1. Ökoloogilised faktorid Keskkonnategurid, ökoloogilised tegurid, ökotegurid, ökoloogilised faktorid, keskkonna ained ning energia- ja infovood, mis mõjutavad biosüsteeme (seal hulgas organisme). Keskkonnategurid loovad organismile ainelise keskkonna (meediumi) ja määravad selle elukõlblikkuse astme (toidu hulga ja laadi, sigimisolud, varjevõimalused jms, ka elukoosluse ning selles olevate vaenlaste, parasiitide ja sümbiontide hulga). Eristatakse abiootilisi ja biootilisi tegureid. Abiootilised tegurid on kosmiline kiirgus, klimaatilised (õhutemperatuur, -niiskus ja -liikumine, sademed), edaafilised ehk mullastikulised (mulla omadused),orograafilised (pinnamoe laad) ja hüdroloogilised (vee omadused). Biootilised tegurid on organismide elutegevusest põhjustatud protsessid ja mõjud ning
6. Liigi tase. Liigi moodustavad organismid, kellel on sarnane sise-ja välisehitus, sarnased geenid, kindel levila; kelle isendid annavad omavahel viljakaid järglasi. Populatsioon ühe liigi isendid kes elavad teatud territooriumil. 7. Ökosüsteemi tase. Ökosüsteemi moodustavad ühel territooriumil elavad organismid koos eluta keskkonnaga. Eluta keskkond on ökotoop. Kõik organismid ökosüsteemis mooodustavad elukoosluse. 8. Biosfääri tase. Biosföör ulatub: Vees hüdrosföör, pinnases litosfäär, õhus atmosfäär. Biosfäär on kõrgeim elu organiseeritud tase. Teaduslik uurimismeetod. Teadusliku meetodi põhietapid. Paksu vihiku viimasel leheküljel.
populatsioon, sünökoloogia Biosfäär- maa elukond; Ökosfäär- maakera kõik ökosüsteemid; Bioom ehk ökosüsteem- kliima või taimkattevööndi elukoosluste kogum. Kooslus- omavahelises seoses olevate liikide kogum teatud alal. Autökoloogia- uurib üksik organismi ja keskkonna suhteid. Demökoloogia- uurib populatsioonide ja keskkonna suhteid. Populatsioon- ühe liigi isendite vabalt ristuv rühm teatud kindlal maa-alal. Sünökoloogia- uurib elukoosluse ja isendirühmade ja keskkonna suhteid 4. Keskkonnategurite skeem (tabel) Abiootilised eluta- Päikesevalgus, temp, sademed, tuul, pH, veereziim, rõhk, tuli, toitainete sisaldus Biootilised elus – Sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, konkurents, viirused, bakterid, taimed, loomad, seened. Antropogeensed inimmõju: Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, loodusressursi kontrollimatu kasutus. 5
Ökoloogia teadus , mis käsitleb elusolendite suhteid ümbritseva keskkonnaga. Biootilised keskkonnategurid organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Abiootilised keskkonnategurid organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga ning kliimaga seotud tehurid. Kooslus ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elukoosluse e. biotsünoosi. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Levila e. areaal ühe süstemaatikaüksuse asuala. Sümbioos eri liiki organismide vastastiku kasulik kooseluvorm. Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Herbivoorlus taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega.
