Erich Maria Remarque Pärast 4-kuulist väljaõpet saadeti poisid rindele. Sõdis samas rindelõigus Hitleriga. 1917 juulis sai Remark 5 kohast haavata. (Pärast sõda bravuuritses ja uhkeldas saksa lambakoer Wolfiga) Romaan "Läänerindel muutuseta" Erich Maria Remarque sai oma 1929. aastal ilmunud romaaniga "Läänerindel muutuseta" kuulsaks peaaegu üleöö. Esimese kolme aastaga tõlgiti romaan 25 keelde, kaasa arvatud eesti keelde, ning raamatut müüdi kokku üle 2,5 miljoni eksemplari. Tänaseks on teos tõlgitud enam kui 50 keelde. 1930. aastal vändati selle põhjal ka film. Filmi rezissööriks oli Lewis Milestone. "Läänerindel muutuseta" on Erich Maria Remarque'i romaan sõjakoledustest Esimese
Erich Maria Remarque Saksa kirjanik Sündis 22.06.1898, suri 25.09.1970 Kodanikunimi Erich Paul Remark Kuulsaks saanud põhiliselt romaanikirjanikuna Nooruses kirjutas ka esseid, lühijutte ning näidendi "Lõpp peatus" Õppis Osnabrücki katolikus õpetajate seminaris Aastal 1916 pöördus I maailmasõtta Saksamaa rindele Pärast seda jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja isegi autotöökoja töölisena Samuti kirjutas ta teatrikriitikat Osnabrücki ajalehtedele Kuid ükski neist töökohtadest ei suutnud
Erich Maria Remarque Elutee Erich Maria Remarque sündis Osnabrückis raamatuköitja pojana. Pärast põhikooli lõpetamist õppis Osnabrücki katoliiklikus õpetajate seminaris. Aastal 1916 läks sõdurina rindele; sai mitu korda haavata. Pärast sõda sai ta tööd spordiajakirjanikuna ja abiellus Jutta Zabonaga aastal 1925, kuid see abielu ei kestnud kaua. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis. Berliinis elades töötas Erich Maria Remarque spordiuudiste toimetajana. Remark töötas ka veel väikekaupmehena, kooliõpetajana ja isegi autotöökoja töölisena. Kuid ükski neist töökohtadest ei suutnud teda unustama panna neid kogetuid ja nähtuid õudusi. Vajadusest nendest kirjutada, sündiski aastal 1929 tema esimene romaan "Läänerindel muutusteta", mis tõi talle kuulsust peaaegu üleöö. Aastal 1931 lahkus Erich Maria Remarque Saksamaalt ning läks elama Maggiore
KURESSAARE AMETIKOOL ETTEVÕTLUSERIALADE OSAKOND NIMI Klass/Rühm Erich Maria Remarque Referaat Juhendaja: NIMI LINN 2009 Elulugu Erich Maria Remarque (1898- 1970) Erich Maria Remarque, kelle kodankunimi oli tegelikult Erich Paul Remark. Ema suri tal varakult ning tema mälestuseks lasi endale panna lisanime Maria. Ta sündis 22. Juunil aastal 1898 Saksamaal Osnabrückis. Erich Maria Remarque oli saksa kirjanik, kes sündis Osnabrückis raamatuköitja pojana. Pärast põhikooli lõpetamist õppis Osnabrücki katoliiklikus õpetajate seminaris. Aastal 1916 läks sõdurina rindele. Sai mitmeid kordi haavata. Ta armastas väga loodust ning õppis nooruses klaverit. Ta oleks saanud pianistiks aga ta vigastas oma kätt sõjas. Tal on kogu aeg olnud soov luksuse, rikkuse ja naiste järele. Pärast
Pilet nr.1 Erich Maria Remarque · Oli pärit vaesest perekonnast. · Ema suri tal haigusesse ja isa oli raamatuköitja ning nad kolisid palju · .Andis klaveritunde, et taskuraha teenida. · Ta kolleksioneeris liblikaid, tundis huvi metsade ja jõgede vastu. · Sellest ajast pärineb remarquel armastus kauni looduse vastu, igatsus luksuse ja väljapeetud elu järele. · Remarque osales Esimeses maailmasõjas.Ta päästis mitme kaaslase elu, aga teda muserdas kõige rohkem koolivenna surm.Ta ise sai haavata,peale paranemist lahkus armeest ja loobus kõikidest ordenitest ja aumärkidest. · Peale sõda suundus ta tagasi õpetajate seminari,mõnda aega õpetas küla koolmeistrina,aga ta jättis selle ameti peagi, sest tema väljavaated olid sõjaga muutunud.
