a need, mida ei saa eemaldada)? Kas eemaldamatud takistused on tähistatud? Kas kõik liikumisteed on piisaval moel tähistatud? Kas põrandad ja liikumisteed on piisavalt valgustatud? B-OSA: Näited riski vähendamiseks kasutatavate ennetusmeetmete kohta Valige põrandakattematerjali hoolikalt, eriti kui on tõenäoline, et põrand saab töö käigus märjaks või tolmuseks; hoidke põrandapinnad kuivad. Vajaduse korral töödelge libedaid pindu keemiliselt; kasutage sobivaid puhastusmeetodeid. Tagage põrandate ja liikumisteede regulaarne kontroll. Kõrvaldage augud, praod, kulunud vaibad või matid, hoidke põrandad ja liikumisteed takistustest vabad.
o 3. aste: Kuidas hinnata ohutegurist tulenevat riski? 7 o 4. aste: Kuidas kavandada tegevusi ohutegurist tuleneva riski 8 kõrvaldamiseks või vähendamiseks? o 5. aste: Kuidas tuleks riskihindamist dokumenteerida? 8 RISKIHINDAMISE ANKEET 9 III OSA: OHUTEGURITE TUVASTAMINE JA ENNETUSMEETMETE VALIMINE ÜLDINE o Kontroll-loend nr 1: Ebatasased või libedad pinnad 10 o Kontroll-loend nr 2: Sõidukid ja liikuvad masinad 11 o Kontroll-loend nr 3: Liikuvad masinaosad 12 o Kontroll-loend nr 4: Elektriseadmed 13 o Kontroll-loend nr 5: Tulekahju 14
o 3. aste: Kuidas hinnata ohutegurist tulenevat riski? 7 o 4. aste: Kuidas kavandada tegevusi ohutegurist tuleneva riski 8 kõrvaldamiseks või vähendamiseks? o 5. aste: Kuidas tuleks riskihindamist dokumenteerida? 8 RISKIHINDAMISE ANKEET 9 III OSA: OHUTEGURITE TUVASTAMINE JA ENNETUSMEETMETE VALIMINE ÜLDINE o Kontroll-loend nr 1: Ebatasased või libedad pinnad 10 o Kontroll-loend nr 2: Sõidukid ja liikuvad masinad 11 o Kontroll-loend nr 3: Liikuvad masinaosad 12 o Kontroll-loend nr 4: Elektriseadmed 13 o Kontroll-loend nr 5: Tulekahju 14
Riskianalüüs võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstematiseerimine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine Riskianalüüs annab vastuse: 1)tulevikuühiskonna riskivabaks muutmise võimalused 2)füüsiliste objektide planeerimine 3)keskkonnakaitse 4)kodanikukaitse 5)ohtlike ainete käsitlus ja transport 6)info- ja hoiatussüsteemide paigaldamine 7)avariiolukordade tegutsemisplaanid 8)koostöö omavalitsuste, päästeteenistusega APELLi I aste: organisatsiooniline töö objektil, lähteandmete kogumine, seaduslik osa,
1. Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs on võimalike õnnetuste ja riski allikate süstemaatiline kindlaksmääramine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. 2. Millistele valdkondadele annab vastuseid riskianalüüs? Riskianalüüs annab vastuseid aluseks kriisireguleerimisplaanide koostamisele, maakonnaplaneeringute koostamisele, valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisele, ehitiste ja rajatiste projekteerimisele, kodanikukaitsele, keskkonnakaitsele, ohtlike ainete käitlemisele. 3. Riskianalüüsi käik APELLi 1...3 aste (lühike sisuülevaade).
