Metaanhüdraat - kas oht keskkonnale või tuleviku kütus?Metaanhüdraat
ehk
põlev jää on jääsarnane kristalliline aine, mida leidub
ookeani sügavustes. See koosneb jääst ja kergestisüttivast
gaasist metaanist.
Metaan moodustub muda sees elavate mikroobide
elutegevuse käigus. Need
mikroobid lagundavad ookeani põhja vajunud
orgaanilist ainet. Metaan ühineb peaaegu külmunud veega, misjärel
moodustuvad metaanhüdraadi
kristallid . Need kristallid on nagu
imetilluksed jääpuurid, mis metaani enda sees hoiavad. Et
kristallid saaksid
moodustuda , peab vee temperatuur olema
külmumispunktist veidi kõrgem ning mere sügavus peab olema
vähemalt 500 meetrit. Kui need tingimused on täidetud, hakkavad
metaanhüdraadi kristallid kasvama, moodustades kobrutavat
lumetaolist ollust. Kui seda ainet tuua vee pinnale ning see põlema
süüdata, põleb see
punaka leegiga, järele jääb vaid veeloik.
Metaanhüdraati leidub peamiselt šelfidel ehk mandrilavadel ja
kõrgematel laiuskraadidel igikeltsa piirkondades. Uuringud on
näidanud, et ookeanide põhjas võib metaanhüdraadi kihi paksus
ulatuda sadadesse meetritesse. Põleva
jää ennustatavad kogused on
sedavõrd suured, et võivad ühtaegu
lahendada nii tuleviku energiaprobleeme kui ka põhjustada olulisi
kliimamuutusi Maal.
Metaanhüdraat
on rikkalik
energiaallikas , seda võib võtta ka kui tuleviku
potentsiaalse kütusena. Üsna tagasihoidlikes hinnangutes ületavad
metaanhüdraadi varud ülejäänud fossiilseid kütuse (
kivisüsi ,
nafta , maagaas) varusid kokku ligi kaks korda.
Seniajani pole aga see määratu ressurss inimestele kättesaadav, kuna
metaanhüdraat laguneb kergesti, kui see oma keskkonnast välja viia,
see tõttu pole leitud ka ühtegi
sobivat tehnoloogiat metaanhüdraadi
kaevandamiseks. Kõige rohkem on uurinud metaanhüdraadi kaevandamise
võimalusi
jaapanlased , sest neil endal puuduvad looduslikud
kütused .
Jaapani
teadlased alustasid katsepuurimisi 60 kilomeetri kaugusel rannikust
950 meetri sügavuses ookeanis. Nii suured sügavused on tehniliselt
tõsine
väljakutse olemasolevale tehnoloogiale, sest senised
puurimised
nafta - ja gaasiväljadel pole kunagi nii kaugele ulatunud.
Energiarikas metaanhüdraat võib osutada inimkonnale ka ohtlikuks.
Metaan
on kütusena küll üsna kasulik, kuid samas on ta väga tõhus
kasvuhoonegaas. Metaan on 10 korda ohtlikum kui
süsihappegaas ning
suurte koguste metaani paiskumine õhku võib viia katastroofilistele
tagajärgedele . Metaanhüdraadi stabiilsus sõltub temperatuurist ja
rõhust. Juhul kui merevee tase peaks langema, siis rõhk langeb ja
metaanhüdraadist võib eralduma hakata metaani. Merevee temperatuuri
tõus viib
samade tagajärgedeni. Samas toimub juba praegu kliima
soojenemine ning sellest tingitud merevee tõusu tõttu võivad
hakata sulama polaaraladel olevad metaanhüdraadi lademed ja selle
tõttu võib kliima veelgi soojeneda. Hoidumaks metaanhüdraadist
vabaneva metaani kahjustustes tuleb säilitada praegune merevee tase.
Põlevast jääst avalduva metaani kogused võivad viia inimkonna
hukule põhjustades osoonikihi kiiret hõrenemist ja seega
lastes Maale rohkem
kahjulikku Päikesekiirgust.
Mõned
uurijad on seisukohal, et ka Bermuda kolmnurgas kaovad laevad
salapäraselt just metaani tugeva väljapaiskumise tõttu selles
piirkonnas. Põhjus on selles, et metaanist üleküllastatud merevesi
pole lihtsalt võimeline laevu enam kandma ja nad upuvad väga
kiiresti. Metaani võib olla teinekord isegi nii palju, et mere kohal
lendavad
lennukid võivad mingist sädemest selle süüdata ja
järgnevas gaasiplahvatuses ise jäljetult kaduda.
Metaanhüdraat
on potentsiaalne tuleviku kütus, kuid oluline on hinnata selle
võimaliku kahju
loodusele ja inimestele. Metaanhüdraat on
teadlastele veel üpriski tundmatu aine, pole teada selle kõiki
ohtusid ning tundmatud on ka kaevandamise tehnoloogiat, see tõttu ei
saa veel kindlalt määratleda, kas metaanhüdraat on oht keskkonnale
või tuleviku kütus.
Kasutatud
kirjandus:
Kõik kommentaarid