ERICH MARIA REMARQUE 1989 1970 ,,Minu teemaks on selle sajandi inimene, humaansuse küsimus. Ja minu kreedo on individualisti kreedo: sõltumatus, tolerantsus, huumor." Sündis 22. juunil 1898 aastal Osnabrückis Saksamaal kodanikunimega kirjanik Erich Paul Remark, kirjanikunimi aastast 1923 Erich Maria Remarque. 1916. a lõpetas ta kiirendatud korras katoliku seminari ja läks vabatahtlikuna läänerindele I maailmasõtta, sai korduvalt haavata. Sõjast naasnud 20aastane Remarque soovis saada muusikuks või maalikuntsnikuks, tegelikkuses tuli tal pidada mitmeid ameteid: spordiajakirjanik, väikekaupmees, kooliõpetaja, raamatupidaja, orelimängija, autovõidusõitja, hauasammastega äritseva firma kaubaagent, autotöökoja tööline. Neil aastail rändas
Erich Maria Remarque ,,Arc de Triomphe" Ebbe-Diisa Põld Ave Hiiemäe Xb klass Kirjanikust Kodanikunimi:Erich Paul Remark Kirjanikunimi:Erich Maria Remarque 22. juuni 1898 Osnabrück, Saksamaa 25. september 1970 Locarno, Sveits Saksa kirjanik, kes sai kuulsaks põhiliselt romaanikirjanikuna 1916 läks sõdurina rindele 1931 lahkus Saksamaalt 1938 võeti temalt saksa kodakondsus Looming 1929. aastal ilmus ,,Läänerindel muutuseta", mis oli küllaltki autobiograafiline teos. 1931. aastal ilmus teine romaan ,,Tagasitee" 1945.aastal ilmus inglise keelsena ,,Arc de Triomphe" 1961
Noorte sõdurite senine mõttemaailm ning arusaamad elust ja armastusest olid katki rebitud. Kõik võis muutuda sekundiga ja miski polnud kindel. Ei tapetud vaid füüsilisi kehasid, vaid ka miljoneid inimhingi. See kajastub ka kirjanduses ning eriti ehtsad on need teosed, mille autor säärase hingelise laastamistöö isiklikult läbi on elanud. Selliste kirjanike põlvkonda, kelle maailmavaade kujunes välja Esimeses maailmasõjas, kuulub ka Saksamaa üks populaarsematest autoritest Erich Maria Remarque. Sõda määras paljudeks aastateks kindlaks Remarque'i teemade ringi, tegelaste iseloomujooned, maailmavaate ja elutee. Tema teoste läbivaks motiiviks ongi nn. ,,kadunud põlvkond". Mind paelus mõte sellest, kuidas suutis endine sõdur oma eluga edasi minna. Kuna Erich Maria Remarque on alati müstiline ja ekstravagantne tundunud, oli valik kerge. Laskunud nõnda legendaarse kirjaniku eluloosse ning loomingusse, olid kõiksugused ootused ületatud.
