Ka haigusleht kajastatakse vastavalt seadusele ( 1-3. haiguspäev ei tasustata. Tööandja maksab 4.-8. päev, 70% keskmisest palgast). Arveldusi klientide ja tarnijatega jälgitakse raamatupidamisprogrammi ,,Merit" abil. Programmis on kõik laekumised ilusti näha. Loomulikult tuleb kõik ostuarved kokku korjata ja need enne kuu lõppu programmi sisestada. Programm näitab ära ka võlgnevused. Ettevõte on käibemaksukohustuslane. Ettevõttes ei tehta erisoodustusi, kingitusi ega muud sellist, mis tekitab lisamaksustamist. Maksuametile peab iga kuu 20. kuupäevaks esitama käibedeklaratsiooni (KMD), 10. kuupäevaks tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni (TSD). 10. kuupäevaks peavad olema ka maksud riigile makstud. Aruanne peab olema valmis 1. juuniks. Koostada tuleb juhatuse deklaratsioon, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutusteb aruanne. Bilansist ja kasumiaruandest oleneb kõik, sest need on omavahel seotud.
Raha- lised tagajärjed hõlmavad seesuguseid asju nagu regulaarsed sissetulekud, võimalused saada aktsiaid, ühekordsed preemiad või nendest ilmajätmine. Psüühilised ehk psühho- loogilised tagajärjed hõlmavad tunnustust, heakskiitu, austust, usaldust või nende kaotust. Kui inimesed ei ela just toimetuleku piiril, on psüühiline kompensatsioon sageli suurem motivatsiooniallikas kui rahaline kompensatsioon. Võimalused kätkevad endas koolitus- või enesearendusvõimalusi, erisoodustusi ja muid hüvesid. Vastutus puudutab tegutsemis- vabadust ja volitusi, mida saab kas laiendada või kitsendada. Võidan-võidad kokkulepe- tes täpsustatakse tagajärjed ühes või enamas neist valdkondades ja asjaosalistele on need algusest peale teada. Lisaks neile loogilistele, isiklikele tagajärgedele on samuti tähtis selgelt määratleda, missugused on loomulikud tagajärjed organisatsiooni jaoks. Mis juhtub näiteks siis, kui
tulud. - Kohalike maksude seadus Sätestab kohalikud maksud, nende kehtestamise korra ja esitatavad nõuded. Olulisemad punktid on §2, mis määrab kohalike maksude kehtestamise korra ja §3, millega reguleeritakse kohalike maksude kogumist. - Tulumaksuseadus Kõige olulisem punkt on §2 lõige 2, mis määrab tulumaksu maksjaks kohaliku omavalitsusüksuse asutuse, kes teeb maksustavaid erisoodustusi. - Riigieelarveseadus Peamine punkt on §9, mis määrab riigieelarve suhted kohalike omavalitsusüksuste eelarvetega. - Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus Sätestab Eesti territooriumi haldusjaotuse, haldusterritoriaalse korralduse muutmise ja haldusüksuste piiride ning nimede muutmise korra ja alused. - Kohanimeseadus Oluline punkt on §5, mis annab kohanime määramise õiguse kohalikule omavalitsusele.
