19301934 Majanduskriis Ülemaailmne kriis puhkes 1929. a. Eestisse jõudis 1930. a. Esmajoones tabas põllumajandust, seejärel ka tööstust Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks Ulatuslik tööpuuduse kasv Sisepoliitiline kriis Kriisi süüdlasi nähti erakondades 1931. a. Üritati olukorda leevendada erakondade liitumise teel Liitusid Põllumeeste Kogu ja Asunike koondis ning Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond ja Tööerakond moodustasid Rahvusliku Keskerakonna Põhiseaduse muutmise aktsioon Riigikogu V koosseisu valimised Vabadussõjalased Organisatsiooni (EVKL) eesmärgiks oli esialgu liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuste
vördsed.Eestis kehtib esindusdemokraatia, mis tähendab, et rahvas osaleb valitsemises läbi enda poolt valitud esindajate. Kandidaate vastavatele ametikohtadele on mitu. Valimine toimub salastatult ning igaühel on õigus enda arvamusele/seisukohale.Valimisõiguse saab kodanik 18aastaselt, ta peab olema teovõimeline ning Eesti Vabariigi kodanik.Kandideerimisõiguse saab kodanik 21aastaselt.Aktiivsetel kodanikel on võimalus osaleda poliitilistes erakondades, parteides, kodanike organiseeritud vabaühendustes, toetus- ja survegruppides. Meie riigis on propotsionaalne valimisüsteem, mis on keeruline, kuid õiglane. Iga partei saab parlamendis kohti vastavalt häälte arvu suurusele, näiteks Keskerakond sai valimistel 21% häältest ning seega on erakonnal 21 saadikukohta. Rahvahääletusele ehk referendumile pannakse riigi iseseisvuse ja tuleviku seisukohast olulised küsimused. Põhiseadus keelab referendumile panna:
Need teised IRL ja muud väiksemad erakonnad on ka päris normaalsed, selles suhtes et nad ei topi oma nina kõikidesse asjadesse ja ajavad oma asju rahulikult ja hoolikalt. Ei anna niisama mõtetuid lubadusi jne. Eks kõik nad annavad lubadusi, mida pärast peale valimisi ei suudeta teostada, aga ega kõiki ei suudetagi teostada. Aga põhilisemad ja suuremad asjad tuleks ikka ära teha, mida lubatakse,muidu rahvas on neis pettunud ja rohkem enam ei vali neid. Enamus asjadega Eesti erakondades võib täitsa rahule jääda v.a. need Keskerakonna klounid.
Inimeste arvamus demokraatiast muutus, sest see tõi nende jaoks kaasa majanduskriisi. Diktatuuriga riigis oleks seda olnud lihtne ära hoida. Paljud inimesed pettusid Versailles´ süsteemis. Näiteks sakslased ei olnud nõus sellega, et neilt võetakse kaheksandik maast ära ja lisaks peavad maksma reparatsioone sõjas võitnud riikidele. Sellepärast hakkasid sakslased toetama Hitlerit, kes lubas Versailles´ süsteemi kehtetuks teha. Inimesed pettusid poliitilistes erakondades, kes teineteist mustasid ja maha tegid. Peamisteks diktatuurideks osutusid Fasistlik Itaalias, Kommunistlik Venemaal ja Natsionaalsotsialistlik Saksamaal. Rahvas tahab alati kõike head ja paremat oma riigile. Seda on väga hästi näha selles, et diktatuurid, mis rikkuvad nende inimõigusi, hakkasid tõusma populaarseteks. Inimesed tahtsid, et nende riik ei oleks vaene ja nende riigi maine tõuseks. Nad ei tahtnud enam uuesti sõjas kaotada.