seliste omaduste olemasolu nim nii Geograafiline isolatsioon- ehk ruumiline eraldatus. Erinevate liikide levilad on üksteisest sageli eraldatud veekogude, mägede või lihtsalt kauguse tõttu Ristumisbarjäär- ehk bioloogiline isolatsioon Divergents- evolutsiooniline mitmekesistumine Kromanjoonlane- on saanud tuntuks hilisemast rändest, said tuntuks oma koopamaalidega Pärisinimene- 300 000 a tagasi tekkis aafrikas targa inimese liik Mikroevolutsioon- tagajärjeks on kogu maa elukoosluse ehk biosfääri kujunemine Makroevolutsioon- ehk suurevolutsiooniks nim liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut Kohastumine- liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi nim kohastumusteks Varjekuju- varjekuju sulatab nad ühte taustaks oleva keskkonnaga Mimikiri- mõnele liigile, ka taimeliigile tuleb kasuks sarnasus teise liigiga, nn mimikiri Hoiatusvärvus- see annab märku mõnest vähem silmatorkavast kaitsevahendist, nt
Mikroevolutsioon lõppeb uue liigi tekkimisega. Evolutsiooni tagajärjed: 1) elusolendite organisatsiooni järkjärguline tõus ja keerukamaks muutmine. 2) organismide suhteline kohastumus väliskeskkonna tingimustega. 3) liikide mitmekesisus. Elu evolutsiooni Maal tagab mikro ja makroevolutsiooniliste protsesside pidev üheaegne kulgemine, nende protsesside ühtsus. Mikro ja makroevolutsiooni tagajärjeks on kogu Maa elukoosluse ehk biosfääri kujunemine. Pidevalt on tekkinud uusi liike, pidevalt on neid ka välja surnud. Kuid elu evolutsioon ei ole seisnud ainult üksikute liikide tekkimises ja väljasuremises. Biosfääri kui terviku evolutsioonis on ilmnenud teatud üldised tendentsid: Elu üldhulk Maal on suurenenud; Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud; Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal;
annavad omavahel viljakaid järglasi · Populatsioon-ühe liigi isendid teatud territooriumil 8)Õkosüsteemi tase · Ökosüsteemi moodustavad ühel territooriumil elavad organismid koos eluta keskkonnaga. · Ökosüsteem on isereguleeruv, sest kõik organismid on seal seotud toitumisahelatega. · Kõik organismid ökosüsteemis moodustavad elukoosluse 9)Biosfääri tase · Moodustab see osa maal, kus leidub elu Seega on eluslooduse peamised organiseerituse tasemed molekulaarne,rakuline,organismiline, liigiline ja ökosüsteemne. Rakkude koostis Hapniku, süsiniku, vesiniku on rakkudes kõige rohkem Ka lämmastik,fosfor,väävel Neid mida leidub ülivähe nim mikroelementideks Cu,Zn,I,T jne Orgaanilisi aineid-18% Anorgaanilisi aineid-82%,millest põhiline osa on vesi Anorgaanilisede ained 1) Vesi
ja tuult ning temperatuuri Eestis kaasikud. Puude Männitüve alumist osa katab kõikumine on väiksem kui looduslikult levinud paks korp. Vajab lagedal. Loomadel on metsas seemnetest inimese kasvamiseks palju valgust & palju varjepaiku ja vahelesegamiseta kasvanud kuival mullal kasvades mitmekesist toitu. metsi nim. tungivad juured sügavale, Elukoosluse moodustavad Loodusmetsadeks. aga niiskes laiuvad maapinna ühesuguses elupaigas Selleiseid metsi, kus puud on lähedal. Männid võivad elada elavad organismid. istutatud ja mida pidevalt kuni 400 aastaseks ja Elukoosluses elavad liigid hooldatakse nim. kasvada 40m kõrguseks. on omavahel seotud. Majandusmetsadeks. Kõige Nõmmemänikud kasvavad
elusorganismid ja keskkond.On olemas mitmesuguseid ökosüsteeme: järve-, raba-, kõrgmäestiku-, metsaökosüsteem. Areaal territoorium, mida teatud liigi isendid asustavad. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Populatsiooni arvukus populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu punnaühiku kohta. Biotsönoos ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elukoosluse. Ökotoop - biotsönoos on seotud elukeskkonnaga Toiduahel moodustab toitumissuhete alusel reastatud organismid ( tootja, tarbija, lagundaja) Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnutest organismidest ning lõpeb mikroorganismidest. Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum Populatsiooni laine populatsiooni arvukuse perioodiline ajaline muutus. Troofiline tase järgmine toiduahela lüli.
