ELU TUNNUSED HELVE RUUL 2011 Selles tunnis saad teada. RAKULINE EHITUS Kõik elus- organis- mid koosnevad rakkudest! Ühest rakust ainuraksed (bakterid, algloomad, mõned vetikad) Mitu rakku hulkraksed. Reageerib keskkonna muutustele! Otsene areng Kasvab ja areneb. järglane on ema sarnane, aga mõõtmetelt väiksem Moondeline areng järglane ei sarnane vanemorganis- mile. Toimub ainevahetus. Paljunemine. LOOMAD TAIME D ED EN SE ALGLOO -MAD BAKTERID
"Põrgu" Graafik Eduard Wiiralt (kodanikunimega Viiralt) sündis 20.03.1898 Peterburi kubermangus Tsarskoje Selos Robidetsi mõisa teenijate perekonnas. Suri maovähi tagajärjel 08.01.1954 Pariisis. Viiralt õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis, 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 1922 1923 jätkas Viiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias. Tema töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Nagu pealkirigi ütleb, valisin enda huvitavaks kunstiteoseks Eduard Viiralti "Põrgu", mille valmimisaastaks on 1930-1932 ja kasutatud on vasegravüüri. Kui teost nägin, tekitas see minu pisut kõhedust ja veidi ka hirmutas, kuid mida rohkem sellesse süvenesin seda rohkem hakkas huvi tekkima. Pilt on väga sünge ja must-valgetes värvides, "Põrgu" koloriit loob mõlemat tunde ja efek...
Ilus ja inetu romaanis ,,Jumalaema kirik Pariisis." Prantsuse kirjaniku romaan räägib elust 15. sajandi Pariisis. Selle aja sündmused olid pigem sünged, kui helged ja ilusad. Palju oli vaesust ja vihkamist. Rahvas tundis rõõmu kummalistest meelelahutustest nagu üles poomine, piitsaga peksmine. Võlla abil hoiti inimesi sõnakuulmises. Inimesed, kes olid puhtad, aga keda alusetult süüdistati, põgenesid kiriku rüppe, kuna uskusid, et pääsevad seeläbi karistuse saamisest. Ilus ja inetu vastanduvad ja põimuvad teineteisest läbi, erinevate inimsaatuste kaudu. Näiteks nagu Esmeralda ja Quassimodo. Esmeralda, kui romaani ilusümbol, oli mustlasneiu, kes lapsena mustlaste poolt ema käest ära varastati ja seejärel mustlaste poolt ka üles kasvatati. Ta oli imeilus tütarlaps, kelle nimigi tähendas kaunist kalliskivi- smaragdi. Ilust hoolimata ei olnud Esmeralda elu kerge. Ta armastas üle kõige loomi, tantsida ja zonglöör...
kommete puhul. Suurt rolli on mänginud perekond, kes on öelnud mis on õige ja mis on vale, samuti rõhutanud igasugust aitamist ning abi pakkumist. Samuti on kool näidanud, mis on õige teretamine, mitte vastu hakkamine, rahulikult probleemi lahendamine jne. Uskumusteks nimetatakse uskumist millesegi või kellesegi. Igal inimesel on erinev arusaam ja mõtlemine elust, seega usutakse kõikvõimalikke asju. Mõni võib uskuda elutut, teine elusolendit, kolmas väljamõeldist. Ma valetaks, kui ütleks, et ei usu millesegi ega kellesegi. Usun ikka, nagu kõik inimesed. Kahjuks või õnneks ei usu ma Jumalasse ega teistesse kõrgematesse jõududesse. Huvi pakuvad horoskoobid olen palju lugenud nende kohta ja põnev on vaadata kuidas iseloom või suhtumine millesegi kattub tegelikkusega. Samuti usun ka iseendasse, enda saavutustesse. Kultuuri iseloomustavad paljud tegurid, iga neist täidab enda rolli. Kõik on ajaga
Aga kui ta sellest kuulis, ei suutnud poiss enam hetkegi oodata. *Koma pannakse tavaliselt ühendsidesõna (siis kui, sellepärast et, nii et jt) ette. Kui selle esimest osa eriti rõhutatakse, on koma selle sõna järel. Ära otsusta enne, kui oled järele mõelnud. Ta otsustas, enne kui oli järele mõelnud. NB! -Siduv asesõna kes tähistab elusolendit, mis elutut. ...koer, kes ... / ... puu, mis ... -Siduvad asesõnad kes ja mis ning nende käändevormid on ainsuses. Õpilased, kellel ... -Siduvad sõnad kes, mis ja nende käändevormid peavad asetsema kõrvuti sõnaga, mille juurde nad kuuluvad. Vajatakse lapsele hoidjat, kes oskab süüa teha. -Kui kõrvallause asub pealause ees, algab pealause öeldisega. Et naabreid mitte segada, keerasin raadio vaiksemaks.
