- Bioloogia uurib elu - Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust - Elu kirjeldatakse mitme erineva tunnuse kaudu - Elu olemasolu vältimatud eeltingimused on soojus, valgus ja vesi KÕIK ELUSORGANISMID KOOSNEVAD RAKKUDEST. - Rakk on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused - Väljaspool rakku elu ei ole - Kõige ürgsemad elusolendid on üherakulised organismid - Hulkraksed organismid koosnevad paljudest rakkudest Kõikidel elusorganismidel on ainevahetus ja energiavahetus - Kõik organismid vajavad elutegevuseks erinevaid aineid - Organismid saavad ümbritsevast keskkonnast aineid ja eritavad sinna jääkaineid - Ainevahetus on organismis pidevalt toimuvad ainete lagundamine ja sünteesimine - Loomad saavad nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid väliskeskkonnast, kuna nad ise orgaanilist ainet ei sünteesi Taim salvestab muudetud päikeseenergia glükoosi molekuli sisse!!!!!!!
mitte tunnes. Selles maailmas on kõik, alustadest rohust, mis inimest ravib, lõpetades gravitatsioonidega, mingil planeedil pole seda sama, mis on Maal. Sellepärast jah, maailm on loodud inimeste jaoks, kuid kui sügavalt mõelda, siis ei. Sellepärast, et Jumal lõi inimesi nagu loomi, ainult hiljem inimesed tõstsid ennast kõrgemate isandite klassi. Minu arvates, see maailm on loodud kõikede elusolendite jaoks, olgu see inimene või mingi putukas. Kõikidel elusorganismidel on õigust elada Maal. Kuid, kui mõelda teistmoodi, siis maailm on loodud loomade jaoks, kes toovad sama kahju meie planeedile nagu inimesedki. Paljud teadlased ütlevad, et Maa kulub ajaga ära, seda on isegi näha minevikust "dinosauruste aeg", peale mille oli Jääaeg, Maa nagu uuendas ennast. Kuid inimeste abiga, praegu on see protsess kiirem. Toetudes just nendele faktidele, ma julgen kindlalt öelda, et maailm ei olnud loodud inimeste jaoks, vaid teiste elanike jaoks loomadele. Peace
Kõikide elusorganismide ühised tunnused- 1)Elusorganismid koosnevad rakkudest. 2)Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. 3)Elusorganismid kasvavad ja arenevad. 4)Elusorganismid paljunevad. 5) Elusorganismidel on kõrge organiseerituse tase. 6) Elusorganismides on stabiilne sisekeskkond. 7) Elusorganismid reageerivad ärritusele. 8)Elusorganismid kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- organell- rakk- kude- organ- organsüsteem(elundkond)- isend(organism)- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär. Aatom- keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne.
Organite homoloogsus - Elundite põhiehituse sarnasus( 5 varbalised jäsemed)Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja ,kuid on vajalikud teistele loomadele.(kolmas silma laug, sabakont, kõrvalihased, karvkate)Biogeneetiline reg: Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise e fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on ühised eellased. Biokeem: Kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: ATP, aminohapped, ensüümid, DNA jt. (hemoglobiin sama nii inimesel ja simpansil). Kui organism sarnane eluviisilt ja ehituselt, sis sarnasem ka molekulaartasandil DNA ja kehavalkude ehituses. Inimesel ja simpansil on enamik valkudest ühesuguse aminohappelise koostisega.Biograaf-Pikka aega eraldatud ühest liigist põlvnevad organismid erinevad teineteisest. Molekulaargeneet:Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide
Rakkudel on aga ühiseid tunnuseid (ehituslikud). TAIME JA LOOMARAKU ERINEVUSED Taime ja loomarakul on 3 põhilist erinevust: Taimerakul on olemas rakukest, loomarakku katab vaid rakumembraan Taimerakul on olemas vakuoolid (taimemahla mahutid), loomarakus aga puuduvad Taimerakus on olemas plastiidid (kloro, kromo ka leukoplastid), loomarakus aga alati puuduvad ORGANELLID JA NENDE ÜLESANDED Nii nagu inimesel, taimedel ja teistel elusorganismidel on elundid, on rakus organellid, mis täidavad kindlaid ülesandeid. 1. Rakumembraan hoiab rakku koos ja reguleerib ainete liikumist rakku ja rakust välja. On poolläbilaskev. 2. Rakuplasma ehk tsütoplasma. Läbipaistev poolvedel sisu koos selles paiknevate väikeste moodustistega (organellidega). Seob raku tervikuks. 3. Mitokonder varustab rakku energiaga. 4. Rakutuum juhib ja suunab raku elutegevust. 5
● Paljunemisviis: pooldumine või pungumine ning esineb nii haploidseid kui diploidseid paardumistüüpe ● Kera- või munakujulised Pärmseened 2 ● Kahes hõimkonnas: Kottseened ja kandseened ● Põhiline energia allikas on keemiline ja oksüdeeritava aine ehk elektroni doonori loomus om orgaaniline ● On võimelised tootma energiat nii hapnikuga kui ka ilma. Seenhaigused ● Seenhaiguste põhjustajaks on seened, mis parasiteerivad teistel elusorganismidel. ● Nakatutakse niiskete ruumide põrandate, riietumis- ja duširuumide kaudu, kokkupuutel teiste inimeste või pinnasega. Seenhaigused 2 ● Mükoos ehk seentõbi on inimese või looma organismis nugivate päris- või kiirikseente poolt tekitatud haigus. ● Seenhaigused, mis tabavad inimesi ja loomi on järgmised: dermatomükoos, kandidoos, mükoos, soor
(0,03%), veeaur ja veel mõned moodustavad kokku vaid umbes 1% õhu koostisest. Puhas õhk on läbipaistev, värvuseta, maitseta ja lõhnata. Järelikult on niisuguste omadustega ka õhu peamised koostisained hapnik ja lämmastik. Eluslooduse jaoks on õhu tähtsaim koostisosa hapnik. See koosneb kaheaatomilistest O 2 molekulidest. Hapnikku vajavad elusorganismid, nii loomad kui ka taimed, hingamiseks. Milleks on vaja igapäevaelus ja elusorganismidel? Milleks on vaja süsihappegaasi igapäevaelus ja eluslooduses? Päikeseenergia toimel kulgeb rohelistes taimedes fotosüntees, mille käigus tekivad süsihappegaasist ja veest orgaanilised ained. Seejuures eraldub hapnik. Hapniku saamine a) Laboris on võimalik saada puhats hapnikku. Selleks võib kasutada vee elektrolüüsi või mõne vähepüsiva hapnikku sisaldava aine lagundamist; Hapnikku sisaldavate ainete lagundamine.