3.Riskianalüüsi teostamise tasandid riskianalüüsi kohustusega objektid/valla ja linna omavalitsused,/maakond ja tema riskianalüüs,/ sisseministeerium (ja teised)/EV valitsus ja kriisikomisjon. 4. Riskianalüüsi koostamise etapid? teabe kogumine; võimalike õnnetuste väljaselgitamine; võimalike õnnetuste tõenäosuse väljaselgitamine; võimalike õnnetuste tagajärgede hindamine; riskiklassi määramine ja riskide järjestamine; ennetusmeetmete kavandamine; riskianalüüsi vormistamine ja kokkuvõtte koostamine. 5. Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ... mis ohustab riigi julgeolekut, inimeste elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju ning mille lahendamiseks on vajalik Vabariigi Valitsuse, valitsusasutuste ning kohalike omavalitsuste kooskõlastatud tegevus. 6. Algsündmus on ... sündmus, mis põhjustab otseselt
m/s. Võitlusest tornaadodega Tornaadosid ei ole suudetud siiamaani kuidagi ära hoida. Tagajärgede leevendamiseks saab inimkond ainult võtta kasutusele ennetusmeetmed ning õigeaegselt ennustada tornaado tekkimist. Nende tegevuste abil saavad inimesed piisavalt kiiresti infot ja jõuavad varjuda turvalistesse kohtadesse. USAs näiteks tegutseb hoiatussüsteem, mis aitab tornaadosid ette ennustada ning vähendada nende poolt tekitatavaid kahjusid ning surme ennetusmeetmete abil. Tornado Watch - tornaadovalve - teatab, kui on soodsad tingimused tornaadode tekkeks. Tornado Warning – tornaado hoiatus - tähendab, et võimalikku tornaadot on radaril märgatud või on kohapeal nähtud keerist ning hoiatuse piirkonnas olevatel inimestel palutakse kohe varjuda. Tornaadohoiatusi väljastab samuti Rahvuslik Ilmateenistus ja valvet peab Tormiennetuskeskus. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia
· Uude vormingusse (digiandmete korral) · Uude riist- või tarkvarasüsteemi Ohuplaneeringu protsess jaguneb: 1. Riskianalüüs Süstemaatilise riskianalüüsi käigus määratletakse võimalikud ohud ning prognoositakse nende mõju personalile, külastajatele, hoonele, hoidlatele, arhivaalidele ning hinnatakse võimalikke arengustsenaariume ohuolukorras. Võimalikud ohud ja ohuallikad tuvastatakse visuaalsel vaatlusel ja loogilise analüüsi käigus. 2. Ennetusmeetmete rakendamine Võimalikud ohud likvideeritakse või viiakse nende toimumise tõenäosus minimaalsele tasemele. 3. Õnnetustele reageerimise protseduuride väljatöötamine Kavandatakse personali esmane ja vajadusel pikemaajalisem tegutsemine igas erinevas hädaolukorras inimeste ja arhivaalide päästmiseks ning õnnetuse tagajärgede likvideerimiseks. Määratletakse iga töötaja kohustused ja vastutus ohusituatsioonis 4. Ohuplaani koostamine
Riskianalüüs Mis on riskianalüüs? 1. Riskianalüüs on võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstematiseerimine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. Millistele valdkondadele annab vastuse riskianalüüs? 2. 1) tulevikuühiskonna riskivabaks muutmise võimalused. 2) füüsiliste objektide planeerimine. 3) keskkonnakaitse. 4) kodanikukaitse. 5) ohtlike ainete käsitlusele ja transpordile. 6) info ja hoiatussüsteemide paigaldamine. 7) avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamine. 8) koostööks omavalitsustega, päästeteenistujatega planeerimisorganitega jne.
Turismi arengu probleemid: Haigused: Kuubas on tuvastatud haigus koolera. Kuubale pole seoses haigustele mingeid reisikeelde või piiranguid peale pandud. Soovitatav 3 nädalat enne reisi algust vaktsineerida end koolera vastu ja pöörata tähelepanu isiklikuhügieeni järgimisele ning tarbitava joogivee ja toidu ohutusele. Seoses uue gripiviiruse A(H1N1) levikuga ei ole otsest reisikeeldu, kohustuslikku vaktsineerimist ega teisi täiendavaid piiranguid reisimisele kehtestatud. Tavaliste ennetusmeetmete kasutusele võtmisel ning isiklike hügieenireeglite täitmisel võib oluliselt vähendada nakatumise riski. Viibinud gripiviiruse riskipiirkonnas, tuleb kindlasti jälgida oma tervist vähemalt 7 päeva. Gripisümptomite ilmnemisel (38 palavik, köha, nohu, kurguvalu, lihas-, pea- või liigesvalu) pöörduda perearsti poole, teavitades ka riskipiirkonnas viibimisest. Reisides Vaikse ookeani regiooni riikidesse, samuti Aasiasse, Aafrikasse, Kesk- või Lõuna-
I Ettevõtted, mis pakuvad elutähtsaid teenuseid II Valla- ja linnaomavalitsus III Regionaalne rikianalüüs IV Siseministeerium V Eesti Vaberiigi Valitsus, Eesti Vabariigi kriisikomisjon. 4. Riskianalüüsi koostamise etapid: 1) teabe kogumine; 2) võimalike õnnetuste väljaselgitamine; 3) võimalike õnnetuste tõenäosuse väljaselgitamine; 4) võimalike õnnetuste tagajärgede hindamine; 5) riskiklassi määramine ja riskide järjestamine; 6) ennetusmeetmete kavandamine; 7) riskianalüüsi vormistamine ja kokkuvõtte koostamine. 5.hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ... ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonna kahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsateenuse toimepidevuse ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. 6.Algsündmus on sündmus, mis ..