Valga Gümnaasium 12b klass Siim Kornel PÕLVKOND, KELLE HÄVITAS SÕDA ISEGI KUI KUULID NEID EI TABANUD Referaat Valga 2008 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1Erich Maria Remarque.........................................................................................................4 1.1Elulugu..........................................................................................................................4 1.2Teosed...........................................................................................................................6 2 Romaani ,,Läänerindel muutuseta" analüüs........................................................................7
Erich Maria Remarque "Aeg antud elada, aeg antud surra" Ilmumisaasta: 1954 Teised teosed: "Läänerindel muutuseta" (1929), "Unistuste tuba" (1920), "Kolm sõpra" (1937), "Arc de Triomphe" (1946), "Lissaboni öö" (1962), ja palju muid. Autori elu ja teosega seonduvad faktid: Remarque kirjutas raamatu puhtalt enda kogemustest, kuna ta oli sõjas olnud. Sellepärast kirjeldas ta sõja õudusi väga ausalt. Hitler ja Saksamaa süsteem olid tema jaoks jälestavad, kuna Hitlerile ei meeldinud tema raamatute sisu ning lasi need 1933ndal aastal põletada. Viha sõja ja süsteemi vastu kajastus ka raamatus. Näiteks, kui ta kirjeldas kuidas viieaastane tüdruk, kellel oli beebi käes, õhku lendas pommitamise tagajärjel.
Lastes on siirust ja omakasupüüdmatust, mida täiskasvanute maailmas ei leidu. Nii tema kui ta tegelaste mõttelaadi kannavad zen-budistlikud ideed. Tuleb loobuda maistest väärtustest ja olla salliv kõige elava suhtes. Loomingu ülevaade 1 romaan, 2 novellikogu ja mõned üksikud novellid. - Novell "Noored" (1940), novell "Parim päev banaanikala püügiks" (1948), romaan "Kuristik rukkis" (1951), kogumik "Glassi perekonna kroonika" (1961-63), novell "Hapworth 16, 1924" (1965) Erich Maria Remarque 1998-1970 Elulugu Ta sündis Saksamaal suhteliselt vaeses perekonnas ja tema kodanikunimeks oli Erich Paul Remark. Tundis huvi kirjanduse, muusika ja kunsti vastu ja oli üsna hea viiulimängija. 1916 läks ta otse kolipingis vabatahtlikuna I MS. 1919 sai ta haavata ja lahkus armeest. Seejärel töötas mõnda aega õpetajana ja pikemalt ajakirjanikuna. 1929 saabus tuntus kirjanikuna romaaniga "Läänerindel muutuseta". Rahva hulgas saatis romaani päevapealt tohutu menu. Saksamaal
ÕPETAJAKONSPEKT Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“ (1929). Kätlin Kask Modernismist üldiselt Modernismi defineeritakse üldiselt kui uuenduslikkust taotlevat suunda kirjanduses, kunstis, muusikas kui ka teistes eluvaldkondades. Seda võb vaadelda ka kui esteetiliste väärtushinnangute pööret ning mõtlemise muutumist Esimese maailmasõja järgsel ajal. Paraku ei suutnud 19. sajandil valitsenud stabiilne ja
Erich Maria Remarque (kodanikunimega Erich Paul Remark) sündis 22. Juunil 1898. aastal Osnabrückis raamatuköitja pojana. Kirjaniku kaugemad esivanemad olid prantslased ja perekonnanimi selle tõttu ka prantsusepäraselt Remarque, kuni kirjaniku vanaisa nime kirjapildi 19. sajandi alguses saksapärastas. Autori perekonnas oli lisaks emale, isale ja kirjanikule endale veel kaks last. Kirjanikul oli kaks nooremat õde: Elfriede ja Erna. Peres olevat olnud ka neljas laps, kes suri imikueas. Varases noorukieas asus Remarque klaverit mängima (ja hiljem ka õpetama) ent läks ema soovil katoliiklikus õpetajate harjutuskoolis õpetajakutset omandama.
