra ?). (Joonisel nende paiknemine!) Neer koosneb säsist ja oorest. Säsi moodustavad rakud on koondunud ja moodustavad kiilukujulisi moodustusi, mida kutsutakse trabeekuliteks. Neeru säsis ja oores paiknevad väikesed moodustised – nefronid. Nefron on neeru funktsionaalne ühik – st nefronitest tekib uriin, kui kummastki neeru on 1,2 nefronit. Uriin, mis üksikutst nefronitest tekid, jõuab nefronite kogumistorukeste
edasi vääniliste torukeste ja Henle lingu süsteemi, kus toimub vee ja glükoosi, soolade ja teiste vajalike ainete tagasi imendumine e. Reabsorbeerumine. Esmane uriin sisaldab kõiki vereplasma koostises leiduvaid aineid peale valkude. Ööpäevad moodustab umbes 100 liitrit esmast uriini. Neeru torukeste süsteemis toimub vajalike ainete tagasi imendumine verre. Ainete reabsorbeerumine neerutorukestest toimub valikuliselt. Neerud reguleerivad suure täpsusega organismi sisekeskkonna konstantsust e. Homöostaasi põhimõttel vajalik sisse, ebavajalik välja. Neerus ei tegutse kõik nefronid korraga. Adrealiini puhul töötavate päsmakeste arv väheneb. Kusi aine ja kofeiin suurendavad töötavate päsmakeste arvu. Normaalselt töötav päsmake töötab järgmiselt: 15 sek tööd, 45 sek puhkust. Neerude talitlus sõltub neeru funktsionaalsest seisundist: 1
Väikesed molekulid, vesi ja ioonid pääsevad kapillaaridest Bowmani ruumi. Läbi Bowmani kapsli sisekihi toimubki ultrafiltratsioon (moodustub esmasuriin), mis läheb edasi nefornisse ja torukestesse, kus moodustub pärisuriin ehk läheb proksimaalsesse tuubulisse. Seega filtraat, mis lahkub Bowmani kapslist on väga sarnane vereplasmale (glomerulaarne filtraat on vereplasma - plasmaproteiinid – kõik vereplasma komponendid va proteiinid). Neeru morfofunktsionaalne ühik on nefron, mis koosneb Bowmani kapslist ja torukestest. Torukestes toimub vedeliku tagasiimendumine. Neerusäsi koosneb neerupüramiididest. Neerupüramiidid koos peal asuvate kooreosadega mood. neerusagaraid. Kusejuha – ühendab neeruvaagna või – karikaid (Ru) kusepõiega. Sellel on kõhtmine ja vaagenmine osa. Juhib uriini neerust kusepõide. Kusepõis – kuse ajutine reservuaar, pirnja kujuga. Eristatakse põietippu, keha ja kaela. Põie seina suubub paariline kusejuha
................................................................................ 5 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................7 2 Erituselundkond Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ainevahetuse jääkained. Erituselundite hulka kuuluvad nahk, kopsud, soolestik ja neerud. Nendest olulisemaks on neerud. Neerud Inimesel on kaks neeru, mis paiknevad kõhuõõnes mõlemal pool selgroogu, viimase roide kõrgusel. Neerud on 10-12 cm pikkused paarilised oakujulised organid, mis kaaluvad kokku umbes 300g ja on täiskasvanul inimesel umbes rusikasuurused. Neerud on organismi filtersüsteem. Neerud puhastavad verd, filtreerides välja (mürgised) jääkained ning reguleerides kehas vedeliku ja mineraalide tasakaalu. Lisaks toodavad neerud hormoone, mis