kandjad on erinevad, seetõttu on nende aluspõhimõtted väga sarnased. Inimesel on kujunenud täiendavalt kehaväline meemimälu kiri, arvuti kõvaketas. Meemimälu uurimisega inimesel tegelevad sotsiaalteadused. Kompekssuse tõttu on elu kirjeldamisel võimalik kasutada parallelselt ja põimuvalt erinevaid klassifikatsioone (nt. organisme võib klassifitseerida biosüstemaatikast või ökonisist lähtuvalt). Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt. ELUSORGANISMIDE peamised tunnused: 1. Paljunemine: õnnetused 2. Arenemine: ammendumine 3. Aine- ja energiavahetus. Organismid on avatud süsteemid seotud enda keskkonnaga. Reageerivad välisele. 4. Rakuline ehitus. 5. Homeostaas sisekeskkonna säilumine ELU omadused veel: 6. Pidev, aga poolkonservatiivne: DNA Watson, Crick 1953. 7
viievarbalised jäsemed, koosnevad homoloogilistest luudest, kuid erinevused on tekkinud vastavalt funktsiooni muutumisele. Lootelise arengu sarnasus selgroogsetel loomadel - Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on ühised eellased. Biokeemiline võrdlus - Kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: aminohapped, ensüümid, DNA jt. Geneetiline kood on universaalne, näiteks verevalk hemoglobiin on ühesugune inimesel ja šimpansil. Mida sarnasemad on organismid ehituselt ja eluviisilt, seda sarnasemad on nad ka molekulaartasandil DNA ja kehavalkude ehituses. Biogeograafiline võrdlus - Kultuurtaimede ja koduloomade aretamine 4. Kohastumuste suhtelisus - on kasulikud nendes keskkonnatingimustes, kus vastavad
ATMOSFÄÄR EHK ÕHKKOND ATMOSFÄÄRI VAJALIKKUS: 2 elusorganismidel hingamiseks 3 kaitseb Maal maailmaruumist lähtuvate ohtude eest 4 säilitab Maal elutegevust võimaldavat temperatuuri 5 neelab endasse UV-kiirguse kahjuliku spektriosa Õhu koostis: õhk on gaaside segu, mis koosneb: 6 lämmastikust 78%, tekib orgaanilise aine lagunemisel, vajalik taimede kasvuks 7 hapnikust 21%, tekib taimede fotosünteesil, kasutatakse hingamisel 8 argoonist 0,9% 9 süsihappegaasist 0,03%, satub õhku fossiilsete kütuste põletamise,
HOMOLOOGILISED ORGANID. Organite homoloogsus - Elundite põhiehituse sarnasus. Homoloogsus viitab ühise eellase viievarbalisele jäsemele.Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele.N:kolmas silmalaug.BIOGENEETILINE REEGEL-Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid.Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. BIOKEEMILINE VÕRDLUS-Kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: ATP, aminohapped, ensüümid, DNA jt. Geneetiline kood on universaalne. BIOGEOGRAAFILINE VÕRDLUS-Pikka aega eraldatud ühest liigist põlvnevad organismid erinevad teineteisest.N: Galapagose saarel elav kilpkonn ja troopikas elav kilpkonn.Ürglind-roomajale iseloomulike tunnustega väljasurnud lind.Linnu tunnused:kolju,tiivaluud,sulestik ja jalaluud. Roomaja tunnused:lõualuud hammastega,roided konkjätketega ja kolm vaba sõrme küünistega
soomused. 2) Homoloogilised organid-organite põhiehitus on sarnane. Ehitus võib olla sarnane aga ülesanne võib olla erinev. 3) Rudimendid-moondunud elundid ehk taandarenguga. Inimese rudimendid: kolmas silmalaug, silmahambad, kõrvalihased, karvkate, ussiripik ehk pimesool. 4) Biogeneetiline reedel-iga organismi loode kordab oma lootelises arengus oma eellaste lootelist arengut(fülogeneetiline areng). 5) Biogeeniline võrdlus kõikidel elusorganismidel on ühesugused DNA ATP-d , aminohapped ja ensüümid. 6) Biogeograafiline võrdlus pikka aega eraldunud ühest liigist põlvnevad organismid võivad olla erinevad 7) Homoloogia- on bioloogias mõiste, mis tähistab struktuurset sarnasust, vastandudes analoogiale kui funktsionaalsele sarnasusele. 8) Analoogia- on bioloogias elundite funktsionaalne sarnasus. Evolutsiooni kujunemine:
· Ohtlikud radioaktiivsed isotoobid (tuntumad nt. strontsiumi, tseesiumi, koobalti isotoobid) Saastumise põhjused · Radioaktiivse pilvega kaasnevad sademed · Inimviga radioaktiivsete ainete käitlemisel · Tehnogeensed katastroofid · Tuumarelvade kasutus/katsetamine Saasteallikad Eestis Endised saasteallikad: · Paldiski tuumaalveelaevade baas · Sillamäe uraanikaevandus Hetkel aktiivne: · Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla (endise nimega Saku) Mõju · Elusorganismidel kiiritustõbi, pärilikud või kroonilised haigused · Ümbritseva keskkonna radioaktiivne saastatus ja elukõlbmatus · Looduslike protsesside tulemusel levimine ülejäänud maailma Suurimad õnnetused Tuumaintsidentide skaala järgi (1-7): · Tsernobõli katastroof 1986 (7) · Fukushima I TEJ katastroof 2011 (7) · Plahvatus Kõstõmi jäätmehoidlas 1957 (6) · Three Miles Islandi katastroof 1979 (5) · Windscale'i katastroof 1957 (5) Ennetamine
