03.52 45203245336 Üllar Arvola 15.03.61 36103155726 Hannes Kasemets 01.07.81 38107018284 Andrus Kilter 05.06.86 38606059305 Urmas Miron 21.06.68 36806211839 Andres Järv 16.02.73 37302165593 Oliver Sonk 30.03.85 38503308824 Eneli Vassiljeva 22.08.84 48408229586 Jaan Laidvee 11.02.85 38502118447 Kaspar Rokk 06.05.56 35605061944 Georg Keerup 27.12.76 37612271745 Jaan Vrager 19.05.87 38705198877 Endrik Vrager 28.09.74 37409281558 Mart Mihhailov 07.09.61 36109073252 Marika Riisalu 17.01.57 45701173600 Aire Kalinin 06.09.85 48509068675 Tatjana Rammul 15.12.53 45312152254 Sirli Kasemets 04.07.50 45007042090 Tatjana Svarts 24.11.83 48311242126 Erkki Kallakmaa 29.09.61 36109291477 Tiina Liivak 21.06.56 45606213989 Mart Valmra 01.11.54 35411013426 Marek Palu 27.09.63 36309276714 Jana Liisma 21.05
Loewe' muusikal ,,Minu veetlev leedi". Etendus toimus 20. jaanuaril Tallinnas, Estonia kontserdimajas. Peaosatäitjateks muusikalis olid Hele Kõre (Eliza Doolittle), Rene Soom (professor Henry Higgins), Madis Milling (Alfred P. Doolittle, Eliza Doolittle isa) ja Priit Volmer (kolonel Pickering, Higginsi sõber). Etenduses tegid kaasa ka rahvusooper ,,Estonia" koor ja orkester ning dirigendiks oli Jüri Alperten. Lavastaja: Ago-Endrik Kerge Lavakujundus: Liina Keevallik Kostüümid: Liina Pihlak Tantsuseaded: Eduard Korotin Muusikal oli üles ehitatud Alan Jay Lerneri libreto Bernard Shaw näidendi "Pygmalion" ainetel (Etenduse originaalproduktsiooni lavastaja on Moss Hart), kus vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu
"Kuulsuse Narrid" Retsensioon Kirjanik Eduard Bornhöhe jutustuse ainetel valminud telelavastus "Kuulsuse Narrid" on alati vaatajale jätnud hea esmamulje. Selle telelavastuse lavastajaks on Ago-Endrik Kerge. Lugu räägib kahest mehest, kes on sünnist saati ühe inimese silmis olnud kuulus, tark, ilus, taibukas jne. Need inimesed on nemad ise ehk Salomon Vesipruul ja Jaan Tatikas. Salomon Vesipruul on enda arvates suur poeet, Tatikas aga seevastu suur leiutaja ja looduseuurija. Seda arvamust teised inimesed kahjuks ei jaga. Tegelased ise on väga enesekindlad. Nad arvavad, et see mida nad teevad on kõige õigem ja paremini ei saakski asja teha
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Heebrea Reekviem Katriin Bachmann 10B Tallinn 2009/2010 1. novembril käisin Jaani kirikus kontserdil ,,Heebrea Reekviem, leinast ülendava lauluni". Esinesid kammerkoor Voces Musicales ja Pärnu Linnaorkester, neid dirigeerisid Jüri Alperten ja Endrik Üksvärav. Kokku esitati viis teost, neli neist olid Arvo Pärdi loodud ning viimane laul kõlas Eestis esiettekandena. Rahvusooper Estoniast olid tulnud esinema sopran Nadia Kurem ja metsosopran Helen Lokuta, kuulda sai ka bariton Taavi Tampuud. Kontserdi üldmeeleolu oli hinge kosutav ja kergelt salapärane, just nagu kirikukontserdilt ootasin. Arvo Pärdi neli lugu kandsid nimesid ,,Tribute to Ceasar", ,,I Am the True Vine", ,,Most Holy Mother of God" ja ,,Which Was the Son of..."
ja kuidagi juhtus nii, et kolmest teatrihuvilisest poisist sai sisse vaid üks, Urmas Kibuspuu. Tänu sellele võimalusele sai Kibuspuu oluliselt lennukust juurde. LAVAKUNSTIKATEEDRI VII LEND 1972. aastal alustas Kibuspuu õpinguid Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri VII lennus. Tema kursuse juhendajaks sai Voldemar Panso, kelle assistendiks oli Raivo Trass. 1976. aastal lõpetasid kursuse koos Kibuspuuga Tiit Berg, Merle Karusoo, Ago-Endrik Kerge, Jüri Krjukov, Aare Laanemets, Sulev Luik, Kalju Orro, Toomas Ots, Anne Paluver, Priit Pedajas, Lembit Peterson, Eero Spriit, Kadri Tamberg, Külliki Tool- Saldre ja Peeter Volkonski. Seda lendu on mitmes mõttes eriliseks peetud. Tegemist oli Panso lemmiku ja ühtlasi ka viimase lennuga, keda ta juhendada sai. Kooliaeg oli intensiivne, hommikul kell 9 hakkasid loengud, tantsutunnid olid Salme kultuurikeskuses, akrobaatika Mustpeade majas, erialatunnid Toompeal ja Draamateatris.