Mõistan, et ta on oma armetu väikekodanliku aguli ja viletsa ühiskondliku klassi ohver. See on mingi vahepealne klass, mida iseloomustab pelglik ja orjalik matkimine ja peenutsemine." 9. ,,Ma olen üks eksemplar liblikate seas. Talle ei meeldi ainult see, kui ma hakkan tiibu siputades reast välja kippuma. Mulle on määratud olla surnud, nööp-nõelaga kinnitatud, alati kaunis. Ta teab küll, et elusolek on osa mu ilust, kuid talle on minust vaja seda elutut osa. Ta tahab mind elavana ja samas elutuna." 10. ,,Vaatasin täna peeglisse ja märkasin midagi oma silmades. Nende pilk oli ühteaegu hulga vanem ja noorem. Sõnades tundub seda võimatu väljendada, aga täpselt nii see on. Olen vanem, sest olen mõndagi õppinud. Olen noorem, sest varem koosnesin suuresti sellest, mida vanemad inimesed olid mulle õpetanud. Olin kui king, millel lasus kogu nende iganenud vaadete pori. Olen nüüd saanud uueks kingaks."
Majade fassaadid mõjuvad otsekui dekoratsioonid, mida saaks teisaldada, nagu kulissid, mille taga võib avaneda midagi sootuks teistsugust. Tühjad aknaavad, vahel tumedast taevast niitidega alla riputatud, loovad müstilise atmosfääri. Jaani kiriku terrakotafriiside hämarusse jäävatest nissidest kumavad sajanditetagused skulptuurportreed, lapsepõlvekodu korpas värviga poikvel uksel viirastub varjuna ema kuju. Kuigi Punga eelistab maalida elutut ainet, on huvitavaks lõiguks tema loomes autoportreed. Need enesepeegeldused on kontseptuaalsed rollimängud eriajastutega, uurimused mehe imagost ja hingeseisunditest neis: maskuliinsuse kehastus toreadoori kostüümis, abitu vangistatus raudrüüsse või vabastav eneseiroonia Päikesekuninga Louis XIV aegses lokilises parukas. Punga kontseptuaalsust näitab ka imepisikesele arvutidetailile pühendatud maal. Ilma selleta arvuti ei tööta
Pärast kunstnike patrooni Medici surma muutub Botticelli tööde stiil lõlikult. Ta viimase loomeperioodi töid iseloomustavad asketism ja värvide lakoonilisus. Selle perioodi üks tuntumaid töid on ,,Mahajäetu" (1495-1500), mis kujutab suletud väravaga kivimüüri ääres trepiastmel istuvat nutvat naist. Kasvav usuline traagika Botticelli loomingus saavutab haripunkti kahes monumentaalses Kristuse ristilt võtmist kujutavas maalis, kus Kristuse elutut keha ümbritsevate lähikondlaste kujud on lausa hingelõhestavas leinas. Pärast 1500. aastat võtab Sandro harva pintsli kätte. Kuigi ta oli siis juba eakas inimene ja maalimisest loobunud, peeti tema arvamust endiselt autoriteetseks. Keskaegsete mälestuste järgi oli Botticelli alati rõõmsameelne ja hea inimene, kelle maja uksed olid külalistele avatud. Ta ei keeldunud kellelegi oma meisterlikkuse saladusi avaldamast ning seetõttu oli ta ümber alati palju õpilasi.
km kõrgused ja sadu km pikad astangud. Veenus-(0,95 maa läbimõõtu); Atmosfääri tiheduse tõttu on rõhk Veenuse pinnal tohutu; Pinnavormid suhteliselt madalad, puuduvad mäestikud, on vaid üksikuid kõrgeid mägesid; Eriline, et Veenus pöörleb vastupidi tema pöörlemistelg on risti ( aastaajad puuduvad).Marss-diameeter 2 korda lühem võrreldes Maaga; Atmosfäär on väga hõre, rõhk on 150 korda väiksem kui Maal; Marsi pind meenutab punakat elutut kivikõrbe, milles on hulgaliselt meteoriidikraatreid. Marsi mered pole midagi muud kui tumeda värvusega kivikõrbed; Erilisus · Polaarmütsikesed koosnevad arvatavasti nn kuivast jääst (süsihappelumest ja tavalisest jääst). Sõltuvalt aastaajast nad kas suurenevad või vähenevad. · Pinnavormid Marsi kanalid arvatakse, et kunagi voolas Marsil vesi ja tegutsesid vulkaanid. Need kanalid on arvatavasti kunagiste kuivanud jõgede sängid. 2011 PTG
Aastaajad puuduvad samuti praktiliselt. Tiheda atmosfääriga, mägine pind, toimuvad intensiivsed vulkaanioursked ja pinnavärinad. Üsna kõrge temperatuur. ( kuni+ 480 c ) Maa Ainuke teadaolev planeet, kus toimub elutegevus. Kõige olulisem iseära on kõigi kolme faasi olemasolu. ( tahke pinnakiht- maakoorf, gaasiline õhkkond atmosfäär ja vedela vesikonnaga hüdrosfäär. ). Elusorganismide olemasolu ning kaitsekilbiks magnetväli. Marss - Pind meenutab elutut kivikõrbe, milles on hulgaliselt meteoriidikraatreid. Pinnavormiks on ootamatu avastus jõeorud,kaldaastangud, uhtorud jms.Marsi atmosfäär koosneb süsihappegaasist ja lämmastikust. Atmosfääri tihedus on 100 korda ja rõhk pinnal 160 korda väiksem kui Maal. Jupiter Päikesesüsteemi suurim planeet, olled 3 x massiivsem kui teised planeedid kokku. Ta on midagi tähe ja planeedi vahepealset. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud.
