3)Polüsahhariidid- polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Need on: · tärklis- koosneb glükoosijääkidest, taimed kasutavad varu-energiaallikana. · tseluloos- koosneb glükoosijääkidest,taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad). · kitiin- koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust. Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades. · glükogeen- koosneb glükoosijääkidest, energiarikas varuaine loomadel. Kokkuvõtte- süsivesikute tähtsus Struktuurne: kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) ja tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: tärklis (taimedes) ja glükogeen (loomades) Toite: piimasuhkur imetajate piimas Energeetiline (annab eneergiat) Kaitseks
· H-side · H+ määravad keskkonna happelisust (pH) O - hapnik · kõigis biomolekulides · anorgaanilised ühendid H2O,CO2,O2 ,O3 · O2 vajalik hingamiseks, fotosüntees N - lämmastik · kõikides valkudes, nukleiinhapetes, maksoergilistes ühendides · anorgaanilised ühendid NH3 (mürgine, valgubiooksüdatsiooniprodukt) S - väävel · mõnedes valkudes · S-side P - fosfor · mõnedes nukleiinhapetes, makroerg.üh. · energiarikas side K+N+ · Na-K pump. raku ainevahetus · närviimpulsside liikumine · stabiilne keskkond häired: jämesoole vähk, infarkt Ca2+ - kaltsium · luudes · vere hüübimine · lihaste kokkutõmbed · ensüümides Mg2+ - magneesium · luudes · klorofüllis · ensüümides Cl- - kloriid · maohape HCl Fe2+ - raud · hemoglobiinis I - - jood · kilpnäärmes · hormoonides Co koobalt · B12 vitamiin vereloome
teaduslik teooria-ühe teadusharu piires kogutud teadmised ja avastatud loodusseadused loodusseadus-looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad katsed ja selgitab teooria pseudoteadus-libateadus on ideede kogum mis esindab end kui teadust, kuid samas ei ole seda makroelemendid(süsinik,vesinik,lämmastik,hapnik,fosfor,väävel) mikro(kaltsium,naatrium,kaalium,magneesium,kloor,) hapnik-toitainete lõhustamine,vesinik-vesiniksidemedühendis palju vesinikku=energiarikas,lämmastik-esineb valkudesnukleiinhapetes,fosfor-energiarikaste sidemete moodustamine,väävel-keemilisi reaktsioone tegevates ensüümides. kaltsium-luude tugevus,vere hüübimine,reg vett,lihaste kokkutõmbumine naatriumkaalium-tagavad raku norm veevahetuse,annab rakkudele laengu,reg närviimpulsside teket,reg ainete transporti rakkuvälja fluor-hammaste areng,kaitseb hamabaemaili jood-kilpnäärme töö,valkude süntees,väikelaste kasv magneesium-reg südamelihaste tööd,
aine - ja energiavahetus- sünteesti -ja lagundamisprotsess anaeroobne glükolüüs- käärimine assimilatsioon- sünteesimine ATP- energiatalletaja autotroof- sünteesib ise orgaanilisi ühendeid dissimilatsioon- lagundamisprotsess etanoolkäärimine- glükoosi lagundamine alkoholiks anaeroobses keskkonnas glükolüüs- glükoosi lagundamine heterotroof- saab orgaanilised ühendid toidust, ise ei sünteesi. hingamisahel- ATP süntees makroergiline ühend- energiarikas ühend metabolism- ainevahetus piimhape- tekib anaeroobses keskkonnas ning koguneb lihastesse pimedusstaadium- calvini tsükkel saab alguse lipiidie ja aminohapete süntees püroviinamarihape- glükoosi vaheprodukt tsitraaditsükkel- moodustub NADH valgusstaadium- ATP süntees Laused 1. Organismi aine-ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist 2. Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on sahhariidid, lipiidid, valgud. 3
Negatiivne Kaal ei lange Tagada piisav Kaal ei lange kaaluiive, mis on enam ja hakkab energiarikas toit enam 1 . tingitud tasapisi tõusma 1. Jälgida kaalu elunädala lõpuks enneaegsest elunädala lõpuks 06.10.14 sünnist ning imemise oskuse puudumisest ning väljendub kaalulanguses. Infektsioonioht, Infektsiooni ei teki Jälgida kanüüli ja Infektsiooni ei teki mis on tingitud haiglas viibitud aja sondi ümbrust haiglas oldud aja
glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks. Tärklis Tselluloos Kitiin Glükogeen Tärklis Koosneb glükoosijääkidest. Taimed kasutavad varu-energiaallikana. Leidub mugulates (kartulid), sibulates, viljades (nisu, riis). Tselluloos Tuhanded omavahel ühinenud glükoosijäägid. Taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad). Kitiin Koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust. Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades. Glükogeen Koosneb glükoosijääkidest. Energiarikas varuaine loomadel. Glükogeeni suudab loomorganism muundada väga kiiresti tagasi glükoosiks. Inimesel talletub põhiliselt maksas ja lihastes. SÜSIVESIKUTE TÄHTSUS Energeetiline tähtsus: Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks. 1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat so umbes 4 kcal. Struktuurne: · Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) · Tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: · Tärklis (taimedes) · Glükogeen (loomades) Toite:
lohku vajub ning kõrva ääres raputamisel on kuulda seemne loksumist. • Järelvalmimiseks tuleks avokaadosid hoida toatemperatuuril. Väärtused • Koguseliselt on avokaadodes kõige rohkem vett. • Teise koha hõlmab õli. • Küpsed avokaado viljad sisaldavad olenevalt sordist 15- 25% hinnalist avokaadoõli. • Avokaado õlirohkusest tuleneb ka selle vilja kõrge kalorsus. Sajagrammise avokaadoportsu nahkapistmisel saab meie organism 150-220 kcal. Nii et tõeliselt energiarikas suutäis. • Mineraalelementidest on avokaados eriti rohkesti kaaliumi, kuid väga vähe naatriumi. Tumenemine ja selle vältimine • Õliküllus ja eriti just küllastamata rasvhapete kõrge sisaldus muudavad puhastatud avokaado vastuvõtlikuks hapniku toimele. • Kokkupuutel hapnikuga tumenevad kooritud avokaadotükid kiiresti ja kaotavad oma esialgse maitse. • Selle vältimiseks tuleks lahti lõigatud pinnale pritsida sidrunimahla. Kasutusala