NT: karu ja metssiga 3. Ökosüsteemid Igal liigil on oma levik ehk areaal. Populatsioon-Ühisel territooriumil samal ajal elavad 1 liigi isendid. Mis iseloomustab populatsiooni? Populatsiooni arvukus Populatsiooni luuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus Populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta.Mida suurem on populatsiooni tihedus, seda pingelisem on seal konkurents. Biotsönoos Ühel territoorimul elavad paljud populatsioonid moodustavad elukoosluse. Ökotoob elukeskkond. Nii territoorium, kui ka abiootilised tegurid, mis on seotud biotsönoosiga. Ökosüsteem Isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Milliseid toitumissuhteid esineb ökosüsteemides? Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Selle moodustavad omavahel toitumissuhetes olevad tootjad (rohelised taimed), tarbijad(kasutavad toiduks teisi
Massilised valjasuremised on mojutanud ka elu arengut Maal. Paljude liikide samaaegne havimine vabastas mitmeid elupaiku ja allesjaanud liikidele avanesid suureparased voimalused .Massilistele valjasuremistele on jargnenud intensiivne uute liikide teke. Elu evolutsiooni Maal tagab mikro-ja makroevolutsiooniliste protsesside pidev uheaegne kulgemine ,nende protsesside uhtsus.Mikro-ja makroevolutsiooni tagajarjeks on kogu Maa elukoosluse e biosfaari kujunemine.Pidevalt on tekkinud uusi liike ,pidevalt on neid ka valja surnud. Kasutatud materjalid: Bioloogia 4 /Okoloogia Evolutsioon Okoloogialeksikon
2) Pohl 3) Teder 2) 4) Hunt 3) Valgejänes Ilves Päikese- 4) valgus Kaseurvad Millise elukoosluse toiduahelaga võib olla tegemist? Kooslus Kirjuta järgnevale punktiirjoonele sobiv elukooslus. .................................................................................... LISAÜLESANNE Selle ülesande tegemisel on vaja joonlauda. 1) Märgi ristikesega liikumistee algus, 2) liigu 2 cm lõunasse, 3) nüüd edasi 1 cm itta, 4) nüüd edasi 3 cm loodesse. N S ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ LOODUSÕPETUS 6. KLASS
2) Pohl 3) Teder 2) 4) Hunt 3) Valgejänes Ilves Päikese- 4) valgus Kaseurvad Millise elukoosluse toiduahelaga võib olla tegemist? Kooslus Kirjuta järgnevale punktiirjoonele sobiv elukooslus. .................................................................................... LISAÜLESANNE Selle ülesande tegemisel on vaja joonlauda. 1) Märgi ristikesega liikumistee algus, 2) liigu 2 cm lõunasse, 3) nüüd edasi 1 cm itta, 4) nüüd edasi 3 cm loodesse. N S ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ LOODUSÕPETUS 6. KLASS
Omnivoor-segatoiduline, toituvad nii taimedest kui loomadest.( karu ja metssiga) Ökosüsteem Igal liigil on oma leviala ehk areaal. Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Biotsönoos-ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elukoosluse. ( taimse-,seene-,loomakooslused ja mikroorganismid) Ökotoop-elukeskkond (õhk-,vesi-ja muldkeskkond) Ökosüsteem- on isereguleeruv süsteem,milesse kuuluvate populatsioonide kooseis ja arvukus on pikema aja jooskul stabiilne. Ökosüsteemi toitumisahelad: Toiduahela moodustuvad toitumissuhete alusel reastatud organismid. Tarbijad e.konsumendid-herbivoorid ja neist omakorda kiskjad.Kas. toiduks teisi elusorg. Lagundajad e.destruendid-mikroorg. ja seened ning ka selgrootud loomad Tootjad e
Väljavool toimub Narva jõe kaudu, mis algab kirdenurgast Vasknarva küla juures. Peipsi järve vesi vahetub umbes iga kahe aasta tagant. Maavaradest võib nimetada liiva ja järvemuda. Kogu Peipsi nõo piires leidub mineraalvett. Selle tuntuim leiukoht on Värska. Oma suurusega mõjutab järv mõistagi kohalikku kliimat. Sügisel püsivad ilmad keskmisest kauem soojad, kevad seevastu saabub kuni kaks nädalat hiljem. Järve elukoosluse kujunemist mõjutab oluliselt taime toitainete sisaldus järves. Enamikus Eesti järvedes on toitaineid palju, see tähendab need on rohketoitelised. Peipsis, kui avaras ja tugeva lainetusega hiigeljärves ei ole eriti rohket taimestikku. Üksnes varajatud lahesoppides ja saarte varjus leidub suuremaid taimekogumikke, aga samas on taimestik mitmekesine. Järve mitmekesine taimestik on kohastunud kasvama järve eri osades.