See mõju ei ole kestev, läheb sekunditega mööda. Parasümpaatilise ns toime efektoritele: 1. Mõju südamele pidurdav, südame tegevus aeglustub ja kokkutõmbed nõrgenevad. Ja kui on tugev ärritus, siis südame tegevus võib seiskuda. 2. Seedenäärmete tegevus intensiivistub ja seedeelundite motoorika samuti. Parasüpaatikus loob seedimiseks soodsad tingimused. 3. Silmaava ehk pupill aheneb tänu pupilli ahendaja lihase kokkutõmbele. 4. Kusepõie tühjenemise faas põie seinalihased tõmbuvad kokku, sulgurlihased aga lõtvuvad. Vere füsioloogia 1. /seda osa saab raamatust!!/ Veri on sisekeskkonna 1 osa. Verd on täiskasvanul keskeltläbi 5 liitrit ja see koosneb vereplasmast ja vormelementidest. Plasma ja vormelementide suhet nimetatakse hematokritiks. Normaalselt on on plasmat rohkem (55-60%) , vormelemente (45-40%). Vormelemendid ladestuvad 24 h jooksul ise. Plasma jääb peale kollaka vedelikuna. Kui
toimub sisse- ja väljahingamise perioodiline vaheldumine.Humoraalne regulatsioon juhindub vere keemilisest koostisest ja selle muutustest, mis kutsub esile kemoretseptorite erutuse või pidurduse. Kõige tundlikum on hingamiskeskus CO2 ja H- - ioonide kontsentratsiooni tõusule. Selle tagajärjel erutub hingamiskeskus ja hingamine muutub kiiremaks ja sügavamaks kuni nende ioonide sisaldus veres on normaliseerunud. Eritumise füsioloogia Jääkainete eritumise teed: Neerud, kopsud, seedetrakt, nahk. Neerude funktsioonid- kehavedelike tasakaalu tagamine organismis, osmootse rõhu säilitamine, happe-leelistasakaalu regulatsioon, ekskretoorne roll jääkainete ja võimalike võõrainete eemaldamine organismist (süsivesikute, valkude lõhustumisproduktide eritamine), bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon (hormoonid), vereloome regulatsioon (erütropoietiini
esile kemoretseptorite erutuse või pidurduse. Kõige tundlikum on hingamiskeskus CO2 ja H ioonide kontsentratsiooni tõusule. Selle tagajärjel erutub hingamiskeskus ja hingamine muutub kiiremaks ja sügavamaks kuni nende ioonide sisaldus veres on normaliseerunud. 1 Eritumise füsioloogia Jääkainete eritumise teed: Neerud, kopsud, seedetrakt, nahk. Neerude funktsioonid kehavedelike tasakaalu tagamine organismis, osmootse rõhu säilitamine, happeleelistasakaalu regulatsioon, ekskretoorne roll jääkainete ja võimalike võõrainete eemaldamine organismist (süsivesikute, valkude lõhustumisproduktide eritamine), bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon (hormoonid), vereloome regulatsioon (erütropoietiini
poolkuukurrud. Jämesooles jätkuvad bakteriaalsed protsessid (lagundamine), vee ning mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide. Ringlihased oma kokkutõmbe tulemusena põhjustavad koppade ja poolkuukurdude teket. Mis omakorda tekitab lainelist kontraktsioon. Jämesool jaguneb umb-, käär-, pärasooleks. omakorda aga bronhioolideks (läbimõõt < 1mm). Bronhioolide lõppharudes on alveoolid. 70. Nimetada erituselundid: neerud, nahk (naha higinäärmed), kopsud, seedetrakt. 71. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 13) neerud, kusejuhad, kusepõis(, meestel eesnääre), kusiti. 72. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 13) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru välispinna ehk ümbritsevad kihnud moodustavad: fibrooskihn; rasvkihn; neeru sidekirme hoiab neerusid paigal. 73
Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape, normaliseerivad soojusregulatsioonikeskuse tegevust, ei mõjuta haigust ega ka kogu soojusregulatsioonikeskust.
Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape, normaliseerivad soojusregulatsioonikeskuse tegevust, ei mõjuta haigust ega ka kogu soojusregulatsioonikeskust.