1. Mis on riskianalüüsi eesmärk? Riskianalüüs on võimalike õnnetuste ja riski allikate süstemaatiline kindlaksmääramine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. 2. Riskianalüüsi tulemused on aluseks omavalitsuse ... otsustele, kas nad annavad suure õnnetuse ohuga ettevõttele ehitusloa ning kehteastavad vajadusel üldplaneerigu ja detailplaneerigu. 3. Riskianalüüsi teostamise tasemed 1. riskianalüüsi kohustusega objektid, 2. valla ja linna omavalitsused, 3. maakond ja tema riskianalüüs, 4. sisseministeerium (ja teised) 5. EV valitsus ja kriisikomisjon 7
tehnoloogiline areng ja innovatsioon, finantsasutused ja kindlusettevõtted, töötajate motivatsioon, töötajate ja elanike tervis, suhtlemine, säästev areng risk – mingi ettevõtmisega kaasnev kahju tekke võimalus keskkonnakahju – sündmus, mis on tekkinud keskkonnale kahjuliku muutuse tagajärjel riskianalüüs – võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstemaatiline kindlaksmääramine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine normatiiv – juriidilise dokumendi osa, mille esitatakse kriteeriumid, millest akti täitmisel tuleb juhinduda standard – terviklik dokument, mis on koostatud konsensuse alusel ja kinnitatud tunnustatud standardiva organi poolt keskkonnastandard – reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna seisundi mõjutavat tegevust või tulemust
Kuna tööohutus ja selle tagamine on järjest enam 4 Nimi Töökeskkonnaspetsialist tähelepanu all, on loodud mitmeid firmasid, mis pakuvad spetsiaalset töökeskkonnaspetsialisti teenust. Töökeskkonnaspetsialistide arv ettevõttes peab olema piisav, et korraldada kaitse- ja ennetusmeetmete rakendamist, võttes arvesse ettevõtte suurust ja ohutegureid, millega töötajad kokku puutuvad. Tööandja võib ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi, kui ta on saanud töökeskkonnaalast koolitust. Töökeskkonnaspetsialist või tema ülesandeid täitev juhatuse liige on kohustatud läbima täiendõppe koolitusasutuses mitte harvem kui kord viie aasta jooksul ja vajadusel ka juhul, kui töökeskkonnas on toimunud olulisi muudatusi, tööinspektor peab seda vajalikuks või
1. Risk väljendab järgmiste elementide kombinatsiooni: Tagajärgede esinemise tõenäosus kindlale objektile Tõsidus Tagajärgede ulatus 1. Risk väljendab: Teatud kindla tõsiduse ja ulatuega tagajärje esinemise tõesnäosust teatud kindlatel asjaoludel RISK = TÕENÄOSUS x TAGAJÄRJED Riskianalüüs võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstemaatiline kindlaksmääramine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. Näiteks: nt kui Aura ujulas läheb veeringlus süsteem sassi ja tekib keemiline reostus, tanklad (võivad põlema minna või plahvatada). Riskianalüüs on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Keskkonnakahju/kahjustus sündmus, mis on tekkinud keskkonnale kahjuliku muutuse. Keskkonnarisk üldnimi riskile, mille tagajärje mõjutüübiks on keskkonnakahju. Risk
1. samm mis on ohud ja keda need ohustavad? Otsige töökohal seda, mis võiks tekitada kahju, ning välja selgitada töötajad, kes võivad ohtudega kokku puutuda. 2. samm riskianalüüs ja riskide reastamine tähtsuse järgi Hinnake olemasolevaid riske (nende raskust, esinemise tõenäosus jne) ning reastage need tähtsuse järgi. Riskide ennetamise ja kõrvaldamisega seotud tegevust tuleb pidada esmatähtsaks. 3. samm ennetusmeetmete otsustamine Määrake kindlaks sobivad meetmed, kuidas kõrvaldada või piirata riske. 4. samm meetmete võtmine Koostage kava, kus on määratletud võetavad ennetus- ja kaitsemeetmed tähtsuse järjekorras (kõiki probleeme ei saa lahendada kohe), samuti kes teeb mida ja millal, millal tegevus lõpetatakse ning mis vahendid on meetmete rakendamiseks eraldatud. 5. samm järelevalve ja kordamine Praktilised tegevused töötajate kaasamiseks riskihindamisel (vt. Üldteavest!)