1. Mitteresidentiks võib olla nii juriidilene kui ka füüsiline isik- jah 2. Kas füüsilisel isikul on kohustus deklareerida erisoodustusi- ei- lk9 3. Kas füüsiline isik peab Eesti äriuhingult saadud dividendid tuludeklaratsioonis kajastama-jah 4. Kas füüsilise isku väärtpaberite investeeringutest tekkiva kasu ja kahju arvestus eraldatud muudest tuludest- jah 5. Füüsilise isiku maksustava tulu hulka kuuluvad Vatuvõetud pärandvara-ei maksusta, lk2 Palk Tulu reformi käigus tagastatud maa võõrandamisest-ei maksusta,lk 2 Puhkusetasu Väärtpaberitelt saadud intresse 6
tööandja. Töötajat vabastatakse saadud erisoodustuste deklareerimisest ja maksustamisest. Erisoodustuse deklareerimise ja sellelt maksude tasumise eest Eestis töötamise korral alati ja 14 ainult vastutab tööandja. Erisoodustuse saaja ehk töötaja ei vastuta selle eest, kui tööandja on jätnud erisoodustuselt maksu maksmata. Eesti süsteemi puuduseks on see, et kui tööandjale antud erisoodustusi ei isikustata (näiteks tööandja poolt kohvi ja tee pakkumine oma töötajatele) ega võeta arvese töötaja isikliku tuluna. Väga oluline on meeles pidada, et erisoodustusena maksustatakse töötaja kulu, mitte aga tööandja tulu. Alati ei pruugi erisoodustuse andmisega tööandjale tekitada kulusid (näiteks tööandja annab töötajale üle tasuta varem saadud vara). Kui töötaja vara ei ole kasvanud või
seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Riiklikud maksud ja maksumäärad Riiklikud maksud on: 1) tulumaks 2) sotsiaalmaks 3) maamaks 4) hasartmängumaks 5) käibemaks 6) tollimaks 7) aktsiisid 8) raskeveokimaks Tulumaks jaguneb kaheks füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaksu maksavad ka mitteresidendi püsivad tegevuskohad ning erisoodustusi tehes kõik tööandjad). Füüsilise isiku tulumaksumäär on 21%. Tulumaksuvaba miinimum on 144 eurot kuus. FIE tulumaksu määr on 21%. Maksustamisperioodiks on kalendriaasta ning FIE-na tuleb teil deklareerida tulu üks kord aastas. Käibemaksuga maksustatakse ettevõtluse käigus müüdavaid kaupu ja teenuseid, kauba importi riikidest väljaspool Euroopa Liitu ja kaupade soetamist Euroopa Liidu riikidest. Käibemaks on lisandunud väärtuse maks ja selle tasub lõpptarbija.
Maksuvabade kulude piirmäärad Kingitused ja annetused · Külaliste või äripartnerite vastuvõtukulud (32 EUR kuus + 2 % palgafondist) · Piirmäärasid ületavad kulud maksustatakse tulumaksuga 21/79 · Maks tuleb tasuda ja deklareerida järgmise kuu 10.kuupäevaks Erisoodustuste maksustamine ÜL.OÜ Miisuke maksis kinni oma töötaja puhkusekulud, mis klassifitseerus erisoodustuseks. Arve summa oli · 500 + 100 = 600 · Millised maksud tuleb maksta ? · NB ! Erisoodustusi ei isikustata ! · Isikliku sõiduauto kasutamine ametisõitudeks · Sõidupäevikuta max 64 eurot kuus · Sõidupäevikuga max 256 eurot kuus, arvestuse aluseks sõidukilomeetri hind 0,30 eurot (852 km) · Mitte mingeid kuludokumente lisaks Ettevõtte sõiduauto Ei kasuta ettevõtte autot isiklikuks otstarbeks tõestada sõidupäevikuga · Kasutatakse ettevõtte autot isiklikuks otstarbeks erisoodustus (maksude baassumma 256 eurot)