XI klassi töö – biomolekulid 1. Mille alusel eristatakse elus ja eluta loodust? Reasta eluslooduse organiseerituse tasemed. Elus ja eluta loodust eristatakse koostise (näiteks biomolekulid esinevad ainult elusorganismides) ning erinevate tunnuste alusel. Elusorganismidel on kindlad elu tunnused näiteks biomolekulide teke, aine- ja energiavahetus, paljunemine ja areng jne. Eluslooduse organiseerituse tasemed: Aatom - molekul - organell - rakk - kude - elund - elundkond - organism - liik - populatsioon - ökosüsteem - biosfäär 2. Milline element on orgaaniliste ühendite koostises tähtsaim? Orgaaniliste ühendite koostises on kõige olulisem element süsinik, sest orgaanilised ühendid on süsinikku sisaldavad ühendid. 3
kitsam teadusharu piiritleb aga oma objekti veel enam. Korraga pole võimalik uurida. 26. Kõigil elu omadustel on ühiseid tunnuseid nt. paljunemine,arenemine,kasvamine ja vananemine, surmine 27.Bioloogia tegeleb bimolekulide uurimisega sellepärast, et elusorganismise keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest 28.Teaduslikku meetodit on otstarbekas igapäevaelus kasutada näiteks toidu valmimisel kui oled kaalujälgija, riidematerjali uurimisel. 29. Suremine-kõigil elusorganismidel. 30. nt. loomad otsivad oma toitu lõhna, maitse järgi. Taimed kasvavad valguse poole, juures kasvavad sügavamale, et kätte saada toitu ( vett jne.) 31.Teaduslik hüpotees toetub eelnevatele kinnitust leidnud faktidele, oletused mitte. 32.Tsütoloogia, anatoomia, meditsiin, füsioloogia, ökoloogia. nt. tsütolooga uurib rakkude tervikut ja organellide taset.
lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt). Elusorganismide keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. · Biomolekulide esinemine on üks elu tunnuseid. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Organismid jagunevad: üherakulised ( bakterid ) ja hulkraksed . · Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mvfis esineb kõigil elusorganismidel. Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid. Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased. · Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus. Organismid paljunevad kas suguliselt või mittesuguliselt. · Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid. Tavaliselt on järglased vanemate sarnased see tuleneb pärilikkusest. · Pärilikkus on ka elu tunnus.
Protistid on valdavalt lihtsad organismid, suurem osa neist on üherakulised. Neid saab jaotada: toitumistüübi järgi- autotroofsed ja heterotroofsed; liikumistüübi järgi- viburloomad, ripsloomad, amööbid ja eosloomad. Protiste, millel puuduvad mitokondrid, jagatakse mitokondriaalseteks ja amitokondriaalseteks. Enamik neist elavad temperatuurivahemikus +4°C kuni +30°C. Paljud protistid on parasiitse eluviisiga ning võivad muudel elusorganismidel mh. ka inimesel põhjustada mitmeid haigusi. Kasulikke mikroorganismid ehk mittepatogeenseid rakendatakse toiduainete valmistamisel. Pärmiseente kultuure läheb vaja pagari-,veini- ja õlletööstuses, piimhappebaktereid hapupiimatoodete ja juustu valmistamisel ning köögiviljade soolamisel ja hapendamisel. Kasulike mikroobide alla kuuluvad ka sooltes ja mujal limaskestadel pesitsevad mikroobid. Mikroobide kasuliku tegevuse tulemuseks on
määrata koodonipäikeselt. Koodoniks ehk tripletiks nim kolme järjestikulist nukleotiidi RNA- d. Initsiaatorkoodon on AUG. Stopp- ehk terminaatorkoodoniteks on UGA,UAA, UAG. Koodipäikese omadused: 1. sünosüümsus-ühele aminohappele võib vastata mitu koodonit 2. ühetähenduslikkus-ühele koodonile vastab 1 aminohape 3. mittekattuvus-1 nukleotiid ei kuulu mitte kunagi kahte kõrvuti olevasse koodonisse korraga 4. universaalne-kehtib kõikidel elusorganismidel Initsiaatorkoodon määrab lugemisraami.Info lugemise lõpetab stoppkoodon. Translatsiooni käik: - mRNA siseneb ribosoomi kahe osa vahele ning mRNA liigub ribosoomis nii kaugele kuni ribosoomi vahele jääb initsiaatorkoodon - ribosoomi vahele mahub korraga 2 koodonit. - Järgnevalt liigub ribosoomi suurde osasse trnaspordi mRNA koos kantava aminohappega. - Transpordi RNA päises paiknev koodon on antikoodon ning see peab olema komplementaarne koodoniga
kontsentreeruvad taimedes ja loomsetes organismides, teisi on vaja nii väikesel hulgal, et tavalise analüüsiga jäävad nad alla tundlikkuse piiri. Elu keemia seadused Elu jaoks on kõlbulikud vaid osa keemilisi elemente. Neile sarnased, sama rühma elule mittevajalikud elemendid on enamasti väga mürgised . Keskne keemiline element elusorganismides on süsinik. Enamus eluks vajalikke molekule sisaldab veel O, H, N, harvem S. Erinevatel elusorganismidel võib olla teisejärguliste elementide osas veidi erinev valem.