Usasse tagasi jõudes töötas ajakirjanikuna. Abiellus USA's. 1921 läks Euroopasse saatis reisikirjandusi. ,,Pidu sinus eneses", ,,Mehed ilma naisteta" 1928 läks Usasse tagasi. Käis Hispaanias härjavõitlusel ja Aafrikas jahtidel. Pidas jahti filosoofiaks ( inimese võitlus loodusega ). Sõjavastane ,,Hüvasti, relvad" Asus elama kuubale. Tervitas revolutsiooni. Kasutas jäämäe teooriat. Depressiooni ja alkoholi pärast lasi ennast maha. Nobeli preemia 1954. Erich Maria Remarque (1898 1970 ) Paul Remark Sündis 22 juuni 1898 Saksamaal ja suri 25 septembril 1970 sveitsis. Kuulus kadunud põlvkonda. Koolipoisina läks esimesse maailmasõtta. Sai mitu korda haavata. Pärast sõda töötas õpetaja ja ajakirjanikuna. 1931 läks elama sveitsi. Võeti ära kodakontsus ja tema teoseid põletati. Elas ka USA-s. 1929 saavutas maailmakuulsuse romaaniga ,,Läänerindel muutuseta" (samal aastal tõlgiti eesti keelde). 1939 tehti sellest I filmiversioon.
organistina ning kirjutas teatrikriitikat. Kavatsus luua sõjaromaan, jutustada lahingutes kogetust tekkis tal 1917.a. See võttis külla aega, aga ,,Läänerindel muutuseta" tuli trükist alles 1929.aastal. See raamat on tänapäeval umbes 30 miljoni eksemplariga. See teos ei meeldinud võimukandjatele, kirjanikule heideti ette, et ta ei tunne sõda ja teda süüdistati koguni kommunistlikus propagandas. 1931.a. lahkus ta Saksamaalt, asudes elama Sveitsi. Ilmusid uued romaanid ,,Tagasitee" ja ,,Kolm sõpra". Talt võeti 1938.a. saksa kodakondsus ja ta emigreerus USA-sse. Suurt menu saavutas ka tema teos ,,Arc de Triomphe", mille sisuks gestaapo vanglast põgenenud saksa kirurgi Ravici ja näitlejanna Joan Madou armastuse lugu. Ka tema teosed ,,Elusäde", ,, Aeg antud elada, aeg antud surra", ,,Must obelisk" käsitlesid teise maailmasõja teemat. Oma peateoseks pidas kirjanik ,,Taeval ei ole
kusagil sügavamal, mis on silmale nähtamatud. Ernest Hemmingway (1899-1961) Osales Esimeses Maailmasõjas vabatahtlikult kiirabi autojuhina. Kõik tema romaanid on seotud sõjaga, võitlemisega. Tema kõige tuntumad romaanid: · ,,Ja päike tõuseb" · ,,Hüvasti, relvad!" kõige tuntum sõjavastane romaan. · ,,Kellele lüüakse hingekella?" · ,,Surm pärastlõunal" räägib härjavõitlejate elust · ,,Vanamees ja meri" Erich Maria Remarque (1989-1970) Saksa kirjanik, läks koolipingist sõtta. Kogu tema meeleheide ja sõja vihkamine on kirjutatud romaanis ,,Läänerindel muutusteta"(1929). Remarque anti kohtu alla maailmasõja sõduri kirjandusliku reetmise eest. ,,Triumfikaar" (1946), selles kasutab ta Hitleri aegsete Saksa haritlaste saatust pagulastes. Eesti realism 1. Mida taotleb realism kirjanduses? Realism kirjanduses taotleb tegelikkuse tõepärast, objektiivset
H. Tammsaare "Tõde liblik" ja õigus" 11. Aforism: AHT ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." 12.Valm- Jakob Tamm "Siga tamme all" 1 Kirjanduse funktsioonid · Annab võimaluse lugeda · Annab võimaluse ennast väljendada · Suhtlusfunktsioon · Silmaring avardub · Annab emotsioone · Infoallikas Seotus teiste kunstiliikidega · Arhitektuur Erich Maria Remarque "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud" · Muusika Prosper Merimee "Carmen", Lydia Koidula "Mu isa maa on minu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita" · Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter ,,Sipsik", ,,Naksitrallid", Kristjan Raud "Kalevipoeg", Jüri Arrak "Suur Tõll · Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru", Elmo Nüganen ,,Nimed Marmortahvlil"