FIE soetab ja remondib ettevõtluses kasutatavad seadmed, töövahendid jmt omal kulul; FIE korraldab oma raamatupidamise lähtuvalt raamatupidamise seadusest; FIE määrab oma ettevõtluses kasutatava vara ja selle vara ettevõtluses kasutamise proportsiooni; 3.SLAID(JÄTKUB SAMA TEEMA) FIE TUNNUSED FIE hangib ettevõtluse tarbeks materjalid, kaubad ja teenused omal kulul; FIE ei saa olla ise endale tööandjaks, saata ennast lähetusse, maksta endale palka ega teha endale erisoodustusi; FIE ei saa teha tehinguid iseendaga; FIE-l kui ettevõtjal, lasub majandustegevusega kaasnev risk, vastutades oma tegevuse eest kogu oma varaga, st nii ettevõtluses kasutatava kui ka isikliku varaga; FIE esitab maksu- ja tolliametile füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulud deklaratsiooni vormil E, millel kajastab oma ettevõtluse tulud ja kulud. http://www.rmp.ee/ettevotlus/fie/16382 2-3 SLAID 4.SLAID
) Tähtajalise töölepingu sõlmimiseks on 3 võimalust: Juba töölepingu sõlmimisel on teada, et teatava aja pärast töö kidlasti lõppeb (nt tähtajalise töölepingu võib sõlmida teatud töö tegemise ajaks, ajutisel äraoleva töötaja asendamiseks, tööde mahu ajutisel suurenemisel ja hooajatööde tegemiseks.) Töölepingu kestvuse võib määrata kalendaarse kuupäevaga või tehtava töö lõppemisega. Kui leping näeb töötajale ette erisoodustusi (nt väljaõpe), siis tuleb see tingimata märkida ja peab silamspidama, et erisoodustus töölepingus võib kuid ei pruugi kattuda erisoodustuse mõistega tulumaksu seaduses. Ameti või kutse nimetus, kvalifikatsiooni nõude dja töö ülesannete kirjeldus. Töö ül kirjalduse võib kirjutada ots etöölepingusse, kuid enamikel juhtudel näidataks eneed ül ära ameti vüi töö juhendis, kuts ekirjelduses mvs. See peab olema töölepingu lisa.
isikute ettevõtluse kõrval aktiivse tulu ja passiivse tulu piirid täpselt sätestatud, oleks täiesti õigustatud ka sarnaste piiride seadmine muudele aktiivse tulu vormidele, mitte üksnes dividendide ümberkvalifitseerimisele. EML on samuti tegelikult jätkuvalt seisukohal, et tuleks maksimaalseks sotsiaalmaksuga maksustatavaks sissetulekuks kehtestada 10kordne miinimumpalk ning see peaks hõlmama kõiki tululiike (ka erisoodustusi).[24] Tegelikult ei ole ju mingit mõistlikku põhjendust, miks osa tulude puhul ülempiir on kehtestatud ning teiste puhul mitte. Kui pensionikindlustuse vahenditesse suunatava osa puhul saaks seda veel kuidagi põhjendada, siis ravikindlustuse osa puhul kindlasti mitte. Kui üritada eelnevat kuidagi kokku võtta, siis võiks nimetada sellised märksõnad: majanduslik tõlgendamine, sisuselt osaletakse töös, vajalik oleks juhendi kehtestamine, et maksumaksja ise samuti
kauplustes, ühissõidukites, vaba aja veetmise kohtades jne. Kokku on Eestis juba üle 700 püsisoodustuse. Tudengikaart on ühtlasi VISA krediitkaart, mida saab kasutada olukordades, kus tavaline kaart ei sobi. Netipoodides, hotellikohtade ja lennupiletite broneerimisel ning paljudes teistes kohtades. NPNK EURO<26 Noortekaart pakub püsisoodustusi alla 25 a. noortele ning loomulikult on Swedbankil ka tavaline deebetkaart, mis erisoodustusi ei anna. Noortekaardi võrgustik EURO<26 pakub üle 100 000 soodustuse 40 riigis (nt Portugalis üle 14 000, Hispaanias üle 1000, Austrias üle 2000, Soomes ligi 700 soodustust). (Swedbank deebetkaardid 2010) 3.2 Swedbanki krediitkaardid Praegusel ajala pakub Swedbank tervelt 8 erinevat krediitkaarti. Püsimaksega krediitkaart võimaldab tasuda ostude eest nii Eestis kui ka mujal maailmas ning välja võtta sularaha