Vett eritub seedetrakti kaudu umbes 0,15L ööpäevas Erituselundite peamiseks funktsiooniks on organismi homöostaasi tagamine 2. Neerude funktsioonid 1) Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis 2)) Osmootse rõhu säilitamine 3)) Happe-leelistasakaalu regulatsioon 4) Eksretoorne roll jääkainete ja võimalike võõrainete eemaldamine organismist 5) Bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon (hormoonid) 6) Vereloome regulatsioon Neeru funktsionaalseks ühikuks on NEFRON. Selles toimubki uriini teke. 3. Uriini moodustumine 1) Ultrafiltratsioon selle käigus tekib esmasuriin e. primaarne uriin 2) Resorptsioon e. tagasiimendumine neerutorukestest ümbritsevasse neerukoesse ja sealt tagasi verre 3) Sekretsioon vastupidine protsess resorptsioonile 4. Tagasi imendumine Glükoos 98% imendub tagasi Aminohapped Sõltub nende hulgast vereplasmas, normaalsetes tingimustes neid uriinis ei leidu
Seljaajul on ka juured, mis iseenesest on närvide kimbud, millest osa viivad erutust/tundlikkust seljaajju ning osad toovad välja – seljaajust lihastesse, motoorika juhtimiseks. Kui ühendus pea- ja seljaaju vahel katkeb: o siis ei ole võimalik enam lihaste tahteliste liigutuste kontroll ja ei ole ka võimalik tundlikkuse juhtimine kehalt peaajju, mistõttu inimene ei tunne neid ärritusi, mis põhinevad erinevatelt kehapiirkondade retseptoritelt. o Kaob ka tahteline kontroll põie ja pärasoole üle. Põis hakkab tühjenema automaatselt vastavalt oma täitumisastmele ja pärasool samuti. Funktsioonid: 1. Tundlikkuse juhtimine seljaaju enda piires ning peaajju 2. Motoorika juhtimine seljaaju enda piires ning peaajju 3. Reflektoorse talitluse juhtimine – paljude reflekside keskused on seljaajus 4. Erutuse summeerimine ehk liitmine ja ka erutuse hajutamine – võimaldavad
osad toovad välja – seljaajust lihastesse, motoorika juhtimiseks. Kui ühendus pea- ja seljaaju vahel katkeb o siis ei ole võimalik enam lihaste tahteliste liigutuste kontroll ja ei ole ka võimalik tundlikkuse juhtimine kehalt peaajju, mistõttu inimene ei tunne neid ärritusi, mis põhinevad erinevatelt kehapiirkondade retseptoritelt. o Kaob ka tahteline kontroll põie ja pärasoole üle. Põis hakkab tühjenema automaatselt vastavalt oma täitumisastmele ja pärasool samuti. Funktsioonid: 1) Tundlikkuse juhtimine seljaaju enda piires ning peaajju 2) Motoorika juhtimine seljaaju enda piires ning peaajju 3) Reflektoorse talitluse juhtimine – paljude reflekside keskused on seljaajus 4) Erutuse summeerimine ehk liitmine ja ka erutuse hajutamine – võimaldavad tugevdada erinevatest
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse
kutsub esile enesemürgistuse. Liigne vesi ja süsihappegaas (süsivesikute laguproduktid) eritatakse kehast kopsude kaudu. Erütrotsüütide laguproduktid - sapipigmendid ning mitmed mineraalsoolad (kaltsiumi-, magneesiumi- ja raskemetallide soolad) - eemaldatakse kehast jämesoole kaudu. Valkude laguproduktid (kusihape, kusiaine), mõned soolad jne. eritatakse naha ja neerude kaudu higi ning uriini kujul, kusjuures neerud etendavad seejuures peamist osa. Neerud on seega spetsiifilisteks erituselunditeks - kuseelunditeks. Eemaldades organismist koos valkude laguproduktidega ka vett ja soolasid, aitavad neerud kaasa vere osmootse rõhu konstantsuse säilitamisele. Samuti kindlustavad nad vere reaktsiooni konstantsuse, eritades vastavalt vajaduse korral kord aluselisi, kord happelisi fosforhappe soolasid. Neerude kaudu eritatakse kehast ka mitmesuguseid mürkaineid, mis soolest verre satuvad (indool, skatool, fenoolid) ja mis maksas kahjutuks tehakse
