Keemia kt (0)

Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik.
Oksüdatsiooniaste näitab liidetud või laenatud elektronide arvu.
Reeglid:
Lihtaine oa = alati 0
Hapniku oa ühendis on alati –II
A-rühmade metallid on kindlalt oa-d, mis võrduvad rühma numbriga (elektronide arv väliskihis = rühma numbriga).
Oa määramine ühendis (hapniku või vesiniku kaudu) (akna meetodiga).
Õhu koostis: õhk on gaaside segu; kõige enam leidub õhus lämmastikku (78%); teine peamine õhu koostisosa on hapnik (21%) kõigist õhus esinevatest gaasiliste ainete osakestest on hapniku molekulid; kõik ülejäänud õhus leiduvad gaasilised ained – argoon, süsihappegaas (0,03%), veeaur ja veel mõned – moodustavad kokku vaid umbes 1% õhu koostisest.
Puhas õhk on läbipaistev, värvuseta, maitseta ja lõhnata. Järelikult on niisuguste omadustega ka õhu peamised koostisained hapnik ja lämmastik.
Eluslooduse jaoks on õhu tähtsaim koostisosa hapnik. See koosneb kaheaatomilistest O2 molekulidest. Hapnikku vajavad elusorganismid, nii loomad kui ka taimed, hingamiseks.
Milleks on vaja igapäevaelus ja elusorganismidel?
Milleks on vaja süsihappegaasi igapäevaelus ja eluslooduses ?
Päikeseenergia toimel kulgeb rohelistes taimedes fotosüntees, mille käigus tekivad süsihappegaasist ja veest orgaanilised ained. Seejuures eraldub hapnik.
Hapniku saamine

Laboris – on võimalik saada puhats hapnikku. Selleks võib kasutada vee elektrolüüsi või mõne vähepüsiva hapnikku sisaldava aine lagundamist;
Hapnikku sisaldavate ainete lagundamine.

Tööstuses – saadakse hapnikku põhiliselt õhust – vedela õhu fraktsioneerival destilleerimisel, kasutades ära hapniku ja lämmastiku keemistemperatuuride erinevust. Eriti puhast hapnikku saadakse vee elektrolüüsil;
Õhu fraktsioneeriv destillatsioon.
Hapniku tõestamise võimalus
Puhtas hapnikus põlevad ained märgatavalt paremini kui õhus. Hapniku kindlakstegemiseks viiakse hõõguv pird uuritava gaasiga täidetud anumasse . Hapnikus süttib pird heleda leegiga põlema;
Hõõguv pird süttib hapnikus.
Põlemisel ained oksüdeerivad.
Hapnik käitub põlemisreaktsioonides oksüdeerijana.
Elemendi aatomite tinglikku laengut ühendis nim elemendi oksüdatsiooniastmeks.
Oa näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis.
M=P*V; P=M/V; V=M/P