Silmas tuleb pidada TLS §72, lõige1, on töötaja kohustatud töölepingu sõlmimisets tööandjale etteteatama kirjalikult, kusjuures töölepingu lõpetamise soov peab olema väljendatud tingimusteta. Peab silmaspidama, et töötaja saab töölt lahkud aomal algatusel, üldjuhul ka siis, kui ta on sõlminud tähtajalise töölepingu ja seda võimaldab TLS §80. Silmas tuleb pidada seda, kui leping oli sõlmitud tähtajalisena, põhjusel, et töötaja sai erisoodustusi (vt TLS§27, lõige2.5), siis töötaja omal soovil töölepingut lõpetada ie saa, va haiguse,püsiva töövõimetuse või püsivalt töövõimetu pereliikme hooldamise vajaduse korral. Kui ta siiski lahkub, vaadeldakse seda töökohustuse rikkumisena ning tööandja võib lõpetada töölepingu TLS§86,lõige6 alusel, nõudes töötajalt TLS §96 alusel töötajalt tagasi erisoodustusena saadu. Kui töötaja
Vilniuse kuuluvusest tulenenud tüliküsimus välistas Poola ning Leedu samaaegse osaluse neil läbirääkimistel. Aprillis 1922 Varssavis sõlmitud lepingu jättis Soome ratifitseerimata ja 1923 lõpuks realiseerus vaid Eesti-Läti kaitseliit. Majanduslike koostöökatsete peamiseks tulemuseks jäi 1923 sõlmitud Eesti-Läti tolliuniooni leping, mis peatselt taandus kahepoolseteks kaubalepinguteks. Neis kasutati kuni 1930. aastateni nn Balti klauslit, mis võimaldas vastastikuseid erisoodustusi. 12. septembril 1934 allkirjastati Genfis Balti Liit üksmeele ja koostöö leping Eesti, Läti ja Leedu vahel, mis nägi ette kolmepoolseid regulaarseid kokkusaamisi välisministrite tasemel. 19341940 toimus 11 välisministrite kohtumist, kus arutati ühist huvi pakkuvaid poliitilisi küsimusi. Regulaarselt toimusid kolme maa mitteriiklike organisatsioonide seltside, eri elukutsete esindajate (ajakirjanikud, juristid, majandustegelased, õpetajad jt) kohtumised,
töötajatele makstud palkasid; töötajat eest makstud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset; ettevõtlusega seotud riiklikke makse ( maamaks, tollimaks, käibemaks, raskeveokimaks, riigilõiv) või kohaliku omavalitsusüksuse poolt haldusterritooriumil kehtestatud maksud (reklaami-, mootorsõiduki-, vm maks ); laenu ja kapitalirendi intresse va maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse; töötajatele tehtud erisoodustusi ja nendelt tasutavaid maksusid; lepingute tasusid; ettevõtluses kasutatava vara kindlustusmakseid; litsentside, kauplemislubade või tegevuslubade eest makstud tasusid; FIE ja FIE poolt oma töötajate eest tasutud täiend- või ümberõppe kulusid; Jm ettevõtlusega seotud dokumentaalselt tõendatud kulusid. Ettevõtluse kuludena ei või näidata FIE enda või oma töötajate eest tasutud tasemeloolituse