EESTI POLIITILINE MAASTIK V 1) Vene erakonnad (vene keelese elanikkonna huvide kaitse rahvuslikul pinnal, nõuavad vene keelt teiseks riigikeeleks, igaljuhul häid suhteid venemaaga, nato vastased, leiavad üldiselt, et eesti ei peaks kuuluma natosse) 2) Keskerakond (savisaar, erineb teistest, sest aegade jooksul kõigis erakondades on perioodiliselt juhatuse ümbervalimised ja liider vahetunud, aga seal mkm, savisaare isikukultus, valijaskond on vene keelne elanikkond (üle 80% neist valivad KE), venelased armastavad KE, sest pooldab kodakondsuse seaduse lõdvendamist, leeevendada keeleseadust, neil on sõprusleping Ühtse Venemaaga (võimul praegu Venemaal), majanduses pooldavad astmelist tulumaksu, polldavad suuremat riigirolli majanduses, populistlik partei, penisionäris ka armastavad KEd (naiivsusest,
Hea küsimus on see, et kes järgmisena leiab, et tema töötingimusi ja palka tuleb parandada? On vaid aja küsimus, kui keegi tõstab häält. Suur probleem on see, et Eestis on liiga palju riigitöötajaid ning vähe lihttöölisi ja ettevõtjaid, kuna inimesed ei raatsi vähetasustatava ameti peale mina. Majandus ei saagi arenema hakata, kui kõik inimesed on riigi palgal. Suurt kõmu on viimasel ajal tekitanud erinevad probleemid ja arusaamatused erakondades ja riigikogus. Mis saab meie riigist, kui isegi riigipead on segaduses. Riigijuhtide kohus on riiki juhtida, mitte ette sööta iga päev uut kõneainet ja tobedaid teemasid meediale, millest saaks kollaseid uudiseid kirjutada.. Ammu teame, et viimasel iseseisvumisel vahetus ainult lipp, aga tegelased jäid samaks. Aeg oleks lasta tulla uutel noortel inimestel poliitikase, kellel on uued arusaamad ja maailmavaated. Tippu on jäänud liiga kauaks ühed ja samad inimesed ning vaja oleks muutusi
riikides. Ja suuresti on see ju tingitud sellest, et maailmaturul on raha liiga kalliks läinud. Jah, võibolla on Ansipil süüd natuke selles osas, et import ja eksport Venemaaga ei ole enam nii tõhus kui vanasti. Kuid kui Venemaa jonnib, et nemad ei taha Eestiga tegemist teha, siis miks meiegi peaksime tahtma?! Meie, eestlased, võiksime parem Venemaale ja venelastele tõestada, et saame nendetagi hakkama. Oma töös tahtsin veel ära märkida selle,et mis toimub erakondades sellel ajal, kui on valimised tulemas. Nimelt siis on nii, et erakonnad oma valimislubadustes lubavad maad ja taevad kokku. Minu arvates see peaks nii olema, et mida lubatakse, see tehakse ka peale valimisi ära. Sest suurem osa inimesi valibki ju valimislubaduste põhjal. Ebaaus on see, et näiteks eelmiste valimiste ajal seisis reformierakondlase Jaanus Tamkivi reklaamplakatil suur kiri:,,Kui hääletate minu poolt, siis seisan hea selle eest, et kõik teed Saaremaal saavad tolmuvabaks!".
valitsus: riigivanem ja ministreid Püsis kaitseseisukord teatud piirkondades: kitsendas põhiseadust - 1. dets 1924 üritasid EKP liikmed riigipööret - neid ei toetatud - Loodi kaitseliit 3. Suure Kriisi aastad: - Kriis tabas esmasjoones põllumajandust, kuna see oli peamiseks ekspordiartikliks. Toiduainete hinnad langesid - Sama juhtus seejärel tööstusega - Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks, riigeelarvet ei suudetud tasakaalus enam hoida - Süüd nähti erakondades - 1931 tehti katseid erakondi liita: Põllumeeste kogus ja Asunike koondis tegid koostööd - Ühinenud põllumehed - Tsnetristilikud parteid ühinesied Rahvuslikuks keskerakonnaks - Sooviti põhiseadust muuta, sotsid selle vastu - Vabadussõjalased: 1929 moodustati Eesti vabadussõjalaste keskliit (EVKL), mille esialgne eesmärk oli liikmete majandusolukorra parandamine ei jäädud pol. erapooletuks.Toetati põhiseaduse muutmist Muututi suurimaks pol
rohkem halvustusi Reformierakonna vastu, kuigi ei saa väita, et neid Keskerakonna vastu väga palju vähem oleks. Mingil määral on mind mõjutanud ka see, kuidas erinevate erakondade liikmed suhtlevad meediaga. Kuna kõik teevad vigu, siis on Keskerakonna fraktsiooni ridadest pärit ka vahepeal populaarsust kogunud ütlus: ,,Ei kommentaari", mis näitab loomulikult selle erakonna veidi teist poolt. Kuid ei saa loomulikult õelda, et teistes erakondades ei oleks ette tulnud meediaga ebaviisakat või kohatut käitumist ja suhtumist. Võib õelda ka, et meedia ongi selleks suurimaks mõjutajaks olnud, sest erakondadest, nende liikmetest, nende headest ja halbadest omadustest ja käitumisest räägitakse peaaegu iga päev. Pidevalt võime kuulda sellest, kas televiisorist või siis lugeda ajalehest või isegi kuulda mõnda asja raadiost. Perekonna poolsed mõjutused minu arvamuse kuunemisele on seotud
Euroopa tasemel seisev rahvuskultuur ja ka majanduses paranes seis. Siiski oli palju negatiivset, mida tuli läbi elada: 1929. aasta suur majanduskriis, 1934. aasta sõjaväeline riigipööre ja head ei tõotanud Baltimaadele ka Nõukogude Liidu aktiviseerumine. Kuid millised olid kõige määravamad aspektid, miks Eesti kaotas 1940. aastal iseseisvuse? Üheks oluliseks teguriks oli kindlasti kehv olukord Eesti sisepoliitikas. Suure kriisi aastatel nähti elujärje halvenemises süüdlasi erakondades. Üha rohkem kõneldi erakondlikust korruptsioonist, parteipoliitiliste huvide riiklikest huvidest kõrgemale asetamisest, valitsuskriiside kunstlikust esilekutsumisest ja teadlikust venitamisest. Kui sisepoliitiline kriis saavutas oma haripunkti aastatel 1932-1933, oli ametis neli valitsust, millest ühegi eluiga ei küündinud isegi kuue kuuni. See aga sundis valitsusel kehtestama üleriigilist kaitseseisukorda.