Bioloogia: seened · Kõik seened on heterotroofid ja kasutavad energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. · Seened jagunevad saprotroofideks (surnud organismidel) ja biotroofideks (elusorganismidel). · Enamik seeni koosneb seeneniitidest e hüüfidest. · Hüüfid moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e mütseeli. · Osadel seeneliikidel arenevad eosed sugulise paljunemise korral viljakehades. · Seente hõimkonnad on: Kandseened, kotteened, ikkesseened . · Põhiliselt kasutatakse söögiks kandseente hõimkonda kuuluvaid puravikke, riisikaid, pilvikuid ja sampinjone. · Toiduainete riknemist põhjustavad tavaliselt mitmed hallikute liigid. Neist
9)Mis on asendamatud aminohapped? Asendamatud aminohapped on aminohapped mida organism peab saama neid toidust, sest rakud ei suuda neid ise sünteesida. Teada inimesele asendamatuid aminohappeid - isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin ja histidiin. 10)Mis on geneetiline kood? süsteem, mille abil nukleiinhapetes olev info viiakse üle valgule. Mida tähendab geneetilise koodi universaalsus? on ühesugune kõigil elusorganismidel. 11)Koodon ja sellele vastav antikoodon. Koodipäikese lugemine. 12)Valgusünteesi (translatsioon) kirjeldamine. Translatsioon(valgusüntees) toimub vastavalt mRNAs olevatele juhistele Translatsiooni käigus „tõlgitakse“ RNA molekuli nukleotiidne järjestus valgu (polüpeptiidi) aminohappeliseks järjestuseks geneetilise koodi kaudu. Translatsiooniks on vajalik õigete modifikatsioonidega mRNA molekul. 13)Raku eri osade roll valgusünteesis.
Translatsioon: translatsioon on RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas painkevatel ribosoomidel. Vajalikud timgimused: Ribosoomid mRNA, tRNA aminohapped energia(ATP) mRNA primarstruktuur määrab ära valgu primmarstruktuuri. Geneetiline kood on süsteem, mille abil nukleiinhapetes olev info viiaksee üle valgule. Tripletus- ühe koodoni koosseisu kuulub 3 nukleotiidi mRNA-s Sünonüümsus- ühte aminohapet võib määrata mitu koodonit. Universaalsus- on ühesugune kõigil elusorganismidel. Ühetähenduslikkus- teatud koodon määrab alati kindlat aminohapet. Kattumatus- vaadeldaval ajahetkel saab üks nukleotiid olla vaid ühe koodoni koosseisus. Koodon- mRNA-s Antikoodon- tRNA-s Initsiaatorkoodon- algab valkude süntees(AUG) Stoppkoodon- lõppeb valkude süntees(UAA;UAG;UGA) translatsiooni ehk valgusünteesi etapid: mRNA ühineb ribosoomiga ning mRNA initsiaatorkoodoniga(koodon AUG) seondub esimene tRNA molekul(antikoodon UAC ehk met).
5. Milleks on vaja meeli? Tajubad ümbritsevat maailma. 6. Nimeta inimese meeled ja meeleelundid! Nägemine, kuulmine, haistmine, maitse tundmine, kompimine. 7. Kuidas meeleelundid töötavad? Igas meele punktis on reageerivad rakud, mis reageerivad just kindlale ärritusele. 8. Võrdle erineva eluviisi ja toitumisega loomad nägemist! Näited! Kotkas- lendab kõrgel ja näeb väga teravalt ja hästi päeval, Kass- näeb päeval, aga näeb ka öösel. 9. Millised meeli elusorganismidel veel on? Näited! Pimepunkt, närilise uriini rajanägemine (maol), soojustundlkud *** (maol). 10. Milleks on vaja kõrvalesta? Millisel loomarühmal on kõrvalest? Et heli jõuaks kõrva, imetajatel. 11. Miks on kuulmine vahel tähtsam kui nägemine? Näited! Kui pimedas ei näe siis tuleb liigelda kas kompimise või hääle abil, nt oled keldris kus pole tuld. 12. Millega loomad kombivad? Näited! Kombitsatega, vurrudega, tundlad
Eestis on praeguseks teada enam kui 950 samblikuliiki, neist üle 300 on suursamblikud ja 650 pisisamblikud (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004, lk 94). Samblikud kasvavad üpriski aeglaselt kuna talluse fotosünteesiv osa on talluse väiksem osa. Samblik paljuneb kahel viisil: vegetatiivselt või eoste abil. Vegetatiivne paljunemine on samblikel laialt levinud paljunemisviis ning seetõttu on neil välja kujunenud mõned erilised paljunemisvahendid (soreedid, isiidid), mida teistel elusorganismidel ei esine. Eostega paljunemise puhul levivad viljakehadest vabanenud seeneeosed omasoodu ning samblik saab moodustuda ainult siis kui eosest arenenud seeneniit õigel ajal juhtub kokku õige fotobiondi rakkudega. Viljakehade ja eoste tekkele peab eelnema suguorganite moodustumine ja viljastumine. Samblikel, nagu teistel elusorganismidel on looduses oma eesmärk. Neil on raske võidelda kasvukoha eest (aeglane kasv), kuid neil on kergem elada karmimates kasvutingimustes, mida
tekib vesi ja CO2 4.tekib orgaaniline aine 4.lagundatakse org.aine 5. valgusenergia muundub 5. talletatakse energiat keemiliseks energiaks 6. tekib hapnik 6. vajab hapnikku 9.Fotosünteesi tähtsus(taimele, loodusele)? Taimedele- taimes tekib glükoos, mis on teiste orgaaniliste ainete tekke aluseks toiduks, kasvamisele Loodusele- et teistel elusorganismidel oleks toitu- nad on elu alused ning esmased orgaanilise aine tootjad, hapnik hingamiseks 10.Millised tegurid ja kuidas mõjut. fotosünteesi kiirust? 1. temperatuur- madalamal aeglasem või lakkab hoopis (okaspuud sünteesivad ka madalal, ainult mitte alla -15'C. kuid aeglaselt). Alates -15 C kuused ja männid lõpetavad sünteesi.kõrged temperatuurid ei sobi fotosünteesiks 25-35 max. kiiruse saavutab(parasv) aga troopikas 45'C 2
(Ettekanne EMÜ kursusel „Evolutsioonilised mehhanismid“) 2015 1 Loodusliku valiku teooria Teooria põhineb eeldusel, et Halvemini toime tulevad indiviidid võistlevad organismid jäävad omavahel, püüavad jääda konkurentsis alla ja nende ellu ja maksimeerida oma allajäämist põhjustavad sigimisedukust. geenid kaovad, surevad välja. Kõik elusorganismidel esinevad tunnused on välja kujunenud kohastumise teel – elusolendid sobituvad neid ümbritseva elus ja eluta loodusega. Need, kes keskkonda paremini sobituvad, naudivad suuremat sigimisedukust. Nende geene jõuab järgmisse põlvkonda rohkem. 2 Sugulusvalik (kin selection) Altruistlik tegu on kasulik teistele ja kahjulik iseendale. Sugulusvaliku puhul on koostööd soosiva altruistliku teo tegija ja vastuvõtja sugulased.
