Millest maailm koosneb? (1)

Millest maailm koosneb?
Maailm, see on universum , kõigile inimestele ühine keskkond, mis jääb väljapoole konkreetse inimese minatunnetuse piire . Ka maailm on kunagi samamoodi tekkinud, nagu asjad meie ümber. Enda ümber vaadates näen loodust, inimesi, loomi ja asju. Aga millest koosneb see suur maailm meie ümber?
Meie praegune päikesesüsteem hakkas moodustuma 4,6 miljardit aastat tagasi ühes Linnutee kaugemas servas . Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva gaasi –ja tolmupilvega. Tolm selles pilves kleepus üksteise küljes. Aegade jooksul said nendest planeedid , asteroidid ja komeedid. Esialgsed planeedid nägid teistsugused välja kui praegu. Kulus kaks ja pool miljardit aastat, enne kui see muutus selliseks maailmaks , milles me praegu elame. Maailm tekkis pilvedest, mis sisaldas gaasi ja tolmu. Näiteks tolm sisaldab pisikesi osakesi – aatomeid. Aatomid omakorda sisaldavad veel väiksemaid osi – prootoneid, neutroneid ja elektrone. Järelikult maailm koosnebki aatomitest, prootonitest, neutronitest ja elektronidest.
Kui päikesevalgus triljoneid aastaid tagasi Maale jõudis hakkasid tekkima esimesed ookeanid, mille kallastel tekkisid esimesed eluvormid - rakud . 2 miljardit aastat peale ookeanite teket tekkis neis hapnik, mis võimaldas arenema hakata suurematel eluvormidel. Tekkisid selgrootud elusolendid ning 600 miljonit aastat tagasi oli järsk hüpe planeedi Maa ajaloos- tekkisid lõputul hulgal uusi mereolendeid. Tänapäeval on seda nimetatud nn Eluplahvatuseks. Sellega seoses hapniku osakaal suurenes, kliima soojenes, kuid elu oli võimalik vaid vees. 420 miljonit aastat tagasi tekkis taimkate , mis koosnes sel ajal peamiselt puukõrgustest sõnajalgadest. 350 miljonit aastat tagasi valitses maailmas valdavalt troopiline kliima ja tekkisid putukad. Seega koosneb maailm samuti elusolenditest ja rakkudest ning taimedest . Maailm koosnebki süsteemidest „inimene“ ja „loodus“. Looduslik süsteem hõlmab kõiki inimesest väljapoole jäävaid sfääre (atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär) koos nende endi seesmise dünaamika ja vastastikuste mõjudega, mis avalduvad abiootiliste, biootiliste ja keemiliste protsesside kaudu. Need on loodusvarad , mis eksisteeriksid ka ilma inimese olemasoluta. Loodus koosneb objektidest ja nähtustest. Objektid omakorda koosnevad väljadest, mis mõjutavad kehi ja kehadest, mis on ainelised objektid. Seega koosneb maailm loodusest, elusolenditest, objektidest ja nähtustest.
Öösel välja vaadates, näeme taevas tähti ja kuud. Päeval näeme taevas päikest ja pilvi. Mõeldes laiemalt, võin öelda, et universum koosneb galaktikast ja päikesesüsteemist. Galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum. Seega koosneb maailm ka tähtedest. Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Näiteks päike koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Need ained aga koosnevad omakorda aatomitest. Järelikult koosneb maailm galaktikatest, planeetidest, Kuust, Päikesest ja tähtedest.
Mikromaailma haru alla kuuluvad asjad, mida me ei näe ega taju. Need osad on väga palju väiksemad kui inimesele nähtavad asjad. Sinna kuuluvad näiteks aatomid, algloomad, rakud jne. Neid asju saaksime me vaadelda näiteks mikroskoobiga. Makromaailma alla kuuluvad asjad, mida me näeme ja mis on meile katsutavad. Sinna kuuluvad näiteks inimesed meie ümber, autod, majad jne. Megamaailma alla kuuluvad väga palju suuremad asjad kui inimene ise ja mis ei ole hästi tajutavad . Näiteks planeedid ja päikesesüsteem. Järelikult koosneb maailm kindlasti mikro -, makro –ja megamaailmast.
Meie ümber on nii palju asju, et neid on võimatu kokku lugeda. Kõik need asjad on osake maailmast. Arvad , et on võimatu täpselt öelda, millest maailm koosneb ja selleks kuluks sadu aastaid, et need asjad üles loetleda . Kaudselt öeldes koosneb Maailm mikromaailmast, makromaailmast, ning megamaailmast.