Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eno Raud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lasteraamatu, naksitrallid, proo, õpetlik, seminari, lasteraamatute, lendavate, sipsik, seminaris, rein, viit, roostevaba, mõõk, pimendatud, õpetlikkus, krusten, daam, taldrikutega, mäletan, 1959, lastekirjanik, pedagoog, ensv, hiir, etturid, puujumal, 1971, autorit, lugude, ekskavaator, mehikesed, tõlkinud, laadi, reet, ootamatu, kriminaalnePSÜHHOLOOGIA JA PEDAGOOGIKA LEKTORAAT TATJANA VIKULOVA «ENO RAUD» Referaat Lektor: T. Liiv NARVA 2008 Eno Raud on tuntud lastekirjanik. Ta on sündinud 1928 aastal 15. veebruaril Tartus. Õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümnaasiumis, seejärel Tallinna Õpetajate Seminaris ning 1947--52 TRÜ aj.-keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiklikus Raamatukogus instruktorina, Eesti Riikliku Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Eeskätt on ta teenekas ja õigustatult tunnustatud lasteautor. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Eno Raud on üks meie laste lemmikkirjanikke, kelle sule all on valminud umbes 50
Eno Raud oli Eesti lastekirjanik. Eno Raud oli abielus Aino Pervikuga. Neil on kolm last Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud. Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas " Laste Rööm" varjunime Eno Sammalhabe all. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja. Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. Eno Raua teoseid on rohkelt tõlgitud ning ka ta ise on tõlkinud eesti keelde mitmeid teoseid.
Eno Raud Lastekirjanik Eno Raud sündis Tartus kirjanik Mart Raua ja lasteaedniku (hiljem ka lasteluuletaja) Lea Nurkse pojana. Õppis mitmes Tallinna ja Tartu koolis ning Tallinna Õpetajate Seminaris, 1952 lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Töötas 1952-1956 Fr. R. Kreutzwaldi nim. raamatukogus ning 1956-1965 lastekirjanduse toimetajana, hiljem vabakutseline kirjanik. Kirjanike Liidu liige a-st 1963. Oli lastekirjanik Aino Perviku abikaasa, Rein Raua, Mihkel Raua ja Piret Raua isa. Eno Raud on eesti lastekirjanduse viljakamaid, tunnustatumaid ja tõlgitumaid autoreid. Temalt on ilmunud üle 50 lasteraamatu. Lastele kirjutamist alustas realistlike lapsepõlvelugudega („Roostevaba mõõk” 1957, „Sõjakirves on välja kaevatud” 1959) ja väikelastele mõeldud lühipaladega („Nii ja naa“ 1957, „Mõru kook” 1959 jt). Loomingu tippteosteks kujunesid
RAUD, Eno (15.11 1928 --9. VII 1996) lastekirjanik ja prosaist RAUD, Eno (15. II 1928 -- 9. VII 1996), lastekirjanik ja prosaist. Sünd. Tartus kirjanik Mart R. ja pedagoog Lea R. (hiljem Nurkse) pojana, õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümn-s, seejärel Tallinna Õp. Sem-s ning 1947--52 TRÜ aj.- keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiki. Raamatukogus instruktorina, Eesti Riiki. Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. -- R. esimene lasteraamat ilmus Moskvas 1954 (" ", eesti k. "Nii või naa" 1957). R-lt on ilmunud ligi poolsada lasteraamatut mitmes zanris ja igale eale. Keskmisele koolieale on adresseeritud põnevus- ja huumoriküllased jutud "Roostevaba mõõk" (1957),. selle järg "Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) ning