11.88 38811202185 1 Kalmer Savest 03.05.70 37005037101 1 Aivar Treumann 12.11.72 37211123668 1 Rein Tosso 25.07.51 35107254839 1 Tarvo Kuhi 11.07.73 37307119805 1 Maret Saarna 22.03.84 48403229041 1 Riina Savest 11.01.77 47701117207 1 Kaimo Siirak 01.06.61 36106014038 1 Marek Öpik 08.08.51 35108084382 1 Priit Laasik 24.11.63 36311242299 1 Tarvo Vaarmann 27.02.77 37702279844 1 Endrik Saarniit 27.10.66 36610275160 1 Jaanika Saarna 09.01.87 48701096121 1 Marek Jaansoo 27.06.59 35906271683 1 Maret Kuhi 14.09.82 48209142434 1 Anne Teder 31.03.64 46403317104 1 Indrek Mullari 19.03.59 35903198724 1 Jana Svarts 11.12.63 46312111022 1 Gert Svarts 11.04.72 37204117232 1 Jüri Järvis 20.05.72 37205208540 1 Martin Tamm 03.05.63 36305032615 1 Martin Karo 22.10
Kuulsuse narrid retsentsioon Kirjanik Eduard Bornhöhe jutustuse ainetel valminud telelavastus ''Kuulsuse narrid'' on alati vaatajatele jätnud hea esmamulje. E.Bornhöhe on veel kirjutanud kuulsust kogunud seiklusjutu ''Tasuja'' ''Kuulsuse narride'' lavastajaks on Ago-Endrik Kerge. Telelavastus tekitas minus kohe pinget, nagu tahaks teada mis edasi saab. Stsenaarium räägib kahest allakäinud mehest üks endaarust luuletaja, teine endaarust leiutaja. Mehed on mõlemad ka napsulembelised ja just see toobki nad ühel päeval kokku. Telelavastuse sündmustik on humoorikas, kaasakiskuv, kohati ka igavavõitu. Mind häirisid kohati eriefektid, millele oldi kõvasti rõhku pandud. Tegelaskujud olid
Teater: Teater Vanamuine Pealkiri: “Tsirkusprintsess” Autor: Imre Kálmán Lavastaja: Thomas Mittmann Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Silvia” Autor: Imre Kálmán Lavastaja: Mart Sander Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Savoy Ball” Autor: Pál Ábrahám Lavastaja: Mart Sander Teater: Rahvusooper Estonia Muusikal: Pealkiri: “Minu veetlev leedi” Autor: F. Loewe Lavastaja: Ago-Endrik Kerge Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Pipi Pikksukk” Autor: Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe Lavastaja: Andres Dvinjaninov Teater: Rahvusooper Estonia Pealkiri: “Boyband” Autor: Peter Quilter Lavastaja: Andres Dvinjaninov Teater: Pärnu Endla teater Pealkiri: “Tuhkatriinu” Autor: Peeter Sauter Lavastaja: Taavi Tõnisson Teater: NUKU väike saal Pealkiri: “Evita” Autor: Andrew Lloyd Webber & Tim Rice Lavastaja: Georg Malvius
03.84 48403229041 1 9 Urmas Luhakooder 08.04.51 35104082120 1 8 Riina Savest 11.01.77 47701117207 1 8 Kaimo Siirak 01.06.61 36106014038 1 7 Marek Öpik 08.08.51 35108084382 1 6 Priit Laasik 24.11.63 36311242299 1 6 Tarvo Vaarmann 27.02.77 37702279844 1 6 Endrik Saarniit 27.10.66 36610275160 1 6 Jaanika Saarna 09.01.87 48701096121 1 4 Marek Jaansoo 27.06.59 35906271683 1 4 Maret Kuhi 14.09.82 48209142434 1 3 Anne Teder 31.03.64 46403317104 1 3 Indrek Mullari 19.03.59 35903198724 1 2 Jana Svarts 11.12
Kuulsuse narrid Eduard Bornhöhe Selle telelavastuse lavastaja on Ago-Endrik Kerge ja peaosatäitjad olid Salomon Vesipruul - Jüri Krjukov ja Jaan Tatikas - Urmas Kibuspuu. 1892. aastal valmis Eduard Bornhöhel Tallinna narrid ja narrikesed. Kõige olulisem ja ka kõige populaarsemaks saanud teose esimene osa on Kuulsuse narrid. Selles filmis kujutatakse 19. sajandi lõppu ja ehk võibolla 20. sajandi algust. Vaatajatele adresseeritud peamine sõnum oli see, et ei tohiks mingi lolluse pärast oma naabriga sõdima hakata.
11.-21 beka Endrik Reiman 10c 2012 Click iconClick to addicon to add picture picture 1672 Click iconClick icon to add to add picture picture I . « ». 1672. Click icon to add picture Click icon to add picture Click iconClick icon to add to add picture picture 1672 Click iconClick iconpicture to add to add picture - . 1672 Click iconClick icon to add to add picture picture Click iconClick icon to add to add picture picture Ivan IV. XVII c. Click iconClick icon to add to add picture picture 1721 Click iconClick to addicon to add picture pict...