meeleheitel olevat küla oma hirmu all. 7. Leian, et tähtsaim kõnekujund, mida kirjanik on novellis kasutanud on väljend ,,libahunt". Kirjanik sümboliseerib ühiskonna ühte patta suruvast rüppest lahti ning oma radu mööda tammuvat vaba inimest kui libahunti, kes vabana metsas saab ringi joosta ega ole Urgvee küla meeleheitel elanik. Novelli põhitoonid on kollase, punase ja musta varjundid. Gailit kasutab kollast peamiselt kirjeldades elutut, vananenud ja kalki olekut, kõige rohkem seostub kollane Hundvaga, kes on teoses libahunt: ,,Tuleb siia armunult, kallistab, üsatab vanameest, mängib kollaste sõrmedega ta tuhkruuges habemes, laulab talle laule nii kummalisi ja arusaamatuid kui uni, kui vee tasane vool." Punase varjundeid omistab kirjanik parajasti elavaloomulistele tegelastele. Tihti seostub punane agressiivsete emotsioonidega: ,,Siis hakkavad inimesed kisendama ja karjuma,
Tähenduslikult teisesed nimisõnad väljendavad tegevust (jooksmine, jooks) või omadust (ilu). Nimisõnu liigitatakse omakorda mitmelt aluselt lähtuvalt. 1. Üldnimed (inimene, maa, töö, lapsed)ja pärisnimed (Tartu, Emajõgi, Mari, Miisu). 2. Konkreetsed (maja, lill, raamat,poiss) ja abstraktsed (tulevik, headus, rõõm, unistus). 3. Loendatavad (maja, lill, raamat,poiss)ja loendamatud (tublidus, julgus, õhk, ilu). 4. Elusat tähistavad (hobune,õpilane, laps, koer )ja elutut tähistavad (mööbel, raamat, aken). 5. Ainsussõnad (headus, õnn, inimkond, kuld) ja mitmussõnad (andmed, käärid, püksid, prillid). 6. Omadussõnad ehk adjektiivid Väljendavad olendite, asjade, nähtuste, tegevuste omadusi ja vastavad küsimusele missugune? = milline?. Enamik omadussõnu käändub ja esineb ka võrdlusastmetes. On nn vaegomadussõnu, mida ei saa käänata. Käänduvad omadussõnad jagunevad tüüpkondadesse nagu nimisõnadki.
Botticelli tööde stiil lõplikult. Kunstnik loobub humanistlike teemade käsitlemist ning varasemast platilisest ja poeetilisest käekirjast. Ta viimase loomeperioodi töid iseloomustavad asketism ja värvide lakoonilisus. Üks tuntumaid töid on ,,Mahajäetud" (1495-1500). Kasvav usuline traagika Botticelli loomingus saavutab haripunkti kahes monumentaalses kristuse ristilt võtmist kujutavas maalis, kus Kristuse elutut keha ümbritsevate lähikondlaste kujud on lausa hingelõhestavas leinas. Samuti muutub Botticelli käekiri mehisemaks. Figuuride kaalutu õhulisus asendub konkreetse, üldiste plaanidega, õhulised ja õrnad toonid jõulise gammaga, kus süngelt tumedate toonide taustal moodustuvad kontrasti kinaver- ja karmiinpunased laigud. Pärast 1500. aastat võttis Botticelli harva pintsli kätte. Kuigi Botticelli on juba eakas
sinna aastasadade jooksul täielikult kõdunenud surnukehadest. Paljud neist tühikutest täideti kipsiga. Nii saadi äärmiselt elavaid kujutusi surnutest. Näha on, et paljud hukkunutest hoidsid oma surmahetkel käsi või rätikuid suu ees, et kaitsta ennast tuhapilve mürgiste gaaside eest. St. Helensi purse 1980 Kunagi laiusid St. Helensi vulkaani ümbruses igihaljad okaspuumetsad. Nüüd meenutab see piirkond elutut kuumaastikku. Katastroof toimus 1980. a. 18. mail kell 8.32 kohaliku aja järgi, kui kohutav plahvatus rebis ära vulkaani tipu ja põhjanõlva. Tulikuum lööklaine hävitas metsa 600 ruutkilomeetri suurusel maa-alal. Orgu sööstis mudalaviin. Vulkaanist 6.5 km kaugusel asuva Windy Ridge`i elanikud hukkusid kõik.Teadlased arvutasid välja, et vulkaani plahvatamisel tekkinud rohkem kui 300-kraadine lööklaine levis kiirusega kuni 1000 km/h. Selle kõrval tundub tormituule kiirus 117