aastatel Kauba pakkujaid oli rohkem kui ostjaid ning hinnad langesid, ekspordist tulevad rahalised tulud vähenesid. Põllumajanduses hakati piirama põllumajandussaaduste sissevedu, kaubaturg alanes. Toiduainete hinnad langesid, samuti ka talurahva sissetulekud. Tööstuses olid turustamisraskused ja hindade langus, siseturu kokkukuivamine, rahva ostujõud vähenes, ettevõtted piirasid tootmist. Majanduskriis tõi kaasa ulatusliku tööpuuduse. Sisepoliitiline kriis süüdlasti nähti erakondades. Olukorra parandamiseks loodi Rahvuslik Keskerakond. Põhiseaduslik kriis nähti ebasobivat põhiseadust, tehti ettepanek väljatöötada uus konstitusioon, mis looks presidendi ametkoha. RK võttis ettepaneku menetlusse. Majanduskriis maailmaturul oli suur konkurents. Kriisiga võitlemiseks liideti erakondasi, tehti rahvahääletusi, uus põhiseadus võeti vastu ja hakkas toimima 1934. a.
enam oma toodete eest korraliku tasu ning Euroopas vähendati sisseostmist ehk nende turg ahanes. Paljud talud läksid pankrotti ning tööstused piirasid tootmist, lühendasid tööpäeva või sulgesid uksed. Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Ettevõtete sulgemine tõi kaasa suure tööpuuduse. (Hakati otsima süüdlast) 6. Sisepoliitiline kriis Elujärje halvenemises süüdistati erakondi ja poliitikuid. Erakondades oli rahva arvates koruptsioon, nad tõstisd erakonna huvid kõrgemale riigihuvidest, tekitasid meelega valitsuskriise ning venitasid liialt. Lisaks sellele nähti hädade põhjusena põhiseadust, mille järgi oli Riigikogul liiga suur võim. Taheti luua presidendi ametikoht, mis oleks saanud tasakaalustada valitsuse ja Riigikogu konflikte. Kriisi leevendamiseks proovis Riigikogu võtta kaks korda rahvahääletusega vastu uut põhieadust, kuid need ebaõnnestusid. Vapsid olid
*Mäss suruti maha mõne tunniga,kuna puudus rahva toetus ja ei jõutud Moskvalt abi paluda *EKP kaotas rahva seas igasuguse poolehoiu Suur kriis 1929 ülemaailmne majanduskriis: *Põllumajanduses langesid toiduainete hinnad ja kaupade eksport. Paljud talud läksid pankrotti. *Paljud tööstusettevõtted piirasid tootmist või sulgesid uksed. *Vähenes rahva ostujõud ja kasvas tööpuudus(hädaabitööd) *Pankade pankrotistumine *Kaasnes rahva rahulolematuse kasv-süüdlasi nähti erakondades ja ebasobivas põhiseaduses *Algatati põhiseaduse muutmise aktsioon. *1929 loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliit(EVKL),mis esialgu koondas V veterane. Juhtideks Andres Larka ja Artur Sirk. *Vabadussõjalastele iseloomulik: -juhikultus -rahvusühtsuse propageerimine -kutsekondade eelistamine poliitilistele erakondadele -demagoloogilised süüdistused ja lubadused. *Saavutavad suure populaarsuse(demagoloogilised-sihilik valetamine) *1931 aastast sekkuvad poliitikasse.
ning soove, juudid meelitavat ning juhtivat neid oma sõiduvette. Sellele juutide iseloomujoonele vastavat ka need kutsealad, mida juudid eelistavad ja kus nad on saavutanud tähelepanuväärset edu, näiteks kaupmehe, ärimehe, pankuri ning üldse laenuandja, ajakirjaniku, kirjaniku, kirjastaja, poliitiku, näitekunstniku, muusiku, advokaadi ning arstikutse. Samade omadustega olla seletatav, miks juudid mängivad suurt osa poliitilistes erakondades, niipea kui erakond jätab kõrvale puhtrahvuslikud sihid. idajuut idajuut Urmiast pärit juut Ajaloost Tartu juudi sünagoog, mis ei hävinud ,,natside hävitustöö" tulemusel, vaid nõukogude pommirünnakutes. Juudid asusid Eestisse elama pärast keiser Aleksander II vastavat luba 1865. aastal. 1830. aastal asutati juudi kogukond Tallinnas ja 1866. aastal Tartus.