· Hooldustöötajad · Immuunpuudulikkusega töötajad · Terviseprobleemidega, näiteks bronhiidis töötajad · Töötajad, kes kasutavad ravimeid, mis võivad suurendada nende vastuvõtlikkust ohuteguritele 2. samm: riskianalüüs ja riskide reastamine tähtsuse järgi Hinnatakse olemasolevaid riske (nende raskust, esinemise tõenäosust jne) ning reastatakse riskid tähtsuse järgi. Riskide ennetamise või kõrvaldamisega seotud tegevust tuleb pidada esmatähtsaks. 3. samm: ennetusmeetmete otsustamine Määratakse kindlaks sobivad meetmed, kuidas kõrvaldada või piirata riske. 4. samm: meetmete võtmine Koostatakse kava, kus on määratletud võetavad ennetus- ja kaitsemeetmed (kõiki probleeme ei saa tõenäoliselt lahendada kohe), ning täpsustatakse, kes teeb mida ja millal, millal tegevus lõpetatakse ning mis vahendid on meetmete rakendamiseks eraldatud. 5. samm: järelevalve ja kordamine Ajakohasuse tagamiseks tuleb riskihindamist korrapäraselt korrata
riskianalüüsist 2.riskitaseme määramisest. Riskihindamiseks moodustab tööandja riskihindamise meeskonna või tellib teenuse töötervishoiu teenuseid osutavalt firmalt. TERVISERISKI HINDAMINE • Eesmärgiks on selgitada kas haigestumise ja õnnetusjuhtumite vältimiseks rakendatud meetmed on piisavad. Tavaliselt kasutatakse ka viieastmelist skeemi. Tuleb selgitada: 1.Mis on ohud ja kes on ohustatud? 2. Riskianalüüs ja riskide reastamine tähtsuse järgi. 3. Ennetusmeetmete otsustamine. 4. Meetmete võtmine. 5. Järelevalve ja kordamine. Riskid tuleb reastada tähtsuse järgi ja vastavalt sellele tegeleda nendega. Riskihaldamisplaani koostab tööandja tavaliselt 5 aastaks. Riskihaldamisplaani koostamisel nõustab ettevõtetes, kus on 50 või üle 50 töötaja tööandjat töökeskkonnanõukogu. Riskihindamisandmed teeb tööandja teatavaks töötajatele. Töökeskkonna ohutegurite kaardistamine
ja/või asutuses kutsealaste riskide suhtes kohaldatavate kaitse- ja ennetusmeetmetega, ilma et see piiraks artiklites 5 ja 6 nimetatud kohustuste täitmist. 2. Määratud töötajad ei või kutsealaste riskide suhtes kohaldatavate kaitse- ja ennetusmeetmetega seotuse tõttu ebasoodsasse olukorda sattuda. Määratud töötajatele tuleb võimaldada piisavalt aega käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks. 3. Kui kõnealuste kaitse- ja ennetusmeetmete rakendamist ei ole võimalik korraldada põhjusel, et ettevõttes ja/või asutuses puuduvad selleks pädevad töötajad, kasutab tööandja pädevaid majaväliseid teenistusi või isikuid. 4. Kui tööandja kasutab selliseid teenistusi või isikuid, teavitab ta neid teadaolevatest teguritest, mis mõjutavad või võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, ning kõnealustel teenistustel ja isikutel peab olema juurdepääs artikli 10 lõikes 2 nimetatud teabele. 5. Kõikidel juhtudel:
5. Töökeskkonnaspetsialist ( TTOS §16) - Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna allal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööanjda on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid. Tööandja peab ta määrama oma töötajate hulgast ja kui pädev töötaja puudub, peab tööandja kasutama pädevat ettevõttevälist teenuseosutajat. Nende arv ettevõttes peab olema piisav, et korraldada kaitse- ja ennetusmeetmete rakendamist soovitan TTOS-i lugeda ka läbi 6. Töökeskkonnavolinik- ( TTOS §17) Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat. Loe läbi ka seadusest! 7. Töökeskkonnanõukogu ( TTOS §18) Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi
inimtekkeliste ohtude (tuli, suits, veeõnnetused jne) tõttu kergesti kahjustatavad. Selleks, et avariisid ja õnnetusi ära hoida või nendega kaasnevaid kahjustusi ja kulusid vältida või vähendada, on maailmas järjest enam hakatud tähelepanu pöörama ohuplaneeringule. Oluline osa selles on potentsiaalsete riskide määratlemine ning sellest tulenevalt vajalike ja võimalike ennetusmeetmete võtmine säilitatavate kultuuriväärtuste kaitseks. Arhivaalide üleandmine - Arhivaalide avalikku arhiivi üleandmine on dokumentide elukäigu pöördepunkt. Selleks ajaks on dokumendid väljunud asutuse asjaajamisest ja nende kasutussagedus on vähenenud. Arhiivi üleandmine tähendab, et neid on otsustatud sajandeid säilitada ja edasi kasutada. Dokumendid, mille sisu ja tekkekontekst on meile täna hästi