raamatud, helbed suhkruga. Jack sai vigastada püüdes metssiga. Hiljem unustas Ralph oma eesmärgi ära ta oli nagu transis pärast rituaali. Kui tal tuli meelde mida ta tahtis teha kõik olid mõelnud ainult metsseast. Ralph oli ideaalne juht aga ta kõhkles nagu ta mängiks malet. Ralph ei tahtnud, et Jack võtta võimu üle. Lõpuks ometi ainult kolm läksid mäetippu (Ralph, Jack , Roger) . Tesied jäid maha, sest nad kartsid. Seal üleval nägid poisid elutut pilooti kiikumas tuule käes. Nad arvasid, et see on koletis viskasid odad sinnapoole ja hakaksid jooksma ranna poole. Ralph ütles, et koletisel olid hambad ja suured mustad silmad . Ralph kutsus Jacki kooripoisse ,,poisid pulkadega" . Jack aga seletas vastu, et Ralph on muutunud samasuguseks nagu Põssa, argpüksiks. Ralph ei ole õige juht. Seejärel kutsus Jack oma uute ühiskonda kus on ainult jahimehed. Ralph tundis, et ta kaotab võimu ja et ta vajab rohkem Põssa toetust
(Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) 1.3 Metafüüsika 7 Aristoteles ei tunnistanud Platoni ideede suguseid meelteüleseid entiteete, vaid tahtis idee ja reaalse eseme dualistliku lahutatuse ületada. Tema käistluses peitub asjade olemus sisemise potentsiaalsusena neis endis. Olemus aktualiseerub konkreetse vormi kaudu, teisisõnu , ühisobjektiks moodustuvad mateeria ja vorm ühtsuse. Aristoteles eristab elusat ja elutut kui erinevaid olemisvorme ning jaotab elusa erinevate hingevõimete alusel taimedeks, loomadeks ja inimesteks. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) Metafüüsika ehk üldine tarkuseõpetus või esimene filosoofia on alusteadus olemise ja mõtlemise esmastest põhjustest ja printsiipidest. Seoses olemisega käsitleb Aristoteles nelja põhjuse teooriat. Need põhimääratlused on ühtaegu nii asjade omadused kui ka mõtlemise printsiibid
Seega kinnitavad need poosid veelkord, et inimestevaheline seks algab nimelt peast. Poosid seistes Ka see on üpris spetsiifiline grupp -- just psühholoogilisest seisukohast võttes. Jah, see on loomulikult suur koormus partneritele, eriti mehele, kes on sunnitud naist kätel hoidma. Kuid meestele (eriti sportlikele, äkilistele ja taltsutamatutele) meeldivad need asendid, sest tekitavad partneri täieliku valitsemise tunde. Nad võivad teda liigutada otsekui elutut eset, hoida teda tervenisti ,,oma käes". Muide, naistele meeldib selline asend üpris sarnastel põhjustel: vaat milline ma olen, minuga võib seksida isegi sellises asendis... Nagu näha, pole põhilised valikukriteeriumid jällegi mitte füsioloogilised. Ja veel üks eripärasus. Taoliste asendite tehnika iseenesest rõhutab seika, et nende puhul pole mingisugust vajadust aseme järele. Neid võib kasutada kähkuka puhul, jooksu pealt
5. Mida uurib demökoloogia? Demökoloogia populatsiooni tasand 6. Liigi levikust ja arvukust mõjutavad asjaolud Charles J. Krebs Liigi levimisvõime (liik puudub saartel) Liigi käitumine (üks ja sama liik mingis linnakeskkonnas puudub, teisel muutunud püsivaks linnaliigiks) Biootilised (eluskeskkonna) tingimused Abiootilised (elutu keskkonna) tingimused Antropogeensed (inimene võib mõjutada nii elus- kui elutut keskkonda) 7. Mis on taluvusala? Taluvusala ehk ökoamplituud. Taluvusala piiridel kannatab organism stressi all. Piiravad keskkonna tingimused kitsendavad isendi või populatsiooni eluvõimalusi teatud territooriumil. Kõige rohkem limiteerib organismi kasvu see faktor, mis on kõige kaugemal optimumist. 8. Mis on optimaalala? Optimaalala antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast 9
Kokku üle 70 etnilise rühma. Kliima Kliima on troopiline, kuid sõltub väga palju maapinna kõrgusest; nii on 1500-2500 meetri kõrgusel ehk madalikel ilmastik tavaliselt kuum ja niiske, mäestikes jahedam. Sellest piirist allpool sajab vähem ning keskmine temperatuur tõuseb üle 25 kraadi. Seevastu kõrgemal kui 2500 meetrit ei ületa temperatuur 17 kraadi ning sademeid esineb rohkem. Põhiline vihmahooaeg on juunist septembrini. Hõimurahvad Etioopia tähendab rohkemat kui vaid elutut kõrbe, vaesust ja lõputut näljahäda - seal on iseäralikud iidsed hõimurahvad ning omalaadne pealinnakultuur. Aafrika idaosas asuva pea 70 miljoni elanikuga riigi hõimupilt on kirev. Hõimud eristuvad silmnähtavalt: nende päritolule viitavad soeng, kehamaalingud, ehted, käitumismaneer, geograafiline asukoht, keelekasutus jms. Asjatundlik kõrv eristab hõimlaste kõnemaneeris tänapäeval ligikaudu 200 dialekti. Etioopia