..............................................................................................................2 SISEJUHATUS...........................................................................................................................3 1. EESTI LASTEKIRJANDUSE KESKUS...............................................................................4 2. ENO RAUD............................................................................................................................ 5 3. SIPSIK .....................................................................................................................................................7 4. NAKSITRALLID................................................................................................................. 10 KASUTATUD ALLIKAD ...................................................................................................................................................14
Eno Raud Merili Jõgi MJ211 Eno Raua elulugu · Eno Raud (15 veebruar1928 Tartu9 juuli 1996 Haapsalu) oli eesti lastekirjanik. · Eno Raud sündis 1928. aastal Tartus, Mart Raua, eesti luuletaja, prosaisti ja näitekirjaniku pojana. · Eno Raud oli Mart Raua ja Lea Raua (hiljem Lea Nurkse) poeg. · Ta oli abielus Aino Pervikuga. Nende lapsed on Rein Raud , Piret Raud ja Looming Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas "Laste Rõõm" varjunime Eno Sammalhabe all. E. Raud lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal 1952. aastal. Aastatel 19521956 töötas Eesti Riiklikus Kirjastuses. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja
,,Tondijutud" ,,kaarnakivi" ,, Hõbedane karjakell" ,, Pombi ja üdsimardinõiad" Komöödiaid ,, ,,Tooma poisid" ,,Isa liivapurgis" ,,Ahvimaa" ,,Kuri loom" Suurem osa loomingust seotud fantastilisete, reaalsesse maailma sekkuvate olenditega Karl Ristikivi ,,Lendav maailm" ,,Semud" ,, Sinine liblikas" ,,Sellid" 10.1930ndate lõpuks oli eesti lastekirjandus saavutanud arvestatava taseme järgmistel põhjustel: · kvaliteedi ja kvantiteedi osas suured muudatused · lasteraamatute arv 4x · emakeeles kättesaadavaks maailma lastekirjanduse paremik · raamatute välimuses saavutati kõrge tase 30ndate lõpuks · kujunes ulatuslik ja sisukas lasteperioodika · temaatiline avardumine · stiili-zanri mitmekesistumine · kujunes välja lasteraamatute ealine ja sooline diferentseeritus (Truupõld T, Parijõgi P) · lastekirjanduse teooria ja ajaloo uurimine (Jüri Parijõgi eesti lastekirjanduse teooria rajaja)
aastal Rakveres ning on tuntud eesti kirjanik, luuletaja ja tõlkija. Tema tuntuimad lasteraamatud on ,,Arabella mereröövli tütar" ja ,,Kunksmoor". 2012 aastal sai Aino Pervik ,,Eesti kultuurikapitali aastapreemia" tunnustuse osaliseks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Aino_Pervik, http://www.elk.ee/?profile=688) Aino Pervik. Foto: Postimees/Scanpix Isa, Eno Raud on eesti lastekirjanduse tunnustatumaid, viljakamaid ja tõlgitumaid autoreid. Enolt on ilmunud üle 50 lasteraamatu. Tuntumad neist ,,Naksitrallid"-e seeria, ,,Sipsik", ,,Kaval Ants ja vanapagan". Tema loomingut iseloomustab mitmekihiline ainekäsitlus, huumor ning ühiskonnaprobleemide ja argielu originaalne lahtimõtestamine. Kahel korral on hinnatud Eno Raua
3 Kirjaniku tegevust alustas retsensendina „Edasis“, 1950-ndate aastate lõpul kriitikuna tegev pidevalt. Avaldanud sisukaid artikleid ja ülevaateid lastekirjanduse kohta, samuti probleemitihedalt publistikat sotsiaalsetel teemadel ( O. Kruus, … 1995 ja 2000: 405). „Sirbi ja Vasara“ veergudel tõestab Aino Pervik, et ta ise on võimeline täitma nõudeid lastkirjandusele: „Lastekirjandus oma kõrgtasemel on kaheldamatult kunst. Lasteraamatu teeb lasteraamatuks lapsetaju, lapsetasandi olemasolu, lapslugeja intellektuaalset ja emotsionaalset kandejõudu arvestav probleemi või aine valik ning käsitlus, lastekirjanduse rütm ja lapsele vastuvõetav sõnastus. Oluline on ka meeleolu, milles valitsegu turvalisus, soojus, elujulgus, puudugu masendus, kibestus mõnitus… lastekirjanik peab igal juhul arvestama, et lugeja temast erineb.“ (M. Müürsepp, … 1995:43).