lühikeseks jäänud teksadest tegingi lühikesed püksid. Seega riidejäätmetega tuleb samuti osata ümber käia, mitte lihtsalt prügi hulka visata, et nad seal koos muude asjadega mädaneksid. Eelmises tunnis vaatasime ka videot naisest, kes tegi prügist energiat. Ta muutis minu jaoks raskete keemiliste protsesside käigus reoveemuda ja toidujäätmed energiaks. Tekkis biogaas, mis on taastuv energiallikas ning koosneb süsihappegaasist ja metaanist, see on väga energiarikas gaaside segu. Usun, et päris igaüks sellise keemiaga ei tegele, kuid siiski on tore, et mõni inimene suudab seda metsikut prügi kogust maailmas vähendada. Maailmas on tohututes kogustes prügi. Minu jaoks oli ilmselt üks šokeerivamaid teadmisi, et on olemas reaalselt prügisaared, mille tõttu sureb palju linde ning mereelukaid nagu näiteks kilpkonnad. Olen vaadanud dokumentaalfilmi nende kohta ning usun, et umber pool sellest ajast oli mul suu lahti, sest oli kohutav
ning kogub ka populaarsust spordimaailmas. Toitlustaja on väitnud, et koolieine on koolipäeva vajalik ja loomulik osa. Baltic Restaurants arvestab menüüde koostamisel tervisliku ja mitmekülgse toiduvaliku põhimõtteid. Ning ühtlasi on mul ka ülessanne teada saada kas see väide vastab tõele. Uurisin koolitoidumenüüd perioodil 11.03 15.03.13 (1 nädal) ja tõin sellest perioodist välja 2 päeva. I päev on kõige ebatervislikum päev nädalas. Kolmapäev on energiarikas nagu tabelist vaadates näha võib. Valgud moodustavad koguenergiast 18,5%, kus vajalik oleks 10-15%. Rasvu on aga ilmselgelt liiga palju. (40,4% koguenergiast, kus soovitatav on 27,5-32,5%). Toiduenergiat saame kokku 1060 kcal ja arvan, et peaksime vähendama toiduportsjonit tunduvalt. (Suurt rolli mängis ilmselt magustoit) II päev on kõige tervislikum päev nädalas. Neljapäev on nädala tervislikuim päev. Valgud, süsivesikud ja rasvad on kõik soovituslikus kogustes
Halvaa Keemiline koostis. Põhitoitainetest rohkesti - süsivesikud ( 25-50%) - rasvad ( 30-40%) - valgud (12-20%) - leidub ka vett, min.aineid, vitamiine. Energiarikas toiduaine, mis tagatakse süsivesikute ja toidurasvade sisaldusega. Eriliselt ära märkida valgusisaldus, millega enamus maiustusi kiidelda ei saa Idamaise päritoluga maiustus, mille nimi tuleneb araabia keelest. Iidsed retseptid sisaldavad kahte kohustuslikku komponenti mett ja õlirikkaid seesami seemneid.Tänapäeval kasut. Ka siirupit, suhkrut, jahu, vahustatud karamellimassi, rasvaineid, munavalget, linnaseekstrakti, peenestatud pähkleid ja õlirikkaid seemneid. Tuntumad sordid:
endisest tugevama, kuid samas mahedama maitse ning sügavama punakaspruuni värvuse. ·Ameerika ehk tavaline kakao on töötlemata ning seetõttu happelisem ja veidi testsuguse maitsega. ·Valmistatakse ka lahustuvaid kakaopulbreid (nii pulbrina kui graanulitena). Kakaojoogid ·Kakaojoogi valmistamiseks on see vaja segada kas kuuma või külma piima ja suhkruga ning hästi segada. ·Poodides on ka selliseid kakaopulbreid, mille koostises lisaks suhkrule ka lõssi-või vadakupulber. ·Kakao on energiarikas jook tänu rasvadele ja süsivesikutele. ·On avastatud, et kakaol on kaariesevastane toime. sokolaad Sokolaad on kakaost valmistatav toiduaine. Seda kasutatakse enamasti maiustuste ühe koostisainena. 6. sajandil kasutasid sokolaadi juba Maiad, kes elasid nüüdisaja Lõuna-Mehhikos. Maiade kultuuris oli sokolaad igapäevaelus tähtsal kohal. Sokolaadi valmistati minevikus tahketest sokolaadikamakatest, sest kakaopulbrit polnud veel leiutatud. 1765
monosahhariidist. 19.replikatsioon- DNA kahekordistumine 20.prokarüoot-eeltuumne, eukarüoot-päristuumne 21.homoloogilised kromosoomid- paarilised kromosoomid, sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene 22.fagotsütoos- protsess, mille käigus rakk omastab suuri tahkeid molekule 23.autotroof-toodab ise orgaanilist ainet, heterotroof-tarbib valmis orgaanilist ainet. 24.assimilatsioon-biosünteesiprotsess, dissimilatsioon-lagunemisprotsess 25.makroergiline ühend- energiarikas ühend, millega rakk salvestab energiat enda tarbeks. 26. mitoos- rakkude jagunemine, kromosoomide arv tütarrakus ei muutu 27.meioos- sugurakkude ja eoste valmimisviis, muutub pärilikkus ja kromosoomide arv väheneb poole võrra 28.haploidne-sugurakkudele omane, diploidne- keharakkudele 29.somaatiline rakk-keharakk, gameet-sugurakk 30.sügoot - viljastatud munarakk 31 ontogenees. - organismi areng sünnist surmani 32.embrüo -loode 33
okaspuu puidus (45%) Hüdrolüüsub väävelhappe juuresolekul ja moodustab glükoosi. Sellel reaktsioonil põhineb tselluloosi kasutamine lähteainena piirituse (alkoholi) tootmisel. Erinevalt tärklisest reageerib tselluloos tugevate hapetega (näiteks lämmastikhappega) ja moodustab mono-, di-, trinitrotselluloosi. Kitiin lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestas (koosneb glükoosijääkidest). Glükogeen Koosneb glükoosijääkidest. Energiarikas varuaine loomadel. Glükogeeni suudab loomorganism muundada väga kiiresti tagasi glükoosiks. Inimesel talletub põhiliselt maksas ja lihastes. Süsivesikute tähtsus: Energeetiline tähtsus: Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks. Ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel. 1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat s.o. umbes 4 kcal. Normaalne veresuhkur on tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l.