kristallid on moodustunud C aatomitest , kuid allotroopidel on erinev kristalne kuju. C aatomis on 6 elektroni. Inimese organismis on C 23%. 37.Orgaaniliste ainete põhilised erinevused võrreldes anorgaaniliste ainetega. Orgaanilise keemia põhielement on C, igas orgaanilises ühendis esineb C või C kett. C ketid on väga erinevad Orgaaniline keemia uurib elusloodust, Anorgaaniline aga kõike elutut - peamiselt Mineraale 38.Orgaaniliste ainete põlemisreaktsioonid. Reaktsioonivõrrandite näited. Peaaegu kõik orgaanilised ained põlevad. Näit: C2 H 5OH + 3O2 2CO2 + 3H 2O 2CH 4 + 4O2 2CO2 + 4 H 2O 39.Orgaaniliste ainete rahvusvaheline nomenklatuur. Ainete nimetuste koostamise näited. IUPAC International Union of Pure and Aplied Chemistry. Nimetuste koost. Vihikus. 40.Ainete isomeeria nähtus. Näited. Isomeerid on ained millal on sama võrrand aga ehitus on erinev. Näit:
hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. (Läänemeri kui ökosüsteem) · Ökosfäär- maakera kõik ökosüsteemid kokku · Biootilised tingimused- liigikaaslaste ja teistest liikidest elusolendite mõju, mis väljendub kiskluses, konkurentsis, parasiitluses ja sümbioosis · Abiootilised tingimused- keskkonna füüsikalised ja keemilised tingimused. · Inimene võib mõjutada nii elutut kui ka elusat keskkonda. Abiootiline keskkond: · Füüsikalised ja keemilised tingimused mõjutavad keskkonda koos, organismid peavad kohanema ühtaegu nende kõigia. · Keskkonna muutusi uurides tuleb arvestada erinevate tingimuste koosmõju e. Sünergismi · Näiteks valguse, temperatuuri ja niiskuse koosmõju tingib maakera taimestiku horisontaalse ja vertikaalse tsonaalsuse. Valgus: · Valgus on kõigile elusorganismidele vajalik vähemalt kaudselt.
tööks. (Snyder 1985: 31) – need olid kaunid, fantaasiarikkad ja õrnad ja said üldnimetuseks Ilusad Madonnad. Ilusate Madonnade tulek oli kui vastus usulise andumuse muutumisest läbi terve Euroopa. Usk isiklikesse, müstilistesse tegelastesse nagu devotio moderna, kuid ometi oli sellel kaks poolust – hoolitsev ja hell ema lapsega – samas teisena ema meeleheide, kui ta hoidis oma poja elutut keha käte vahel (Snyder 1985: 32). Uus tõus Böömi kunstis toimus alles XVI sajandil, mil suurimaks kunstipatrooniks maailmas oli Habsburgi Rudolf II (1583–1612), kes oli Ungari, Böömimaa ja Püha Rooma valitseja. Tema ajal taastati Praha kunagine hiilgus ja sellest sai üks Euroopa suurimaid kunstikeskusi. Rudolf II tõi Prahasse kuulsaimad Euroopa kunstnikud ja arhitektid – ehitas lossile laiendusi, uue raekoja 13
2. Loodus- ja keskkonnakaitse teoreetilised alused Looduslike koosluste säilitamine Elamiskõlbuliku keskkonna säilitamine Taastuvate loodusvarade kaitse Maastike kaitse ja hooldus Jäätmete käitlus. 3. Loodust ja loodusvarasid säästva majanduse arendamine Jätkusuuteline areng Säästev energeetika Taastuvate loodusvarade kriitilise varu määramine Ökosüsteemi mõiste. Meid ümbritseb füüsikaline keskkond, kujutab endast elutut loodust ja kõik organismid mood. eluslooduse. Loodusliult ühtset ala asustavad organismid ja seal valitsevad keskkonnatingimused koos mood. ökosüsteemi. Ökosüsteemi elusosa. Toidu ja energia hankimise järgi jagunevad kõik organismid 2 suurde gruppi: Produtsendid ehk tootjad ja Konsumendid ehk tarbijad. Produtsendid on autotroofsed organismid, mis saavad oma energia päikese valgusest või anorgaanilisi aineid oksüdeerides
