Epidermis e. Marrasknahk, 2. Derma e. Pärisnahk, 3. Nahaderivaadid (karvanääpsud, rasunäärmed, aro- ja ekriinsed higinäärmed), 4. Nahaaalune rasvkude. 1 http://www.psoriaasikeskus.ee/uvb/nahatyyp.htm Epidermis koosneb järgmistest kihtidest (joonis 2): 1. Sarvkiht (stratum corneum) 2. Sõmerkiht (stratum granulosum), 3. Ogakiht (stratum spinosum) 4. Basaalkiht (stratum basale) http://www.ratbehavior.org/images/Epidermis.jpg Peamiseks rakutüübiks epidermises on keratinotsüüdid, mis moodustavad ligikaudu 85% marrasnaha rakkudest. Melanotsüüte on epidermises veidi alla 1% ja Langerhansi rakke 5% piires. Peale selle on dermas rohkelt Merkeli rakke. Epidermise põhiliseks struktuuriproteiiniks on keratiin. Ainus paljunemisvõimeline epidermise kiht on basaalkiht. Basaal- ja ogakiht moodustavad nn. Malpighi kihi. Normaalses epidermises jaguneb basaalne keratinotsüüt umbes 1 kord iga 13 päeva järel
kaetud mikroobidega kui käevarred. Naha residentmikrofloora asub näärmetes ja karvade nääpsudes. Pesemine küll vähendab naha pinnal leiduvate juhuslike mikroobide üldhulka, kuid avab samal ajal nahapoorid ning seetõttu naha pinnale jõudvate mikroobide hulk isegi kasvab. Hoolimata naha pidevast kokkupuutest väliskeskkonnaga on seal erinevate mikroobide liigirikkus arvatust väiksem. Staphylococcus epidermises Staphylococcus aureus Streptococcus sp. Prorpionbacterium acnes Corynebacterium sp. Lactobacillus sp. Micrococcus sp. Candida albicans jt. seened Residentne floora- mikroorganismid, mis on kinnitunud nahale või elavad naha pindmistes kihtides, k.a. näärmetes ja karvanääpsudes. Nende hulk ja liigiline koostis on võrdlemisi püsiv, pesemisega ei hävine
Subcutis ehk kõige sügavam nahakiht on tihedalt seotud keskmise osa e. Cutisega. See on nagu energiareserv kuhu on paigutunud nahale vajalikud toitained ja see nahakiht täidab kõik vajalikud kaitsefunktsioonid. Sarvkiht on naha kaitsekihina väga tähtis. Sarvkihi pealmisest osast eraldub pidevalt väikeste liblede kaupa surnud rakke . Nahk ja ultraviolettkiirgus Nahk on tundlik ultraviolettkiirguse suhtes. Lühiajalisel päevitamisel tekkinud punetus kaob mõne päeva jooksul ja epidermises tekib mustjaspruun värvaine melaniin, mis kaitseb nahka ultraviolettkiirguse edasise mõju eest. Pikaajaline päevitamine vanandab nahka sarvkiht pakseneb ja muutub karedaks, pärisnaha kollageen hakkab lagunema ja elastiin jäigastub. Päevitus (melaniini teke) üksi ei kaitse nahka ultraviolettkiirguse eest, eriti tänapäeval, mil osoonikihi hõrenemise tõttu on päikesevalguse ultravioletne osa muutunud intensiivsemaks ja nahavähi oht on suuremaks.
soojuse teke).Konvektsioonil levib soojus keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste abil, tavaliselt ümbritseva õhu või vee liikumise kaudu. Soojuse äraandmine suureneb tuulega. Aurumine toimub naha ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Kui keskkonna ja keha temperatuur võrdsustuvad, siis lakkab soojusvahetus soojuskiirguse, konduktsiooni ja konvektsiooni teel ning ainsaks soojuse äraandmise viisiks osutub higi aurustumine.Ekriinsed (merokriinsed): seotud soojusproduktsiooniga ,sügaval epidermises asuvad enim levinud, eriti jalataldades ja peopesades ,lõhnatu .Apokriinsed: kaenla all, pealael avanevad karvanääp.Ei ole seotud soojusregulatsiooniga emotsionaalne,aeglane tootlikkus ,bakterite tagajärjel tekib iseloomulik higi lõhn
Kordustõrje detsembris ümarussid+maokiini vastsed NB! Tiinele märale mitte tiinuse 2 viimast kuud. Peale poegimisest taastumist (2-3p) Trihhostrongüloos e trichostrongylus axei Välisparasiidid sügelislestad SARKOPTOOS sarcoptes - süüdiklest Süüdiklestsügelised Naha epidermises Peapiirkond, ka üle keha Tugev kihelus Koorikud, naha paksenemine, voldistumine Raske vorm, raske ravida CHORIOPTES, PSOTOPTER PSOROPTES imilest- pea, kael, keha CHORIOPTES kõõmalest jalgadel Naha pinnal ? RAVI: Neostomosaan väivid 2mm pikad