metaanhüdraadi kaevandamiseks. Kõige rohkem on uurinud metaanhüdraadi kaevandamise võimalusi jaapanlased, sest neil endal puuduvad looduslikud kütused. Jaapani teadlased alustasid katsepuurimisi 60 kilomeetri kaugusel rannikust 950 meetri sügavuses ookeanis. Nii suured sügavused on tehniliselt tõsine väljakutse olemasolevale tehnoloogiale, sest senised puurimised nafta- ja gaasiväljadel pole kunagi nii kaugele ulatunud. Energiarikas metaanhüdraat võib osutada inimkonnale ka ohtlikuks. Metaan on kütusena küll üsna kasulik, kuid samas on ta väga tõhus kasvuhoonegaas. Metaan on 10 korda ohtlikum kui süsihappegaas ning suurte koguste metaani paiskumine õhku võib viia katastroofilistele tagajärgedele. Metaanhüdraadi stabiilsus sõltub temperatuurist ja rõhust. Juhul kui merevee tase peaks langema, siis rõhk langeb ja metaanhüdraadist võib eralduma hakata metaani
sellest, et piisavas koguses toitu pole võimalik kätte saada väga pikaajaliste ebasoodsate looduslike, sotsiaalmajanduslike või poliitiliste olude tõttu, kuid võib ka tingitud olla ka ajutistest probleemidest (nt põud, üleujutus jne). Esineb tavaliselt arengumaades. Ületoitlus: seisund, kus inimene saab toidust regulaarselt rohkem toitaineid, kui organismil vaja läheb. Peamiselt tingitud sellest, et füüsiline aktiivsus on vähene ning kõrgelt arenenud riikides on külluslik ja energiarikas toit. Söödakse sageli toitu, mis on sageli energiarikas, kuid sisaldab vähe muid olulisi toitaineid. Sp võib inimene olla samal ajal ülekaalus ning alatoitunud. Kõige teravamad toiduprobleemid: krooniline nälgimine, ülekaalulisus ning rasvumine, toidu raiskamine (toidujäätmete äraviskamine, mis olid kõlblikud või neil lasti halvaks minna) 19. Miks erinevad inimeste toitumusharjumused? Erineva arengutasemega riikides tarbitakse eri toiduaineid erineval
Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side siis on tegemist õliga. Rasvad kuuluvad ka põhitoitiainete hulka. Rasvu leidub peaagu igas rakus. Rasv on väga energiarikas toitaine. Rasvarikas toit on maitsev ja rahuldab ka väikestes kogustes kiiresti isu. Võrreldes valkude ning süsivesikutega annavad nad kaks korda rohkem energiat. Rasvad jagunevad loomseteks ja taimseteks rasvadeks. Rasvad sisaldavad kolme tüüpi (küllastatud, mono- ja polüküllastamata) rasvhappeid. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes õlides mono- ja polüküllastamata rasvhapped .Rasva leidub vähe puu- ja juurviljades, kõigest mõni protsent
* Oligo (koosneb 2-3 monost) -> maltoos (koosneb 2 glükoosijäägist, linnases), laktoos (koosneb glükoosist ja galaktoosist, piimas), sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist, taimemahlad) * Polü (monod seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks) -> tärklis (glükoosijääkidest, mugulad ja viljad), tselluloos (tuhanded glükoosijäägid, taimede ehitusmaterjal), kitiin (lämmastikku sisaldavast suhkrust, putukate toes), glükogeen (glükoosijääkidest, energiarikas varuaine, lihastes ja maksas) Lipiidid ehk rasvad Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on hüdrofoobsed -> vett hülgavad. Tähtsus: * Energiaallikas * 1g lipiide -> 9,3 kcal ehk 38,9 kJ * Ehituslik: rakumembraanis fosfolipiidid ja kolesterool * Varuaine: loomadel rasvana, taimedel õlidena. * Bioregulatoorne: hormoonid * Ainevahetuslik: metaboorse/ainevahetusliku vee teke * Kaitse: rasvakiht muudab põrutuskindlaks ja kaitseb mahajahtumise eest, veelindudel
1) Ammendamatud Loodusvarad, mis inimkasutuse tulemusena ei saa otsa. Looded tõus ja mõõn. Ma sisesoojus 2) Ammendaatavad Loodusvarad, mis teatud kasutuse juures võivad otsa lõppeda. Energia liigid: 1) Elektrer 2) Mootorikütused 3) Soojus Energiaallikad: 1) Primaarsed e. esmased energiaallikad On maa loodusliku protsessides esinev energia. Enamikus neist ei osata hästi otseselt kasutada. Tuumaenergia on hästi energiarikas, kuid muude probleemidega. Termotuumaenergia väga keskkonnasõbralik, kuid tehnoloogiliselt ei osata veel kasutada. 2) Teisesed e. sekundaarsed energiaallikad Tekivad esmaste energiaallikate toimel. Nende kasutus on keskkonnasõbralik, kuid tehnoloogiliselt mitte alati max. kasutatav. Piirkonniti kasutusvõimalused väga erinevad 3) Tertsiaarsed e. kolmandased energiaallikad On tekkinud elusorganismide ladestumisel kauges minevkus
haigused, kõrge vererõhk, osteoporoos, kõrge kolesterool, rasvumine, suhkruhaigus, liigeste ülekoormus ja mõned vähiliigid. Kõik eeltoodud haigused on eluohtlikud ning tihedalt seotud inimese elustiili ja toitumisega. Tarbides järjepidevalt rohkem kaloreid kui päevane soovitatud kogus ette näeb võib aja jooksul viia mitmete terviseprobleemideni. Kiirtoit sisaldab vajalike ainete asemel palju ebavajalikke. See on toitev ja energiarikas, kuid ei sisalda värkseid puu-, juur- ega teravilju, seega ei saa me kiirtoitu tarbides vajalikus koguses vitamiine ega mineraale, mis on elutegevuseks vajalikud. Selle asemel saab organism liiga palju ebavajalikke aineid, nagu sool, küllastunud rasvhapped, toidulisandid, ning tulemuseks on enneaegne vananemine, haigused ja muud terviseprobleemid.