Inglismaa Kuressaare Gümnaasium Eliis Mets, Maria Pihlas, Mairi Kaseorg, Kris- Endrik Tambaum 8a Kuningavõim · Victoria (1837-1901), viktoriaalne ajastu · Victoria- lugupeetud, ei sekkunud riigiasjadesse · 1901 sai kuningaks Edward VII- hea suhtlemisoskusega · Edward VII sekkus rohkem ka riigiasjadesse Kuningavõim Liberaalid ja konservatiivid · Mõlemad konkureerisid võimu pärast · Algul olid võimul liberaalid- kohustasid alghariduse omandamist, ametiühingutel oli
Õpilased o Gert Kaasik o Regor Laanemaa o Raimo Prants o Elen Mägi o Sander Puppart o Kristo Jõgi o Kristjan Kull o Joel Vits o Ander Nabi o Carlos Manuel Leemet o Marek Viirok o Cauro-Kaspar Kadakas Gert Kaasik o Jalmar Tõnsau o Kris-Endrik Tambaum o Sander Sumla o Henry Kahver o Sven Raaper o Erik Rambi o Ken Kivi o Dmitri Ivanov 3 Õpetajad Üldaine õpetajad Eriala õpetajad Sirje Paakspuu Anne-Li Tilk Karin Saare Marko Kaju Ian-Erik Pettersson Krister Arder
12.51 35112199708 19 12 19.12.2008 57 Lembit Järv 31.01.52 35201318981 31 1 31.01.2008 56 Rain Meri 01.02.52 35202011072 1 2 01.02.2008 56 Oliver Jüriorg 08.04.52 35204089726 8 4 08.04.2008 56 Eduard Meri 16.04.52 35204168144 16 4 16.04.2008 56 Kaspar Helmja 04.05.52 35205047019 4 5 04.05.2008 56 Endrik Reinsalu 01.06.52 35206019933 1 6 01.06.2008 56 Ivar Reinsalu 08.06.52 35206089889 8 6 08.06.2008 56 Tarvo Savest 26.07.52 35207263531 26 7 26.07.2008 56 Jako Süld 24.09.52 35209248589 24 9 24.09.2008 56 Mihhail Sillmann 29.09.52 35209296781 29 9 29.09.2008 56 Jako Hunt 18.10.52 35210187745 18 10 18
Konserdiarvustus ,,Minu veetlev leedi" Mina külastasin 3.aprillil Estonia Rahvusooperit ja käisin seal vaatamas Alan Jay Lerneri libreto Bernard Shaw näidendi "Pygmalion" ainetel kirjutatud muusikali" Minu veetlev leedi". Selle teatrietenduse lavastas Ago- Endrik Kerge. Dirigentideks olid Erki Pehk ja Mihhail Gerts. Lavakujundaja oli Liina Keevallik, kelle tööd võis lugeda õnnestunuks. Kuigi kujundus jäi natuke tagasihoidlikuks. Kostümeerija oli Liina Pihlak. Eduard Korotini tantsuseaded olid väga head. Muusikali sisuks oli see, et vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste
Eduard Vilde ,,Pisuhänd" Telelavastuse arvustus Vaatasin Eduard Vilde kirjutatud raamatu ,,Pisuhänna" telelavastust koolis. Vilde kirjutas selle komöödia 1913. aastal, telelavastus tuli välja aastal 1981, selle lavastas Ago-Endrik Kerge. Peategelasteks on Vestmann (mängib Aarne Üksküla), Tiit Piibeleht (mängib Urmas Kibuspuu), Ludvig Sander (mängib Jüri Krjukov), Matilde (mängib Anne Paluver) ja Laura (mängib Elle Kull). Tervet lavastust läbib huumor: äärmiselt huvitava karakteriga tegelased üritavad läbi erinevate võtete pääseda kõrgklassi ning pälvida tuntust ja aupaistet. Kohaliku kinnisvarategelase Vestmanni tütar Matilde tahab, et tema abikaasa Ludvig Sander saaks kuulsaks silmapaistva
Uus kogemus Meie klass käis 18.märts Estonias E.Loewe muusikali "Minu veetlev leedi" vaatamas. Dirigent oli Lauri Sirp ning peaosades olid Janne Sevtsenko, Rene Soom, Priit Volmer, Riina Airenne, Helgi Sallo ja Mart Laur. Lavastus ja tantsulised liikumised olid Ago-Endrik Kerge poolt, lavakujundus Liina Keevallik'u, kostüümid olid Liina Pihlak'i poolt valitud ning tantsuseaded Eduard Korotin'i. Etendus toimus kahes vaatuses. Muusikal oli meeldiv ja minu jaoks uus kogemus, kuna käisin esimest korda muusikali vaatamas. Esinejad tegid oma tööd hästi ja vahepeal oli väga naljakaid kohti. Kahjuks ei saanud ma alati kõigest aru, mida esinejad ütlesid. Nad kas ei rääkinud piisavalt selgelt või ei kostunud. Õnneks
(1977) - Paralepp Anton Hansen Tammsaare, Osvald Tooming ,,Tõde ja õigus" (1978) - Jutustaja Juhan Peegel, Kaarel Ird ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel" (1979) - Heinz Kroetz ,,Ülem-Austria" (1980) - Astrov Anton Tsehhov ,,Onu Vanja" (1980) - Kreutzwald Vaino Vahingu, Madis Kõiv ,,Faehlmann" (1982) - Karl Moor Friedrich Schiller ,,Röövlid" (1983) - Andres Anton Hansen Tammsaare, Ago-Endrik Kerge ,,Aeg tulla aeg minna" (1986) - Adolf Joffe Saar, Kaarel Kilvet ,,Tartu rahu" (1990) - Molotov, Köögertal Anton Hansen Tammsaare, Mati Unt ,,Taevane ja maine armastus" (1995) - John Gabriel Henrik Ibsen ,,John Gabriel Borkman" (1996) - Inkvisiitor Anouilh, Mati Unt ,,Lõoke taeva all" (1997) - Harald Imeline Hugo Raudsep ,,Viimne eurooplane" (1997) - tsaar Aleksander Lev Tolstoi ,,Sõda ja
Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Tunnustused Aastal 1955 ja 1964 pälvis Henrik Visnapuu kirjandusauhinna 20. novembril 2006 esietendus KUMU-s lavastus "Under", mis valmis luuletaja kirjade, päevikute ja mälestuste põhjal. Teatritüki lavastas Merle Karusoo ja Raimo Pass. OsadesKatrin Saukas (Marie Under), Ago-Endrik Kerge, Raivo Trass, Sten Zupping ja Egon Nuter. Roosikasvataja Mart Ojasalu on aretanud roosisordi `Marie Under`, mida esitleti 17. juulil 2009 Tallinna Botaanikaaias. Aastast 2008 annab kultuuriministeerium välja Mari e Underi nimelist stipendiumi, millega toetatakse üliõpilaste tööd eesti kirjanduse uurimisel. Luulekogud 1917 – SONETID. Luuletusi 1912–1917 1918 – EELÕITSENG