intensiivsev suvel ja vähem esinev talveperioodil. (Tater et al., 2010) Naha epidermis toimib välismõjude vastase kaitsekihina, seda aitavad koos hoida keratinotsüüdid. Need keratiini filamendid osalevad epiteeli rakkudevahelistes rakukontaktides (desmosoomid) ja kontaktides basaalmembraaniga (hemidesmosoomid). (Aunapuu., 2016) Haigust põhjustavad IgG autoantikehad, mis tekivad naha basaalmembraani normaalsete komponentide desmogleiin 1 ja 3 vastu, mistõttu epidermises katkevad keratinotsüütide vahelised seosed ning tagajärjeks on laiaulatuslike villide ja erosioonide teke limaskestadel ja nahal. Koerte PFi antigeene sihtmärk on desmogleiin 1 (DSC1), vastavad antikehad on nakatunud koertest ligi 75% kirjeldatud juhtumitel. (Bizikova et al., 2014a) Varasemates uuringutes on kindlaks tehtud, et IgG sünteesimine sõltub T-helper 2 (Th2) tüüpi tsütokiinist, mis on seotud ka IgE tootmisega. Antud asjaolu suurendab võimalust, et PFi
rakkudesse. Kahjustus võib raku hävitada, tekib nekroos. Alkohooliku maksarakkudesse koguneb alkohoolne hüaliin ehk Mallory kehake. Parkinsoni tõve puhul koguneb närvirakkudesse hüaliinne mass Lewy kehakestena Tavaliselt rakud hävivad. Vakuoolne düstroofia Avaldub rakus vakuoolide ehk tühikute tekkimisega, mille sees on valku sisalduv vedelik. Võib taandareneda, kuid enamasti on lõpp ebasoodne, rakk hävineb Esineb: Maksarakkudes Epidermises Neerurakkudes Neerupealiste rakkudes Lihasrakkudes Närvikoe rakkudes Sarvdüstroofia Avaldub, kas liigse väärastunud sarvaine ehk keratiini moodustumisega epiteelrakkudes või kohtades, kus normaalselt üldse sarvestumist ei toimu. Liigsarvestus ehk hüperkeratoos sarvaine liigne moodustumine sarvestuvas epiteelis. Võib tekkida füsioloogilistes tingimustes Näiteks: peopesadel ja jalataldadel füüsilise töö korral
Nahale tekivad erineva suuruse ja kujuga ketendavad ning punetavad laigud. Sageli tundub nahk katsumisel kare nagu liivapaber.Haigust saab ravida krüoteraapiaga (külmutamine), salvidega (bioloogiline ja keemiline ravi), kirurgiliselt ning fotodünaamilise valgusraviga. Aktiniilsed keratoosid ehk kiirguskeratoosid-päikesest kahjustatud nahal tekivad karedad, ketendavad laigud. Meditsiiniliselt ja täpsemalt on Aktinilised keratoosid naha ülemises kihis (epidermises) paiknevad ebatüüpiliste naharakkude kogumikud. Aktiinilised keratoosid on kõige sagedamini esinevate nahakasvajate - lamerakk- kartsinoomi ja basaalrakk-kartsinoomi - kasvajaeelsed seisundid. Tekkepõhjused: Peamiseks tekkepõhjuseks on päikesekiirgus. AK-st on eriti ohustatud heledanahalised inimesed, kes on pikka aega töötanud välitingimustes nahka ultraviolettkiirguse eest kaitsmata. Millised on aktiinilised keratoosid?
Võib esineda üle keha. · Perekondlik külmaurtikaaria autosomaalne domineeriv seisund, mida iseloomustab lööve ja palavik/külmavärinad, mis tulevad esile pärast kontakti külmaga, vahel isegi temperatuuriga alla 22 kraadi. Sümptomid Kui keha on olnud kontaktis külmaga, tekib nõgestõve lööve. See tekib kapillaaride laienemisest, mis laseb vedelikul voolata ümbritsevatesse kudedesse epidermises. See möödub, kui keha vedeliku endasse neelab. Nahk muutub väga kuivaks ja punetavaks, kätel lööb esmalt välja sõrmede vahel või nukkidel. Lööve võib kesta mõne minuti, kuni mitu päeva või kuud ning varieerub olenevalt inimesest. Samuti võib esineda põletavat tunnet. Tõsise reaktsiooni korral võib tekkida hüpotensioon (tugev vererõhu langus), mis võib olla eluohtlik. Kõige tõenäolisemalt