Kusejuhad – juhivad uriini põide. Suubumiskohal on klapik, mis rõhu suurenemisel, näiteks urineerimisel, sulgub ja takistab uriini tagasivalgumist kusejuhadesse. Kolmeliikmeline lihaskest, mille kokkutõmbumine soodustab uriini liikumist neeruvaagnast kusepõide ega lase sellel tagasi valguda. Põis – on uriini reservuaariks. Tema ülesandeks on kusejuhade kaudu saabuva uriini kogumine. Põiel eristatakse tippu, keha ja põhja koos kaelaga. Kusepõietipp on suunatud ette ja üles, põie tugeva täitumuse korral tõuseb see häbemeliidusest kõrgemale. Keha on elundi keskmine kõige suurem osa. Kusiti –Uriini perioodiline väljutamine. Kusiti kaudu toimub kusepõie tühjendamine. Kusitit ümbritseb vöötlihaskiududest koosnev tahtele alluv kusitisulgur. Sisemine sulgurlihas ei allu tahtele; Välimine allub tahtele (suudab kinni hoida) Urineerimine - põielihaste kokkutõmme, sulgurlihaste lõõgastumine. Uriinitekke 3 protsessi
..3*1011, need on tuumata väikesed moodustised, mis sisaldavad vere hüübimiseks olulist nn trombotsüütide faktorit (fosfolipiide) 5 ning veresooni ahendavat ainet serotoniini, samuti mitmeid teisi aineid (noradrenaliini, adrenaliini, histamiini jm). Tsirkulatsioon: vedelikruumide sees difusioon vedelikruumide vahel osmoos (ekstratsellulaarne vedelik-rakud) interstitsiaalvedelikus difusioon ja filtratsioon (vereplasma) 7. Vere üldiseloomustus. Vereplasma iseloomustus. Veri on läbipaistmatu punane vedelik, mis koosneb õrnkollakast plasmast (ilma fibrinogeenita plasma=seerum) ja selles suspendeeritud punastest verelibledest (erütrotsüütidest), valgetest verelibledest (leukotsüütidest) ja vereliistakutest (trombotsüütidest). Vere ülesanded on: transpordifunktsioon, miljööfunktsioon, kaitse verekaotuse vastu, kaitsefunktsioon. Veri moodustab inimese kehakaalust 6-8%.
92. Keskseinandi mõiste, selles paiknevad elundid. · Keskseinand on kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak. Ülalt ulatub keskseinand kaelani. · Keskseinandi eesosas paiknevad süda, harkelund ja suured veresooned (aort, kopsutüvi, ülemine õõnesveen jm), tagumises osas asuvad söögitoru, uitnärvid, aordi rinnaosa, rinnalümfijuha ja teised elundid. 93. Kuseelundkonda kuuluvad organid. Neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti 94. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud. · Neerud paiknevad kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. NEERUD ON VERE FILTRID. · Neeru katab 3 kihnu: o Fibrooskihn kõige sisemine, sidekoeline o Rasvkihn keskmine kihn o Sidekirme kõige pealmine
Esmane uriin hakkab liikuma väänilistes torukestes, kus toimub tagasiimendumine verekapillaaridesse- glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Selle filtratsiooni tulemusel tekibki lõplik (teisene) uriin. (ca 1,5l/ööp) 100. Kusepõie asend, iseloomusta kusepõie kihte: Kusepõis paikneb väikevaagnas, häbemeliiduse taga. Maht umbes 500-700 ml. Seina sisekest on hästi kurruline limaskest, mis sisaldab palju närvilõpmeid. Kurrud lamenevad põie täitumisel. Keskmine on 3-kihiline limaskest, mille kokkutõmbel uriin väljundatakse. III välimine kusepõit kattev sidekoeline paks kest. 101. Kusiti ehitis, kusiti sulgemine, soolised iseärasused Naise kusiti pikkus on ~3 cm, meestel ~20 cm. Meestel tahteline kusiti sulgemine on võimalik sulgurlihasega, mis asub vahetult pärast eesnääret. Naistel on võimalik sulgemine sulgurlihasega, mis asetseb lahklihases. Kusiti avaus naisel on tupe avast eespool, mehel aga kusiti tipus. 102
Kummaski neerus on ~1 miljon nefronit (korraga töötab 1/3 nefronit, 2/3 on reservis). Nad asetsevad nii neeru koores kui säsis. Nefroni ülesandeks vere filtreerimine, esmase uriini teke. 99. Esmase ja lõpliku uriini teke: (joonis 15) Esmase uriini teke toimub nefronis. Osa vereplasmast (v.a valgud) surutakse verekapillaaride päsmakesest kihnu, kus see ongi esmane uriin. Esmane uriin hakkab liikuma väänilistes torukestes, kus toimub tagasiimendumine verekapillaaridesse- glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Selle filtratsiooni tulemusel tekibki lõplik (teisene) uriin. (ca 1,5l/ööp) 100. Kusepõie asend, iseloomusta kusepõie kihte: Kusepõis paikneb väikevaagnas, häbemeliiduse taga. Maht umbes 500-700 ml. Seina sisekest on hästi kurruline limaskest, mis sisaldab palju närvilõpmeid. Kurrud lamenevad põie täitumisel. Keskmine on 3-kihiline limaskest, mille kokkutõmbel uriin väljundatakse. III välimine kusepõit kattev sidekoeline paks kest. 101