Kasutame aineringetes liikuvaid aineid (sööme-joome, hingame) Me panustame aineringetesse igapäevaselt Samamoodi on kõikide teiste elusate organismidega, ent inimeste tegevus on nende aineringete sisendite/väljundite koguseid oluliselt muutnud . Aineringete stabiilsusest sõltub meie elukeskkonna säilimine sellisena nagu oleme harjunud/nendega kohanenud Kõikide aineringete ühised jooned Süsteemsus Igal etapil ja protsessil oma kindel koht Elusorganismidel on oma osa Elemendid on kord ühe, kord teise ühendi koostises Läbivad kõiki sfääre Erinevate ainete ja elementide ringed põimuvad omavahel Globaalsed ja lokaalsed aineringed Globaalsed toimivad globaalsel tasandil, hõlmavad atmosfääri ja ökosüsteemi vahelisi protsesse (nt gaasilise komponendiga ringed N, O, H2O). Sellised ringed liidavad ühte kõik maailma organismid ja moodustavad hiiglasliku ökosüsteemi Maa biosfääri.
· soomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest · sigimine ei olnud enam veega seotud · munaraku ümber moodustuv kest kaitses kuivamise ja vigastuste eest 7. Loomarühmi, millest on arenenud: a) linnud- roomajad, b) imetajad-primitiivsed roomajad III KÜSIMUSED 1. Mis eelise ligi eksisteerimiseks annab see, et ühe isendi järglased on erinevate omadustega. Too näide. 2. Miks on elusorganismidel rohkem järglasi kui neid saab ellu jääda. Põhjenda ja too näide. 3. Millised tegurid mõjutavad elusorganisme? Too näiteid. 4. Mis on looduslik valik? Kuidas see toimib? Too näide. protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustest teistest edukamalt toime tulla. 5. Kuidas tekib uus liik? looduses pika aja vältel loodusliku valiku tagajärjel. 6
mRNA primaarstruktuur määrab ära valgu primaarstruktuuri Koodipäike Initsiaatorkoodon - AUG mRNA-s (metioniin) Stoppkoodon - ei kodeeri aminohappeid: UAA, UAG, UGA Geneetiline kood - süsteem, mille abil nukleiinhapetes olev info viiakse üle valgule Geneetilise koodi omadused: Tripletsus - ühe koodoni koosseisu kuulub 3 nukleotiidi mRNA-s Sünonüümsus - ühte aminohapet võib määrata mitu koodonit Universaalsus - on ühesugune kõigil elusorganismidel Ühetähenduslikkus - teatud koodon määrab alati kindlat aminohapet Kattumatus - vaadeldaval ajahetkel saab üks nukleotiid olla vaid ühe koodoni koosseisus Koodon - mRNA-s Antikoodon - tRNA-s tRNA U A C ANTIKOODON A U G KOODON mRNA Valgusünteesi etapid: 1. mRNA ühineb ribosoomiga metioniin ribosoom U A C A U G G U A G G A mRNA 2
1) aine energiavahetus 2)stabiilne sisekeskkond 3) paljunemisvõime 4) kasvamine ja areng 3.Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase? Keerukas ehitus, talitus, molekulid. 4.Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks? Tekivad ainult elusorganismides. 5. Milline tähtsus on organismi aine ja energiavahetusel? Kõik organismid vajavad energiat. Aine ja energia vajaduse kaudu on organism seotud keskkonnaga. 6. Milline seos on organismide arengu ja kasvu vahel? Elusorganismidel kasvamisega kaasneb areng. 7. Tooge näiteid muutuste kohta, mis seostuvad inimese individuaalse arenguga. Vananemisega toimuvad protsessid, surm. 8. Miks reageerivad organismid välisärritajale? Et kaitsta organismi välisohtude eest. (info võib olla ka positiive). 1.2 1. Miks eristatakse eluslooduse organiseerituse tasemeid? Molekulaarset taset loetakse elu esimeseks organiseerituse tasemeks. Bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel, nim molekulaarbioloogiaks
Mükoloogia teadus, mis uurib seeni. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. ELU OMADUSED 7 omadust, millele peab vastama korraga: 1. Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel olemas kõik elu tunnused. 2. Kõik elusogranismid on keerukama organiseeritusega(organismiga) kui eluta organismid. 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik aine ja energia vahetus ehk metabolism. 4. Kõikidel elusorganismidel on stabiilne sisekeskkond ehk homöostaas. (Tagatakse ainevahetuslike protsessidega e. metabolismiga.) 5. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik paljunemine. 6. Kõik elusorganismid arenevad. 7. Kõik elusorganismid reageerivad ärritusele. Taksis ainuraksete reageerimine ärritusele. Organismis toimuvad regulatsioonid neuraalselt e närvide abil ja humoraalselt e hormoonide ja teiste keemiliste ühendite abil. ELUS LOODUS ORGANISEERITUSE TASEMED 1
loomadele. Nt silmahambad ja tarkusehambad, õndarluu ehk sabalüli, kolmas silmalaug, kõrvaliigutaja lihas, segmenteerunud kõhulihased, karvkate, karvapüstitaja lihased, piimanäärmed meestel, ussripik ehk pimesool Biogeneetiline reegel isendi looteline areng kopeerib liigi ajaloolist arengut Fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsetel loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on ühised eellased. Biogeeniline võrdlus kõikidel elusorganismidel on ühesugused DNA ATP-d , aminohapped ja ensüümid Mida sarnasemad on organismid ehituselt ja eluviisilt, seda sarnasemad on nad ka molekulaarsel tasandil. Biogeograafiline võrdlus pikka aega eraldunud ühest liigist põlvnevad organismid võivad olla erinevad Kultuurtaimede ja koduloomade aretus. Sordiaretus taimedel, tõuaretus loomadel Mikroevolutsioon Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Populatsiooni isendite Milj a