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus
Uus stiil lühikesed laused, lihtsustatud keel, palju otsekõnet. Hemingway kasutab jäämäe meetodit nähtav-kuuldav on vaid väike osa sügavamast, peidetud tegelikkusest. Ta ei seleta nähtuste algeid ja põhjusi, vaid vihjab nendele, näiteks tähendusrikastele seikadele tegelaste elus. Teostes on näha vaid "jäämäe tipp" sümbol, mis esindab "jäämäge" sügavamat tõelust. Lugeja võib vaid ette kujutada, mis on jutustatu taga. Erich Maria Remarque (1898-1970) Elust Sündis 22. juunil 1898 Osnabrückis Saksamaal. Kodanikunimi Erich Paul Remark. Aastast 1922 kasutas pseudonüümi Erich Maria Remarque, kuna osa tema suguvõsast pärines Prantsusmaalt. Tema isa oli raamatuköitja ja seetõttu huvitus ta raamatutest ja kirjandusest juba noores eas. Lõpetas pedagoogilise seminari. Aastal 1916 pöördus 18-aastaselt I maailmasõtta Saksamaa rindele. 1925.-1932. aastani kestis tema esimene abielu
keelatud armastuses ning surmas. A.Blok- Vene sümbolistlik poeet, tema esimene luulekogu ,,Värsid kaunist daamist" (1904), mille ta pühendas oma naisele, oli kantud müstilise ja igavese naiselikkuse kultusest. Poeet ülistab Naist, seda salapärast olevust, keda ühelgi mehel pole antud mõista. Tema loomingut mõjutasid ka Venemaa poliitilised sündmused. Tema mitmete luulekogude meelelolu on sünge, oma unistuste maailma asemel näeb poeet enda ümber rahva kannatusi. Erinevalt paljudest teistest haritlastest tervitas Blok vaimustusega monarhia kukutamist 1917. aastal. Sellest meeleolust kantuna kirjutas ta artikli ,,Intelligents ja revolutsioon", poeemi ,,Kaksteist", milles revolutsionääride rühma eesotsas marsib Jeesus Kristus, luuletuse ,,Sküüdid" jm. II PILET 1. Maailmaloomismüüdid erinevates piirkondades kes loob, millest loob ja kuidas loob (3 omal valikul) 2
Kaukaasia perioodil suhtus sõjasse eitavalt, aga Krimmi sõda sai uue mõtte oma linna ja kodumaa kaitsmine. Ta kirjutas seal 3 jutustust: ,,Sevastoopol detsembrikuus", ,,Sevastoopol mais" ja ,,Sevastoopol 1855. aasta algul". 50ndate lõpul ja 60ndate algul oli tal 2 seisukohta: Venemaa elu peab muutuma (pärisorjuse kaotamine), elukorra muutmise tee on inimese psüühika ja käitumise muutmine, kõlbelisuse kujundamine. 1857 tegi Tolstoi oma esimese välisreisi Prantsusmaale, Sveitsi, Itaaliasse ja Saksamaale. See reis valmistas talle suure pettumuse. Sealne kultuur ja kodanlik kord olid talle eemaletõukavad. Kui ta naasis reisilt, üritas ta rahvast aidata. 1859-1862 avas ta talulastele kooli, kuhu kutsus noori õpetejaid ja õpetas ka ise. Ta asutas pedagoogilise ajakirja ja avaldas seal oma artikleid. Kirjutas ise aabitsaid, jutukesi. Ta väitis, et talurahva kultuur oli kõrgkultuurist kõrgem ja kirjanikud peaksid talurahva loomingust eeskuju võtma, sest nad on
välja. Maeterlink – „Pimedad“ ja „Sinilind“. Williams oli psühholoogilise suuna esindaja – „Tramm nimega Iha“, „Kass kuumal plekkkatusel“, „Elamiskõlbmatuks tunnistatud“, „Räägi minuga vihmakeeli“. Absurd – Beckett „Godot’ oodates“ – mitte midagi ei toimu, oodatakse ainult Godot’. Näitab ainult ootamist. Sürrealism – Ionesco (pidi olema absurdihuumor) „Kiilaspäine lauljatar“, „Tulevik on munades“. Hemingway ja Remarque. Ernst Hemingway elu ja looming + “Kellele lüüakse hingekella” Eluaastad 1899-1961 Sündis Chicago äärelinnas arsti pojana. Tihedad kokkupuuted loodusega . See on loomingu sees. Tal on 2 põhiharrastust: küttimine ja kalastamine. Tihedad kokkupuuted ka indiaanlastega – sealt saab olulised tarkused. Tundis huvi ka spordi vastu (poks).On korduvalt tõsiselt vigastada saanud. Saab töö