hapnikuga, viib-- välja süsihappegaasi Seedesüsteem Seedekanal ja tema juurde Teha toitained rakule kuuluvad organid vastuvõetavamakas, viia välja (süljenäärmed, maks, jääkained sapipõis, kõhunääre) Kusesüsteem Neerud, kusejuha, kusepõis, Reguleerida vere keemilist kusiti koostist, viia välja jääkained, reguleerida vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu, säilitada organismi happe- leelistaskaal
Suurem osa on rakusisene, väiksem rakuväline. Kehavedelikud jagunevad: ekstratsellulaarne(27%) koevedelik, intratsellulaarne, transtsellulaarne(1,5%), plasma, tiheda sidekoe, luu ja rakusisene(33%) vesi. Kokku 60% kehakaalust. Ainete tsirkulatsioon Vedelikuruumise sees – difusioon Vedelikuruumide vahel: Osmoos – ekstratsellulaarse ja intratsellulaarse (ekstratsellulaarne-rakk) vahel põhjustab ormoos läbi rakumembraani Difusioon ja filtratsioon – vereplasma ja koevedeliku (interstitsiaalse vedeliku) vahel. 5 Ööpäevane veebilanss Organismi saabunud Organismist väljunud Jook 1,5l Uriin 1,5l Toit 1l Naha kaudu (higistamine, perspiratsioon) 0,7l
Rinnakelme on tihedalt kokku kasvanud rindkere seinaga. Kelmed moodustavad vähesel määral seroosset vedelikku. Baktereotsiidne toime ja vähendab hõõrdumist. Hingamislihaste töö tulemusena rindkere õõne maht suureneb, kopsukelme õõs laieneb (kopsukelme õõnes on madalam rõhk kui väliskeskkonnas. St negatiivne rõhk) ja temas olev rõhk langeb veelgi. Kops liigub rindkere seinte suunas iminapa põhimõttel. Õhk imetakse seetõttu kopsu. 70. Nimetada erituselundid: neerud, nahk (naha higinäärmed), kopsud, seedetrakt. 71. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 13) neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 72. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 13) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru välispinna ehk ümbritsevad kihnud moodustavad: fibrooskihn; rasvkihn; neeru sidekirme hoiab neerusid paigal. 73
9) seedeelundkond 10) erituselundkond 11) suguelundkond Homöostaas · Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust · See tagatakse protsesside abil, mida regleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel · Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Tasapinnad keha kirjeldamiseks: · Transversaalne risti, ld transversus · Mediaanne keskel asetsev, ld medianus · Sagitaalne saggitalis noolesuunaline, ld sagitta nool mediaansega paralleelne tasapind · Frontaalne frontalis laubapidine, ld frons laup Jooned e. suunad keha kirjeldamiseks: 1) mediaalne (medialis) keskmine, keha kesktelje pool asuv 2) lateraalne (lateralis) külgmine, keskpidisest tasapinnast eemal asetsev 3) kraniaalne (cranialis) peamine, peapoolne
tasakaalustab. Sümpaatikuse toimel tõuseb vererõhk ja südame löögisagedus ja löögijõud, paraneb töötava skeletilihase varustamine verega, intensiivistub energiavahetus (silmaava laieneb, tekib limaainerikas sülg, laienevad pärgarterid, higamisteede silelihased laienevad, seedetrakti ja kusepõie toonuse langus, kusepõie sulgurlihase kontraktsioon). Parasümpaatikuse mõjul tõhustub seedimine, suurenevad energiavarud, toimub pärasoole, põie tühjendamine, väheneb organismi energiakulu.(Silmaava aheneb, pisaraid sekreteeritakse, tekib vedel sülg, eritub higi, südame löögisagedus langeb, pärgarterid ahenevad, hingamisteede silelihased ahenevad, maonäärme ensüümiderikka nõre teke, seedetrakti toonuse tõus, kusepõe kokkutõmbe tugevnemine, kusepõie sulgurlihase lõõgastumine.) Erutuste ülekanne vegetatiivse närvisüsteemi ganglionides toimub ülekandeainete vahendusel.