Pärisnahk on peamiselt sidekude, milles on palju kollageen- ja elastseid kiude (Nienstedt jt 2001: 95). Pärisnahas eristatakse pindmist näsakihti ja alumist võrkkihti. Näsakiht stratum papillare moodustab oma välispinnal tillukesi näsasid, mis asetsevad laialipillutatult või ridadena. Näsade read moodustavad harjaseid, mille kohal tõuseb epidermis kõrgemale, tekitades papillaarkurde. Näsakihis on arvukalt vere- ja lümfisooni. Epidermises veresooned puuduvad, seetõttu tagab näsakiht ka epidermise ainevahetuse. Näsakiht on varustatud närvilõpmetega. Võrkkiht stratum reticulare on suhteliselt paks ning koosneb peamiselt sassiskiulisest tihedast sidekoest. Selles asuvad rasu- ja higinäärmed ning karvade juured (Roosalu 2006: 242). Pärisnahas asuvad ka tunderetseptorid. Kõige rohkem on neid näos ja kätel. Seljal on neid vähe. Pärisnahas on rohkesti ka immunotsüüte (Nienstedt jt 2001: 96). Dermises on lisaks
Väga lühikese ajaga toimub selles massis põletikku tekitavate bakterite kolonisatsioon ning ööpäeva pärast on punetav vistrik juba silmale nähtav. 1.4Nahk ja ultraviolettkiirgus Nahk on tundlidk ultraviolettkiirguse suhtes. Ultraviolett A (320...380 nm) on võrdlemisi nõrga toimega, kuigi pruunistab natuke nahka. Ultraviolett B (280...320 nm) mõjub tugevasti, põhjustades punetust ja muid naha muutusi. Lühiajalisel päevitamisel tekkinud punetus kaob mõne päeva jooksul ja epidermises tekib mustjaspruun värvaine melaniin, mis kaitseb nahka ultraviolettkiirguse edasise mõju eest. Pikaajaline päevitamine vanandab nahka sarvkiht pakseneb ja muutub karedaks, pärisnaha kollageen hakkab lagunema ja elastiin jäigastub. Päevitus (melaniini teke) üksi ei kaitse nahka ultraviolettkiirguse eest, eriti tänapäeval, mil osoonikihi hõrenemise tõttu on päikesevalguse ultravioletne osa muutunud intensiivsemaks ja nahavähi oht on suuremaks. 1.5Naha hooldamine
Sporofaas ehk diplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal diploidne (kahekordne, igal kromosoomil on temaga sarnane, homoloogiline paariline). Sammalde süstemaatika Tuntumad sammalde hõimkonna klassid on · Maksasamblad. See on ürgseim ja ühtlasi lihtsama ehitusega sammalde rühm, liikidest kuuluvad siis näiteks raunik (Plagomnium sp.) ja helvik (Marchantia polymorpha); Helviku keha on harunev lame rakis, mille epidermises asuvad õhulõhed. Alumisel epidermisel on väljakasved, üherakulised risoidid ja soomused. Helvik on kahekojaline taim*, kes vegetatiivselt paljuneb sigikehakeste abil. · Lehtsamblad. Siia kuuluvad meie tavalised metsa- ja niidusamblad ning erilise rühmana (alamklass) ka turbasamblad. Eesti tuntumatest metsasammaldest nimetagem järgmisi liike: laanik, palusammal, metsakäharik, karusambla- ja kaksikhamba liigid;
Epiteelkude. Higinäärmed - higi eritamine Pärisnahk e. dermis. Veresooned- veresoonte ahenemine. Nahaaluskude. Rasvkude- soojaisolaator Nimeta kude (ja põhjenda kuidas), mille abil osaleb nahk vitamiinide ainevahetuses. Epidermis. UVB põhjustab dehüdrokolesterooli ülemineku aktiivsemasse vormi, mis maksas ja neerudes muutub tõeliseks toimivaks D- vitamiiniks. Missuguses naha kihis puuduvad veresooned? Epidermises Kananahk tekib karvapüstitajalihase kontraktsiooni tõttu. Kas tegemist on silelihase või vöötlihasega? Silelihasega Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed, rakud (10p). Nahk. Epidermis, dermis, nahaalune kude. Karv. Basaalmembraan, karvasibul, rasunääre,
Kergelt koorivad pindmisi nahakihte ja kiirendavad uute rakkude paljunemist Toovad esile värskema, siledama ja ühtlasema tooniga naha Vähendavad rasu hulka nahal ja poorides ning komedoonide ja vistrike teket 16 Suurendavad teiste toodete imendumist nahka Niisutavad nahka ja vähendavad veekadu nahast Hajutavad epidermises vähesel määral pigment melaniini Kõrgema % AHA-d (üle 8 %) võivad stimuleerida kollageeni sünteesi, mistõttu pikema aja jooksul nahk pakseneb ja pindmised kortsud vähenevad. Milline AHA-toode valida? AHA-tooteid on erineva protsendi ja pH-ga ning erinevate vormidena (geelid, kreemid, maskid, pesemisvahendid, seerumid) jm. On olemas spetsiifilised tooted kuivale, normaalsele ja rasusele nahale.