Ladva, Kirke Roosaar. Kontrabass Rena Selliov, Arvo Reinsoo. Flööt Anni Saarma, Kersti Perandi. Oboe Birgit Kägu, Kairi Liis Roonurm. Klarnet Daniil Golubev, Margus Vahemetsa. Fagott Anti Einpaul, Kulvo Tamra. Metsasarv Kristiina Luik, Marie Jaksman, Hannes Metssalu, Artur Reinpõld. Trompet Aigor Post, Paul Jaakson. Tromboon Rain Kotov, Magnus Leopard. Tuuba Tanel Tamm. Löökpillid Valdeko Vilja, Margus Tammemägi. Orkestri intendant Endrik Pikksaar. Dirigent ja kunstiline juht Lauri Sirp. Lauri Sirp on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal ja aastaid hiljem orkestridirigeerimise erialal. Alates 1993. aastast töötab Vanemuise teatris ja on alates 2009. aastast Tartu Ülikooli Sümfiooniaorkestri dirigent. Ta on dirigeerinud enamikku Vanemuise teatri repertuaarist (üle 60 lavateose) ja arvukalt sümfiooniakontserte. Pälvis Eesti Teatriliidu aastapreemia 2006
börs, aktsiate tõus ja langus ning maffia tegutsemine. Cole Porteri muusikalidest ,,Suudle mind, Kate" ja ,,CanCan" on osa saanud ka meie publik. Esimene oli Estonia laval 1966. aastal Udo Väljaotsa lavastuses Georg Otsaga peaosas (ülipopulaarseks sai tema esituses laul ,,Päevalööl" ja muidugi eri kooslustes duett ,,Wunderbar") ning 1992. aastal Neeme Kuninga lavastuses Tõnu Karguga peaosas, kuid juba linnahallis. Teine neist Endrik Kerge lavastuses (ka koreograafia) Helgi Sallo, Katrin Karisma, Hans Miilbergi ja Voldemar Kuslapiga peaosades. Ka antud õhtul esinesid suurepärased tegijad! Lavastaja Andrus Vaarik kui suurepärane näitlejaloome tundja on osanud kõik tegijad viia ühisele nivoole, tegevus kulgeb tempokalt ja muidugi on tegelased valitud hea vaistuga. Selles muusikalis on võimalus nautida Kaire Vilgatsi võimeid täies mahus.
1928 – RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. 1981 – MU SÜDA LAULAB. Luuletusi 1923–1927 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. Marie Under on maetud Skogskyrkogårdeni kalmistule. Underi ja Adsoni hauakivi MUUD 20. novembril 2006 esietendus KUMU-s lavastus "Under", mis valmis luuletaja kirjade, päevikute ja mälestuste põhjal. Teatritüki lavastas Merle Karusoo ja Raimo Pass. Osades Katrin Saukas (Marie Under), Ago-Endrik Kerge, Raivo Trass, Sten Zupping ja Egon Nuter. Roosikasvataja Mart Ojasalu on aretanud roosisordi `Marie Under`, mida esitleti 17. juulil 2009 Tallinna Botaanikaaias. Aastast 2008 annab kultuuriministeerium välja Marie Underi nimelist stipendiumi, millega toetatakse üliõpilaste tööd eesti kirjanduse uurimisel. Kumu
Bespalova. „Savoy ball“ oli väga elurõõmsa ja lõbusa sisuga operett. Tähtsamail kohal olid muusikalised etteasted. „Savoy ball“-is oli palju teoseid, mida esitati. Näiteks „La Bella Tangolita“, „Toujours L’Amour“, „Ball on Savoys“. Etendus kestis kolm ja pool tundi. Pal Abrahami opereti „Savoy ball“ põhjal valmis 1985. aastal Eesti muusikaline draamafilm „Savoy ball“, mille lavastas Ago-Endrik Kerge. Opereti „Savoy vall“ lavastaja ja kunstnik on Mart Sander, kes on kuulsaks saanud tänu laulja-, näitleja-ja saatejuhitööle. Oma karjääri alustas ta Estonias koorilauljana. Ta oli ka laulja ansamblis Modern Fox. Teatris on Mart Sander esinenud peamiselt operettides ja muusikalides, kuid ka sõnalavastustes. Siiani on ta olnud Rahvusooperis Estonia lavastaja ja kunstnik, tuues lavale etendused „Silvia“ ja „Savoy Ball“.
Broadwayl 15. märtsil 1956. aastal ja on tagantjärele kujunenud muusikali väärtuse ja menukuse omamoodi etaloniks. Esietendusel laulsid peaosi Julie Andrews (Eliza Doolittle), Rex Harrison (professor Henry Higgins), Stanley Holloway (Alfred P. Doolittle, Eliza isa), Robert Coote (kolonel Pickering, Higginsi sõber). Rahvusooperis Estonia esietendus muusikal 3. aprillil 2008. aastal. Dirigendiks oli Mihhail Gerts, lavastus ja tantsulised liikumised: Endrik Kerge, lavakujundus: Liina Keevallik, kostüümid: Liina Pihlak, valguskunstnik: Neeme Jõe, tantsuseaded: Eduard Korotin. Peaosades olid Hanna-Liina Võsa, Raivo E. Tamm, Väino Puura, Riina Airenne, Helgi Sallo, Madis Milling. Tükk oli meeleolukas, üsna rõõmsameelne ja vaimukas. Võrreldes mõndade teiste etendustega, mida ma Estonias vaatamas olen käinud, siis see oli minu jaoks teistega võrreldes lõbusam, arusaadavam ja kergemini jälgitav, ka muusika oli tempokam ja lustakam
Diamondi filmi ,,Some like it Hot" järgi. Selles 1959. aasta kuulsas komöödiafilmis mängisid värvikaid peaosi Marilyn Monroe, Tony Curtis ja Jack Lemmon. 2000. aastal kuulutas Ameerika Filmiinstituut filmi "Some Like It Hot" Ameerika kõigi aegade olulisimaks komöödiafilmiks. Muusikal ,,Sugar" esietendus 1972. aastal Broadway'l Majestic Theatre's, peaosades Elaine Joyce, Robert Morse ja Tony Roberts. Eestis on seda muusikali varem lavastatud Vanemuise teatris aastal 1988 (lavastaja Ago-Endrik Kerge) ning Estonia teatris aastal 2000 (lavastaja Neeme Kuningas). Libretot täiendas Mare Tommingas. Laulusõnade autor on Bob Merrill ja nende tõlkijaks Kelli Uustani. Lavastaja oli Mare Tommingas. Muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm. Dekoratsioonikunstnikuks Jaanus Laagriküll. Kostüümikunstnik Ester Kannelmäe ning valguskunstnik Rootsi päritolu Palle Palme. Koreograafid Janek Savolainen, Mare Tommingas. Näitejuhiks on Aivar Tommingas.