Praegusel juhul on segaduse vältimiseks kasutatud pigem sõnaühendit töötingimuste hindamine või riski hindamine – viimast kasutatakse ka riskianalüüsi sünonüümina. Töötingimustele hinnangu andmisel lähtutakse eeskätt töötingimuste võimalikust mõjust töötajate tervisele. Riskianalüüsi mõiste on enamasti laiem, hõlmates peale riskide hindamise ka meetmete väljatöötamist ohu vähendamiseks. Protsessi, mis algab ohutegurite väljaselgitamisega ja lõpeb asjakohaste ennetusmeetmete rakendamise ja selle tõhususe hindamisega, nimetakse ka riskide haldamiseks. Töökeskkond Termin töökeskkond on laialt kasutusel, kuid sellegi mõiste määratlus varieerub. Termini otsene tähendus – keskkond – ongi tema suurim puudus, sest töötaja tervist mõjutavad peale traditsiooniliste keskkonnatingimuste veel paljud tegurid, nt töökorraldus, füsioloogilised mõjurid, vaimne pinge, mis pelgalt keskkonnatingimusi silmas pidades jääksid hoopis käsitlemata. Vahel ongi
ja tervist, elutähtsaid valdkondi, keskkonda või vara; (2) tagajärg õnnetusest tingitud kahju elule ja tervisele, elutähtsate valdkondade toimimisele, keskkonnale või varale; (3) tõenäosus mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav õnnetuste esinemissagedus teatud ajaperioodi vältel; (4) riskianalüüs võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstemaatiline kindlaksmääramine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine; (5) riskiallikas objekt, süsteem või nähtus, mis teatud tingimustel võib põhjustada õnnetuse; (6) riskiklass numbri ja tähekombinatsioonist koosnev hädaolukorrale määratud ohtlikkuse aste, mis sõltub hädaolukorra tekke tõenäosusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest; (7) ohustatud objekt elu ja tervis, elutähtis valdkond, keskkond või vara, mis on õnnetuse korral ohus;
elutähtsaid valdkondi, keskkonda või vara; (2) tagajärg õnnetusest tingitud kahju elule ja tervisele, elutähtsate valdkondade toimimisele, keskkonnale või varale; (3) tõenäosus mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav õnnetuste esinemissagedus teatud ajaperioodi vältel; (4) riskianalüüs võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstemaatiline kindlaksmääramine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine; (5) riskiallikas objekt, süsteem või nähtus, mis teatud tingimustel võib põhjustada õnnetuse; (6) riskiklass numbri ja tähekombinatsioonist koosnev hädaolukorrale määratud ohtlikkuse aste, mis sõltub hädaolukorra tekke tõenäosusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest; (7) ohustatud objekt elu ja tervis, elutähtis valdkond, keskkond või vara, mis on õnnetuse korral ohus;
sammudeks. 1. samm mis on ohud ja keda need ohustavad? Otsige töökohal seda, mis võiks tekitada kahju, ning välja selgitada töötajad, kes võivad ohtudega kokku puutuda. 2. samm riskianalüüs ja riskide reastamine tähtsuse järgi Hinnake olemasolevaid riske (nende raskust, esinemise tõenäosus jne) ning reastage need tähtsuse järgi. Riskide ennetamise ja kõrvaldamisega seotud tegevust tuleb pidada esmatähtsaks. 3. samm ennetusmeetmete otsustamine Määrake kindlaks sobivad meetmed, kuidas kõrvaldada või piirata riske. 4. samm meetmete võtmine Koostage kava, kus on määratletud võetavad ennetus- ja kaitsemeetmed tähtsuse järjekorras (kõiki probleeme ei saa lahendada kohe), samuti kes teeb mida ja millal, millal tegevus lõpetatakse ning mis vahendid on meetmete rakendamiseks eraldatud. 5. samm järelevalve ja kordamine Ajakohasuse tagamiseks tuleb riskihindamise tulemusi korrapäraselt kontrollida