PÄRILIKKUS AKTIVAATOR regulaatorvalk, mis on vajalik transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA- polümeraasi) seostumiseks geeni promootorpiirkonnaga ALLEEL ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivarjandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises ANTIKOODON tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga BIHEELIKS DNA molekuli teist järku struktuur DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE e DNA pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleiidid DIPLOIDNE KROMOSOOMISTIK enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena (erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised), tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46 naisel jaguneb see...
Reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasakaalu) Kontrollib ja keskmistab temperatuuri Gaia hüpotees on poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism. 2. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. Eluslooduse organiseerituse tasemed. Eluslooduse süstemaatika. Kõikide elusorganismide ühised tunnused: 1. Koosnevad rakkudest Rakk on väiksem üksus, millel on kõik elu tunnused 2. Kõikidel elusorganismidel on aine- ja energiavahetus 3. Kõik elusorganismid kasvavad ja arenevad 4. Kõik elusorganismid paljunevad 5. Kõikidel elusorganismidel on sarnane keemiline koostis ja püsiv sisekeskkond 6. Kõik elusorganismid on keerulised 7. Elusorganismid reageerivad ärritusele 8. Elusorganismid kohastuvad oma elukeskkonnaga Elusorganism – toitub, reageerib, areneb, kohaneb, paljuneb Eluslooduse organiseerituse tasemed: aatom, molekul, makromolekul,
1)aine enrgiavahetus 2)stabiilne sisekeskond 3)paljunemisvõme 4)kasvamine ja areng 3.Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase? keerukas ehitus, talitus, molekulid. 4.Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks?tekivad ainult elusorganismides. 5. Milline tähtsus on organismi aineja energiahetusel?kõik organismid vajavad energiat. Aine ja energia vajaduse kaudu on on organism seotud keskkonnaga. 6.Milline seos on organismide arengu ja kasvu vahel?elusorganismidel kasvamisega kaasneb areng. 7.Tooge näiteid muutusete kohta, mis seostuvad inimese individuaalse arengu.vananemisea toimuvad protsessid, surm. 8.Miks reageerivad organismid välidärritajale?et kaitsad organism välisohtude eest. (info võib olla ka positiive). Küsimused lk.17 1.Miks eristatakse eluslooduse organiseerituse tasemeid?Molekulaarset taset loetakse elu esimeseks organiseeriue tasemeks. Bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel, nim mlekulaarbioloogiaks
vastavus. Kahe aminohappe vahele moodustub peptiidside. Esimene tRNA lahkub ja tuleb kolmas. Korraga on ribosoomis kaks tRNA-d. Süntees jätkub stoppkoodonini (UAA, UAG, UGA), millele ei vasta ühtegi aminohapet. Ribosoomist vabanevad tRNA, mRNA ja sünteesitud valk. Geneetilise koodi omadused: · Tripletsus - ühe koodoni koosseisu kuulub 3 nukleotiidi mRNA-s · Sünonüümsus - ühte aminohapet võib määrata mitu koodonit · Universaalsus - on ühesugune kõigil elusorganismidel · Ühetähenduslikkus - teatud koodon määrab alati kindlat aminohapet · Kattumatus - vaadeldaval ajahetkel saab üks nukleotiid olla vaid ühe koodoni koosseisus Võrreldav tRNA mRNA rRNA tunnus Ülesanne Transportivad õigeid Kannab info tuuma reguleerib aminohappeid õigetesse piirkonnast protsessi ehk
Lisaks vereproovidele testitakse ka teisi kehavedelikke. Suguhaigusi põhjustavad bakterid, viirused, seened, algloomad. Rasedust vältivad vahendid: kondoom, pillid, SOS-pillid, tuperõngas, naiste kondoom, füsioloogiline meetod, steriliseerimine Kõige efektiivsem on kondoomi kasutamine. 8. Kuidas toimub lootejärgne areng elusorganismidel? Too näiteid. Millised staadiumid on lootejärgsel arengul? Mis nendes etappides on olulist? Millised muutused leiavad aset inimese kehas, kui me vananeme? Kuidas on võimalik aeglustada vananemist ja edasi lükata enneaegset surma? Oska tuua näiteid. Bioloogilise ja kliinilise surma erinevused. (õp lk 78-85) Lootejärgne areng toimub kolmes etapis:
Mittekodeerivad nukleotiidijärjestused- pseudogeenid. Molekulaarkell- selle abil saab määrata liikide nn. lahknemisaega. Biogeograafilised tõendid- pikka aega üksteisest eraldatud ühest liigist põlvnevad organismid erinevad teineteisest. Biogeneetiline reegel- isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. Biokeemiline võrdlus- kõigil elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid. (ATP, aminohapped, ensüümid, DNA) ELU ARENG MAAL. Elu tekke tõenäoliseks ajaks Maal on peetud 4-3,5 miljardit aastat tagasi. Vanimad elusorganismid-ainuraksed-tuumata organismid. (bakterid ja arhed) Eeltuumsed ehk prokarüoodid. (algselt: anaeroobsed heterotroofid) nende tegevuse fotosünteesi käigus tekkis hapnik ja organismid harjusid pikkamisi seda hingama. Päristuumsete ehk eukarüootsete rakkude teke Proterosoikumi alguses.