Richard Milhous Nixon Kris-Endrik Tambaum 9.klass 06.05.2013 Richard Milhous Nixon (1913-1994) Richard sündis 9.jaanuar 1913 Yorba Linda, California. Nixonit võinuks pidada küllalt vähetõenäoliseks presidendikandidaadiks, ehkki tema teadmised Vabariikliku Partei masinavärgist peeti üldiselt teiste omadest paremaks. Tema nimetamine 1968. aasta presidendikandidaadiks näis olevat lihtsalt järjekordne hiilgav saavutus senises silmapaistvas karjääris. Tema edasipüüdlik vaim, ambitsioonikus ja intelligentsus olid taganud talle Whittieri kolledzi ja Duke'i ülikooli õigusteaduskonna hariduse. Teise maailmasõja ajal teenis ta mereväes, sõja lõppedes alustas oma poliitilist karjääri ja pärast lühikest perioodi Esindajatekojas valiti 1950. aastal Senati liikmeks. Nixon tegi endale nime punaste vastasena. Ta valiti 1952. aastal Eisenhoweri as...
06.1986 mees Suvi Kaljukits Urmas Miron 21.06.1968 mees Suvi Kaljukits Andres Järv 16.02.1973 mees Talv Kaljukits Oliver Sonk 30.03.1985 mees Kevad Kaljukits Eneli Vassiljeva 22.08.1984 naine Suvi Kaljukits Jaan Laidvee 11.02.1985 mees Talv Kaljukits Kaspar Rokk 6.05.1956 mees Kevad Kaljukits Georg Keerup 27.12.1976 mees Talv Kaljukits Jaan Vrager 19.05.1987 mees Kevad Kaljukits Endrik Vrager 28.09.1974 mees Sügis Kaljukits Mart Mihhailov 7.09.1961 mees Sügis Kaljukits Marika Riisalu 17.01.1957 naine Talv Kaljukits Aire Kalinin 6.09.1985 naine Sügis Kaljukits Tatjana Rammul 15.12.1953 naine Talv Kaljukits Sirli Kasemets 4.07.1950 naine Suvi Kaljukits Tatjana Svarts 24.11.1983 naine Sügis Kaljukits Erkki Kallakmaa 29.09.1961 mees Sügis Kaljukits Tiina Liivak 21.06
Retsensioon raamatust ,,Kuulsuse narrid" Lugesin E. Bornhöhe raamatut ,,Kuulsuse narrid" ja vaatasin koolis ka selle raamatu järgi tehtud telelavastust lavastajalt Ago-Endrik Kerge. Raamat räägib 19. sajandi lõpus, Tallinas elanud kahest mehest, leiutajast Jaan Tatikast ja luuletajast Salomon Vesipruulist. Nende mõlema eripära seisnes selles, et tegelikult ei osanud kumbki absoluutselt seda, mida nad arvasid oskavat. Endi arust on nad maailma kõige suuremad vaimukangelased, kuid kahjuks vaid ühe inimese silmis, ja need inimesed olid nemad ise. Huvitav on see, et mõlemad uskusid pimesi oma annetesse ja kõigis oma
"Mis juhtus Andres Lapeteusega", 1966 "Varastati Vana Toomas", 1970 "Tants aurukatla ümber" "Tavatu lugu", 1973 "Indrek", 1975 "Puud olid...", 1985 "Vana mees tahab koju", 1991 Rahva seas kogus ta populaarsust mängides "Kevades"(1969), "Suves"(1976) ja "Sügises"(1990) kellamees Liblet ning 14 hooaega kingsepp Johannest seriaalis "Õnne 13". Kiisa teatrinäitleja tööst oli möödas umbes 30 aastat, kui Eino Baskin tõi ta 1983. aastal Vanalinnastuudio lavale, mängima Endrik Kerge lavastusse "Anekdoot". Kohe järgnes ka Lisl Lindau kutse, ning Kaljo Kiisast sai tollase eesti teatri olulise näitlejanna partner duetis "Dzinnimäng" (1984). 1992. aastal pälvis ta meesnäitleja aastapreemia osade eest etendustes "Põgenemine" ja "Mu süda on mägedes". Lisaks näitleja ja rezissööritööle oli Kaljo Kiisk ka Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) Keskkomitee liige, Eesti NSV Ülemnõukogu saadik aastatel 1980-1990, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige 1985
Spanish California Sten Endrik Mihkelsoo MM-14 California's contact with Europeans began in the mid 1530s when Cortez's men ventured to Baja California. Not until 1542 did Spaniards sail north to Alta California, and Juan Rodriguez Cabrillo's expedition of that year made landings as far north as modern Santa Barbara. The Spaniards, of course, were hardly the first to discover this land of wonder and extremes. The earliest Californians were
06.1968 mees Suvi 21.06.2020 7 Andres Järv 16.02.1973 mees Talv 16.02.2020 7 Oliver Sonk 30.03.1985 mees Kevad 30.03.2020 1 Eneli Vassiljeva 22.08.1984 naine Suvi 22.08.2020 6 Jaan Laidvee 11.02.1985 mees Talv 11.02.2020 2 Kaspar Rokk 6.05.1956 mees Kevad 6.05.2020 3 Georg Keerup 27.12.1976 mees Talv 27.12.2020 7 Jaan Vrager 19.05.1987 mees Kevad 19.05.2020 2 Endrik Vrager 28.09.1974 mees Sügis 28.09.2020 1 Mart Mihhailov 7.09.1961 mees Sügis 7.09.2020 1 Marika Riisalu 17.01.1957 naine Talv 17.01.2020 5 Aire Kalinin 6.09.1985 naine Sügis 6.09.2020 7 Tatjana Rammul 15.12.1953 naine Talv 15.12.2020 2 Sirli Kasemets 4.07.1950 naine Suvi 4.07.2020 6 Tatjana Svarts 24.11.1983 naine Sügis 24.11.2020 2 Erkki Kallakmaa 29.09.1961 mees Sügis 29.09.2020 2
Luua Metsanduskool Haljastaja Päevaõpe Endrik Lillipuu EUROOPA LINN PARIIS II kursuse referaat ajaloos Juhendaja: Jaanus Järs 2 Luua 2009 3 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 Ajalugu ....................................................................................................................