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS Töökeskkonnaspetsialist (tööandja volitatud esindaja) · TKK-alal pädev insener · TKK-õpetust saanud spetsialist ettevõttes · Tööandja volitatud esindaja TTH ja TO nõuete täitmisel · Tööandja peab TKK-spetsialisti määrama oma töötajate hulgast · Pädeva töötaja puudumisel peab kasutama ettevõttevälist teenust TKK-spetsialistide arve peab olema piisav, et korraldada kaitse- ja ennetusmeetmete rakendamist TKK-spetsialisti ametisse määramine ei vabasta tööandjat TTH ja TO-valdkonna vastutusest. TKK-spetsialisti ülesanded · Tunneb TTH ja TO õigusakte · Tunneb ettevõtte töötingimusi , jälgima ja kontrollima neid · Rakendab abinõuusid TKK ohutegurite mõju vähendamiseks · Peatab ajutiselt ohtliku töö · Keelab ohtliku töövahendi kasutamise · Teeb koostööd töötajatega, TKK-volinikuga,TKK-nõukoguga, töötaja usaldusisikuga,
töökeskkonna ohutust. 4.1. Töökeskkonnaspetsialist, kes ta on, millised on tööülesanded TÖÖKESKKONNASPETSIALIST on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma TTO alaseid ülesandeid. Töökeskkonnaspetsialistide arv ettevõttes peab olema piisav, et korraldada kaitse- ja ennetusmeetmete rakendamist. 1. peab tundma TTO reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks; 2. kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada; 3
tervist, elutähtsaid valdkondi, keskkonda või vara; (2) tagajärg - õnnetusest tingitud kahju elule ja tervisele, elutähtsate valdkondade toimimisele, keskkonnale või varale; (3) tõenäosus - mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav õnnetuste esinemissagedus teatud ajaperioodi vältel; (4) riskianalüüs - võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstemaatiline kindlaksmääramine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine; (5) riskiallikas - objekt, süsteem või nähtus, mis teatud tingimustel võib põhjustada õnnetuse; (6) riskiklass - numbri ja tähekombinatsioonist koosnev hädaolukorrale määratud ohtlikkuse aste, mis sõltub hädaolukorra tekke tõenäosusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest; (7) ohustatud objekt - elu ja tervis, elutähtis valdkond, keskkond või vara, mis on õnnetuse korral ohus;
Oht võib olla mis tahes ese või protsess, mis võib tekitada kahju nt materjalid, seadmed, töömeetodid või tavad. 2.samm : Riskianalüüs ja riskide reastamine tähtsuse järgi Hinnata tuleb olemasolevaid riske (nende raskust, esinemise tõenäosust jne) ning tuleb reastada need tähtsuse järgi. Riskide ennetamise ja kõrvaldamisega seotud tegevust tuleb pidada esmatähtsaks. Risk on mis tahes võimalus, et oht tekitab kellelegi kahju. 3.samm : Ennetusmeetmete otsustamine Tuleb määrata kindlaks sobivad meetmed, kuidas kõrvaldada või piirata riske. (kasuks tuleb tehnikasaavutuste kasutusele võtmine ja uue teabe kasutamine) 4.samm : Meetmete võtmine Tuleb koostada kava, kus on määratletud võetavad ennetus ja kaitsemeetmed tähtsuse järjekorras (kõiki probleeme ei saa lahendada kohe), samuti kes teeb mida ja millal, millal tegevus lõpetatakse ning mis vahendid on meetmete rakendamiseks eraldatud. 5
· Tagajärgede esinemise tõenäosus kindlale objektile · Tõsidus · Tagajärgede ulatus 2. Risk väljendab: · Teatud kindla tõsiduse ja ulatusega tagajärje esinemise tõenäosust teatud kindlatel asjaoludel Risk=tõenäosus*tagajärjed Keskkonnakahju- sündmus (olukord), mis on tekkinud keskkonnale kahjuliku muutuse (näiteks saastumise) tagajärjel. Riskianalüüs: 1) võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstemaatiline kindlaksmääramine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. 2) protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. 3) riski suuruse hindamise ja riski lubatavuse üle otsustamise üldine protsess. Keskkonnanormatiivid ja standardid. Normatiiv- on juriidilise dokumendi (määruse, direktiivi, otsuse) osa või lisa, milles esitatakse kvantitatiivsed kriteeriumid, millest antud akti täitmisel tuleb juhinduda.