Nii-öelda „buumi“ ehk ülekuumenemise aastatel (2006 – 2007) tekkis Eestis hulgaliselt täitmata töökohti, kehtivate palgatasemete juures oli nõudlus paljudel tegevusaladel suurem kui pakkumine. Valdkondades, kus tööjõudu nappis, osteti konkurentidelt töötajaid üle. Tipptegijatest, kutseoskustega töötajatest oli suur puudus ja töötajate pärast omavahel konkureerides olid tööandjad sunnitud töötajatele lisaks kõrgele tasule ka erisoodustusi ja hüvesid pakkuma. Õpingute katkestajate arv kasvas kiiresti. Kiire majanduskasv oli loonud olukorra kus paljude lihttööde eest sai küsida kõrget tasu. Hõive suurenes seega ka nende elanike arvelt, kellel vähem pingelise tööturu korral tööd leida poleks õnnestunud. Näiteks 2006. aastal kasvas hõive Eestis ca 39 000 inimese võrra. Lisandunud töötajatest 41% olid pensionieas elanikud, 19% olid olnud eelnevalt heitunud ja 18% pikaajaliselt (üle kahe aasta) töötud
kalendripäeva enne maksustamise tähtaega. 26.Mis on raskeveokimaksuga maksustamise objektid ? Maksuobjektideks on veoste vedamiseks ettenähtud liiklusregistris registreeritud 12 tonnise ja suurema täismassiga veoautod või beoautost ja 1st või enamast haagisest koostatud 12 tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong. 27.Missuguseid residendist füüsilise isiku tulusid maksustatakse ? Maksustatakse füüsilisele isikule tehtud erisoodustusi, residendist juriidilise isiku poolt tehtud kingitusi, annetusi, vastuvõtu kulusid ja ettevõtlusega mitteseotud kulusid. 28.Mida ei maksustata tulumaksuga füüsilistel- ja juriidilistel isikutel ? Ei maksustata: lähetuskulusid nende lubatud piirimäärades, isikliku sõiduauto kasutamise kulusid, sünnitoetust 5/12 maksuvabast tulust, riigikogulaste ja presidendi esinduskulud, vastuvõetud pärandvara, tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest, kasutamata
FIEsid peavad täitma käibemaksuseaduse nõudeid. 3. Tegevuse eripärast tulenevalt võivad tekkida FIE maksukohustused raskeveokimaksu, tollimaksu ning pakendiaktsiisi jm aktsiiside osas. 4. Kohalike maksude seaduse alusel võib ettevõtja asukoha kohaliku omavalitsuse poolt olla kehtestatud kohalikke makse. 5. Kui FIE on tööandja, tuleb tal täita tulumaksuseaduses ning töötuskindlustuse ja kogumispensionide seaduses sätestatud maksude ja maksete kinnipidaja kohustusi. Andes erisoodustusi töötajatele tuleb FIEl järgida tulumaksuseaduses erisoodustuste kohta sätestatut. Maksu- ja Tolliamet (MTA) on oma veebilehel www.emta.ee avanud FIEdele mõeldud eraldi menüüvaliku (Ärikliendile FIEle) kust eelkõige ettevõtluse alustamisele mõtlevad inimesed, kuid ka juba tegutsevad FIEd leiavad juhiseid FIE ABC peatükkidest. Samas on esitatud ajakohastatud maksuhalduri juhised ja seisukohad FIE maksustamisel.
kuupäevaks, samaks ajaks tasutakse käibemaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole. 13. FIE maksukohustused tööandjana. FIE võib olla tööandjaks teisele füüsilisele isikule. Sellisel juhul ei ole töötajale tehtavatelt väljamaksetelt maksuarvestuses ega deklareerimisel erinevusi juriidilisest isikust tööandjaga. Sarnaselt juriidilisest isikust tööandjale, võib FIE oma töötajale maksta isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist, töölähetuse kulude hüvitisi ning anda erisoodustusi. FIE tööandjana peab: · töötajatele tehtavatelt väljamaksetelt kinni pidama tulumaksu, töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensioni makse (kui töötaja on liitunud pensioni II sambaga), arvestama ja maksma sotsiaalmaksu ning tööandja töötuskindlustusmakset. Seda, kas isik on II pensionisambaga liitunud, saab kontrollida Pensionikeskuse kodulehelt http://www.pensionikeskus.ee.