tavalisemad allikvaldkonnad metafoorseteks ülekanneteks on inimese keha, loomade, taimede, toidu ja jõududega seotud valdkonnad. Tavalisemad sihtvaldkonnad on emotsioon, moraalsus, mõte, inimsuhted, aeg. (vrd abstraktsus) Liikuv aeg (jõulud lähenevad, sellest on palju aega mööda läinud, eksam tuleb järjest lähemale)ja liikuv vaatleja (astusime uude aastatuhandesse, kas sa jääd pikaks ajaks?) Metonüümia pimesool tahab koju minna; NÄGU või FOTO inimese asemel. Mehhanismid: elus elutut asendamas looja loodu asemel (loen Vildet), konkreetne abstraktset asendamas keha, muu nähtav või katsutav asendab tunnet, tegevust, taju, nähtamatut abstraktsust (pea suu, ta on südametu) tähendused kujunevad grammatiseerumise ja ülekannete süstemaatilisuse kaudu. Eesti keele seletussõnaraamat kus on antud lühike kirjeldav seletus ja sünonüümid. Tekst (keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, tähenduse realiseerumise koht/protsess)ja diskursus (tekst koos kontekstiga)
· Schema- skemaatiline, abstraktne, ei ole detailne. · Kujundskeem on abstraktne mustrite kogum, mis tuleneb kehastunud kogemuse korduvatest juhtumitest =pidevalt ette tulevad/korduvad kogemused annavad mingi üldise abstraktse malli/mustri. · Kujundskeem tekib füüsilise kogemuse kaudu ja annab aluse ülekanneteks teistesse kognitiivsetesse valdkondadesse · Kujundskeem... Metonüümia *pimesool tahab koju minna Nägu inimese asemel Mehhanisme: ELUS ELUTUT ASENDAMAS ''loen tammsaaret mitte tõde ja õigust'' KONKREETNE ASENDAB ABSTRAKTSET nähtav objekt asendab tegevust v tunnet Pea suu; ta on südametu; läheb kõrvust mööda; nahka päästma Tähenduse kujunemine Grammatiseerumine Ülekannete süstemaatilisus Kognitiivsed~tunnetuslikud põhisuhted *inklusioon *identsus *separatsioon *assotsiatsioon +aktiivtsoonid: Punkt Joon Pind (välispind, ülapind, alapind, sisepind) --siin on joonis-- Järjend Sisu (sisemus) Serv~äär Ümbrus
(,,Mitu meeleavaldajat on vigastatud")) See, mis tüüpi protsessi kasuks teksti loojad otsustavad, sõltub ideoloogilistest taotlustest, kusjuures tehtav keeleline valik võib olla automaatne ja tavamõistuslik või teadlik propagandavõte. Kas agentsus (tegija) on ebaselge? Haakub eelmise alaküsimusega: tegijat, põhjuslikkust ja vastutust võidakse ideoloogilistel põhjustel varjata, nt kasutades lause alusena elutut tegelast. (Nt: Maie Kiiseli uuritud ,,prügidiskursusest": ,,Hoovi kerkib prügimägi." Selles lauses on vastutus omistatud elutule tegelasele prügile , mis koguneb ja kerkib mäena otsekui iseeneslikult, inimtegevusest sõltumatult.) Kas protsesse kujutatakse sellistena, nagu need tavaliselt on? (Nt: Fairclough (1989: 123) toob näiteks lause Briti ajakirjandusest: ,,Middlebarrow karjäärist tulnud
,,Kapten Grant", ,,Kapten Konks", ,,101 dalmaatsia koera" ja eesti originaalsaated ,,Nõiakivi" ja ,,Vahva rätsep". (Taimalu, 2012.) Seda teemat uurinud on öelnud, et kaitsmaks lapsi kahjulike mõjude eest ei piisa enam sellest, kui tagatakse lapse ohutus kodu lähiümbruses, sest ohud ja ähvardused turvalisusele leiavad tänapäeva tehnoloogia abil lapse üles ka tema kodunt. Seega, ärgem süüdistagem ainult elutut ekraani meie kodus, vaid mõelgem, mida saaksime ise teisiti teha vähendamaks tagajärgi, mida see lastele võib põhjustada. (Taimalu, 2012.) Erinevate teoreetikute käsitlused on kohandatud kolme üldisemasse strateegiasse: Aktiivne vahendus (active mediation). Vanem selgitab meedia sisu selle kasutamise ajal (vaadates, lugedes, kuulates). See hõlmab nii positiivset lähenemist (õpetlikkuse momendid) kui ka negatiivset suhtumist (sisu kriitika). 2