-) Autotroof organism, kes sünteesib anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet. -) Produtsendid toodavad anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet. -) Destruendid lagundajad, kes lagundavad surnud orgaanilisi ühendeid. -) Anaeroone glükolüüs ilma hapnikuta toimuv glükoosi lagundamise protsess. -) Aeroobne glükolüüs hapnikuga toimuv glükoosi lagundamise protsess. -) Metabolism organismi aine- ja energiavahetus. -) Makroergiline ühend energiarikas ühend, mis talletab energiat. -) Herbivoor taimtoiduline tarbija. -) Omnivoor segatoiduline tarbija. -) Karnivoor lihatoidumine tarbija. * 2. Osa Kas väited on tõesed või valed? Paranda (kirjutan vaid õiged vastused) (2p) -) Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid ei sõltu valgusest/toimuvad päevasel kui ka öisel ajal. -) Fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid on sõltuvuses valgusest/toimuvad päevasel ajal. -) Assimilatsioonireaktsioonideks vajab organism ATP-d.
suhkur, mis on imetajatel toiduks nende järglastele. 3)Polüsahhariidid- polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Need on: · tärklis- koosneb glükoosijääkidest, taimed kasutavad varu-energiaallikana. · tseluloos- koosneb glükoosijääkidest,taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad). · kitiin- koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust. Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades. · glükogeen- koosneb glükoosijääkidest, energiarikas varuaine loomadel. Kokkuvõtte- süsivesikute tähtsus Struktuurne: kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) ja tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: tärklis (taimedes) ja glükogeen (loomades) Toite: piimasuhkur imetajate piimas 1. Suhkrute lühiiseloomustus. On kaheksa põhilist monosahhariidi suhkrut: glükoos, laktoos, mannoos, ksüloos, fukoos, N- atsetüülglükosamiin, N-atsetüülneuromiinne hape. Tähtsamad neist on glükoos ja laktoos.
Polüsahhariidid- mosahhariidide jäägid, mis on glükoosisidemetega seotud · Tärklis- glükoosijääkidest koosneb, taimed kasutavad varuenergia allikana Tselluloos- glükoosijäägid, mis on omavahel ühendatud, taimede ehitusmaterjal Kitiin- Lämmastikku sisaldavas suhkrust. Seente ja lülijalgsete rakukestades Glükogeen- glükoosijääidest,energiarikas varuaine loomadel, inimestel talletub maksas ja lihastes Rasvad ehk lipiidid- · rasvhappe jääk+ alkohol/ glütserool, · ained mis ei lahustu vees. · Tahked rasvad, õlid, hormoonid, steroidid, vahad. · Energiarikkad ühendid · Veest kergemad ja ei lahustu selles ehk hüdrofoobsed ühendid · Metaboolse vee teke: lõhustumisel moodustub vesi ja süsihappegaas( kaamel) · Sapi eritumine
SOOME Soome toidukultuur on saanud tugevaid mõjusti naabritelt rootslastelt ja idaosa ka Venemaalt. Kilmaatiliste tingimuste tõttu on soome toit lihtne, energiarikas. Hinnati seda, mida sai säilitada talveajaks. Maitseaineid on kasutatud tagasihoidlikult. Toidu hankimine polnud lihtne, seega ka üldiselt Põhjamaade toidukultuuris pole kombeks toitu taldrikule alles jätta. Soome põhitoiduks on teraviljad, kala ja piimatooted. Leiba süüakse palju. Vanim leivaliik on täisrukkijahuleivad. Lääne Soomes reikäleipä ja Ida Soomes ruislimppu. Reikäleipä küpsetatoi aastas mõned korrad. Küpsetatud leivad pandi kuivamiseks ja
aastal ameeriklase Maimani poolt. Laser on üpris eriliste omadustega valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasutusalasid. Laser ei ole mitte üksnes energiarikas ja suure intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele mõningaid valguslainete jooned raadiolainete mõningate omadustega. Laser on tegelikult lühend sõnade algtähtedestr. Sõna laser on lühend inglisekeelseist sõnadest "Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation" (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse varal). Laser kui optiline kvantgeneraator (kvantelektroonika põhiseade) on valguse stimuleeritud kiirgumisel rajanev koherentvalguse generaator,
Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasutusalasid. Laser ei ole mitte üksnes energiarikas ja suure intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele mõningaid valguslainete jooned raadiolainete mõningate omadustega. Laseri põhimõtte avastas Charles Townes USA-s 1954. aastal, viimistledes seda koos Schawlow´ga. 3 HeNe laseri ehitus ja tööpõhimõte Laseris on katoodiga ja anoodiga varustatud toru He ja Ne rõhk selles torus on vastavalt 1 mm Hg ja 0,1 mm Hg. Laseri töölerakendamiseks kuumutatakse katoodi ja rakendatakse
Martsipani tootmiseks kasutatakse ka teisi pähkleid, näiteks india pähkleid või maapähkleid ehk arahhist. Toode on hinnalt odavam, aga seda ei tohiks üldse martsipaniks nimetada, sest nagu öeldud, õige martsipan koosneb vaid suhkrust ja mandlitest. Martsipanlisandit kohtab tänapäeval ka kommides, kohukestes ja jäätistes. Ainult liialdada selle maiusega pole soovitav. Esiteks on martsipan äärmiselt energiarikas, lausa energiapomm põhitoitainetest ongi martsipanis kõige enam suhkrut, teisele kohale platseerub õli, veidi vähemal määral leidub valke. 6 Jaanika Priimägi Referaat FIGUUR-JA KATTEMARTSIPAN Figuurmartsipani kasutatakse kujude voolimiseks. Tänu kõrge suhkru sisaldusele on võimalik sellest teha kujusid niimoodi, et nad kokku ei vajuks. Kujusid voolida on võimalik nii käsitsi, kui ka tööstuslikult
