Metaanhüdraat - kas oht keskkonnale või tuleviku kütus? (0)

Metaanhüdraat - kas oht keskkonnale või tuleviku kütus?
Metaanhüdraat ehk põlev jää on jääsarnane kristalliline aine, mida leidub ookeani sügavustes. See koosneb jääst ja kergestisüttivast gaasist metaanist. Metaan moodustub muda sees elavate mikroobide elutegevuse käigus. Need mikroobid lagundavad ookeani põhja vajunud orgaanilist ainet. Metaan ühineb peaaegu külmunud veega, misjärel moodustuvad metaanhüdraadi kristallid . Need kristallid on nagu imetilluksed jääpuurid, mis metaani enda sees hoiavad. Et kristallid saaksid moodustuda , peab vee temperatuur olema külmumispunktist veidi kõrgem ning mere sügavus peab olema vähemalt 500 meetrit. Kui need tingimused on täidetud, hakkavad metaanhüdraadi kristallid kasvama, moodustades kobrutavat lumetaolist ollust. Kui seda ainet tuua vee pinnale ning see põlema süüdata, põleb see punaka leegiga, järele jääb vaid veeloik. Metaanhüdraati leidub peamiselt šelfidel ehk mandrilavadel ja kõrgematel laiuskraadidel igikeltsa piirkondades. Uuringud on näidanud, et ookeanide põhjas võib metaanhüdraadi kihi paksus ulatuda sadadesse meetritesse. Põleva jää ennustatavad kogused on sedavõrd suured, et võivad ühtaegu lahendada nii tuleviku energiaprobleeme kui ka põhjustada olulisi kliimamuutusi Maal. 
Metaanhüdraat on rikkalik energiaallikas , seda võib võtta ka kui tuleviku potentsiaalse kütusena. Üsna tagasihoidlikes hinnangutes ületavad metaanhüdraadi varud ülejäänud fossiilseid kütuse ( kivisüsi , nafta , maagaas) varusid kokku ligi kaks korda.  Seniajani pole aga see määratu ressurss inimestele kättesaadav, kuna metaanhüdraat laguneb kergesti, kui see oma keskkonnast välja viia, see tõttu pole leitud ka ühtegi sobivat tehnoloogiat metaanhüdraadi kaevandamiseks. Kõige rohkem on uurinud metaanhüdraadi kaevandamise võimalusi jaapanlased , sest neil endal puuduvad looduslikud kütused . Jaapani teadlased alustasid katsepuurimisi 60 kilomeetri kaugusel rannikust 950 meetri sügavuses ookeanis. Nii suured sügavused on tehniliselt tõsine väljakutse olemasolevale tehnoloogiale, sest senised puurimised nafta - ja gaasiväljadel pole kunagi nii kaugele ulatunud. Energiarikas metaanhüdraat võib osutada inimkonnale ka ohtlikuks.
Metaan on kütusena küll üsna kasulik, kuid samas on ta väga tõhus kasvuhoonegaas. Metaan on 10 korda ohtlikum kui süsihappegaas ning suurte koguste metaani paiskumine õhku võib viia katastroofilistele tagajärgedele . Metaanhüdraadi stabiilsus sõltub temperatuurist ja rõhust. Juhul kui merevee tase peaks langema, siis rõhk langeb ja metaanhüdraadist võib eralduma hakata metaani. Merevee temperatuuri tõus viib samade tagajärgedeni. Samas toimub juba praegu kliima soojenemine ning sellest tingitud merevee tõusu tõttu võivad hakata sulama polaaraladel olevad metaanhüdraadi lademed ja selle tõttu võib kliima veelgi soojeneda. Hoidumaks metaanhüdraadist vabaneva metaani kahjustustes tuleb säilitada praegune merevee tase. Põlevast jääst avalduva metaani kogused võivad viia inimkonna hukule põhjustades osoonikihi kiiret hõrenemist ja seega lastes Maale rohkem kahjulikku Päikesekiirgust.
Mõned uurijad on seisukohal, et ka Bermuda kolmnurgas kaovad laevad salapäraselt just metaani tugeva väljapaiskumise tõttu selles piirkonnas. Põhjus on selles, et metaanist üleküllastatud merevesi pole lihtsalt võimeline laevu enam kandma ja nad upuvad väga kiiresti. Metaani võib olla teinekord isegi nii palju, et mere kohal lendavad lennukid võivad mingist sädemest selle süüdata ja järgnevas gaasiplahvatuses ise jäljetult kaduda.
Metaanhüdraat on potentsiaalne tuleviku kütus, kuid oluline on hinnata selle võimaliku kahju loodusele ja inimestele. Metaanhüdraat on teadlastele veel üpriski tundmatu aine, pole teada selle kõiki ohtusid ning tundmatud on ka kaevandamise tehnoloogiat, see tõttu ei saa veel kindlalt määratleda, kas metaanhüdraat on oht keskkonnale või tuleviku kütus.
Kasutatud kirjandus:

• http://wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/102000842
  
•   http://www.horisont.ee/arhiiv_2000_2002/h2002n2l5.html
  
• http://www.v2rskeaju.eu/tag/metaanhudraat/
  
• http://worldoceanreview.com/en/wor-1/energy/methane-hydrates/
  
• http://www.v2rskeaju.eu/2009/02/polev-jaa-metaanhudraat/
  
• http://www.ttkool.ut.ee/nupuvere/f/varia31_1.html
  
• http://ethomas.web.wesleyan.edu/ees123/clathrate.ht m