Enriku kirjeldus Urgvee eluolust on ülimalt lootusetu: ,,Häda ja hukatus, kui urgveelane su kotta või õue astub, siis sureb tall, kärvab hobune või jääd ise haigeks." Maagilis-müstilise joone lisab novellile üleloomulikud motiivid. Näiteks libahundid, nõid, loitsud ja Endriku kahtlemine reaalsuse ja unes nähtu vahel. 5. Novell on vastuoluline nii eetilisel kui ka moraalsel tasandil. Konflikt moraalsel tasandil tekkis Hundva ja Enriku vahel, näiteks uskus Endrik kaugete metsade taga olevatesse maadesse, kus päike särab ning kirikus õnnistatakse inimesi, kuid Hundva tegi maha ideid Jumala eksistensist. Enrikule paistis moraalivastane ka Hundva libahundiks olemine, tal oli raske uskuda, et tasa ja armsalt kummaline neiu, kelle ema tõrred olid täis liha ja salved täis vilja, võis libahunt olla. Novellis on tihti momente, kus rikkad võtavad vaestelt, et rikastuda veelgi
1960-ndate lõpul ja 1970-ndate algul toimus eesti teatris teatriuuendus, mille keskuseks kujunes Vanemuine, juhtfiguurideks noored lavastajad Evald Hermaküla, Jaan Tooming ja tantsuteatris Ülo Vilimaa. 1967 - Vanemuise tänaval avati 1944. aastal hävinud teatrihoone asemele uus 682-kohaline teatrisaal ning 1970 842-kohaline kontserdisaal, kuhu hiljem paigaldati ka kontsertorel. Aastatel 1985-1990 juhtis teatrit Ago-Endrik Kerge, 1990-1993 Linnar Priimägi. 1990 taasavati 1978. aastal tulekahjus hävinud teatri väike maja. 1994. aastal asus Vanemuise direktori ja hiljem teatrijuhi kohale Jaak Viller. Teatri draamajuhiks sai Jüri Lumiste, peadirigendiks Endel Nõgene, peaballettmeistriks Ülo Vilimaa. 1995-1997 tegutses kontserdisaali fuajees nn eksperimentaal- ehk E-lava, kus toodi välja viis lavastust. 1996 - tihenesid sidemed Uppsala Linnateatriga. Vanemuine gastroleeris edukalt Puccini
(Teatritasku, 6.veebruar 2014 ja Endla teatri koduleht. 27.10.2013). 2.5 Teatritee Edasi läks Aare Laanemets Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikooli, kus ta õppis aastatel 1972-1976 seitsmendas lennus. Seda lendu peetakse väga säravaks ja legendaarseks, sest sealt tulid Aare Laanemetsale lisaks paljud muud tuntud näitlejad ja lavastajad: Urmas Kibuspuu, Jüri Krjukov, Sulev luik, Kalju Orro, Anne Paluver, Lembit Peterson, Priit Pedajad, Merle Karusoo, Ago-Endrik Kerge jt. See oli ka viimane lend, mida juhendas tuntud näitleja, lavastaja, teatriõpetaja, teatripedagoog ja teatriteadlane Voldemar Panso. Kohe peale lavakunstikooli lõpetamist läks Laanemets tööle Tallinna Draamateatrisse, kus ta töötas kuni aastani 1983. Sealt edasi läks ta Pärnu teatrisse Endla. Pärnu teatris polnud ta mitte ainult näitleja, vaid hakkas ka lavastama ning asutas 1984. aastal koos Elmar Tringiga Pärnu Kooliteatri, mida juhendas oma surmani. (Õhtuleht. 06.02
Tallinna Nõmme Põhikool Tähed ja nende teke Referaat Õpilane: Endrik ###### Õpetaja: ########### Klass: ## Tallinn 2014 ........................................................................................................................................................................................ 3 SISSEJUHATUS............................................................................................................................................................. 3 .....................
8 2001 ,,Legend Haapsalu Valgest Daamist" Libreto Paul Kilgas, Kaarel Kilvet, Juhan Saar, lavastaja Kaarel Kilvet, muusika Peeter Konovalov, kunstnik Silver Vahtre Valge Daami osas Annika Mihkelson 2003 ,,Legend Valgest Daamist" Libreto Andreas W, lavastaja Jarmo Karing, muusika Sen & Max ja ansambel Melotrap, kunstnikud Piret Räni ja Andres Rattasepp Valge Daami osas Karin Rask (Läntsim) 2004 "Valge Daam" Lugu ja lavastus Ago-Endrik Kerge, kunstnik Liina Pihlak, muusikaline kujundus Viive Ernesaks, koreograaf Janek Savolainen 2005 "Valge Daam läbi aegade" ehk kontsertentendus parimatest katkenditest 1979-2003 2006; 2007 "Võõras" Lavastaja Andres Lepik, käsikiri Peeter Volkonski, muusika: viisid Creedence Clearwater Revival, laulutekstid Peeter Volkonski, live esitus ansamblilt Melotrap, kunstnik Priit Pangsepp Valge Daami osas Marin Mägi 2008; 2009 "Legend Valgest Daamist ehk saamise lugu"
UNESCOle tuleb tehtust aru anda 1. veebruariks 2011. Nõukogu esimeheks otsustas linnavalitsus kutsuda UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretäri Marika Valgu. Komisjoni aseesimeheks kinnitati abilinnapea Yana Toom ja liikmeteks Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja Anu Kivilo, Tallinna ettevõtlusameti juhataja Marek Jürgenson, Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Toomas Õispuu, linna peaarhitekt Endrik Mänd, Tallinna Kesklinna vanem Aini Härm, Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik, linnaarhivaar-linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas ja linnapea nõunik Jüri Kuuskemaa. Liikmetena kutsuti nõukogu töös osalema ka riigikogu liige Kadri Simson, muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu, kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn, Eesti delegatsiooni juht maailmapärandi komitees Mart Kalm ja arhitekt Dmitri Bruns.