Käibemaksukohustuslasena tuleb teil: lisada kauba müümisel või teenuse osutamisel müügihinnale käibemaks; pidada käibemaksuarvestust; arvutada ja tasuda käibemaksusumma; säilitada tehingutega seotud dokumente ja esitada nõuetele vastavaid arveid. 1.2 Tulumaks Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaksu maksavad ka mitteresidendi püsivad tegevuskohad ning erisoodustusi tehes kõik tööandjad). Lisaks ettevõtte tulumaksu tasumisele on teil tööandjana kohustus ka töötajatele tehtud väljamaksetelt pidada kinni ja tasuda Maksu- ja Tolliametile tulumaks. 1.3 Sotsiaalmaks Sotsiaalmaks on maks, millest saadavat tulu kasutatakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks. Sotsiaalmaksu tasub töötaja eest tööandja. Sotsiaalmaksu tuleb ettevõtjal maksta nii töötasudelt kui ka erisoodustustelt. Mõningatel erijuhtudel tasub sotsiaalmaksu
märts**** 1. oktoober FIE tööandjana FIE võib olla tööandjaks teisele füüsilisele isikule. Sellisel juhul ei ole töötajale tehtavatelt väljamaksetelt maksuarvestuses ega deklareerimisel erinevusi juriidilisest isikust tööandjaga. Sarnaselt juriidilisest isikust tööandjale, võib FIE oma töötajale maksta isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist, töölähetuse kulude hüvitisi ning anda erisoodustusi. Tööandjana tegutsedes peab FIE pidama oma töötajatele makstud palgalt kinni tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse, arvestama sotsiaalmaksu ning esitama nende kohta maksudeklaratsioonid. Sealjuures peab FIE asutaja silmas pidama, et ta tegutseb ja võtab vastu otsuseid iseenda nimel ja omal täielikul vastutusel. FIE peab maksma ka töötajatele tehtud erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu. FIE poolt
FIE korraldab oma raamatupidamise lähtuvalt raamatupidamise seadusest; FIE määrab oma ettevõtluses kasutatava vara ja selle vara ettevõtluses kasutamise proportsiooni; FIE hangib ettevõtluse tarbeks materjalid, kaubad ja teenused omal kulul; FIE ei saa olla ise endale tööandjaks, saata ennast lähetusse, maksta endale palka ja hüvitist isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest ega teha endale erisoodustusi; FIE ei saa teha tehinguid iseendaga; FIE-l kui ettevõtjal, lasub majandustegevusega kaasnev risk, vastutades oma tegevuse eest kogu oma varaga, s.t nii ettevõtluses kasutatava kui ka isikliku varaga; FIE esitab Maksu- ja Tolliametile füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulude kohta tuludeklaratsiooni vormi E, millel kajastab oma ettevõtluse tulud ja kulud. Tabel. FIE kui ettevõtlusvormi eelised ja puudused
TuMS-s ei ole sätestatud teisiti. (TuMS § 3 lg 1) TuMS § 1 lg-tes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. (TuMS § 3 lg 2) 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? Tulumaksumäär nii füüsilisel isikul kui ka ettevõttel on 20%. Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaksu maksavad ka mitteresidendi püsivad tegevuskohad ning erisoodustusi tehes kõik tööandjad). Lisaks ettevõtte tulumaksu tasumisele on teil tööandjana kohustus ka töötajatele tehtud väljamaksetelt pidada kinni ja tasuda maksu- ja tolliametile tulumaks. TuMS § 48 sätestatud tulumaksuga maksustatakse füüsilisele isikule tehtud erisoodustused. (TuMS § 1 lg 2) TuMS §-des 49–52 sätestatud tulumaksuga maksustatakse residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse jaotatud kasum, tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud
suurus on vaid üks teguritest, milledest lähtudes investorid valivad raha paigutamise kohta. Kolmandaks on siiani täiesti mööda mindud Eesti ja teiste Ida-Euroopa riikide võrdlusest nende konkurentsivõime osas välisinvestorite juurde meelitamisel. Nagu näitavad tabelis 2 toodud arvud, pole Eesti investeeringute maksustamise tasemelt sugugi nii palju atraktiivsem; veel enam, mitmed riigid, nagu Horvaatia, Leedu ja Slovaki, kus pealegi ei maksustata erisoodustusi, ei ole investoritele sugugi vähem atraktiivsed ka kasumi maksustamise osas.(Vt. tabel 2). Ettevõtte tulumaksu sisulise kaotamisega kaasnes veel üks huvitav nähtus. Koheselt pärast ettevõtte tulunaksu sisulist kaotamist suurenes raha väljavool Eestist, mistõttu 2000 aasta I kvartali maksebilanss oli 1.3 miljardi krooniga miinustes. Hiljem olukord küll stabiliseerus, kuid on selge, et ettevõtte kogu kasumi, mitte ainult Eestisse reinvesteeritud
Külaliseks ja äripartneriks loetakse ka mitteresidendi peakontori või muu väljaspool Eestit asuva struktuuriüksuse esindajaid. Paragrahvi 50 alusel maksustatakse tulumaksuga püsivale tegevuskohale omistatud kasum, mis on maksustamisperioodil püsivast tegevuskohast rahalises või mitterahalises vormis välja viidud. 46.Millal peab ettevõte tulumaksu deklareerima ja millal tasuma? §54 Maksustamisele kuuluvaid erisoodustusi tegev isik või asutus on kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni kalendrikuu jooksul tehtud erisoodustuste kohta. Maksumaksja on kohustatud kandma §-de 48–53 alusel maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. 47. Millal on ettevõtte majandusaasta aruande esitamise tähtaeg? §55
kontekstiga. Mõlemale anti ühtemoodi infot, kuid ainult üks saab midagi teada. Et ka retseptsionist tunneks end informeerituma, tuleks talle pikalt ja laialt seletada, mis toimus varem suletud uste taga. Aga selleks pole profil aega, sest tal on ju nii palju tähtsamaid asju ajada. Et ametnikke toetada, selleks tuleks kasvatada proffe mõistma ametnike olulisust kui terviku jaoks. Ametnikele tuleks erilist tähelepanu pöörata pidulikel juhtudel; korraldada neile " eritasu natuuras ", erisoodustusi; anda võimalus vahetada ametialaseid kogemusi kolleegidega; suunata täienduskursustele; võtta kaasa õppekäikudele ja lasta neil mõnikord viibida proffide töökoosolekuil nii, et nad võiksid õppida üht-teist eriala - argoost. 1.4. Juht Neljandaks ja viimaseks töötajate grupiks on juhid. Sageli leidub tegelikkuses mitu juhti, nii informaalseid kui ka formaalseid. Juhitöö peab eelkõige olema rajatud sellele, et juht tunneb
2. Kes peavad tulumaksu maksma? Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond, aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. Samuti füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, Eesti riigiasutus ja Eesti kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes teevad maksustatavaid erisoodustusi. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Erisoodustuste, kingituste jms puhul on maksustamisperioodiks kalendrikuu. 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? Füüsilise isiku tulumaksumäär on 20%, mis tähendab et maksustatav summa korrutatakse maksumääraga 20% (või korrutatakse 0.2-ga läbi).