84 lk. (1976) Veekandja (1980) Ho-Ho-Hoo (2002) Jahikoera memuaarid (uute piltidega kordustrükk 1974. a. vlj, 2004) 6 IV Tunnustus Gabrovo huumorifestival: grand prix "Kuldne Aisopos" õlimaali "Serenaad" eest (1989) Huumoriauhind "Meie Mats" (1991) I Nukitsa konkurss: 3. koht kunstniku kategoorias Ralf Parve raamatu "Suur sõnelus" piltide eest (1992) Kultuurilehe ja AS BürooTarve 1994. aastal ilmunud Eesti lasteraamatute kujundusvõistlus: peaauhind "Pokuraamatu" eest (1995) Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhind lastekirjanduse alal "Pokuraamatu" eest (1995) Kanti Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja "Pokuraamatu" illustratsioonide eest (1996) III Nukitsa konkurss: 1. koht kirjaniku kategoorias "Pokuraamatu" eest; 1. koht kunstniku kategoorias "Pokuraamatu" piltide eest; 2. koht kunstniku kategoorias raamatu "Kassike ja kakuke" piltide eest (1996) Albu valla A. H
õpilast, nendest 210 poissi ja 255 tüdrukut. Ankeet algas küsimusega lugemiseelistuste kohta. Pakuti välja viie autori 5 teost. Vastuseks saadi allpool toodud pingeread. Tüdrukute eelistused olid: · Oskar Luts ,,Kevade" 128 · Ira Lember ,,Fantastiline tüdruk" 57 · Aino Pervik ,,Arabella, mereröövli tütar" 50 · Jaan Rannap ,,Agu Sihvka annab aru" 30 · Eno Raud ,,Lugu lendavate taldrikutega" 23. Poiste eelistused olid: · Oskar Luts ,,Kevade" 135 · Aino Pervik ,,Arabella, mereröövli tütar" 38 · Jaan Rannap ,,Agu Sihvka annab aru" 36 · Eno Raud ,,Lugu lendavate taldrikutega" 5 · Ira Lember ,,Fantastiline tüdruk" 5. See, mis meid huvitab, paistab kaugelt silma, sest mäekõrguselt eelistasid õpilased O. Lutsu ,,Kevadet"
just neist pisiasjadest on kokku saadud hulga vahvaid ja kaasahaaravaid jutustusi ning luuletusi. Lasteraamatute läbivaks teemaks on heaks lapseks olemine. Kirjaniku sõnavara on väga rikas ja värvikas. Nii mitmedki teosed on mõeldud lugemiseks nii lastele kui ka täiskasvanutele. Ideaalne variant oleks see kui täiskasvanu loeks lapsele raamatut ette ning siis koos arutleksid loetu üle. L. Tungal elab siiralt kaasa väikese inimese muredele. Kirjanik on saanud lasteraamatute ja luulekogude eest mitmeid auhindu, sh Kultuurkapitali lastekirjanduse aastaauhind (1997) ja J. Oro nim. Vasalemma valla lastekirjanduspreemia 1999. Tema raamatud on leidnud korduvalt tunnustust Nukitsa konkursil. Muhvi auhind 2007. Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden 2005 ja Harjumaa Kultuuripärl. Leelo Tungal on minu arvates üks silmapaistvamaid kirjanikke Eestis. Oma tööga arendab ta ellusuhtumist, fantaasiat, vaateid, kujundab arvamusi. Kaudses mõttes on tema käe all
kõnelused kummitusega“ Tervis: Mall Johanson „Kuidas ma maailma tulin“, Harri Jänes „Hambaharja lugu“„Seebi seiklused“„Katrini taskurätikud“, Urmas Lennuk„Sööärasöö!“ Kuulo Kutsar,,Mõmmikute pere lood”. Kombed: I. Muhel.,,Meie lapse käitumisraamat”, ,,Mina teiste seas” R. Kasser ,,Lahediku käitumiskool”. Nimetage raamatuid (+autorid), milles lastele tutvustatakse loodust, inimese ja looduse suhet. Loodus(loomad): Rein Saluri „Koduloomad“ „Konnad ja maod“„Linnud”„Metsloomad“ Miriami ja kalad, Miriam ja lilled(Teet Kamarik). Nimetage raamatuid (+ autorid), milles on tegelasteks nukud ja mänguasjad. Miks mänguasjad lastega räägivad? I. Truupõld ,,Rohelise päikese maa.” E. Raud ,,Sipsik.” I. Maran ,,Londiste” Siim sai endale mänguasja- elvandi Londiste, kellega toos tehakse toredaid asju. Milne ,,Karupoeg Puhh”. Rääkivad mänguasjad on