sisaldavate rakkude poolt. Need rakud aga ei ulatu otseselt välisõhu kätte, sest leht on pealt ja 6 alt kaetud epidermisega, kus kloroplastid puuduvad ja välisseinad on kaetud gaasidele väga raskesti läbitava vahataolise kutiikulaga. Peamiseks teeks, mida mööda CO 2 pääseb lehe sisemusse, on õhulõhed epidermises asuvad väga väikesed, kuid rohkearvulised avakesed. Õhulõhe võib avaneda ja sulguda sõltuvalt veereziimist ja valgusest ning temperatuuri tingimuste muutustest. /.../ Suur gaasivahetus on kasulik fotosünteesiks, kuid on tihti kahjulik veereziimile. Siin tuleb taimele kasuks võime sulgeda õhulõhed, mis katkestab transpiratsiooni (näiteks keskpäeval), kuid see takistab ka fotosünteesi. Öösel kui fotosünteesi ei toimu, on õhulõhed enamustel
Imetajatel karvade arengus on kolm staadiumit: anageen, katageen ja telogeen. Karvafolliikuli teke on äärmiselt keeruline sündmus, teatakse kümnete geenide rolli karvafolliikuli moodustumises. Karvatüviku moodustumine · Esimene signaal tuleb arvatavasti pärisnahalt, mis ütleb epidermisele, et see looks sideme. Epidermise teatud piirkonna rakud vohavad ja moodustavad lokaalsed paksendid (plakoodid) epidermises. Siin võib signaal tulla TGF-b molekulidelt. Epidermis pakseneb neis piirkondades ja ekspresseerib teatud kleepuvaid molekule nagu NCAM. Neil kleepuvatel molekulidel arvatakse olevat roll lahutamaks oletatavaid foliikulrakke allesjäänud epidermise rakkudest. · Seejärel epidermise plakoodid vastavad, saates mesenhüümi rakkudesse teate, et nad koonduksid epidermise plakoodide alla. Arvatakse, et see signaal on
lipiidid(rasvatilgakesed energia varud, või lühiajaliselt nt imendunud lipiidid enterotsüütides või pikaajalisel adipotsüütides). Vajlikud on nad energia tootmiseks. 2. Sekretoorsed inklusioonid Näärmerakkudes. Põiekestega ümbritsetud. Väljutatakse rakust, vaja läheb neid ühendeid rakust väljaspool. 3. Ekskretoorsed inklusioonid rakule mitte vajalikud, väljutamisele kuuluvad ained. 4. Pigmentinklusioonid melaniin epidermises(mis on vajalik naaberrakkude tuumade kaitseks), lipofustsiin (kollakaspruun värvaine makrofaagides; skeleti-, südamelihases, neuronites, maksarakkudes raku vananemisel, sis lipiide, metalle, orgaanilisi molekule näitab märke rakustressist). Hemosideriin (hemoglobiini lammutamisel tekkinud rauda talletav kompleks põrnas, alveolaarmakrofaagides (peale väikesi verevalumeid alveoolidesse).
Selle kihi rakkudel on paljunemisvõime, mille arvel toimubki epidermise kõikide kihtide uuenemine. * Sõmerkihti kuulub 3-4 rida võrdlemisi lamedaid rakke, mille tsütoplasmas leidub keratohüaliini sõmeraid. * Läikekiht koosneb lamedatest rakkudest, mille tuumad on lammutunud, aga tsütoplasma sisaldab keratohüaliinist moodustunud ainet - eleidiini. * Sarvkiht on epidermise kõige pindmisem kiht, koosneb plaadikujulistest sarvestunud keratiini sisaldavatest rakkudest. Epidermises toimub pidev rakkude uuenemine. Sarvkihi pindmised rakud - ketud - eemalduvad ja need asendatakse sügavamal asuvate rakkudega. Samaaegselt toimub kasvukihis rakkude paljunemine. Naha erinevates piirkondades ei ole epidermise kihid ühtlaselt arenenud. Näiteks jalataldadel ja peopesadel koosneb sarvkiht mitmekümnest rakkude reast, kuna pea on karvadega kaetud osas on ainult 2-3 rida rakke. Välissurve suurenemise korral muutub marrasknahk paksemaks.