lavastas Vera Berting. Need olid siiski veel üksiküritused. Hetkel kuulub Eesti Rahvusballeti truppi 61 tantsijat 10 erinevalt maalt. Läbi aegade on Estonias tegutsenud väga eriilmelisi andekaid tantsijaid, sh Klaudia Maldutis, Juta Arg, Erika Määrits, Veera Leever, Geeni Raudsepp, Inge Põder, Artur Koit, Boris Blinov, Uno Puusaag, Verner Hagus, Helmi Puur, Eike Joasoo, Ülle Ulla, Ilmar Silla, Verner Loo, Väino Aren, Ago-Endrik Kerge, Aime Leis, Tiiu Randviir ja paljud teised. Estonia ballett on käinud külalisesinemistel Soomes, Rootsis, Saksamaal, Venemaal, Hispaanias, Ladina-Ameerikas, Süürias, Filipiinidel, Jordaanias, Kuveidis, Ungaris, Bulgaarias, Walesis ja mujal. Eestis saab balletti õppida vanemuise tantsu- ja balletikoolis, Kaie Kõrbi balletistuudios, Eesti Tantsuagentuuri Tantsukoolis, Noor Ballett Tantsukoolis ja veel mitmetes balletistuudiotes. Moderntants
lavastas Vera Berting. Need olid siiski veel üksiküritused. Hetkel kuulub Eesti Rahvusballeti truppi 61 tantsijat 10 erinevalt maalt. Läbi aegade on Estonias tegutsenud väga eriilmelisi andekaid tantsijaid, sh Klaudia Maldutis, Juta Arg, Erika Määrits, Veera Leever, Geeni Raudsepp, Inge Põder, Artur Koit, Boris Blinov, Uno Puusaag, Verner Hagus, Helmi Puur, Eike Joasoo, Ülle Ulla, Ilmar Silla, Verner Loo, Väino Aren, Ago-Endrik Kerge, Aime Leis, Tiiu Randviir ja paljud teised. Estonia ballett on käinud külalisesinemistel Soomes, Rootsis, Saksamaal, Venemaal, Hispaanias, Ladina-Ameerikas, Süürias, Filipiinidel, Jordaanias, Kuveidis, Ungaris, Bulgaarias, Walesis ja mujal. Balletti tantsukoolid eestis: Eestis saab balletti õppida vanemuise tantsu- ja balletikoolis, Kaie Kõrbi balletistuudios, Eesti Tantsuagentuuri Tantsukoolis, Noor Ballett Tantsukoolis ja veel mitmetes balletistuudiotes. Moderntants
temata hakkama ja ilmub varem või hiljem tema ukse taha vabandama. Aga kujuteldav kahjurõõmei lämmata igatsust. Higgins kuulab nukralt lindistust nende esimest kohtuisest. Märkamatult astub sisse Eliza, paneb lindistuse seisma ja jätkab poolelojäänud lauset endise kokni-aktsendiga: ,, Ma põle räpane! Pesin näu ja kääd puhtaks ennegu siia tulin..." Eliza on tagasi 7 Etenduse valmimisel kaasalöönud inimesed: Lavastaja Endrik Kerge Emdrik Kerge lõpetas 1959.aastal Eesti Riikliku Koreograaflise kooli balletiaristina ning 196. aastal kaugõppes Viljandi Kultuuharidustöö Kooli tantsujuhina. 1976. aastal lõpetas ta Tallinna RiiklikuKonservatooriumi Lavakunstikateedri lavastaja ja näitlejana.Töötanud aastail 1956-1976 balletsolistina ja 1982-1984 lavastajana Estonia teatris, 1976-1982 Eesti Draamateatris lavastajan, 1985. aastal Tallinnfilmis
ajavahemikku 1969–1972, mida kroonisid „Tuhkatriinumäng” ja „Laseb käele suud anda” –, on käibel mõnevõrra erinevad vaatenurgad: tinglikuks lõppvaatuseks ja kokkuvõtteks on ühelt poolt arvatud Rein Saluri näidendi „Külalised” lavastus Raidilt (1974 Draamateatris) (Epner 1998: 182); teisalt on uuendust määratletud aga sootuks avaramal ajalisel ja loovisikute skaalal, hõlmates protsessi Kalju Komissarovi, Merle Karusoo, Ago-Endrik Kerge ja Lembit Petersoni, samuti Ingo Normeti, Raivo Trassi ja Kaarel Kilveti, ning nimetades lõpp-punktina, mispuhul protsess on juba iseendale vastandiks pöördunud, Juhan Viidingut (Neimar 1996: 3). Nagu eespool mainitud, on oluline teadvustada seika, et alates 1960ndate lõpust võis eesti kultuuripildis ka ühe teatri-institutsiooni raamides näha kõrvuti eksisteerimas nn. peavooluteatrit ja avangardistlikke lavastusi. Modernismi jõudnud algupärane draama kerkis 1960