või sellele eelneva/järgneva viie päeva jooksul endale ja viiele sõbrale tasuta sissepääsu. Klubikaart maksab 16 eurot ja kehtib üks aasta, pikendamine maksab 3,2 eurot, kaart on personaalne ja kehtib koos isikuttõendava dokumendiga. (Sugarclub) Lisaks pakub Sugar kõigile võimalust liituda family listiga, läbi mille saadetakse registreerunutele värskeim info klubi-kavade, kontsertide, sooduspakkumiste jms osas. Liikmetele pakutakse ka erisoodustusi ning üllatusi. Listi liikmete vahel loositakse iganädalaselt välja klubipasse ning korra kuus ka privileege pakkuv klubikaart. (Sugarclub) Ööklubi Sugar pakub nii eri- kui ka tavaürituste raames võimaluse broneerida klubiruumide tasandeid ja osasid. Soovi korral saab tellida ka toitlustuse Terrass and Lounge Sugarist. Sugar arvestab ka klientide erisoovide ning vajadustega. Pakutakse ka võimalust reserveerida laudu, et pidu oleks soovi korral privaatsem
· Maksuamet eeldab vaikimisi, et mingil määral tehakse iga ettevõtte kasutuses oleva sõiduautoga ka isiklikke sõite · Sõidupäevik sarnane isikliku auto kasutamise sõidupäevikuga, ainult päeviku pidamise eesmärk on vastupidine. · ettevõtte auto korral on maksimaalne arvestuslik summa, millelt maksud arvestatakse, 256 eurot. · Kui arvestust ei peeta, tuleb maksta riigile ära maksud 256 eurolt, sama skeemi järgi nagu maksustatakse erisoodustusi · Arvestatud maksud tuleb ära maksta järgmise kuu 10.kuupäevaks ja deklareerida TSD lisas 4, rida 5. Erisoodustused ja auto kasutamine Erisoodustus · Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus. · Erisoodustuse puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused: · 1) töötaja saab · 2) rahaliselt hinnatav hüve · 3) mille annab tööandja · 4) tulenevalt töösuhtest · Erisoodustuseks on näiteks:
§2. Maksumaksja (1) Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksjaks on füüsiline isik ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu. (2) Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud tulumaksu maksjaks on füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident või Eesti riigi või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, kes teeb maksustatavaid erisoodustusi. (3) Paragrahvi 1 lõikes 3 nimetatud tulumaksu maksjaks on residendist juriidiline isik. Käesolevas seaduses residendist äriühingu kohta sätestatut kohaldatakse ka riigitulundusasutusele. § 3. Maksustamisperiood (1) Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta. (2) Paragrahvi 1 lõigetes 24 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. § 4. Maksumäärad
Nimetatud tulu maksjaks on füüsiline isik ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu (TMS §2, lg.1). Maksustamisperiood on kalendriaasta. Tulumaksuga maksustatakse füüsilisele isikule tehtud erisoodustused (vt punkti 3.2.3). Maksjaks on füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident või Eesti riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, kes teeb maksustatavaid erisoodustusi (TMS §2, lg.2). Maksustamisperiood on kalendrikuu. Tulumaksuga maksustatakse residendist juriidilise isiku poolt tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, makstud dividendid ja muud kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed st jaotatud kasum. Maksumaksjaks on residendist juriidiline isik (TMS §2, lg.3). Maksustamisperiood on kalendrikuu. Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendi poolt tehtud erisoodustused, mitteresidendi poolt püsiva tegevuskoha kaudu
ettevõtlusega seotud ulatuses. Ettevõtluse kuluna käsitletakse: · ettevõtluse tarbeks põhivara, kaupade, materjalide, tooraine, kütuse, energia, pooltoodete jms. soetamist; · teenuste eest tasumist; · tasutud rendi- või üürisummasid; · töötajatele makstud palkasid; · töötajate eest ja ettevõtluse tuludelt makstud sotsiaalmaksu; · ettevõtlusega seotud riiklikke makse (maa- ja tollimaks); · laenu ja kapitalirendi intresse; · erisoodustusi; · lepingute tasusid; · tasutud riigilõivu; · litsentside, kauplemislubade eest makstud tasusid; · muid ettevõtlusega seotud kulusid. Ettevõtluse kuluks loetakse ka Maksuameti kontole tasutud käibemaks, samuti tulumaksuseaduse § 48 alusel erisoodustustelt tasutud tulumaks ning makstud kohalikud maksud (omavalitsusüksuste kehtestatud maksud oma haldusterritooriumil, nt mootorsõidukimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, reklaami- ja kuulutusemaks jne).
annaabi.ee 