HGA kuhjub, eritub rohkesti uriini ja oksüdeerub õhuhapniku toimel, mistõttu uriin muutub seismisel pruunikas-mustaks. Haigus muutub probleemiks pikema aja möödudes. Nimelt HGA-st tegib aja jooksul bensokinoonatsetaat, see polümeriseerub, seostub sidekoes ja luudes, tekib luude ja sidekoe tumepigmentumus, mis viib artriidini. 6 Albinism – seotud melaniini tootmisega. Epidermises sünteesitakse melaniini kaitsmaks rakke päikesekiirguse toime vastu., mida vähem melaniini organismis moodustub, seda tundlikum on keha UV-kiirgusele. Melaniini hulk mõjutab ka vitamiin D sünteesi, tumedanahalistel on see viletsam. Silmades neelavad melaniinid valgust, hoides ära fotoretseptorite kahjulikku ülestimulatsiooni, vikerkesta rakkude melaniinid takistavad valguse tagasipeegeldumist silmapõhjast. Albinismi põhjuseks on enamasti melaniini
· nahaalune rasvkude Epidermis koosneb neljast kihist: sarvkihist, sõmerkihist, ogakihist ja põhjakihist. Epidermis uueneb umbes 30 päevaga. Sarvkihi moodustavad tuumadeta keratiini sisaldavad rakud. See naha kiht on paksem taldadel ja peopesadel, õhem kulmudel ja suguelunditel. Põhjakihis eristatakse silindrilisi rakke ja dendriitilisi rakke. Silindrilised rakud paljunevad mitoosiga ja toodavad uut pealisnahka. Dendriitilised rakud toodavad naha pigmenti. Epidermises ei esine veresooni, kuid siia ulatuvad närvilõpmed. Pärisnahk koosneb kahest kihist. Kohe epidermise all on papillaarkiht ehk näsakiht ja seejärel retikulaarkiht ehk võrkkiht. Pärisnahas paiknevad veresoonte võrgustikud väikesed arterioolid ja kapillaarid ning venoosne - ehk äravoolusüsteem. Pärisnahka läbivad lümf, siin paiknevad karvafolliikulid, higinäärmete juhad ja rasunäärmed. Peopesadel ja jalataldadel rasunäärmeid ei ole
5. SARVKIHT * kõige pindmisem * plaadikujulistest sarvestunud keratiini sis rakkudest - pindmised rakud KETUD eemladuvad ja asendatakse sügavamal asuvate rakkudega - samal ajal kasvukihis rakud paljunevad pidevalt * naha kõige pindmisem osa: 0,1-3mm * veresooned puuduvad, leidub vabu närvilõpmeid (pärisnahst pärit) * epidermises pidev rakkude uuenemine * välsissrurve suurenemisel muutub epidermis paksemaks F: hoiab eemal mikroobid ja kahjulikud ained. 2. Pärisnhahk ehk derma DERMIS 1. näsakiht e * kohevast kiulisest sidekoest, moodustab harjad ja vaod -> eriti sõrmedel -> PAPILAARKIHT SÕRMEJÄLG - papillaarjoonis * kimpudeks koondunud silelihasrakud-> kinnitudes karvakotikese külge->
Rasvade talletamine- pruun- toodab sooja(karupoeg-peab ise harjuma väliskeskkonnaga) Rasvade mobiliseerimine- valge Rasv on isolaator, aktiivne kude Higinäärmed Inimese keha pinnal on umbes 2,6 miljonit higinääret Peopesadel kõige rohkem, sest aitavad kaitsta ja elastsust hoida. Kõige vähem kaelal ja seljal. Naistel on rohkem higinäärmeid, aga meeste omad on aktiivsemad Higinäärmeid on kahte tüüpi 1) Ekriinsed (merokriinsed): sügaval epidermises asuvad toruja kujuga, naha pinnale avanevad, kõige enam levinud- lõhnatu 2) Apokriinsed: kaenla all, kubeme piirkonnas, pealael, avanevad karvanääpsu, viskoosne, suhteliselt aeglane tootlikkus- bakterite tagajärjel tekib iseloomulik higi lõhn Higistamise patoloogia Hüperhidroos e. liighigistamine - Seotud kesk- ja perifeerse närvisüsteemi probleemidega (Torakaalsümpatektoomia, botulliini süstimine)
Väga lühikese ajaga toimub selles massis põletikku tekitavate bakterite kolonisatsioon ning ööpäeva pärast on punetav vistrik juba silmale nähtav. 1.5. Nahk ja ultraviolettkiirgus Nahk on tundlidk ultraviolettkiirguse suhtes. Ultraviolett A (320...380 nm) on võrdlemisi nõrga toimega, kuigi pruunistab natuke nahka. Ultraviolett B (280...320 nm) mõjub tugevasti, põhjustades punetust ja muid naha muutusi. Lühiajalisel päevitamisel tekkinud punetus kaob mõne päeva jooksul ja epidermises tekib mustjaspruun värvaine melaniin, mis kaitseb nahka ultraviolettkiirguse edasise mõju eest. Pikaajaline päevitamine vanandab nahka sarvkiht pakseneb ja muutub karedaks, pärisnaha kollageen hakkab lagunema ja elastiin jäigastub. Päevitus (melaniini teke) üksi ei kaitse nahka ultraviolettkiirguse eest, eriti tänapäeval, mil osoonikihi hõrenemise tõttu on päikesevalguse ultravioletne osa muutunud intensiivsemaks ja nahavähi oht on suuremaks. 1.6. Naha hooldamine
Välimine kuulmekäik, d) membrana tympani → Trummikile 157.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Epidermis jääb pärisnaha peale. *Epidermise sarvkiht (stratum corneum) asub kasvukihi (stratum germinativum) peal. *Epidermise sarvkiht koosneb sarvestunud surnud rakkude kihtidest, kasvukiht aga mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. *Pärisnaha näsakiht (stratum papillare), mis on varustatud veresoontega, tagab ainevahetuse epidermises, kus veresooni pole. *Küüned koosnevad tihedalt üksteise peal asetsevatest sarvestunud rakkudest, mis sisaldavad rohkesti keratiini. 158."Haistmisrakud paiknevad haistmisepiteelis koos tugirakkude ja haistmisnäärmetega. Haistmisraku perifeerne jätke, mis ulatub tugirakkude vahelt välja epiteeli pinnale, on varustatud aktiivselt liikuvate karvakeste ehk tsiilidega. Lõhnaained satuvad haistmisregiooni limaskestast haistmisraku karvakestesse difusiooni teel.