UNESCO kaitse alla võetud Kihnu kultuuri. Jõgisalu oli algselt plaaninud pealkirjaks "Kaapekakk", mis tundus kirjastusele liiga kergekaaluline, kuigi sõna kõlab ilusti. Tegu oli ju tõsise leivateoga, mis saarel senini au sees, ja nii see uus pealkiri tuligi. 1987. aastal Üleliidulisel lastekirjanduse võistlusel tunnistati ,,Maaleib'' Nõukogude Liidu parimaks lasteraamatuks. 16 ,,Kihnu ning Manõja'' - Tallinn Maalehe raamat 2001, toimetaja Rein Ülevaino. Raamatus kirjeldab kirjanik Kihnu eluolu ja loodust. ,,Meri põlõm'te paljas vesi: Kihnu arhipelaag'' - Kirjastus Ilo 2006 Harri Jõgisalu on käinud Kihnus, Manõjal ja Sanges kümneid kordi, teinud ohtrasti fotosid ja pannud kirja oma muljed. Väikesest saarestikust on saanud tema suur kiindumus. Raamatute peategelasteks ongi saarte-laidude elanikud: inimeste kõrval ka kosklad, viired, tuttpütid,
mida on esitanud lisaks ta oma ansamblitele paljud Eesti juhtivad lauljad. 1971 ja 1973 võitis ta oma lauludega Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi (Sa tule nüüd; Mis küll saab), ja 1974 ja 1975 Aastalõpu Võistluskontserdi (Keegi tulla võib; Sinu hääl). Ta poplauludest on tuntuimad Raagus sõnad, Nii vaikseks kõik on jäänud, Ühes väikses Eesti linnas ja kantaat Ilus maa. On kirjutanud ka lastelaule, teatri ja filmimuusikat. Juba 1968, 7. klassi koolipoisina, esines Rein Rannap edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil. Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendest ka terviklikke soolokontserte; 2 heliplaati ("Meloodia"). Ta nn vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neis on ühendatud kaasaegne tõsine muusika, rock, eesti rahvamuusika, new age muusika ja jazz. Urmas Sisask (09.09.1960 Rapla) Helilooja-tähetark. Urmas Sisask lõpetas 1980
Vaeva nägi ta palktrummide hankimisega, mis õiges häälestuses oleksid ja puutöö häält teeksid. ,,Lasin teha vutlari ja selle reisikomplektiga ma nüüd siis käin mööda ilma ringi: palktrummid, kirves, haamer ja nahkkindad. Veel käib mul kaasas suur Peeter Salmela tehtud nõiatrumm." Intervjuus räägib Tormis oma huvist Metsatölli vastu ja koostööst selle ansambliga, väites, et ,,...rokk ja regi sobivad küllaltki hästi kokku, neil on ühiseid jooni. Näiteks Rein Rannap tajus seda juba ammu." Intervjuu lõpuks annab Tormis teada, et teda saab esinemas näha muusikaakadeemias, Viljandi folgil, kodukandi küla juubelipeol ning et pidevalt tegutseb ja käib Muusikaakadeemias koos väike rühm Rävala Regi, kus lauldakse muistse Rävala maakonna Kuusalu ja Jõelähtme laule, kuulatakse vanu fonogramme. 17 Eesti Päevaleht 28.04.2007 19 Kasutatud kirjandus 1
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis
tamine elamu läheduses on halb enne, kuulutades enamasti ette inimese või looma surma. Tihased on viiuldajad, soojadel märtsipäevadel aina saetakse. Metalselt ja puhtalt kuul- dub nende ,,tritririi", ,,sidsibee" ehk ,,sitsikleit", nagu rahvas seda kuulis. Rasvatihase kut- sehüüd ,,pink, pink" tuleb täpselt nagu vindi nokast. Kevadisel ajal petab ta mõnegi kuulaja ära. ,,Pingitamise" pärast pandi talle nimeks suur sepp. q Rein Saluri Veebruaris pakane alles paugub ja päikest on napilt, aga rasvatihane laulab juba rõõm- salt. Ju hakkab talv siis lõppema. Tihased ei hooli külmast ega lumest. Lendavad talvelgi vilkalt salkadena ringi. Kollase kõhualusega rasvatihaste seltsis võib siis näha musttihaseid ja põhjatihaseid, tutt-tihaseid ja sootihaseid, sinitihaseid ja sabatihaseid. Kõik nad turni- vad osavasti okstel, ripuvad kas või pea alaspidi. Iga põõsas ja puu uuritakse läbi -- äkki
Koos Andres Jaaksooga on Tungal kirjutanud libreto Raimo Kangro ja Andres Valkoneni rokkooperile "Põhjaneitsi" ning palju muid libretosid ja tekste: Raimo Kangro (laste-) ooperitele ja muusikalidele "Ooperimäng", "Saabastega kass", "Ohver", "Seakarjus", "Hunt ja seitse kitsetalle" jt., samuti Rene Eespere lastemuusikalile "Metsluiged" ja Olav Ehala lastemuusikalile "Nukitsamees" ning ka Eino Tambergi, Raimo Kangro, Raimond Lätte, Rein Rannapi kantaatidele jm. Tungal on kirjutanud ka palju eurolaulude tekste: 1993. aaastal võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen, 1994. aastal võitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses, viisi kirjutas laulule Ivar Must. Tema teoseid on tõlgitud vene, soome, leedu itaalia, esperanto, tsehhi, ungari, armeenia, gruusia, moldova, kasahhi, ukraina, tadziki, saksa, poola, valgevene jpt keeltesse. Tungla
Ellen Niit Luulereferaat 1 SISUKORD 1. KIRJANIKU ELULUGU.....................................................................................................3 SISSEJUHATUS Ellen Niit- seda nime on arvatavasti kuulnud iga eestlane. Tema luule jaguneb kaheks: täiskasvanute- ja lasteluule. Enamik teab autorit siiski lastekirjanikuna. Ellen Niidu värsid on saatnud lapsi juba mitu põlvkonda. Tema luulet nii lastele kui ka täiskasvanutele on ka palju viisistatud, peamiselt Gustav Ernesaksa ning Arne Oidi poolt. Ellen Niitu on nimetatud lausa lasteluule turvaemaks ning seda vägagi põhjendatult. Ta on tabanud miskit olemuslikku, nii et lapsed saavad noist lugudest aru, need kõnetavad tänaseid pisiinimesi. Niit on tähtis lasteluule edasiarendaja ning kindlasti kuulub tema looming Eesti paremikku. Käesolevast referaadist saab lugeda Ellen Niidu elust ning loomingust. Nii tema täiskasvanute- kui ka lasteluulest, peamiselt keskendutakse lasteluulele kuna see hõlma
Lugeja võib vaid ette kujutada, mis on jutustatu taga. Erich Maria Remarque (1898-1970) Elust Sündis 22. juunil 1898 Osnabrückis Saksamaal. Kodanikunimi Erich Paul Remark. Aastast 1922 kasutas pseudonüümi Erich Maria Remarque, kuna osa tema suguvõsast pärines Prantsusmaalt. Tema isa oli raamatuköitja ja seetõttu huvitus ta raamatutest ja kirjandusest juba noores eas. Lõpetas pedagoogilise seminari. Aastal 1916 pöördus 18-aastaselt I maailmasõtta Saksamaa rindele. 1925.-1932. aastani kestis tema esimene abielu. Töötas väikekaupmehe, kooliõpetajana ja isegi autoremonditöölisena, loobus õpetajatööst kunstnikuelu kasuks. Tal õnnestus karjääri teha ajakirjanikuna. Hakkas kirjutama, et unustada kogetuid ja nähtuid õudusi. Aastal 1928 ilmus tema esimene romaan "Läänerindel muutusteta" mis tegi ta peaaegu üleöö kuulsaks