Bioloogia Elu omadused 1. Elusorganismidel on rakuline ehitus 2. Keeruline organiseeritus 3. Aine- ja energia vahetus ümbritseva keskonnaga o Hingamine, toitumine, eritumine jne 4. Elusorganisme iseloomustab püsiv sisekeskond. 5. Paljunemine o Suguline o Mitte suguline (pole vaja sugurakke) 6. Kasvamine ja areng, vananemine ja surm 7. Pärilikkus ja muutlikkus 8. Reageerimine keskonna muutustele, kohanemine 9. Organismi rühmade kohanemine, evolutsioon Eluslooduse organiseeritus
Inimesel esinevad jääkelundid, mida pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele (nt kolmas silmalaug, silmahambad, tarkusehambad, õndraluu, kõrvalihased, segmenteerunud kõhulihased, umbsoole ussripik, karvkate) Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba Loodete sarnasus tõestab, et neil on ühised eellased Kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: ATP, aminohapped, ensüümid, DNA jt Geneetiline kood on universaalne Mida sarnasemad on organismid ehituselt ja eluviisilt, seda sarnasemad on nad ka molekulaartasandil DNA ja kehavalkude ehituses Inimesel ja simpansil on enamik valkudest ühesuguse aminohappelise koostisega Pikka aega eraldatud ühest liigist põlvnevad organismid erinevad teineteisest Elu areng maal
...................8 Pilt 1............................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................10 2 Sissejuhatus Liha on erinevate loomade lihas-, rasv- ja sidekude, mida tarbitekse toiduks (wikipedia.org). Kõigil elusorganismidel on normaalseks elutegevuseks vaja kolme faktorit õhku, vett ja toitu. Tänu neile kolmele faktorile funktsioneerib organism nii nagu peab. Need kolm faktorit mõjutavad looma kasvamist, arengut ja ka toodangut. Söötmisel on suur tähtsus looma toodangule, tervisele ja vastupidavusvõimele haigustele. Õige sööt annab loomale hea tervise. Põllumajandusloomade söödad on peamiselt taimse päritoluga. Söötades leidub mitmeid
Elu tunnused: 1.) elusorganismid koosnevad Biomolekulid: Sahhariidid: organismi MITOOS: keharakkude rakkude jagunemine, millega rakkudest. 2.) Elusorganismidel toimub aine- ja ehitusmaterjaliks ja kütuseks. tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes. energiavahetus. 3.) Kasvamine ja areng. 4.) Jagunevad: Monosahhariidid ( glükoos-põhiline Interfaas: faas kahe mitoosi vahel, toimub DNA Paljunemine. Areng algab viljastunud munarakust. rakkude toitaine, monomeerideks di ja replikatsioon, toimub ATP süntees, suurenevad raku
jne) initsiaatorkoodon stopkoodon AUG UAA, UAG, UGA mRNA Antikoodon on tRNAs olev kolm järjestikkust nukleotiidi, mis paarduvad mRNAs oleva koodoniga Geneetilise koodi omadused: Tripletsus ühe koodoni koossesiu kuulub 3 nukleotiidi mRNAs Sünonüümsus ühte aminohapet võib määratada mitu koodonit Universaalsus on ühesugune elusorganismidel Ühetähenduslikkus teatud koodon määrab alati kindlat aminohapet Ülesanne nr 1. DNA TAC CCT CAA GAT mRNA AUG GGA GUU CUA valk Met Gly Val Leu Ülesanne nr 2. valk Met Leu Ser Val mRNA AUG CUU AGC GUU DNA TAC GAA TCG CAA ATG CTT AGC GTT (DNAs TA; CG) Ülesanne nr 3. DNA ATC CCC GGG AAA RNA UAG GGG CCC UUU
Organite homoloogsus — elundite põhiehituse sarnasus. Viitab ühisele eellasele. Rudimendid — inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja, kuid on vajalikud teistele loomadele. Nt karvkate, kõrvalihased, sabakont. Embrüonaalne areng — isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on ühised eellased. Biokeemiline võrdlus — kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: ATP, aminohapped, ensüümid, DNA jt. Biogeograafilised tõendid — mingi organismirühma liigid, mis asustavad üksteisele lähedasi alasid, on omavahel palju sarnasemad kui samadesse rühmadesse kuuluvad kaugete alade liigid. Kultuurtaimede ja koduloomade aretamine — aretustulemused annavad tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta. 16. Millised on suuremad muutused Maa elustiku arengus
Organite homoloogsus — elundite põhiehituse sarnasus. Viitab ühisele eellasele. Rudimendid — inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja, kuid on vajalikud teistele loomadele. Nt karvkate, kõrvalihased, sabakont. Embrüonaalne areng — isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on ühised eellased. Biokeemiline võrdlus — kõikidel elusorganismidel esinevad ühesugused biomolekulid: ATP, aminohapped, ensüümid, DNA jt. Biogeograafilised tõendid — mingi organismirühma liigid, mis asustavad üksteisele lähedasi alasid, on omavahel palju sarnasemad kui samadesse rühmadesse kuuluvad kaugete alade liigid. Kultuurtaimede ja koduloomade aretamine — aretustulemused annavad tõendeid liikide evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta. 7. Millised on suuremad muutused Maa elustiku arengus