Fotosüntees on biosfääris ainus protsess, mille käigus moodustub molekulaarne hapnik. CO2 sidumine ja O2 eraldumine fotosünteesil on määrava tähtsusega atmosfääri gaasilise koostise stabillsuse tagamisel. Hapnik ilmus Maa atmosfääri ligikaudu 3 mldr a tagasi tänu vee kasutuselevõtmisele fotosünteesis. See asjaolu viis tänapäeval valitseva aeroobse ainevahetustüübi kujunemisele. 3. Lehe kui fotosünteesi organi ehitus. Lehte katab kutiikula, mille all on epiderm. Epidermises on õhulõhed (koosnevad kahte sorti rakkudest sulgrakkudest ja kaasrakkudest. Õhulõhed paiknevad tavaliselt lehe alumisel poolel. Need kaks kihti moodustavad lehe kattekoe, mille all asub põhikude mesofüll, mis koosneb kahte sorti rakkudest: tihedatest piklikeest ja hajusatest ümmargustest sammaskude ja kobekude. Sammaskoe rakud sisaldavad palju kloroplaste ja seal toimub fotosüntees. Sammaskoe all on kobekude, mille rakkude vahel on rakuvaheruumid. Nendes
Seega valgus- ja pimedusreaktsioon on ruumiliselt eraldatud. Kromoplastid: neil on karotinoidsete pigmentide suurem sisaldusaste, millest sõltub paljude taimede õite kollane, oranz` või punane värvus. Eeldatavad funktsioonid on: · Ligimeelitav kroonlehtede või küpsete voljade kromoplastid; · Lehtede värvuse muutumine enne varisemist kromoplastidesse kogunevad jääkained, millest taim tahab vabaneda. Leukoplastid: esinevad taime epidermises ja sisemistes kudedes, mis ei muutu roheliseks ja fotosünteesivaks. Leukoplastide tuntud vorm on amüloplast, millel on põhiliselt säilituslik ülesanne, sinna kuhjub kas graanulitena või klastritena tärklis. Terade kuju on liigispetsiifiline. Plastiidid võivad üksteiseks üle minna: kromokloro porgandi juureosa üleminekud päikese mõjul; klorokromo viljade küpsemine, lehtede langemine; leukokloro kartulimugulates päikesekiirguse mõjul.
02.2009) 14 4. NAHAVÄHK Nahavähk on üks tavalisemaid vähi vorme, mis ei vali oma ohvreid. Eriti suvel peaks silmas pidama ohutusnõudeid, et tavalisest sünnimärgist vähikolle ei saaks. Nahavähk on naharakkude ebanormaalne kasv, mis kõige rohkem areneb välja päikesepõletustest, kuid mis võib ka pesitseda päikesevalguse eest varjul kehaosadel. Nahavähk saab alguse naha pealmises kihis, epidermises. Epiderm on õhuke nagu pliiatsi joon ja see kaitseb naharakke. Epidermi naharakud tavaliselt arenevad kontrollitult ja korrastatult. Terved uued rakud lükkavad vanad rakud naha pinna poole, kus need surevad ja vahetuvad välja. Seda protsessi kontrollib DNA, geneetiline materjal, mis sisaldab instruktsioone iga keemilise ja bioloogilise protsessi kohta sinu kehas. Nahavähk tekib siis, kui toimub selle protsessi talitlushäire. Kui
Seega valgus- ja pimedusreaktsioon on ruumiliselt eraldatud. Kromoplastid: neil on karotinoidsete pigmentide suurem sisaldusaste, millest sõltub paljude taimede õite kollane, oranz` või punane värvus. Eeldatavad funktsioonid on: Ligimeelitav kroonlehtede või küpsete voljade kromoplastid; Lehtede värvuse muutumine enne varisemist kromoplastidesse kogunevad jääkained, millest taim tahab vabaneda. Leukoplastid: esinevad taime epidermises ja sisemistes kudedes, mis ei muutu roheliseks ja fotosünteesivaks. Leukoplastide tuntud vorm on amüloplast, millel on põhiliselt säilituslik ülesanne, sinna kuhjub kas graanulitena või klastritena tärklis. Terade kuju on liigispetsiifiline. Plastiidid võivad üksteiseks üle minna: kromokloro porgandi juureosa üleminekud päikese mõjul; klorokromo viljade küpsemine, lehtede langemine; leukokloro kartulimugulates päikesekiirguse mõjul.