Et demonstreerida Poska tähtsust ja teda meeles pidada, siis korraldab Laiuse põhikool iga aasta Jaan Poska teemalisi viktoriine ning Tartus nimetati ka gümnaasium tema järgi, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Vanemuise tänaval. Samuti on paljud kirjanikud austanud teda biograafiadega tema eluloost. Lisaks on Juhan Saar ja Kaarel Kilvet kirjutanud näidendi ,,Tartu rahu", mille lavastas Vanemuise teatris Ago-Endrik Kerge aastal 1990.18 Jaan Poska surimask asub Tartu linnamuuseumis. 19 18 "Jaan Poska oma ja meie ajas" lk 221241 19 http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Poska 19 Kasutatud kirjandus · K. Arjakas, peatoimetaja, ,,Jaan Poska omas ja meie ajas" 2010, 20 erinevat autorit · H. Arumäe, ,,Ausalt ja avameelselt Eesti suurmeestest" 1990 · T. Karjahärm, ,,Eesti ajalugu elulugudes" 1997 · http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Poska
keerdkäigud paelusid autorit väga. Kolmandaks inspiratsiooni allikaks oli autori isa, kelle üldised teadmised ning pealtnäha juhuslike faktide teadmine (loe: mäletamine) on autorit korduvalt hämmastanud. Siinkohal on sobilik tänada kõiki, kes käesoleva uurimistöö valmimisele kaasa aitasid. Autor tänab Südalinna Kooli viienda-, seitsmenda-, kaheksanda- ja kaheteistkümnenda klassi õpilasi kes nõustusid uurimustöö teste sooritama; oma isa Endrik Mõistlikku, kes nõu ja jõuga uurimistöö aitas kokku panna ning loomulikult oma juhendajat õpetaja Edith Asveiti. Käesolevas töös avaldab autor valdavalt isiklikke mõtteid ning arvamusi, seega võib väidetes esineda sarnasusi varem samateemaliste avaldatud töödes öelduga, kaudselt haakub see ka uurimistöö subjekti ehk mäluga nagu öeldud, on osad kommentaarid ja väited lihtsalt teadmiste- ehk mälupõhised.
See vast aitab! Mulle tundub, et sul on väga vilets olla, või mis?" küsisin Miinalt. Me mõlemad võtsime rohud ja keerasime magama. "Kas sul lapsi on?" küsis Miina. "Jah, on küll. Poiss ja tüdruk," vastasin ma. "Mis nende nimed on?" küsis ta. "Nende nimed on Stiiven ja Helen. Mul oli enne teine mees. Tema nimi on Stiiv-Maikel. Aga tema ei aidanud mind, kui mul teda vaja läks ja siis me läksime lahku," vastasin ma. "Aa. Ka mul on laps. Tema nimi on Endrik. Ta on alles 7-aastane. Mul on väga kahju, kui ta minust ilma jääb. Aga meest mul ei ole. Ma olen lesk," ütles Miina väga süngelt. "Mul on kahju! Äkki palvetame oma ligimeste eest mõttes ja täname jumalat, et ta lasi meil sellest raskest õnnetusest eluga pääseda," pakkusin ma välja. Kui me olime lõpetanud, läksime magama. 6 Meljaeeni küla Ma tundsin järsku mingit head toidulõhna. Ma olin unustanud, kus me oleme ja ütlesin: "Miina, mis nii hästi lõhnab
Eerik Peeker IIIA 220 620 2411 Eero Sillandi III 112A Eero Tuhkanen IIIA 221 620 2409 Eldur Karu IIIB - 109 620 2463 Elmar-Jaan Just Mäepealse 3-103 620 2407 Els-Hedvig Kerge IIIB-312 620 2561 Emlyn David Qivitoq Witt IIIB 305 620 2459 Endrik Arumägi IIIA-321 620 2402 Ene Pähn III 226 620 2551 Eneli Liisma III 120 620 2453 Enn Loigu III 235, 620 2502 Erki Soekov IIIB 303 620 2466 Erkki Seinre III 223 620 2511 Evald Kalda Mäepealse 3-101 620 2407 Eve Koort III 411 620 2508
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis
251 300 Parv Oliver Tartu 03:14:22 M17 536 2363 Peterson Kristo Valga 03:33:07 M17 Oksana Perova 13.11.2009 997 974 Pind Rasmus Tartu 03:55:45 M17 2189 2741 Puhm Egert Tallinn 05:12:18 M17 740 2793 Puntso Endrik Saaremaa 03:42:55 M17 2326 2649 Raabe Riho Viljandi 05:36:31 M17 785 1131 Raig Ragnar Harju 03:45:16 M17 1826 1600 Rajas Janari Ida-Viru 04:39:30 M17 379 2583 Raudsepp Krister Tallinn 03:23:45 M17 361 2745 Rebane Henry Tartu 03:21:57 M17 1979 2786 Ristolainen Jonatan Tartu 04:51:44 M17 1571 2535 Rubinis Janis Läti 04:24:14 M17
Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik 2011 Toimetanud: ehitusinsener Targo Kalamees Projekti vastutav täitja: professor Roode Liias Autoriõigused: autorid, 2011
Dago Antov III 319 665 9460 Eerik Peeker IIIA 220 620 2411 Eero Sillandi III 112A Eero Tuhkanen IIIA 221 620 2409 Eldur Karu IIIB - 109 620 2463 Elmar-Jaan Just Mäepealse 3-103 620 2407 Els-Hedvig Kerge IIIB-312 620 2561 Emlyn David Qivitoq Witt IIIB 305 620 2459 Endrik Arumägi IIIA-321 620 2402 Ene Pähn III 226 620 2551 Eneli Liisma III 120 620 2453 Enn Loigu III 235, 620 2502 Erki Soekov IIIB 303 620 2466 Erkki Seinre III 223 620 2511 Evald Kalda Mäepealse 3-101 620 2407 Eve Koort III 411 620 2508
annaabi.ee 