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatlus: ,,Triumfikaar", 1 vabalt valitud.(+) 22. Tammsaare varasem looming. ,,Kõrboja peremees" 23. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" + hilisem looming.(+) 24. Kirjandus voolud ja suunad.(+) 25. Gailiti looming . ,,Nipernaadi"(+) 26. Dramaatika olemus.(+) 27. Lüürika olemus.(+) 28. Luule aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 29. Proosa aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 30. Vabalt valitud teos(euroopa kriitiline realism)(+) 31. Tuglase loomingu ülevaade
Lõi talupoegade jaoks kooli, kus oli ka aabtis.Vahepeal võtab osa Sevastoopoli lahingutest, valmib kogumik "Sevastoopoli jutustused" .Tal on kõrged ootused, kuid mõistab, et lihtsõduri jaoks mõttetu, keegi ei hooli. Turgenev kirjutas talle sõjaväkke,mis pani Tolstoi sõjaväest loobuma. Kajastub "Sõjas ja rahus" vürst Bolkonski tegelaskujus.(pettumus sõjaväes)Rändas ka Euroopas, süvendas ebavõrdsuse suurust. Sai sealt soki , nägi Pariisis giljotineerimist pealt. Ühe Sveitsi mulje põhjal teos "Luzern" - kõrgseltskond ei taha lihtinimeste lõbustuste eest maksta.(Oli üks pillimees , kes tegi rikastele muusikat , kuid kui pillimees selle eest raha tahtis , ei tehtud temast enam välja. Tolstoi kutsus seepeale muusiku kohviku)
1. L. Tolstoi elu ja looming 1828 1910. Lev Nikolajevits Tolstoi. Tolstoi vanemad on kõrgaristokraadid, isa on krahv ja ema poolt kuulub Volkonskite suguvõssa. Lapsepõlv on niisugune omamoodi. On 2 aastane, kui ema suri, ja 9 aastane, kui ta päris orvuks jäi. Kokku oli selles peres 4 poega ja ka õde, kokku 5 last, kõik kasvavad üles orbudena. Sündis pärismõisas Jasnaja Poljana. Hooldajad, sugulased kasvatasid neid lapsi ikkagi väga hästi, niivõrd kuivõrd, loomulikult kasvasid nad üles härrandlikena, väga rikkast, jõukast perest, kus oli normaalne, et igal poisil oli oma toapoiss, ja kus oli normaalne, et inimene ise midagi ei teinud. Kui oli abielus ja kolis laste koolitamise eesmärgil Moskvasse, otsustas elu muuta, kui lapsed olid täiskasvanud, otsustas ise ennast riidesse panema hakata. Lapsed kasvavad aadlikena ja üsna isekatena üles, neile ei tule pähegi mõelda, et talupoegadel ka mingid õigused on või et nendele tuleks miskitpidi kaasa tunda. 184
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrik
Aga ta ei saanud enam aru mida talt küsiti... Rogozin kannatas ära kaks kuud peaajupõletikku, ja kui paranes, siis ka asjaarutuse ja kohtuprotsessi. Ta andis kõige kohta otsese, täpse ja täiesti rahuldava tunnistuse, misstõttu vürst algusest peale kohtu alt vabastati. Ta mõisteti kergendavaid asjaolusid arvesse võttes viieteistkümneks aastaks Siberisse sunnitööle. Vürst sattus tänu Jevgeni Pavlovitsi püüetele ja hoolitsusele jälle Sveitsi, Schneideri raviasutusse. Aglaja abiellus pagulaskrahviga. Hiljem ilmnes, et see krahv polnud mingi krahv, ja kui oligi pagulane, siis mingi tumeda ja kahtlase loo pärast. Järgnes veel hunnik üllatusi, millest võiks veel omaette raamatu kirjutada. Iga inimene leidis oma saatuse... "Idioot" Tegelased & nende iseloomustus Vürst Lev Nikolajevits Mõskin - (peategelane) läbinisti hea ja aus mees, kes kohtleb ka teenrit nagu kindralit