Tänapäeva tsivilisatsiooni iseloomustab järjest kasvav energia tarve, millega kulutatakse üha enam hapnikku ja paisatakse õhku suurel hulgal O2-te mis on muutunud hingamisprotsesside kõrval arvestatavaks komponendiks maa C ja O ringes. 3. Lehe kui fotosünteesi organi ehitus. Et CO2 fotosünteesil kasutada, peab ta olema neelatud klorofülli sisaldavate rakkude poolt, kuhu pääseb lehes asuvate õhulõhede kaudu, mis on epidermises asuvad väikesed rohkearvulised avaused. Õhulõhed võivad vastavalt veereziimile, vaögusele ja temperatuurile avaneda ja sulguda. Avatud seisundis õhulõhed tagavad gaaside difusiooni kiiruse lehe kudedes ja sealt peaaegu sellisel kiirusel, nagu toimuks see avatud pinnal. Suur gaasivahetus on kasulik FS-le kuid kahjulik veereziimile. Seetõttu on taimed võimelised õhulõhesid sulgema, katkestades transpiratsiooni (ja fotosünteesi)
· Pärislehed lehtede põhimass, on antud taime liigile tüüpilised, nt tammelehed · Kõrglehed asuvad õievartel ja nad on värvunud, nt pilbergia, jõulutäht Lehes on samad koed, mis varres(kattekude, juhtkude ja seal vahel põhikude) Leht on mõlemalt pinnalt kaetud epidermisega, aga eristatakse lehe ülemist ja alumist epidermi. Sageli on epiderm kaetud lehe väljakasvudega nt karvakesed. Õhulõhed asuvad lehe alumises epidermises. Õhulõhede arv on 40-300ni 1 ruutsentimeetri kohta. Kahe epidermise vahel on mesofüll ehk põhikude, sisaldab kloroplaste. Enamikul taimedest on mesofüll jagunenud kaheks: 1) sammaskude ja 2) kobekude. Sammaskude on ülevalpool ja seal on 80% kloroplastidest. Kobekoe rakud on mitmesuguse kujuga, rakkude vahele jääb rakuvaheruum, mille pind kokku moodustab lehe sisepinna. Kobekude on kohastunud gaaside vahetuseks. Õhulõhede kaudu siseneb välisõhk, tungib sügavale leherakkude vahele
Epidermis kaitseb keha nakkuse ja nakatumiste, väliste tegurite eest ning aitab niiskust kinnitada. Marrasnahk koosneb viiest kihist: basaalkiht ehk idukiht, ogakiht, sõmerkiht, läikekiht ja kõige peal sarvkiht (vt. lisa 3). Epidermis kasvab pidevalt, kuna basaalkihis tekivad uued rakud, mis surevad kiiresti ning lükatakse siis sarvkihti. Sarvkihis rakud eemalduvad vähehaaval ning nahk hakkab ketendama. Epidermis uueneb 45-75 päevaga. Ühtlasi asuvad epidermises melanotsüüdid, mis määravad naha pigmendi, värvuse [2: 12]. Kosmeetikud saavad otseselt mõjutada vaid epidermise pealmist osa, mõningate aparaatide mõjul ka marrasnaha kõige alumist kihti, basaalkihti. Kui epidermis koosneb nii surnud, kui ka elavatest rakkudest, siis dermis ehk pärisnahk koosneb ainult elavatest rakkudest. Selles on tugevate kiudude kogumid, mis annavad nahale elastsuse, tugevuse ja jõu. Samuti on seal veresooned, rasunäärmed, higinäärmed ja karvafoliikulid (vt
Lõikavad kiniinie, üks levinuimad on – Bradükiniin, koosneb: Arg - Pro - Pro - Gly - Phe - Ser - Pro - Phe – Arg. Bradükiniini retseptor B1 avaldub ainult kudede kahjustuse korral, sellega kaasneb krooniline valu. Kiniinid määravad silelihaste pinge, verevarustusega seotud midagi. Näiteid kallikreiinidest Kallikreiin 1- vasoaktiivset (lisaks lüsiin - veel) Lys-bradükiniini Kallikreiin 3 - prostata spetsiif.antigeen (PSA), kasutatakse prostata vähi diagnostikas Kallikrein 5 - epidermises (Desquamation), osaleb naha kestendumises, et naharakud teatud arvu päevade pärast vabanevad, kui valesti sellega siis kaasnevad mingid haigused ihtüoosi jne. Kallikreiin 6-lõikab amüloid eellas valku, alzhaimer. Kallikrein 7-mutatsioonide korra väga kuiv nahk Kallikreiin 13-marker rinnavähi diagn. Kallikreniinide aktivatsiuoon on immuunsüsteemi poolt juhtud tihti. Nt endoteeli kahjustused toovad kaasa kalikreniinide sünteesi, valu on retseptoritega seonudmisel, hüübimine.