Tähenduslikult teisesed nimisõnad väljendavad tegevust (jooksmine, jooks) või omadust (ilu). Nimisõnu liigitatakse omakorda mitmelt aluselt lähtuvalt. 1. Üldnimed (inimene, maa, töö, lapsed)ja pärisnimed (Tartu, Emajõgi, Mari, Miisu). 2. Konkreetsed (maja, lill, raamat,poiss) ja abstraktsed (tulevik, headus, rõõm, unistus). 3. Loendatavad (maja, lill, raamat,poiss)ja loendamatud (tublidus, julgus, õhk, ilu). 4. Elusat tähistavad (hobune,õpilane, laps, koer )ja elutut tähistavad (mööbel, raamat, aken). 5. Ainsussõnad (headus, õnn, inimkond, kuld) ja mitmussõnad (andmed, käärid, püksid, prillid). 6. Omadussõna e adjektiiv, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Väljendavad olendite, asjade, nähtuste, tegevuste omadusi ja vastavad küsimusele missugune? = milline?. Enamik omadussõnu käändub ja esineb ka võrdlusastmetes. On nn vaegomadussõnu, mida ei saa käänata
kogemuse korduvatest juhtumitest = pidevalt ettetulevad, esilekerkivad etc annavad mingi üldise mustri/malli kujundskeem tekib füüsilise kogemuse kaudu ja annab aluse ülekanneteks teistesse kognitiivsetesse valdkondkondadesse kujudskeem on side kehalise /füüsilise kogemuse ja kõrgemate kognitiivsete valdkondade /nagu keel/ vahel metonüümia - pimesool tahab koju minna nägu inimese asemel ; punaepea naerab lollkalt vm mehhanismid : 1. elus elutut asendamas (looja loodu asemel ; nt loen tammsaaret) 2. konkreetne asendab abstrakset (ta on südametu, pea suus etc) tähenduste kujunemine -grammatiseerumine (arenemise suund on konrk. - abstraksemaks ee - ees - eemal) -ülekannete süstemaatilisus kognitiivsed-tunnetuslikud põhisuhted (langacker, talmy) -inklusioon -identsus -separatsioon (eristus) -assotsatsioon (seoses mingi tingimuse alusel) + aktiivstsoonid: punkt, joon,
· Toitumise intensiisvus- ajaühikus · heljuv ja sadenenud orgaaniline tarbitava toidu hulga (massi) suhe tarvitaja aine (detriit) massi. · kolloidid Ööpäevane ratsioon: looma poolt ööpäeva jooksul söödav toiduhulk. · KOKKU maailmameres elutut Soole täitumisindeks - seedetraktis oleva orgaanilist ainet: 3*1012 tonni süsinikku toidu kaalu suhe organismi enda · Lahustunud orgaaniline aine / kehakaalu. hõljuv orgaaniline aine / elusad organismid Probleem - ei väljenda toidu toiteväärtust: 100 / 10 / 2 vähe täisväärtuslikku toitu on rohkem
juhtumitest = pidevalt ette tulevad/korduvad kogemused annavad mingi üldise abstraktse malli/mustri. · Kujundskeem on side kehalise/füüsilise kogemuse ja kõrgemate kognitiivsete valdkondade (nagu keel) vahel. · Kasutatud ka tõlget skeemikujutlus. · Image seos visuaalsega, aga ka teiste tajudega (kuulmine, kompimine). ~70% meie tajudest visuaalsel teel!). Tajukogemustik. Metonüümia (indeksikaalne) Osa terviku asemel. foto · Elus elutut asendamas (looja loodu asemel) · Konkreetne abstaktset keha ja nähtav/katsutav asendab tegevust, tunnet, taju, nähtamatut abstraktset. Tähenduste kujunemine Etümoloogiad · Grammatiseerumine · Ülekannete süstemaatilisus. Kognitiivsed ~ tunnetuslikud põhisuhted (Langacker, Talmy) Inklusioon Identsus Separatsioon Assotsiatsioon Näiteid semantilistest metakeeltest: Langacker kognitiivse grammatika joonised
siiski aluse ja sihitisena. Alaliigid: 1) üldnimed e apellatiivid (märgivad teatud objektide klassi, rühma). Need on kas laiema või kitsama tähendusega üldistused. 2) pärisnimed e proopriumid (märgivad teatud klassi üksikesindajat, üht individuaalset asja või olendit, on konkreetsed). Üldnimed võib jagada sisu alusel: 1) abstraktsed ja konkreetsed sõnad (nt au vs aken). Vastandus toimub meelelise tajutavuse/tajumatuse alusel; 2) elusat või elutut tähistavad sõnad (elus või elutu referentsiga), nt loom vs tool; 3) jaotatavad ja jaotamatud (loendatatavd/loendamatud) sõnad, vrd vesi vs laud. Vastandus toimub siin sisu homogeensuse alusel homogeense sisuga on jaotatavad ja mittehomogeense sisuga jaotamatud sõnad. Neid on nimetatud ka aine- ja asjasõnadeks. Põhiküsimus, mis selle eristuse raames kerkib, on see, kas osa asjast on veel sama kui asi ise, st kas osa veest on vesi? (on); aga kas osa lauast on laud? (ei ole)