iseseisvumise. Tartu rahuleping sõlmiti Nõukogude Liidu ja Eesti vahel, mis pani paika kahe noore riigi piirid. Vene võimu alt vabanenud Eestis oli kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu ja koostas Eesti esimese põhiseaduse aastal 1920, selle koostas seadusandlikku võimu ühekohaline parlament – riigikogu - ja täidesaatvat võimu valitsus.Valitsuse määras ametisse riigikogu ja valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Erakondades rohkuse tõttu ei suutnud ükski neist luua üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalikatsioonivalitsused. 1930. aastal tabas ka Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mis sai alguse ülemaailmsest majanduskriisis, mille tulemusel läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti. Inimeste elujärg hakkas halvenema, hakati süüdistama parlamenti ja valitsust, mille tulemusel leiti et riigikogu õigus ja luua riigipea ametikoht.Riigipea ametikoha loomiseks oli vaja muuta põhiseadust
- rassilised, rahvuslikud, vanuselised, soolised, perekondlikud ja varanduslikud iseärasused; tolerantsus või nulltolerants nende erinevuste suhtes - erinevad võimalused vastuolude lahendamiseks ning nende positiivsed ja negatiivsed küljed: jõumeetodid, enamusotsustsus, kompromiss, konsensus - osalemine ühiskondlikes liikumistes, surverühmades, protestiavaldustes, erakondades 5) Normide osa ühiskonnasuhetes (õpik lk 24-28; TV ül 16.-17.) - Mõisted: sotsiaalsed normid, õigusakt, seadus, määrus, tava, moraalinorm, õigusriik - Õigus- ja moraalinormid: nende osakaal ühiskonnas; miks need vajalikud on?; kirjutatud ja kirjutamata seaduste muutmine kumb on lihtsam? - Sotsiaalsete normide hierarhia - Sotsiaalsed normid ja väärtused Eesti ühiskonnas 2. Riigi mõiste ja funktsioonid
Pankade pankrotistumine. - õigus kultuuromavalitsuste asutustele Sisepoliitiline kriis- Majanduskriisiga kaasnes rahva rahulolematuse kasv. - õigus asutada emakeelseid koole, teatreid, kirjastusi kultuuromavalitsuse Süüdlasi nähti erakondades ja ebasobivas põhiseaduses. Äsja loodud lõid sakslased ja juudid suurerakonnad lagunesid ning suurenes parlamendi killustatud. 2 a jooksul oli Kultuurielu üldised arengujooned ametis 4 valitsust millest ükski ei püsinud võimul isegi poolt aastat. Algatati põhiseaduse muutmise aktsioon
5. aprillist 2007 Tallinna linnapea Tunnustused: 2001 Riigivapi teenetemärk 2006 Riigivapi I klassi teenetemärk 2007 Tallinna vapimärk 3. Kokkuvõte 15 Eesti peaministriteks on olnud Edgar Savisaar, Mart Laar, Andres Tarand, Tiit Vähi, Mart Siimann, Siim Kallas, Juhan Parts ja Andrus Ansip. Kõik peaministrid on olnud erinevates erakondades, v.a Siim Kallas ja praegune peaminister Andrus Ansip, kes on Eesti Reformierakonnas. On olnud ka Isamaaliidus, Eesti Rahvarindes ja Res Publicas. Selles uurimustöös sain teada, millal ja kus on nad sündinud, mis erakonnas nad olid, natuke nende isiklikust elust, mis haridus neil on ning kus on nad töötanud. Mõnel peaministril oli ka palju tunnustusi ehk siis ordeneid. Samuti sain teada, et kõik peaministrid on abielus peale Mart Laari ja Juhan Parts on nüüd lahutatud.