Glükoos + fruktoos = sahharoos – roo-ja peedisuhkur 2 glükoosijääki = maltoos e. linnasesuhkur Glükoos + galaktoos = laktoos e. piimasuhkur Polüsahhariidid – kõrgmolekulaarsed; monomeeriks on glükoosijääk (monosahhariidid) Tärklis – talletatakse taimede sälitusorganites (mugul, sibul, risoom); kasutatakse varuainena Tselluloos – taimede rakukesta koostises Kitiin – putukate välisskeleti koostises, seeneraku kest Glükogeen – energiarikas varuaine loomadel Süsivesikute ülesanded esmane energiaallikas vähene varuaine struktuurne kaitse (tsütoplsama suhkrustumine aitab külma eest) ligimeelitav/paljunemine (õistaimede nektar) NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid DNA e. desoksüribonukleiinhape Monomeerideks on desoksüribonukleotiidid Koosneb fosfaatrühmast, sahhariidist (desoksüriboos) ja lämmastikalusest
16.Milles seisneb fosfolipiidide tähtsus? – Kuuluvad rakumembraani ehitusse. 17.Nimeta erinevaid vahasid? – Mesilasvaha (ehitamiseks), taimede lehtedel peal (kaitse veeaurumise eest). 18.Nimeta erinevaid steroide ja nende ülesandeid – Suguhormoonid – vastutavad rakkude eest, soole iseloomulik kehakuju. Kolesterool – raku membraani ehituses. 19.Mis haigus on ateroskleroos? – Veresoonte lupjumine. 20.Lipiidide funktsioonid organismis? – Energiarikas varuaine, temperatuur regulaarne loomadel. Kaitse – taimelehti kattev vahakiht takistab vee liigset aurumist. Varuaine – taimede rasvaarud asuvad õlidena seemnetes ja viljades. Lahusti – d vitamiin on rasvlahustuv aine, mida meie nahk sünteesib piisava päikesevalguse korral. Mees ja naissuguhormoonid on lipiidse ehitusega. 21.Kuidas on omavahel seotud aminohapped ja valgud? – Valgud koosnevad aminohapetest, aminohapete vahel on peptiisid. 22.– 23
mesilase vaha. * Fosolipiidid sis. Lisaks glütseroolile ja rasvhapetele fosforhappejääki. Need on rakumembraani koostises. * Steroidid on vees lahustumatud tsüklilised ühendid. Esinevad loomsetes kudedes. 1) mitmed hormoonid (testosteroon, östrogeen) ; 2) D-vitamiin ; 3) kolesterool kuulub loomsete biomembraanide koostisesse. Kolesteroolist sünteesitakse sapphappeid, suguhormoone ja D-vitamiinide eelühendeid. Funktsioonid 1) energeetiline 1g rasva annab 38,9 kJ väga energiarikas; 2) ehituslik (rakumembraanis jm) ; 3) varuaine ; 4) bioregulaarne (hormoonid) ; 5) kaitsefunktsioon (külma eest) ; 6) rasv on lahustiks lahustuvatele vitamiinidele ; 7) ainevahetuslik rasvade oksüdatsioonil vabaneb vesi, mida kasut. kõrbeloomad. III Valgud Valgud (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. Aminohappejääkidest moodustub peptiidside. Aminohappe üldvalemit vt vihikust
eemaldamise teel III Polüsahhariidid e liitsuhkrud 1) Tärklis - Taimedes energeetiline varuaine - Leidub mugulates, sibulates, viljades - Meie seedesüsteemis laguneb tärklis glükoosiks = Läheb verre 2) Tselluloos - Taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad) 3) Kitiin - Lülijalgsete toeses ja seente rakukestas 4) Glükogeen - Energiarikas varuaine loomadel - Talletub põhiliselt maksas ja lihastes Süsivesikute tähtsus 1) Energeetiline - Organismi esmane energiaallikas - 1g süsivesikuid 4kcal - Norm veresuhkur tühja kõhuga kuni 5,5 ??? 2) Ehituslik - Kitiin, tselluloos 3) Energeetiline varuaine - Tärklis (taimedes) - Glükogeen (loomades) 4) Kaitse - Taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine kaitseb külmumise eest 5) Bioregulatoorne
jääkained CO2, H2O ja NH3, mida meie kehal enam vaja ei ole. Energia talletame me ATP-sse ja me saame selle kätte kui energiarikkad sidemed ära lõhutakse. Dissimilatsiooniprotsessides energia vabaneb ja see energia liigub ATP-sse. Assimilatsioonis läheb energiat vaja/kulub. Need toimuvad paralleelselt. ATP ATP on nukleotiid, mis koosneb adeniinist, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Fosfaatrühmade vahel on energiarikas side, kuhu kogu energia toidu lagundamisel koguneb. Kui see side lõhutakse, saame me energia kätte. Üks fosforhappe jääk vabaneb ja tekib ADP. 40% energiat talletub ATP-s ja 60% hajub soojusena. ATP salvestub mitokondrites. Fotosüntees Orgaaniliste ainete süntees, eelkõige glükoos. 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Fotosünteesi kasutegur ja kiirus Fotosüntees toimub nähtava valguse
9. Nimeta 3 erinevat disahhariidi, millest need koosnevad, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. maltoos, sahharoos, laktoos 10. Nimeta 4 erinevat polüsahhariidi, kus neid leidub ning milles seisneb nende tähtsus? tärklis- taimed kasutavad seda varuenergiaallikana koosneb glükoosi jääkidest tselluloos- see on taimede ehitus materjal koosneb ahel glükoosi jaakidest kitiin- seda leidub lülijalgsete toeses ja seente rakukestas glükogeen- koosneb glükogeeni jääkidest see on energiarikas varuaine. organism suudab glükogeeni kiiresti muundada tagasi glükoosiks. 11. Süsivesikute ülesanded organismis? süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks. ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikutest. 12. Mis on lipiidid? Kuidas jaotatakse lipiide? lipiidid on keerulise ehitusega biomolekulid mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol, rasvhape. Lipiidid jagunevad liht-, liit- ning tsüklilisteks. 13. Milles seisneb fosfolipiidide tähtsus?