Toidus leiduvad SV: Tselluloos,kui inimese seedetraktis seedumatu polüsahhariidi tähtsus toidus. Annab soolestiku täitematerjali. Stimuleerib soolestiku motoorikat, kiirendab soolepassaazi, säilitab väljaheite pehme konsistentsi. Soovitav kogus 30g/ööpäevas. Süsivesikud lahustatakse seedetraktis monosahhariidideks, peamiselt glükoosiks, ka galaktoosiks ja fruktoosiks, mis imenduvad peensoolest verre, kantakse laiali kudedesse ja maksa. Maksas muudetakse glükoos jt monosahhariidid SV varuaineks glükogeeniks (monosahhariididest- glükogeneesiks). Glükogeen võib maksas tekkida ka piimhappest ja valkude ja lipiidide AV produktidest, siis kannab see protsess glükoneogenees. Glükogeeni kui sV varuaine säilitatakse maksas ja ka lihastes. SV vajaduse suurenemisel lammutatakse maksaglükogeen glükogenalüüsi käigus ja saadetakse verre glükoosina. SV liig korral
l ) vereplasma · Ekstratsellulaarse vedeliku hulka loetakse ka transtsellulaarne vedelik: tserebrospinaalvedelik, eksokriinsete näärmete sekreedid, silmakambrite vedelik jt) Ainete liikumine vedelikuruumides ehk tsirkulatsioon: · Vedelikuruumide sees difusioon · Vedelikuruumide vahel: - Ekstratsellulaarne vedelik rakud: osmoos - Vereplasma interstitsiaalne vedelik: difusioon ja filtratsioon 7. Vere üldiseloomustus. Vereplasma iseloomustus. Veri on vedel sidekude. On vahendajaks kõikide kudede vahel. Vere ülesanded: A)transpordifunktsioon-kannab kopsudest hapnikku ja seedetraktist imendunud aineid kudedesse. Toitainete oksüdatsioonil vabanenud CO2 viib veri kopsudesse ja teisi ainevahetuse jääke neerudesse. Veri toimetab hormoone toimekohtadesse. Vere vahendusel jaotatakse ühtlaselt soojus. B) kaitsefunktsioon- veres peituvad verelibled koos aintikehadega teevad kahjutuks
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ÕPPIMAPP Juhendaja: Saima Kuu Tallinn 2016 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................6 1.1Mõisted...............................................................................................................................6 1.2Rakk...................................................................................................................................7 1.3Koed...................................................................................................................................7 1.4Elundkonnad......................................................................................................................8 1.5Orga
vees lahustunud ained,pole nö puhast vett. Tsütosooli keemiline koostis on teatud ainete suhtes küllalt stabiilne, mis võimaldab tekkida füsioloogiliselt olulistel gradientidel.Rakkude sees on membraaniga ümbritsetud kompartmendid,mille keemiline koostis võib tsütosoolist erineda. *Vedelikuruumide vahel: a)Bioloogilised membraanid valikuliselt läbilaskvad,osmoos tähtis protsess mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarne vedelikuruumi vahel. b)Vereplasmas difusioon ja filtratsioon *Vedelikuruumis:difusioon 7. Vere üldiseloomustus. Vereplasma iseloomustus. Veri: *vedel sidekude,paljudest komponentidest koosnev vedelik *~5liitrit *~7 % kehakaalust *~55% vereplasma,45% vererakud *vere koostis enam-vähem stabiilne Vere ülessanded: Transport,hormoonid,toit,soojus,gaasid jms Keskkonna hoidmine stabiilsena(vere koostis stabiilne),termoregulatsioon Kaitse Vereplasma: 90-92%Vesi
annaabi.ee 