Talude sissetulekud vähenesid. Raskused tekkisid ka tööstuses, rahva ostujõu vähenemisega seoses tekkisid turustamisraskused. Paljud ettevõtted läksid pankrotti, suurenes töötute arv. Riik pidi hakkama suurendama sotsiaalkulutusi ja see viis eelarve tasakaalust välja. Rahanduse olukorda mõjutas krooni seotus kulla kursiga. Halvenes kõikide elanikkonnakihtide elujärg, hakati otsima kriisi süüdlasi. Süüdlasi nähti erakondades, kes seavad oma huvid riigi ja rahva huvidest kõrgemale. Seega kutsus majanduskriis esile poliitilise kriisi. Erakondade liitumine olukorda ei parandanud, endiselt oli vaja koalitsiooni valitsuse moodustamiseks. Ühe hädade põhjustajana nähti halba põhiseadust, arvati, et põhiseaduse peamine puudus on presidendi ametikoha puudumine. Vabadussõjalased 1929.a. moodustati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, mille üheks poliitiliseks eesmärgiks sai põhiseaduse muutmine
Riigivanemana. Talle järgnesid Jaan Teemant (ka Põllumeeste kogu) ning Jaan Tõnisson (Eesti Rahvaerakond ), kes tegutsesid Riigivanemana neljal korral. 2. 1933.aasta PÕHISEADUS 1920.aasta lõpus puhkenud majanduskriis jõudis Eestisse järgmisel aastal. Kõigepealt tabas see põllumajandust ja tööstust. Rahva olukord halvenes ja see tõi kaasa suure tööpuuduse. Elujärje halvenemise süüdlasi nähti erakondades. Eeskätt poliitilise ebastabiilsuse pärast tekkis kolmekümnendate algul vajadus uue põhiseaduse järele. Tingituna majandus- ja parlamentaarkriisist nõudis rahvas nn. "kõva käe" poliitikat. Korraldatud konkursi uuele põhiseadusele võitis VAPSIDe nägemus ideaalsest konstitutsioonist. Uue, arvult teise põhiseaduse jõustumise tähtaeg oli 1. jaanuar 1934 a.. Sellega muudeti Riigikogu poole väiksemaks, s.o. 50 liikmeliseks. Parlamendi osatähtsus riigiasjade otsustamisel vähenes,
1924- kui majnduslik olukord paranes, langes natside populaarsus. 1930- riigipäeva valimised. Natsid suurendasid häälte arvu 8X. Riigipäeval said nad 107 saadikohta 583-st- 1932- 230 kohta 30. jaanuar 1933- moodustati Hitleri valitsus. Valitsuses 11 ministeeriumi kohast 3 natsid. Riigipäevas 247 saadikut. Hitler saadab riigipäeva laiali, uued valimised. Natsid kasutavad terrorit. 5.märts 1933- natside võimule tulekut kergendasid kriisid ja lõhed teistes erakondades. Oli vaja hävitada kommunistid. 28. veebruar 1933- süüdatakse riigipäeva hoone. Kommunistid vangistakse. Selle järel hakati piirama kodanikuvabadusi. 30.juuni 1934- pikkade nugade öö. Selle operatsiooniga hävitab Hitler SA ehk pruunsõdalased. Likvideeritakse nende juht Ernst Röhm. 1934- suri president Hidenburg. Hitler ühendab valitsuse juhi koha ja riigipea koha. Hitleri kaaslased:Alfred Roosenberg Himmelu-SS Gestapo- salajane riigi politsei
Sotsialiseerumine- inimene määratleb end ühiskonna suhtes. Isisk võtab omaks ühiskonna kultuuri ja kujundab enda isiksust vastavalt sellele. Poliitiline sotsialiseerumine: toimub teismeeast edasi. Isik omandab poliitika alased teadmised, hoiakud, subjektsuse, osaluse ja valmiduse osaluseks. Poliitikas osalemine: Esindusdemokraatlik- osalemine valimistel, osavõtt valimiskampaaniast, mõjutamine (lobby), Osalus demokraatlik: osalemine pol erakondades ja liikumistes. Otsedemokraatlik- osalemine meeleavaldustel, allkirjade kogumine, poliitilistes huvigruppides, liikumistes, sreikimine, tänavarahutused. Konventsionaalsed-Mittekonventsionaalsed Kapitali põhiliigid: kaptial- vaheväärtusega omadus, nähtus, ese; mida on võimalik majanduslikult mõõta ja millesse saab investeerida, et toota kasumit.Majanduskapital, inimkapital, kultuur- ja sümboolnekapital, sotsiaalne kapital. Sotsiaalne kapital- suhetega seotud, töö ja pingutuste tulemus