Fotosüntees - klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lähteaineteks on süsihappegaas, vesi, lõpp-produktis glükoos, eraldub ka hapnik. Heterotroof - organism, kes kasutab oma aine- ja energiavajaduse rahuldamiseks väliskeskkonnast saadavaid valmis orgaanilisi aineid. Makroergiline ühend - energiarikas madalmolekulaarne org ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Nt mitmed nukleotiidid: ATP, NADP, NAD jt. Metabolism - organismis aset leidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskekkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia (soojus- või valgusenergia) ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni.
keskkond, mis on aineringe kaudu seotud. BIOSFÄÄR Kogu Maad ümbritsev eluslooduse kiht. polüsahhariidid Monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelat HÜPOTEES Oletatav vastus püstitatud probleemile. Tärklis Energiarikas taimne varuaine, mis koosneb glükoosijääkidest. TEADUSLIK FAKT Korduvalt teadusliku meetodiga tõestatud teadmine. Tselluloos Esineb taimerakukestades ja täidab tugifunktsiooni. LOODUSSEADUS Teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab
teadmisi laiendada. Minu eesmärgiks on selgeks saada rasvade omadused ning tähtsus organismis. Rasvad kuuluvad lipiidide(orgaaniliste ühendite klassi) ning on vees lahustumatu aine. Rasvad on rasvhapete ja propaantriooli estrid. Nad on valkude ja süsivesikute kõrval elusorganismi peamisi koostisosi.Rasvu leidub praktiliselt igas rakus. Madala soojusjuhtivuse tõttu on nahaalune rasvkude organismidele nagu kasukas külma eest. Rasv on väga energiarikas toitaine. Võrreldes valkude ning süsivesikutega annavad nad kaks korda rohkem energiat. Rasvast valmistatakse õli, seepi ning kasutatakse ka toidu valmistamisel. 4 LEIDUMINE JA SAAMINE Rasva leidub peaaegu kõikides taim- ja loomorganismides. Juur- ja puuviljades on rasva vähe, vaid mõni protsent. Päevalilleseemnetes on rasva ligikaudu neljandik, linaseemneis on ligi pool kuivainest. Rasvarikasteks toiduaineteks on või, margariin,
Metabolism on organismis asetleidev sünteesi- ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine-ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid.(Toiduga saadavad org. Ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks) Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid(sellega saadakse organismile vajalikud ühendid:sahhariidid, lipiidid, valgud,nukleiinh) Makroergiline ühend on energiarikas ühend(ATP) 2.Sahhariidid on organismis esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks. Glükoloos on peamine rakusisene keemilise energia allikas. ATP kui universaalne energia ülekandja on kasutatav assimilisatsiooniprotsessides mitmesuguste ainete sünteesiks. Organism saab energia toitainetest !!! 3. 1)Sahhariidid(glc) varud loomadel glükogeenina, taimedel tärklisena 2)Lipiidid varud loomadel rasvana,taimedel õlina 3)Valgud-alkohol 4
Patsiendil peab olema istuv asend, kas siis voodis või toolil. 2. Õpetada tuleks patsienti, kuidas kasutada elektrivoodit. 3. Paluda patsienti, et ta köhiks ning sellise tegevuse käigus puhastada hingamisteed. 4. Inhalatsioonide tegemine (2-4korda päevas) 5. Öelda patsiendile, et ta ei neelaks sülge alla vaid sülitaks selle neerukaussi. 10. Milline strateegia aitaks parandada patsiendi toitumist, et te saaks vajaliku kaloraaži kätte. Patsiendile on vajalik energiarikas toit ning vähemalt 5 korda päevas. Lisaks peaks patsient saama vajalikke toidulisandeid. 11. Mida sa soovitaksid abikaasale? Millised on perekonna probleemid ja õendusdiagnoosid? Kuidas seda peret aidata? Mati Maasika abikaasa peab jääma emotsionaalselt stabiilseks ning mõistma, et probleem on lahendatav ning tänu arstiabile ning koostööle mees saab terveks ning taas iseseisvaks. Abikaasa peab olema toeks oma mehele ning aitama teda nii palju, kui vaja
Esineb taimemahlades. Nt suhkur, mis on saadud suhkruroo või suhkrupeedi mahlade aurustamise ja lisandite eemaldamise teel. 11. Nimeta 4 erinevat polüsahhariidi, kus neid leidub ning milles seisneb nende tähtsus? · Tärklis: varu ja energiaallikas (mugulates, sibulates, viljades) · Tselluloos:taimede ehitusmaterjaal (taimede rakukestad) · Kitiin: lülijalgsete toeses · Glükogeen: energiarikas varuaine loomadel (maksas, lihastes) 12. Süsivesikute ülesanded organismis? · Energeetiline · Struktuurne(kitiinlülijalgse ja seened, tselluloostaimerakukestad) · Varuaine(tärklistaimedes, glükogeenloomades) · Toite(piimsuhkur imetajate piimas) · Kaitse(külmumise eest) · Ligimeelitav(õistaimede nektar) · Bioregulatoorne(hormoonid) · Biosünteetiline(nukleiinhapped) 13. Mis on lipiidid?
Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasutusalasid. Laser ei ole mitte üksnes energiarikas ja suure intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele mõningaid valguslainete jooned raadiolainete mõningate omadustega. Laseri põhimõtte avastas Charles Townes USA-s 1954. aastal, viimistledes seda koos Schawlow´ga. Laseri tüübid Lasereid jagatakse tööreziimi, ergasti ja kiirguri järgi. · alalislaserid · välklaserid (impulsslaser) o neodüümlaser · tahkislaser o rubiinlaser o kristall-laser · gaaslaser
Prooton - H+, vesinikioon. · Glükoosi moodustavad aatomid pärinevad süsihappegaasist ja veest. · Pimedusstaadiumi protsessid: - süsihappegaasi sidumine atmosfäärist; - glükoosi süntees; - vaheühendi (NADP) ja ATP algse seisundi taastumine (ADP) · ADP - adenosiindifosfaat, aine, mille molekuli koostises on üks fosforhappejääk vähem kui ATP-l; ADP ja fosforhappejäägi liitumisel tekibki ATP, moodustunud side on väga energiarikas. · Ühe glükoosimolekuli sünteesiks on tarvis 6 molekuli süsihappegaasi ning 12 molekuli vett. Et reaktsioonide käigus tekib taas 6 molekuli vett, esineb see võrrandi mõlemal pool. See tähendab, et reaktsioonide toimumiseks on vaja 12 veemolekuli osavõtt, kuid orgaanilise aine ja hapniku koostisosadeks kulub neid 6. · Ühe glükoosimolekuli sünteesil eraldub 6 molekuli hapnikku, osaleb 12 NADP ning 18 ADP molekuli.
käärimise ja hingamise käigus. ADP + P--> ATP + 30 kJ/mol energiat. Jaguneb: Dissimilatsioon- lagundamisprotsess, kaasneb energia vabanemine. Assimilatsioon- sünteesiprotsess, vajalik täiendav energia. Põhiline energiakandja ATP. Ehituselt nukleotiid. ATP->ADP->AMP energiarikkad sidemed. Ühe sideme moodustamiseks seotakse 30kJ energiat molekuli kohta. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Universaalne energiarikas makroergiline ühend. ATP moodustub põhiliselt glükolüüsi käärimise, hingamise ja fotosünteesikäigus. Glükoosi lagundamine mitkondrites. Kõige esmane kasutatav energia allikas glükoos. Dissimilatsioon- vabaneb energia 4.3 Glükoosi lagundamine organismis Glükoosi lagundamine on dissimaltsiooniprotsess, mis on universaalne.C6H12O6 -> 6CO2 + 6H2O + energia 1) Glükolüüs- glükolüüsi algne lagundamine. · Toimub tsütoplasmavõrgustikus
Pikkadel koosolekutel või seminaridepäevadel on vajalikud ka lõunasöögid ja kui seminar on mitme päevaline, siis ka õhtusöök. Lõuna- ja õhtusöökide jaoks tuleb reserveerida laud ja kui osalejaid on kümme või rohkem, tuleb enne seminari kokku leppida ka menüüs, kuna nii paljude inimestega eraldi tellimine võtaks väga palju aega. Üldiselt ei kesta lõunapausid üle ühe tunni. Lõunane menüü peaks olema mõõdukas ja suhteliselt kerge, kuid energiarikas. Peale lõunapausi ei ole hea, kui toit on olnud liiga rasvane või liiga raske, kuna see segaks edasist mõtlemist ja koosolekul/seminaril viibimist. Toidu juurde võib lõunapausil pakkuda klaasi veini ja sellega tuleks piirduda. Õhtusöögil on lubatud veidi rohkem kui üks klaas ja ka kangemat alkoholi. Toidud: Püüda jätta mulje kallitest roogadest Pakkuda väiksemaid portsjoneid Väiksemates nõudes paistavad portsjonid suuremad
Kalorivaestes dieetjogurtites on süsivesikud asendatud kunstlike magusainetega. Jogurti oleku põhjal saab neid jagada kaheks: 1. Vedelad ehk joogijogurtid. 2. Tahked, mis meenutavad tarretist. Kvaliteetne jogurt säilib jahedas vähemalt 2-3 nädalat temperatuuril kuni 8°C. Valmistatakse ka mitmesuguseid jogurtitooteid. 1. Jogurtijäätis, mis saadakse jogurti vahustamisel ja seejärel külmutamisel. 2. Jogurtimargariin on mahedamaitseline ja mõõdukalt energiarikas, kuid suhteliselt valguvaene toode. Sisaldab kõiki margariinidele iseloomulikke koostisosi ning lisandina jogurtit. Juust Maailma suurimas juustusõbrad on kreeklased, kes söövad igaüks 22 kg juust aastas. Eestis on juustutootmine üsna vana traditsioon, alates 19. sajandi keskelt. Maailmas tuntakse üle 4000 juustusordi. Eesti juustu top: 1. Hollandi kerajuust; 2. Hollandi juus; 3. Eesti juust; 4. Atleet; 5. Marta juust; 6
Vett ja lahjasid jooke peab päevas tarbima 1 1,2 liitrit. Soovitatav kogus sõltub üldisest tarbitavast toiduenergia hulgast, arvestusega, et individuaalne vedelikuvajadus on 1 ml/kcal kohta. Toidu küllastusjõud ja ülesöömine Tervisliku toitumise aspektist on oluline piiri pidada erinevate valgest jahust tehtud küpsetistega. Rasvarikaste toitudega liialdamist soodustab nende madal küllastusjõud - kuigi toit on tegelikkuses väga energiarikas, ei teki täiskõhutunnet. Sageli süüakse rasvarikast toitu ühe toidukorra ajal mitu korda, kuna kõht ei püsi lihtsalt kuigi pikka aega täis. Tagajärjeks on ülesöömine ja rasvumine. Keha võtab rasva vastu kui kütuse, mis tuleb panna reservi, et seda saaks vajadusel võtta ja kasutada. Kuna keha ei anna ajule signaali selle kohta, et kütust on piisavalt, tahame seda aina juurde. Süsivesikute mõju on vastupidine nad tõstavad vere