Väike-Maarja Gümnaasium Enn Vetemaa Referaat Koostas: Juhendaja: Väike-Maarja 2011 Sisukord Sisukord .............................................................................................. 2 Enn Vetemaa elu ja looming ....................................................................... 3 Murdepunkt .......................................................................................... 5 Teatrikirjanik ......................................................................................... 6
Ladus tekst, meelelahutuskallakuga tendents, tiraazid suurenevad). Eeksperimentaalne modernism, modernism postmodernism? küsimus, kas modernism mitte ei lähe üle postmodernismiks. Autorid: Vetemaa ja Mutt, siis Unt ( kes ühendab eelmisi ja järgmisi kirjanikke), Baturin ja Mihkelson. Siis veel: Madis Kõiv, Jaan Kross, Arvo Valton, Mats Traat, Mati Unt, Vaino Vahing (jõulisim ja isikupäraseim autor). Toomas Vint, Mari Saat, Rein Saluri. Leo Metsar (võidab tuntust ajalooainelise proosaga. Mitte ainult Eesti aines). Lennart Meri (peateos ,,Hõbevalge" (1976), siis ,,Hõbevalgem" (1984). Ajaloolise esseistika ja ilukirjandusliku proosa ühendamine. Aajalugu ümbervormiv sisendusjõud proosakirjanduses, annab eestlastele nende suure esiajaloo. Laseb poeetilisel fantaasial lennata). Kaksikvennad Ülo Tuulik ja Jüri Tuulik (ajalooline proosa. Ülo dokumentaalromaan ,,Sõja jalus" (1974)
Samuti teadsin Rummo olulisust tema nooremas eas. Kindlasti mängis suurt rolli ka fakt, et mees on siiamaani poliitikas ja avalikus elus tegev, näiteks kirjutas just tema järelehüüde Jaan Krossile Eesti Kirjanike Liidu poolt. Referaadi kirjutamise ja materjali otsimise ajal sain Rummost teada nii mõndagi enda jaoks 16 uut ja huvitavat. Näiteks pole ma teadnud, et luuletaja on kirjutanud ka proosaloomingut näidendite ja lasteraamatute näol, mis saavutasid ka suure edu. Silma jäid mulle Rummo väga huvitav stiil ja tekstivormistused. Paljudes teostes on luuletus paigutatud väga omapärasel viisil lehe peale, nii et kui tema ,,Kogutud luule" raamatut sirvida, siis jäävad isegi rohkem silma huvitavad vormistusega luuletused kui tavalisemad. Eriti meeldis mulle luuletus ,,Tülpimus". Kokkuvõtteks võin öelda, et sain Rummo elust kui ka loomingust väga palju uut ja huvitavat teada ning ma ei kahetse oma valikut
lähenemist traditsioonilisele mallile. See lähedus muutub aga taas illusoorseks 1990. aastatel kirjutatud tekstides, samal ajal tähtsustub Ehini looming juba ka muutunud kirjanduslikus ümbruses. Uuemas kirjanduses on väljapaistev Ehini kogu ,,Teadvus on ussinahk" (1995), suuremat osa aastakümnete jooksul kirjutatud luulest koondab raamat ,,Alateadvus on alatasa purjus" (2000). Luule kõrval on Ehin avaldanud proosat ning koos Enn Mikkeri ja Rein Siimuga kirjutanud ulmenäidendi ,,Karske õhtupoolik" (1972) koondime Lembit Vahak all. Särava lõbuga ignoreerib dokumentaal- ja ilukirjanduse piire lühijuttude raamat ,,Ajaviite peerud lähevad lausa lõkendama" (1980), mis on ka 5 eesti kultuuriloo paroodiline ümberkirjutus. Tõsielulise aine ja kultuurimüütidega mängivad samuti tema hilisemad romaanid ,,Rummu Jüri mälestused" (1996) ja ,,Seljatas sada meest" (1998).