Selliseid mõjusid eviv poliitika on üha vähem maailmavaateline ja üha vähem idealistlik. 16 Riigikontrolör Mihkel Oviiri ettekanne Paul Varuli advokaadibüroo konverentsil ,,Majandus, kuhu lähed? Kas õigus saab aidata?" 22.05.2009 internetis: http://www.riigikontroll.ee/Riigikontrol%C3%B6r/K%C3%B5nedjaesinemised/tabid/163/647GetPage/ 1/647Year/-1/ItemId/563/amid/647/language/et-EE/Default.aspx; 25.10.2017 10 Erakondades, maa- ja omavalitsustes, riigikogus ja ministeeriumides käib üks ja sama protsess. Selle nimi on stagnatsioon. Meie tulevik sõltub ühiskonna küpsusest sellele vastu hakata. Kuidas seda teha, on juba eraldi teema. 11 4. Kasutatud kirjandus 1. 109 SE Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muut¬mise seadus internetis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/72ba339f-24d8-4c4c-bad1-
sündmustest, nende hulgas ka poliitilised sündmused. ETV eeliseks on see, et rahvusringhäälingu kanalina on ta poliitikute meelest kõige usaldusväärsem ning seetõttu antakse ETV´le kõige parema meelega intervjuusid. Vaatluse analüüsist selgus et kõige enam jagatakse poliitikamaastikul toimuva kohta informatsiooni ETV-`s, Kanal 2 ja TV3 on rohkem meelelahutusliku kavaga kanalid. ETV hoiab inimesi kursis igapäevaste sündmustega, sealjuures valgustades teadmisi erakondades tegutsevate poliitikute käekäikudest ning saavutustest. Struktureerimata vaatlusest tehti järeldus, et struktureeritud vaatlus tuleb läbi viia vaadeldes ETV´d, kuna antud kanal suudab kõige enam pakkuda informatsiooni uurimuse teostamiseks. 3.3.2 Struktureeritud vaatlus Struktureeritud vaatluse aluseks sai eelnevalt läbi viidud struktureerimata vaatlus. Struktureeritud vaatluse valimiks osutus Eesti Ringhäälingule kuuluv kanal ETV, sest see
(1980-ndate lõpp kuni 1990-ndate algus) muutus rahvas poliitiliselt aktiivseks. Rahumeelsetes protestiaktsioonides (nn fosforiidisõda, öölaulupeod, Balti kett) osalesid kümned kuni sajad tuhanded inimesed. Rahvaalgatusliku kodanike komiteede liikumise kaudu astuti reaalseid samme Eesti Vabariigi kodanikkonna taastamiseks. (Toots 2009) Paraku, nagu enamikus siirdeühiskondades, hääbus massiline poliitiline aktiivsus mõne aastaga. Entusiastlikumad inimesed leidsid oma koha erakondades, teised võtsid passiivse pealtvaataja või lihtsalt kritiseerija rolli. Sajandivahetuse Eestis on poliitiline aktiivsus iseloomulik vaid vähestele (tihti sõpruskondadele), samas kui enamik kodanikkonnast suhtub jahedalt nii valimistesse kui ka kodanikuühiskonnas tegutsemisse. Viimastel aastatel on kodanikuühendused muutunud aktiivsemaks ja tugevamaks. Oma rolli mängib selles ka 2002. aasta lõpus Riigikogus vastu võetud Eesti kodanikuühiskonna arengu
VASAKPOOLSED - toetavad ühiskonna liikmete poolt loodud rikkuste ja vahendite ümberjaotamist selliselt, et inimeste heaolu oleks võimalikult paremini tabatud ega tekiks väga suuri võimaluste ja elukvaliteedi lõhesi. Nende vaated - astmeline tulumaks, rikastelt võetakse raha, et vaestele rohkem, riigi sekkumine ühiskonna ellu. TSENTRUMI ERAKONNAD - pooldavad rohkem demokraatiat, vastavalt sellele kas kalduvad vasakule või paremale Eesti erakondades järjestused ( mai 2019) vasakpoolsus: Eestimaa Ühendatud Vasakpartei vasaktsentrism: Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond tsentrism: Keskerakond, Vabaerakond paremtsentrism: Eesti Reformierakond parempoolsus: Erakond Isamaa, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond paremäärmuslus: Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) Valimised, funktsioonid. erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Demokraatlike valimiste neli printsiipi:
1924. aasta riigipöördekatse- 1 dets. umbes 300 relvastatud võitlussalklast tungis Tallinnas kallale valitsusasutustele, sidekeskustele ja sõjaväeosadele. Kuna sõdurid jäid kindlaks/truuks valitsusele, suudeti riigipööre maha suruda mõne tunniga, enne veel, kui mässulised jõudsid pöörduda abipalvega Moskva poole. Sisepoliitiline kriis- elujärje halvenemise süüdlasi nähti erakondades. 1931. aastal tehti katse olukorra tervendamiseks erakondade liitumise teel. Vabadussõjalaste tegevus- ehk vapsid nõudsid põhiseaduse muutmist Sõjaväeline riigipööre-kuulutati välja 6 kuuline kaitseseisukord riigis Suleti vapside organisatsioonid Vangistati 400 vapsi Valimised lükati edasi 1934