Tegevuspaigaks tavaliselt mõni eksootiline saar, meri või tundmatu maakoht, tegelasteks (pool)fantastilised olevused, palju üleloomulikke jõude ja -juhtumisi. Õudust, kuritegusid, halastamatuid haigusi (inimesed muutuvad sinisteks kuraditeks või mustadeks kassideks, naine sünnitab põrsad, saatan muudab nunnakloostri bordelliks) Kole-kole. Sümboliseerib aja õudust ja inimese abitust. Samas aga lendavad imevaibal kolm rüütlit ja otsivad oma unistuste saart Hellolit. Ei leia, aga lootus jääb. Följetone kirjutas palju just aastail 1918-1922. Peamiseit kirjandus, kunst, kultuur. Eriti skandaalseks kujunes Underi ja Adsoni vastu sihitud Sinises tualetis daam. 1924-1944: Vastu hommikut (novellikogu, 1926) Ristisõitjad (novellikogu, 1927) Poos ja ülepakutus kadunud, kohatine sügav pessimism, aga sellest hoolimata ei saa Gailitist realisti. Tööde põhitoon lüüriline, sekka kriitilisust, koomikat ja pisut groteskigi. Näiteks Viimne
keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erinevates osades, palju erinevaid osasid. 2. Vabalt valitud teose analüüs. Erich Maria Remarque "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida. Ta elul pole viga midagi, võrreldes sellega mida paljud teised pagulased läbi peavad elama. Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat. Valitseb üldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda
Ameerika Ühendriikide kirjanduses eristatakse koolkonnalist mõistet „Lõunaosariikide grotesk“ ehk „Lõuna gootika“, mille alla kuuluvad kaks väljapaistvat naisautorit: Flannery O’Connor (1925 – 1964, romaanid „Vägivaldsed kisuvad selle endale“, „Tark veri“) ja Carson McCullers (1917 – 1967, eesti keeles ilmunud romaan „Süda on üksildane kütt“). Ameerika mustanahaliste kirjanduse uurija Fritz Gysin on eristanud groteski kolme avaldumisvormi. Need on 1) groteskne karakter, 2) groteskne olukord, 3) groteskne ese (objekt). Sisemonoloog Mõiste määratlus on ajaga muutuv. Lahtiseks jääb küsimus, kas sisemonoloogi võiks leida Laurence Sterne’i (1713 – 1768) romaanist „Tristram Shandy“ (1759). Rootsi kirjanduses võttis sisemonoloogi esimesena kasutusele Eyvind Johnson (vaadake faili tema elu- ja loomelooga avalehel). Loengute lühikonspektid. 4. ja 5. loeng 4. loeng
1. I J.Krossi ,,Väike Vipper": kokkuvõte süzeest; Vipperi ja Ledoute`i iseloomustused; teose peamõte. II Sonett. Shakespeare´i soneti peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; Kõnekujundid luuletuses; soneti tunnused SONETT-13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. Peategelaseks oli Tiit Vipper, keda hüüti Väikeseks Vipperiks. Ta õppis Granbergi gümnaasiumis. Ta polnud küll auditooriumi heleda pea, aga siiski oli seadnud ta endile eesmärke ja püüdles nende poole . Pead oli tal just mateaatiliste ainete peale , vähem vedas tal keeltega. Kuigi Vipper oli tark poiss, oli tea nõrkuseks see, et ta oli endassetõmbunud ja lasi ebaõnnestumistel end liialt mõjutada. Monsieur Ledouté , tea prantsuse keele õpetaja , oli seadnud enda eesärgiks seda poissi kiusata ning see tal ka õnnestus.Ledouté oli jäärapäine ja enesekeskne meesterahvas, kes ei arvves
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