Ta oli väga tige. Äkki kuulis ta pillihäält, ta kujutas seda endale ette. Suvehommik. Isa läks lastega matkale. Ujuti rabajärves ja vaadeldi loodust. Ööbiti telgis ja nad kohtusid rebasega. Isa jutustas lastele loo soovaimust. Jutus muutusid mahakukkunud mündid murakateks. Järgmisel suvel otsustasid nad kindlasti tagasi tulla. 11 Eno Raud Sipsik Illustreerinud Edgar Valter, „Eesti Raamat“1962 Mart ja Anu on vend ja õde. Ühel päeval läks Mart vanaema juurde ja ütles: „Anul on varsti sünnipäev.“ „Jah,“ vastas vanaema. „Anu saab varsti viieaastaseks.“ „Ma tahan talle sünnipäevaks midagi teha,“ ütles Mart. „Ma tahan talle ilusa nuku teha.“ „Tee siis nukk,“ ütles vanaema. Siis õpetas vanaema Mardile päris nukkude tegemist.
Tungla lasteraamatuid on samuti tõlgitud mitmetesse keeltesse, sealhulgas armeenia, inglise, soome ja vene keelde. [4] Keeleoskused: vene keel (valdab vabalt) itaalia keel (kõne- ja kirjakeel) soome keel (valdab vabalt) saksa keel (tõlgib sõnastiku abil) inglise keel (kõne- ja kirjakeel) Tunnustused Leelo Tungal on pälvinud Virumaa lasteraamatu preemia (1986), Anton Hansen Tammsaare nimelise kirjanduspreemia (1992), Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna (1993), Eesti Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia (1997), Julius Oro nimelise lastekirjanduse preemia (1999), auhinnalisi kohti Nukitsa konkursil (1992, 1994, 2006), kolmel korral Karl Eduard Söödi lasteluule auhinna (1995, 2000, 2007), Muhvi auhinna lastekirjanduse populariseerimise eest ja Harju maakonna kultuuripreemia Harjumaa Kultuuripärl (2008)
Vene kultuur Eestis Eesti on venelaste jaoks alati olnud emamaaga võrreldes vabamaks paigaks. Juba 17. sajandil põgenesid siia vene vanausulised, keda jälitas kirik ja riigivõim. Tollest ajast saati on venelased asunud Peipsi järve äärsetel maadel, kus nende rahvuskultuur on säilinud tänaseni ning avaldanud teatud mõju ka Kagu-Eestis paiknevale setu kultuurile. Eesti seosed vene kultuuriga ulatuvad üldse iidsetesse aegadesse. Näiteks keeleteadlased on välja toonud mitmeid tõendeid vene keele kunagisest mõjust eesti keelele: nii on eesti sõna 'raamat' tulnud venekeelsest sõnast 'gramota', st kirjaoskus; eesti 'jaam' -- tänaseks vananenud vene sõnast 'jam', mis tähendas postijaama, kus teelised vahetasid hobuseid jne. Vene kultuur Eestis on läbi aegade olnud mitmepalgeline ja sellel on alati olnud oluline koht ka Venemaa enda kultuuriloos. Sünnipaiga järgi on Eestiga seotud paljud tuntud vene teadlased, sõjaväelased, kultuur
ELULUGU Luuletaja ja näitekirjanik Juhan Viiding (Jüri Üdi) sündis 1.juunil 1948 Tallinnas. Tema isa oli kirjanik Paul Viiding. Ta oli neljalapselises peres kolme vanema õega, tema oli aga noorim, ainuke poisslaps. Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas ta trükitöölisena ning hiljem Teatri- ja Muusikamuuseumi töötajana töölisnoorte keskkoolis. Aastatel 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, selle lõpetamise järel töötas Tallinna Draamateatris näitlejana. Tema omapärane dramaatiline anne on pälvinud tunnustust ka filmirollides: 1977 ja 1978 sai ta A. Lauteri nimelise näitlejapreemia. Ta on kirjutanud ning lavastanud näidendi "Olevused" (1980). Alates 1973. aasta algusest kuulus ta Kirjanike Liitu. Talle omistati 1977. ja 1978. aastal A.Lauteri nimelised näitlejapreemiad, 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus. Ta sai ka J.Smuuli nimelise kirjandusli