Kaladesse satuvad nad, kas lahustatuna vees, lõpuste kaudu aga ka toidukaudu näiteks põhjasetesest. Kehas põhjustavad PAH-d mitmeid tervisekahjustusi. PAH-de puhul on tegu rasvalahustavate ainetega nad kogunevad kalade sugunäärmetesse, nahasse, soolepinnale ja ajju põhjustades geenimutatsioone ja kasvajaid nõrgestades immuunsüsteemi, kahjustades maksa ja muid kudesid põhjustades viljatust ja muutes kalade käitumist. PAH-e on leidunud looduses juba miljoneid aastaid on paljudel elusorganismidel evolutsioonikäigus väljakujunenud võime neid kehast väljutada. See võime on olemas ka kaladel. Keemiliste reakstioonide jadad muudavad rasvlahustuvad naftasaadused vees lahustuvateks ja seega on võimalik need ühendi kuseteedekaudu väljutada. Kalades toimuvad need protsessid peamiselt maksas ja neerudes aga ka mujal organites. Naftaga reostunud vees elavatel kaladel kulub naftasaadsute väljutamiseks organismist väga palju energiat. Kuna keemilised reaktsioonid
ja samuti erinevate püügivahenditega. Ajaloost on teada võõrliigi sissetoomine biotõrjevahendiks; biotõrjevahendi eesmärk on vabaneda haigustekitajatest ja parasiitidest, tuues sisse tõrjutava liigi loodusliku vaenlase, et ohjata või hävitada tõrjutavat liiki; sellise 3 introdutsiooniga kaasnevad ka ohud haigustekitajate ja parasiitide kujul, millised tuleks siis omakorda võõrliikideks lugeda. [19] Elusorganismidel on võimalik reisida laeva sees ballasti- ja pilsivees ja väljaspool laeva – laeva kere ja konstruktsioonide küljes. Ballastivees ja pilsis võivad „reisida“ nii mikroorganismid, vetikad, mereselgrootud kui isegi kalad. Laeva ballastivee mahutites (ja pilsivees) transporditakse kogu maailmas ühest kohast teise igal aastal umbes 10-12 miljardit tonni vett.[4] Hinnangud võõrliikidele, teadusuuringud ja andmekogumine
ökotsentrism - looduskeskne lähenemine, rõhk suurematel süsteemidel (holistlik), Leopold holism - omistab kõrgeima väärtuse suurematele süsteemidele nagu kooslused, ökosüsteem, planeet Maa koos elusa ja eluta loodusega, Leopold. maa eetika – avardab kogukonna piire, kaasates mulla, vee, taimed ja loomad ehk kokkuvõttes- maa. Maaga koostöö tegemine. Leopold. süvaökoloogia - inimesed on loodusega keerukal viisil seotud; kõigil elusorganismidel on võrdne õigus õitsengule; poliitiliselt pooldavad detsentraliseerimist. Naess, Devall, Sessions sotsiaalökoloogia – inimese, ühiskondlik-poliitiliste süsteemide ja keskkonna eriomased seosed. Bookchin. ökofeminism – sotsiaalne ja poliitiline liikumine, mis ühendab ökoloogia ja feminismi. Naiste rõhumise ja looduse degradeerimise vahel on seos. Shiva, Bond. pragmatism - senisel keskkonnaeetikal ei ole olnud mõju keskkonnaalastele otsustele; tuleb mõelda, kuidas
kehatemperatuuri. Tema nägu on muutunud -- juba on olemas kulmud ja ripsmed. Seitsmes kuu Arenevad kopsud -- see on äärmiselt tähtis esimeseks sissehingamiseks väljaspool ema, iseseisvaks hingamiseks. Toimub luuüdi intensiivne areng, seejuures hakkab see funktsioneerima kui iseseisev elund ning muutub peamiseks vereloome organiks. Esimest korda avanevad silmad. Loote hingamisfunktsioonid reguleeruvad ning täienevad. Lapse nahk on kaetud kortsudega, nagu kõikidel elusorganismidel, kes elavad veekeskkonnas. Nahk sileneb sünnituse lähenedes. Loote pikkus -- 35 cm, kaal 1000 -- 1100 g. Nahk on punane ja kortsuline. Silmad avanevad. Tüdrukute ja poiste suguelundid pole lõpuni formeerunud. Kuid just sellest ajast alates sündinud laps jääb professionaalse hoolduse korral ellu. Kaheksas kuu Nüüd on ultraheliga võimalik näha kõike, mida sinu laps teeb. Tal on välja kujunenud oma isiklik une- ja ärkveloleku rütm. Laps teeb 25-40 liigutust tunnis
Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine ( elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA-valgud; aktiivsed-passiivsed geenid). Kompekssuse tõttu on elu kirjeldamisel võimalik kasutada parallelselt ja põimuvalt erinevaid klassifikatsioone (nt. organisme võib klassifitseerida biosüstemaatikast või ökonisist lähtuvalt). Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt. ELUSORGANISMIDE peamised tunnused: 1. Paljunemine: õnnetused 2. Arenemine: ammendumine 3. Aine- ja energiavahetus. Organismid on poolavatud süsteemid seotud enda keskkonnaga. Reageerivad välisele. 4. Rakuline ehitus. R Hooke 1665. Leeuwenhoek. Schleiden ja Schwann: rakuteooria. Viimased 40 a: elektronmikroskoopia peened sisestruktuurid. 5
annaabi.ee 