Aktsiaselts. RISK = TÕENÄOSUS+TAGAJÄRJED Keskkonnakahju: Sündmus, mis on tekkinud keskkonnale kahjuliku muutuse (näiteks saastumise) tagajärjel. Kahju (kahjustus) või tekkida ühe või mitme kahjuliku mõjutuse tagajärjel, kusjuures need võivad mõjutada nii inimesi, loomi, taimi kui ka tehiskeskkonda. Riskianalüüs: Võimalike õnnetuste ja riskiallikate kindlaksmääramine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. Riskianalüüs on protsess, mis hõlmab ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Keskkonnanormatiivid ja standardid: 12 Mõisted: Keskkonnanormatiiv - keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu.
enne tegeliku kahju tekkimist ja koguni enne kahju ohu tekkimist, kusjuures neid abinõusid tuleb rakendada ka juhul, kui teave kahju tekkimise kohta on ebapiisav, sh puuduvad kindlad tõendid, et tegevuse tulemusena võib üldse kahju tekkida. Enne ettevaatusprintsiibi tekkimist käsitlesid keskkonnakahju hüvitamist ja ärahoidmist põhimõte "saastaja maksab" ja kahju vältimise printsiip, millest esimene oli suunatud juba tekkinud kahju hüvitamisele ning teine ennetusmeetmete rakendamisele olukorras, kus oli teada, mis põhjusel ja milline kahju võib tekkida. Tänasel päeval seisame aga silmitsi paljude uut laadi keskkonnaprobleemidega, mille puhul on raske kindlaks teha, kas ohud on tegelikud või hüpoteetilised. Tekkinud on uus riskide põlvkond, mille puhul mõju on pigem globaalne kui kohalik, kahju võib tekkida inimtervisele, keskkonnale jm majandusvälisele valdkonnale ning on raskesti määratletav;
teemakohast kirjandust, õigusakte, standardeid ja andmekogusid (muu hulgas on allikana kasutatud Interneti ja rahvusvahelisi kriisireguleerimist käsitlevaid andmeid, millele töö autoril on juurdepääs). Kõik töös toodud joonised ja tabelid, millel puudub viide kirjandusele, on koostatud autori kogutud andmete alusel. Uurimuse tegemiseks korraldati valitsusasutustes küsitlus, mille käigus selgitati välja dokumendi- ja arhiivihalduse olukord ministeeriumides kriiside ennetamisel ning ennetusmeetmete rakendamise võimalused hädaolukorra tekkimise korral. Magistritöös on kindlaks tehtud valitsusasutuste valmisolek hädaolukorras tegutsemiseks, uurides valitsusasutuste tegevust reguleerivaid asjakohaseid õigusakte ja arvestades magistritöö tegemiseks korraldatud küsitluse tulemusi. Töös on analüüsitud 15
sihikindel tegevus elanike seaduskuulekuse hoidmiseks ja tugevdamiseks ning seeläbi seaduslikkuse tagamine (naabrivalve, ohvriabi) 2. Negatiivne üld ja eripreventsioon Negatiivne eripreventsioon eesmärk on kutsuda karistuse kohaldamisega õigusrikkujas esile hirm kuritegelikule teele tagasisattumise ees. Negatiivne üldpreventsioon kriminaalkaristusega ähvardamine läbi psühholoogilise surve, mis sunnib kuriteo toimepanemist hoiduma 3. Primaarne preventsioon on sotsiaalsete ennetusmeetmete rakendamine, eesmärgiks näit. tagada laste kasvatus ja nende sotsialiseerimine, kõikidele inimestele elamispind ja töö, aga ka vaba aeg ja puhkus juba enne, kui inimene on kuriteo toime pannud. Primaarse preventsiooni eesmärgiks on samuti inimestele võimalike sotsiaalsete konfliktide ja sotsiaalse kompetentsi selgitamine nende produktiivseks lahendamiseks. Primaarne preventsioon on põhimõtteliselt suunatud kogu ühiskonnale
kas aknad on tihedalt suletavad; elektrijuhtmestiku seisund; veetorustiku seisund; kas hoones hoitakse tuleohtlikke materjale; millised on säilitatavad materjalid/ kuidas võivad kahjustuda/; kas hoidlad on eraldatud tehnilistest infrastruktuuridest ( kütteseadmed, konditsioneerid, köögid, laborid), kas säilikud on kaitstud ümbristega ; kogude adminstratiivne kaitstus(kindlustus). Olemasolevate ennetusmeetmete hindamisel pööratakse tähelepanu järgmistele asjaoludele: tulekahjuandurite olemasolu/seisukord; veesensorite olemasolu; tulekustutite olemasolu; tähistatud evakuatsiooniteed; kas häiresüsteemid on ühendatud häirekeskusega; ohuplaani olemasolu; õppused hädaolukorras käitumiseks; arvutiandmetest tagatiskoopiate valmistamine; kas elektronkataloogidest jms tähtsatest asjadest on väljaspool hoonet asuvad koopiad. 3.