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal
Kuressaare Gümnaasium Evald Okas Referaat kunstiajaloos Kristina Oolu 11 c klass Kuressaare 2008 2 ELULUGU Evald Okas (sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas) on tänaseni tegev eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. Loomingulised tegevusalad: maal, monu-mentaalmaal, graafika, eksliibris, tarbekunst. 1931 1937 õppis Riigi Kunsttööstuskoolis (õpetajad: A.Jansen, R.Nyman, V.Mellik) 1938 1940 õppis Riigi Kõrgemas Kunstikoolis maalimist (õpetajad: A.Jansen, J.Greenberg, V.Mellik) 1939 Esimene avalik esinemine (Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse "Kunst sügisnäitus" Tallinnas) 1939 1940 Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liige 1939 1940 Riigi Kunsttööstuskooli aktiklassi õppejõud 1939 1941 joonistamise ja joonestamise õpetaja Riigi Tööstuskoolis, Riigi Tööstusõpilaste Koolis ja Poeglaste Ametikoolis 1942
Albert Kivikas Albert Kivikas sündis Viljandimaal. Ta õppis Vastemõisa ministeeriumikoolis, Viljandi kaubandus- ja Tartu kommertskoolis. 1919. aastal läks ta vabatahtlikult Vabadussõtta. Aastatel 1920-1921 jätkas Kivikas õpinguid Tartu Ülikoolis ajaloo, keele ja kirjandusteaduse alal. Seejärel töötas ta paar aastat ajakirjanikuna ning pühendas kirjanduslikule loomingule. 1944. aastal siirdus Kivikas sõja eest Soome ning sealt Rootsi, kus pidas töölise, arhiivitöötaja ja ajakirjaniku ametit. Albert Kivikas tuli kirjandusse realistliku jutukoguga ,,Sookaelad" (1919), mis räägib tema kasvukoha olustikust. 1920. aastatel kirjutatud asunikutriloogias ,,Jüripäev" (1921) , ,, Jaanipäev" (1924) ja ,,Mihklipäev" (1924) käsitleb kirjanik maatameeste ja talupoegade maareformist ajendatud vastuolusid. Erilisel kohal on Kivika loomingus Vabadussõja teema. Novellikogudes ,,Verimust" (1920) ning ,, Punane ja valge" (1927) kujutab ta sõja julmust ja mõttetust. Ükskõik k
Kui Kõivu näidendid ette võtta, siis seal on eritüüpi näidendeid. Kui on pooleldi ilma šüžeeta näidend – inimesed kühveldavad lihtsalt heina. Dialoog on üsna absurdne, haakumised on ootamatud ja imelikud. On müüte teisendav tendent ja absurdidraama, kolmandaks võiks nimetada kultuuriloolisi näidendeid. 1972 Vaino Vahing „Suvekool“ 1975 Vaino Vahing „Mees, kes ei mahu kivile“ 1974 Rein Saluri „Külalised“ 1975 Mati Und „Good-bye, baby“ 1984 Mati Und „Vaimude tund Jannseni tänaval“ 1980 Merle Karusoo „Olen 13-aastane“ 70ndatest alates võiks rääkida psühhomodernistlikust lainest. Kõik uuenduslikud tükid on ka modernistlikud tükid, kuid modernism on pigem nagu katusmõiste ja selle alla mahub palju erinevat. Eesti draamas on eriti ilmekad ühelt poolt modelleeriv modernis a la Tuhkatriinumäng ja teiselt
annaabi.ee 