majandustingimused halvenevad jne. Vaatlusmeetod ei kannata nende puuduste all, sest registreerib sündmusi nii nagu need tegelikult toimuvad (näiteks TV- vaatajate vaatlus). Vaatlusmeetodi olemus Vaatlusmeetod seisneb valitud tegevuste isiklikuks või mehaanilises (elektroonilises) monitooringus (mitteotsene kontakt) ning registreerimises nende toimumise ajal. Vaatlust kasutatakse väga palju füüsikas ja loodusteaduses, sest need distsipliinid käsitlevad elutut loodust, taimi ja loomi; st objekte, mis ei saa anda vastuseid. Sotsiaalteadustes on uuringud suunatud inimesele, kes oskab kirjutada ja anda vastuseid ja seetõttu on enamlevinud meetodiks küsitlus. Turundusuuringutes kasutatakse vaatlust erineva kompleksusastmega lihtsamatest keerulisemateni. Madala tasemega vaatluse näide võib olla nõudepesijate kasutamine 58 söömata jäetud toidu kirjeldamiseks
ühiskondliku lepinguga (nagu arvasid Hobbes ja Locke), vaid tänu pikaajalistele kogemustele, mis kinnitasid teatud valitsemisstiili paremust, tänu tavadele. Inimese moraalsetel tunnetel on kaks allikat - enda kogemused ja see, kuidas me näeme teisi inimesi teatud asjadele reageerimas. Näiteks laip. Me õpime laipa seostama ebameeldivusega tänu sotsialiseerumisele. Kui meile teiste inimeste käitumine ei oleks seda õpetanud, peaksime me laipa võibolla elutuks lihaks nagu igat teistki elutut liha. Sellised hoiakud ja voorused õpivad inimesed selgeks tänu haridusele ja tavadele (nähes teisi tavapäraselt käitumas ja reageerimas, õpime ka meie käituma ning pidama asju vastavalt headeks ja halbadeks). Isekustunde vastandmõiste on Hume'i arvates on (sümpaatial põhinev) õiglustunne. Hume mõtestab sümpaatiat analoogiliselt Rousseau'le halastuse ja kaastundena. Moraal ja poliitika on omavahel seotud. Kõik poliitika, institutsioonid jne tulenevad/põhinevad
Neis aedades oli palju kauneid lilli, aiad olid kaunistatud erinevate kunstitaiestega. ASSÜÜRLASTE AIAD Babüloonia-assüüria kultuurrahvaste aedadest teatakse üldse küllalt vähe. Babüloonia eepos Gilgames (2000. a e.Kr) pajatab vägevast lossist keset suurt seedrimetsa. Puude alla on istutatud põõsaid ja hästilõhnavaid rohttaimi. Teed on nöörsirged ja hästi hooldatud. Aiad olid korrapärased, kõik oli lõplik, hiljem palju ei muutunud (kasutati palju elutut materjali - kivi jm). Peale viljapuuaedade ja metsade leidus veel ka kuningatele ja ülikutele mõeldud jahiparke, kus jahiloomad korrapäraselt istutatud puuderidade ja veekanalite-tiikide vahel ringi uitasid (Hellström 1997). Assüürlased armastasid väga jahti pidada ning rajasid põhiliselt jahiparke, mis kujutasid endast eeskujulikus korras olevat metsa. Mesopotaamias leidus ka niisugust kunsti, mille looduslähedus ja elavus meenutavad ürgaegseid loomamaale
asub väga sügavas ja on väga hell, kuid sellel ei mängi enam hell ingel, vaid kuri deemon. Ühel hommikul, kui maikuu päike tumesinisesse taevasse tõusis -- sellisel tagapõhjal armastas Garofalo * oma ristilt mahavõtmise pilte maalida -- kuulis Ro-land'i torni sulgunu Greve'i platsilt rataste põrinat, kapjade plaginat ja raua kolinat. See tungis vaid osaliselt ta teadvusse, ta kattis oma kõrvad juustega, et seda lärmi vähem kuulda oleks, ja silmitses põlvitades edasi elutut eset, mida ta niiviisi juba viisteistkümmend aastat oli jumaldanud. See sussike, nagu juba öeldud, oli kogu ta maailm. Ta mõte oli sellesse nii kiindunud, et ainult surm võis sellele lõpu teha. üksnes Roland'i torni sünge kong teadis, kui palju ta selle nõidusliku roosast siidist asjakese pärast kibedaid etteheiteid, liigutavaid kaebusi, palveid ja pisaraid taeva poole oli saatnud. Kunagi pole valatud nii palju meeleheitlikke pisaraid nii kena ja nii armsa asjakese pärast.