komplekt. Kõik plastiidid tekivad proplastiidist, väikesest organellist, mis leidub meristeemirakkudes. Kui näiteks traime leht jätta pimedasse, siis areneb proplastiid etioplastiks, mis sisaldab protoklorofülli (kollast värvi klorofülli eellane). Kui tuleb valgus, siis etioplast areneb kloroplastiks. Kromoplastid akumuleerivad karotinoid-pigmente, millest sõltub paljude taimede õite kollane, oranz` või punane värvus. Leukoplastid esinevad taime epidermises ja sisemistes kudedes, tuntumad vormid on amüloplast, mis kogub tärklist, ning elaioplast, mis sisaldab ōli ja lipiidide tilgakesi. 18 Nagu mitokondergi, sisaldab ka kloroplast oma genoomi ja valgusünteesi masinavärgi. Kloroplasti enda genoom kodeerib ca 10% temas vajaminevatest valkudest. Ülejäänud kodeeritakse tuuma DNA poolt. 22. Peroksüsoomid (microbodies)
- Mikrohatud(maitseretseptor) - Ripsmed(selgroogsete haistmisretseptor) - Spetsiaalsed raku membraanstruktuurid( nägemisretseptor) VABAD NÄRVILÕPMED - Vabad põõsasjad närvilõpmed on nõrgalt müeliniseerunud aeglase juhtivusega peenemate aferentsete kiudude lõppharud. Retseptsioonipaigas kaotavad nad osalt müeliini ja lõppevad innerveeritaval struktuuril nööpja või aasa taolise laiendina. - Kõige levinumad on vabad põõsasjad närvilõpmed epidermises, kus nad ulatuvad granuloos kihini. Epidermise rakkude vertikaalset nihkumist arvestades võib oletada, et ühes sellega ehituvad närvilõpmed pidevalt ümber. - Kirjeldatavaid lõpmeid on ka sidekoes, veresoontes, lihastes, kõõlustes, periostis ja mujal. - Vabad põõsasjad närvilõpmed talitlevad termo-ja mehhano-, samuti ka valuretseptorina. NAHA PEAMISED FUNKTSIOONID 1)Mehhaaniline kaitse - Haavade paranemine - Immunoloogiline kaitse 2) Kaitse kuivamise eest - Epidermise sarvkiht
inimese normaalse mikrofloora, mis püsib elu jooksul peaaegu muutumatuna ning takistab võõraste mikroobide kasvu. Naha mikrofloora võib jagada kahte rühma: · püsi- ehk residentmikrofloora e. normaalne mikrofloora · transiitmikrofloora ehk keskkonnast kontaktide kaudu nahale sattuvad mikroorganismid. Residentsed mikroorganismid on vastupanuvõimelised ja püsivad. Nad on osa normaalsest mikrofloorast. Enamasti paiknevad nad sügaval epidermises, higinäärmetes, karvanääpsudes ja sõrmeküünte all. Transiitmikroorganismid on ajutised ning ebapüsivad organismid, mis paiknevad naha pinnal ja pindmise nahakihi all marrasnahas. Nende paiknemine naha pinnal hõlbustab puutekontaktide teel levivate infektsioonide edasikandmist. Nii tekib oht mikroorganismidega kontamineerida ehk saastada patsiente. Mikrofloora tähtsus: · osaleb seedimisprotsessis · osaleb ainevahetuses · stimuleerib organismi immuunsüsteeme;
levinud ja tavalised labori kontaminandid, mistõttu võib olla probleemiks kontaminatsiooni eristamine patogeenist. Mõned patogeensed liigid on võimelised kasvama kõrgel temperatuuril (kuni 45ºC; Rhizopus oryzae, Absidia corymbifera). Mükooside klassifikatsioon toimub kudede alusel, mida nad koloniseerivad. Pindmised mükoosid piirduvad naha ja karvade välise pinnaga. Naha (kutaansed) mükoosid lokaliseeruvad sügavamal epidermises, karvades ja küüntes. Subkutaansed mükoosid haaravad naha, nahaaluse kihi ja lihased. Süsteemsed mükoosid on valdavalt asümptomaatilised, kuid võivad esineda ka üldnähud: kerge palavik, külmavärinad, öine higistamine, isukaotus jt. 48 Mükoosid võivad esineda : • kroonilise (armistumine, lümfotsüütide akumulatsioon); • granulomatoosse (muutunud epiteelirakkude kogunemine, lümfotsüüdid);
kaitsta väliskeskkonna (vigastuste, haigustekitajate, kiirguste, veekao) eest; hoida soojustasakaalu, säilitada kehatemperatuuri; erituselund; meeleelund. Nahal kui inimkeha suurimal meeleelundil on valu-, sooja-, külma- ja puudutusretseptorid. Naha ehitus Marrasknahk (epidermis) Pärisnahk (corium, derma) Alusnahk (subcutis) Marrasknahk koosneb mitmekihilisest lameepiteelist, millel on suurema või väiksema tugevusega sarvnahakiht. Epidermises puuduvad veresooned, närvikiud tungivad sinna pärisnahast ja moodustavad epidermise sügavamates kihtides vabu närvilõpmeid. Marrasknaha funktsioon: kaitse kuivamise, alajahtumise, vee aurumise eest. Marrasknaha all asub pärisnahk. Pärisnahk sisaldab rohkesti kollageenseid kiude. Nahaalune kude, rasvkude, on energiavaruks ja soojaisolaatoriks. 94 Joonis 6.29. Naha ehitus Naha derivaadid (tuletised) Marrasknahast moodustuvad mitmesugused derivaadid
annaabi.ee 