kauem) viiel korral Riigivanemana. Talle järgnesid Jaan Teemant (ka Põllumeeste kogu) ning Jaan Tõnisson (Eesti Rahvaerakond ), kes olid Riigivanemana neljal korral. 2.2.2. 1933 a. põhiseadus 1920.aasta lõpus puhkenud majanduskriis jõudis Eestisse järgmisel aastal. Kõigepealt tabas see põllumajandust ja tööstust. Hinnad langesid ja Eesti kaupade turg mujal maailmas vähenes. Rahva olukord halvenes ja see tõi kaasa suure tööpuuduse. Elujärje halvenemise süüdlasi nähti erakondades. Eeskätt poliitilise ebastabiilsuse pärast tekkis kolmekümnendate algul vajadus uue põhiseaduse järele. Tingituna majandus- ja parlamentaarkriisist nõudis rahvas nn. "kõva käe" poliitikat. Korraldatud konkursi uuele põhiseadusele võitis VAPSIDe nägemus ideaalsest konstitutsioonist. Uue, arvult teise põhiseaduse jõustumise tähtaeg oli 1. jaanuar 1934 a.. Sellega muudeti Riigikogu poole väiksemaks, s.o. 50 liikmeliseks. Parlamendi osatähtsus riigiasjade
valmis. Erakondadevaheline koostöö on üsna halvas seisus. Paljud olulised seadused on jäänud seetõttu vastu võtmata. Ei ole saavutatud kompromisse, ei ole välja tuldud põhjapaneva kavaga. Naiste ühendused saavad tekkida, kui naised ise selle eest hoolitsevad. Omavaheline koostöö on muutnud eelarvamusi ka naiste endi seas. Naised leiavad kergemini kompromisse, isegi kui nad erinevates erakondades on. Naised peavad alustama kohalikest omavalitsustest. Nais- organisatsioonid peaksid leidma koostöö- võimalusi, tulevikus võiksid nad ka eelnõusid lugeda, et oleks võimalik parandusi ja ettepanekuid teha. Muutuste tekkeks peaksid naisorganisatsioonide kohtumised olema regulaarsed, juhuslikud ettevõtmised hääbuvad tulemusteta. ENUT saaks olla vahendaja, pakkudes informatsiooni ja ka ruumi koosolekuteks erinevate organisatsioonide funktsionääridele. Naised Eestis elavad meestest 11a
Seejärel tuleb need tulemused ükshaaval ruutu võtta ning seejärel kokku liita. Saadud tulemusest tuleb võtta pöördväärtus (mis on siis 1 : saadud arv) ning nõnda ongi meil käes reaalne tingarv. Eestil on see umbes 3,7, mis on üsna lähedal ideaalile (u 5) · Eestis on erakondi vähem, kui probleemid nõuaks Erakondade liikmeskond · Eesti suurim erakond on Keskerakond, väikseim parlamendi erakond on SDE (u 4200 liiget). · Kokku on Eesti erakondades 54 990 inimest. See tähendab, et kui meil on 913 000 valimisõiguslikku inimest, kuulub erakondadesse 6% elanikkonnast. Teiste sarnaste süsteemidega riikidega võrreldes on seda üsna palju · Osades riikides on lubatud ka nö kollektiivne erakondlik kuuluvus (nt mõni tuletõrje depoo kollektiiv kuulub mõnda erakonda). Eestis on lubatud vaid individuaalne kuuluvus (nt iga depoo liige võib kuuluda eri erakonda) · Enim naisi on Rahvaliidus (tervelt 57%)
tarvitajana, ning riigivõimu teostajana, ühena asutatud võimudest. Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" Üksnes Eesti kodanikel on õigus kaitsele välismaal (PS § 13 lg 1 lause 2), õigus kaitsele väljasaatmise ja välisriigile väljaandmise eest ning õigus asuda Eestisse (PS § 36), õigus veendumuste saladusele (PS § 42), õigus liikmelisusele erakondades (PS § 48 lg 1 lause 2), õigus osaleda parlamendivalimistel ja rahvahääletustel (PS § 57 lg 1) ja õigus kandideerida Riigikokku (PS § 60 lg 2). Õigus kandideerida Vabariigi Presidendi ametikohale on eriti eksklusiivne. See õigus on ainult sünnijärgsetel Eesti kodanikel. Peale selle on olemas arvukad põhiõigused, millel on isikuline seadusreservatsioon. Nende kehtimine Eesti kodakondsust mitteomavate isikute jaoks sõltub sellest, kas seadusandja otsustab või ei
Siiski peetakse Weberi bürokraatiat enamikes riikides ideaalvariandiks (nagu demokraatia – tal on puudusi, aga paremat ei ole) (Inimesed eelistavad isikukaugsust korruptsioonile ja omakasupüüdlikkusele) NB bürokraat on, kes allub võimule ja kellel on võim (nt sekretär pole bürokraat, sest tal pole võimu). Pilet 14. Kolmandad ja neljandad presidendivalimised 2001 ja 2006 2001.aasta kolmandad presidendivalimised Kandidaadid erakondades: 1) Keskerakond ja Isamaaliit – äge võistlus. a) Keskerakond: Kreitzberg contra Oviir, 2/3 sai võitja b) Isamaaliit: Tulviste contra Kelam, kõige tasavägisem - võitja sai 51% 2) Reformierakond – võistlus sümboolne, sest Toomas Savi kanditatuur kindle 3) Rahvaliit ja Mõõdukad – võistlus puudus, konkurendid taandasid end ise. 4) Muud erakonnad – Peeter Paemurru ( ), Matti Päts – ei seatud kedagi üles Riigikogu voor:
306 juhtimisorganid 290-330) 4. Tulundusühistu reeglina üldkoosolek ja juhatus. Ja teatud juhtudel peab olema ka nõukogu vt tulundusühistu seadus pg 64. Võib olla ka muid juhtumisorganeid (nt volinike koosolek tulundusühistu seadus pg 54) pg-d 27-32 5. MTÜ üldkoosolek ja juhatus peab alati olemas. Ja võib olla ka muud organid MTÜS pg 31. Nt osakonnad võivad veel olla ette nähtud. Need tavaliselt tulenevad eriseadustest. Nt erakondades on eelseisused jne, mida nad võivad moodustada. Samas ka erakonna puhul peab olema üldkoosolek ja juhatus. Aga üldkoosoleku nimi võib olla mistahes Nt suur kogunemine, aga põhimõtteliselt peab ta olema üldkoosolek. 6. Sihtasutus alati juhatus ja nõukogu. SAS pg 16-32 Avalike õiguslike jur isikute puhul on teien jutt vmt, ma ei suud akirjutada ta tsiteerib liiga kähku ja ma ei suuda jälgida ja ma olen väss ja ei viiiitsi. 3.6.2 Juriidilise isiku esindamine
306 juhtimisorganid 290-330) 4. Tulundusühistu – reeglina üldkoosolek ja juhatus. Ja teatud juhtudel peab olema ka nõukogu vt tulundusühistu seadus pg 64. Võib olla ka muid juhtumisorganeid (nt volinike koosolek – tulundusühistu seadus pg 54) pg-d 27-32 5. MTÜ – üldkoosolek ja juhatus peab alati olemas. Ja võib olla ka muud organid MTÜS pg 31. Nt osakonnad võivad veel olla ette nähtud. Need tavaliselt tulenevad eriseadustest. Nt erakondades on eelseisused jne, mida nad võivad moodustada. Samas ka erakonna puhul peab olema üldkoosolek ja juhatus. Aga üldkoosoleku nimi võib olla mistahes Nt suur kogunemine, aga põhimõtteliselt peab ta olema üldkoosolek. 6. Sihtasutus – alati juhatus ja nõukogu. SAS pg 16-32 Avalike õiguslike jur isikute puhul on teien jutt vmt, ma ei suud akirjutada ta tsiteerib liiga kähku ja ma ei suuda jälgida ja ma olen väss ja ei viiiitsi. 3.6.2 Juriidilise isiku esindamine
Kui näiteks Lennart Meri oleks saanud kümme häält vähem, oleks ta vastaskandidaati ikkagi edestanud märkimisväärselt, aga ta ei oleks osutunud valituks. Siis oleks käivitunud uus valimiste tsükkel, kus kõik eelpool kirjeldatud protseduur oleks uuesti läbi tehtud. Halva õnne korral oleksime me pidanud tegutsema ilma presidendita teatud aja, mida aga ei saa lugeda normaalseks ühegi riigi suhtes. 2001.aasta kolmandad presidendivalimised Kandidaadid erakondades: 1) Keskerakond ja Isamaaliit – äge võistlus. a) Keskerakond: Kreitzberg contra Oviir, 2/3 sai võitja b) Isamaaliit: Peeter Tulviste contra Kelam, kõige tasavägisem - võitja sai 51% 2) Reformierakond – võistlus sümboolne, sest Toomas Savi kandidatuur kindel 3) Rahvaliit ja Mõõdukad – võistlus puudus, konkurendid taandasid end ise (vastavalt Rüütel ja Andres Tarand). Riigikogu voor: I voor – Kreitzberg – 40 häält, Tarand – 38 häält
Suur Kriis sai alguse kriitika suurenemisest, päädis 1933. aasta oktoobris vastu võetud uue põhiseadusega, mis lõid eeldused üleminekuks autoritaarsele riigikorrale edasiminekuks. Ülemaailmne majanduskriis, kohalik sisekriis ja põhiseaduslik kriis. Tegemist oli ülemaailmse kriisiga, mis oli vältimatu ja Eesti väline tegur. Tähendas elatustaseme langust, pankrottide lainet - tekitas rahva kõige laimetes kihtides rahulolematust. Süüdlasi nähti ennekõike erakondades, parlamendis, vähemal määral ka valitsuses. Eesti riigiasutuste, erakondade ja üksikute poliitikute kriis kiiresti langes. 1933. aastaks oli tekkinud riigi ja rahva võõrandumine. Majanduskriisi puhul on väidetud, et majanduskriis oligi kogu selle Suure kriisi vahetuks ja tähtsamaks põhjuseks, ilma selleta oleks sisekriis ja põhiseaduslik kriis olemata olnud - arusaadavalt on tegemist spekulatsiooniga, aga mingil määral on see tõsi. Kahtlemata oli see katalüsaatoriks, mingisugune
annaabi.ee 