Piimamartsipani jaoks keedetakse mandlimassile lisatav siirup piimaga. Martsipani tootmiseks kasutatakse ka teisi pähkleid, näiteks india pähkleid või maapähkleid ehk arahhist. Toode on hinnalt odavam, aga seda ei tohiks üldse martsipaniks nimetada, sest nagu öeldud, õige martsipan koosneb vaid suhkrust ja mandlitest. Martsipanlisandit kohtab tänapäeval ka kommides, kohukestes ja jäätistes. Ainult liialdada selle maiusega pole soovitav. Esiteks on martsipan äärmiselt energiarikas, lausa energiapomm põhitoitainetest ongi martsipanis kõige enam suhkrut, teisele kohale platseerub õli, veidi vähemal määral leidub valke. Veenduge ise 100-grammine kujuke annab ligi pool tuhat kilokalorit energiat. Vesi, mida enamikus toiduainetes on kõige rohkem, saab martsipani koostisosade pingereas vaid neljanda koha. Teiseks, martsipanis leiduv mandlimass tekitab sageli allergiat. Martsipani kiituseks on selle kõrge küllastamata rasvhapete sisaldus
Nii hakkab täht ellu ärkama ning Universumisse valgust, soojust ja veel mõnda liiki kiirgust saatma. -4- Tähtede elu Tähe elu on pidev võitlus gravitatsiooni ja seda tasakaalustavate jõudude vahel. Niipea, kui vastaspool veidi järgi annab hakkab täht gravitatsioonijõu mõjul kokku tõmbuma. Kõige kauem suudab gravitatsioonile vastu panna vesiniku heeliumiks muundumisel vabanev tuumaenergia Tuumkütus on väga energiarikas ja tema varud kahanevad aeglaselt. Täht on soojuslikus ja hüdrostaatilises tasakaalus, tema heledus pikka aega ei muutu. Tähe heleduse ja pinnatemperatuuri määrab ära põhiliselt tema mass. Mida suurem on mass, seda kõrgem on temperatuur, seda intensiivsemalt eraldub tuumaenergia ning seda heledam ja kõrgema pinnatemperatuuriga on täht. Aga seda kiiremini ta ka oma tuumkütuse varud ammendab. Ajaliselt kestab see umbes 10 miljardit aastat.
DIABEET Diabeet on ainevahetushäire, tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliinitoime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Istuv eluviis, energiarikas toit ja rasvumine on peamised põhjused, miks tekib diabeet. Kui diabeeti ei ravita, kahjustab see haigus paljusid elundeid, eriti neerusid, südant, silmi ja närve. Diabeet kahjustab neerude veresooni. Neerukahjustuse korral tekib uriini valk ja seejärel hakkab langema neerufunktsioon. Neerufunktsiooni mõõdetakse glomerulaarfiltratsiooni ehk neerupäsmakeste puhastusvõime määramisega
77. posheerimine - rohkes vedelikus, kuid mõõdukal kuumusel toiduainete kuumutamamine. Nii kuumutatakse näiteks liha puljongis, ilma kooreta mune aga kergelt soola ja äädikaga maitsestatud vees ning puuvilju suhkrusiirupis 78. praadimine - toidu küpsetamine ning pruunistamine rasvainega või ilma temperatuuril 160-200°C. Ahjus temperatuuril 200-250°C 79. praht - suuretükiline käega eemaldatav mustus 80. puljong - see on energiarikas keedus (leem), mida keedetakse loomade lihast ja kontidest, kaladest, seentest ja köögiviljadest koos maitseainetega. Maitse annavad puljongitele põhiliselt ekstraktiivained, mis keetmisprotsessis lahustuvad keeduvette 81. põrandakuivataja pühkija - kasutatakse põrandate ja teiste siledate pindade kuivalt pühkimiseks, pindade kuivatamiseks, vee kogumiseks põrandakaevudesse või prügikühvlile 82. pühkimine - eemaldatakse kuiv lahtine mustus, praht 83
Sahharoos: Koosneb ühest glükoosi ja ühest fruktoosi jäägist. Esineb taimemahlades. Nt suhkur, mis on saadud suhkruroo või suhkrupeedi mahlade aurustamise ja lisandite eemaldamise teel. 11. Nimeta 4 erinevat polüsahhariidi, kus neid leidub ning milles seisneb nende tähtsus? Tärklis: varu- ja energiaallikas (mugulates, sibulates, viljades) Tselluloos:taimede ehitusmaterjaal (taimede rakukestad) Kitiin: lülijalgsete toeses Glükogeen: energiarikas varuaine loomadel (maksas, lihastes) 12. Süsivesikute ülesanded organismis? Energeetiline, Struktuurne(kitiin-lülijalgse ja seened, tselluloos-taimerakukestad), Varuaine(tärklis- taimedes, glükogeen-loomades), Toite(piimsuhkur imetajate piimas), Kaitse(külmumise eest), Ligimeelitav(õistaimede nektar), Bioregulatoorne(hormoonid), Biosünteetiline(nukleiinhapped). 13.Mis on lipiidid? Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. 14
Tärklis taimedes energeetiline varuaine. Leidub mugulates (kartul), sibulates, viljades (nisu, riis) Tselluloos tuhanded omavahel ühinenud glükoosimolekulid. Taimede ehitusmaterjal (nt. taimede rakukestad) Kitiin koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust. Lülijalgsete toeses ja seente rakukestas. Glükogeen koosneb glükoosijääkidest, energiarikas varuaine loomadel. Inimesel talletub põhiliselt maksas ja lihastes. · ÜLESANDED Energeetiline esmane energiaallikas,ehituslik Struktuurne selgroo välistoes, taime, seeneraku kestas Varuaine tärklis, glükogeen Osalemine biosünteesil DNA, RNA Bioregulatoorne hormoonid Kaitse antikehad loomadel, taimedel külmumise vastu
annaabi.ee 