tõenäosus ja tagajärg: risk = tõenäosus x tagajärjed keskkonnakahju – sündmus, mis on tekkinud keskkonnale kahjuliku muutuse tagajärjel. Kahju võib tekkida ühe või mitme kahjuliku mõjutuse tagajärjel, kusjuures need võivad mõjutada nii inimesi, loomi, taimi kui ka tehiskeskkonda riskianalüüs – võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstemaatiline kindlaksmääramine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine riskianalüüs – protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist riskianalüüs – riski suuruse hindamise ja riski lubatavuse üle otsustamise üldine protsess KESKKONNANORMATIIVID JA STANDARDID: normatiiv (kontrollarv) – juriidilise dokumendi (määrus, direktiiv, otsus) osa või lisa, milles esitatakse kvantitatiivsed kriteeriumid, millest antud akti täitmisel
Riski mõiste: 1. Risk väljendab järgmiste elementide kombinatsiooni: • Tagajärgede esinemise tõenäosus kindlale objektile • Tõsidus • Tagajärgede ulatus 2. Risk väljendab: • Teatud kindla tõsiduse ja ulatusega tagajärje esinemise tõenäosust teatud kindlatel asjaoludel Riskianalüüs (erinevad seletused) • Riskianalüüs – võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstemaatiline kindlaksmääramine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine • Riskianalüüs on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. • Riskianalüüs– riski suuruse hindamise ja riski lubatavuse üle otsustamise üldine protsess Keskkonnakahju, keskkonnakahjustus • Sündmus (olukord), mis on tekkinud keskkonnale kahjuliku muutuse (näiteks saastumise tagajärjel).
Tuleb vaadata, et kindlasti ei saa neid situatsioonilisi preventsiooniahendeid finantseerida laia eelarve kaudu. Nt kes peaks kinni maksma naabrivalve projekte? Kas riigieelarvest on otstarbekohane? 3) Kasu saamise vähendamine KRIMINAALPOLIITIKA ARENGUSUUNAD KUNI 2010 a KRIMINAALPOLIITIKA ARENGUSUUNAD AASTANI 2010 Kogukonnakeskne ennetustöö - süütegude ja nende põhjuste lokaalseid ja kogukondlikke erisusi arvestava ning kogukonna tasandil toimuv ennetusmeetmete kavandamine ja elluviimine. Eesmärgid: asjatute kannatuste vähendamine, on odav, tulemuslik ja pikaajaline. Abi on vaja ka KOV-delt, inimestelt endilt. Tähtis on koostöö (kogukonnakeskne, riik abistab). Korraldama peab vastavaid teadusuuringuid. SOTSIAALSED ENNETUSMEETMED Tuleb soodustada integratsiooni (tugevad sotsiaalsed sidemed), vähendada alkoholismi, narkomaaniat. Haridus peab arendama vaimseid ja sotsiaalseid
(1) Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid. (2) Tööandja peab töökeskkonnaspetsialisti määrama oma töötajate hulgast. Pädeva töötaja puudumisel peab tööandja kasutama pädevat ettevõttevälist teenuseosutajat. (21) Töökeskkonnaspetsialistide arv ettevõttes peab olema piisav, et korraldada kaitse- ja ennetusmeetmete rakendamist, võttes arvesse ettevõtte suurust ja ohutegureid, millega töötajad kokku puutuvad. (3) Töökeskkonnaspetsialisti ametisse määramine või tööle võtmine ei vabasta tööandjat vastutusest töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas. (4) Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks.
annaabi.ee 