4. Biosfääri mõiste. Biosfäär- maa sfääriline kest, mis hõlmab osa atmosfäärist, hüdrosfäärist, ülemise osa litosfäärist ja pedosfäärist (mullastikust). Kõikide maal leiduvate ökosüsteemide summa. Biosfääri koostis, struktuur ja energeetiline seisund on möödunud aegade ja nüüdisaegsete organismide tegevuse tagajärg. 5. Bioomid. ??? 6. Ökosüsteemi mõiste, ökosüsteemi kontrollivad sisemised ja välised faktorid. Ökosüsteem- ökosüsteemiks nimetatakse elukoosluse ja eluta looduse koostoimet teatud piiritletul maaalal. Ökosüsteemi kontrollivad sisemised faktorid on seal esinevad liigid, liikidevahelised seosed, ressursside kättesaadavus, sukssessioon, orgaanilise aine jagunemine. Need mõjutavad nii ökosüsteemi toimimist ning on ka ise ökosüsteemi all. Ökosüsteemi kontrollivad välised faktorid on kliima, aluskivim ja piirkonna topograafia. Need mõjutavad üldist ökosüsteemi toimimist, kuid neid ökosüsteem ei mõjuta. 7
isendite geneetilisest muutumisest. Tunnustena avalduvad geneetilised muutused läbivad loodusliku valiku. Sugupuu ehk fülogeneesipuu. Kõrvuti liikide tekkimisega on elu ajaloos toimunud nende väljasuremine. Väljasuremine nagu ka uute liikide tekkimine, sõltub kahesugustest teguritest: elutingimustest ja organismide endi omadustest. Pidevalt muutuvas keskkonnas ei saa olla igavesi liike. Mikro ja makroevolutsiooni tagajärjeks on kogu maa elukoosluse ehk biosfääri kujunemine. Biosfääri kui terviku evolutsioonis on ilmnenud teatud üldised tendentsid: 1)elu üldhulk maal on suurenenud 2) liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud 3) evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal4)evolutsiooniline progress on teinud võimaluikuks sotsiaalse evolutsiooni. Inimese evlutsioon: inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes
jääkprodukte, orgaanilisid mürke, õlisid jõudmine veekokku. Veekogude reostumise vastu võitlemikse tuleb samuti kasutada lihtsaid, kuid tõhusaid võtteid. Näiteks võiksid tööstused kasutada korduvalt vajaminevat vett. Väga ettevaatlik tuleb olla, aga tänapäeval tuumaelektrijaamades basseinides oleva radioaktiivse veega, õnneks sellega pole viimasel ajal midagi tõsist juhtunud, kuid kui peaks juhtuma, et sealne vesi satub kuskile elukeskkonda, siis on elukoosluse hävimine garanteeritud. Seega tuleb jätkata jäätmevabade tehnoloogiate arendamist ja puhastada oma reostunud vett enne selle loodusesse laskmist. Õhu saastumine on tänapäeval üks kõnekamaid jutuaineid, selle vastu võideldakse ka kõige rohkem ja samuti ka osoonikihi säästmine on tähtis, sest selle lõhkumine toob kaasa ka kliimasoojenemise. Kõige rohkem saastavad õhku autod ja tehastest tulnud mürgid. Suured
Organismide individuaalne ja evolutsiooniline areng on omavahel vastastikuses seoses. Evolutsiooni tagajärjed: 1) elusolendite organisatsiooni järkjärguline tõus ja keerukamaks muutmine. 2) organismide suhteline kohastumus väliskeskkonna tingimustega. 3) liikide mitmekesisus. Elu evolutsiooni Maal tagab mikro ja makroevolutsiooniliste protsesside pidev üheaegne kulgemine, nende protsesside ühtsus. Mikro ja makroevolutsiooni tagajärjeks on kogu Maa elukoosluse ehk biosfääri kujunemine. Pidevalt on tekkinud uusi liike, pidevalt on neid ka välja surnud. Kuid elu evolutsioon ei ole seisnud ainult üksikute liikide tekkimises ja väljasuremises. Biosfääri kui terviku evolutsioonis on ilmnenud teatud üldised tendentsid: Elu üldhulk Maal on suurenenud; Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud; Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal;
Seal uuristava nad arvukaid urge, millesse peituvad vähemagi hädaohu puhul, toituvad aga öösiti urgude ligiduses. Urgu rajab emasloom sooja pesa. Tavaliselt 3-4 korda aastas toob ta 4-12 poega. Erinevalt jänesepegadest sünnivad küülikud pimedate, paljaste ja abitutena. Inimene on ulukküüliku kodustanud ja aretanud palju koduküüliku tõuge, kellelt saadakse maitsvat liga, karusnahku ja villa. Selts Kiskjalised Kiskjad on iga elukoosluse vajalikud liikmed ja on teiste loomade arvukuse reguleerijateks. Esmajärjekorras ründavad nad arvukalt sigivaid liike või surmavad haigeid loomi. * Koerlased - Kõigil koerlastel on terav piklik koon. See on seotud haistmiselundite tugeva arenguga. Koerad leiavad toitu lõhna järgi, saagi jälgedele sattudes aga alustavad selle jälitamist. Hundid elavad tundras, metsastepis, samuti ka stepis ja poolkõrbes. Nad püüavad hirvi, põtru ja metssigu, ent toituvad ka väikestest
Mis iseloomustab populatsiooni? o Sama popultasiooni isendid saavad vabalt omavahel ristuda, sest nad elavad samas elupaigas. o Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv. o Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. o Ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elukoosluse ehk biotsönoosi. (seene-, taime- ja loomakooslus) o Kogu biotsönoos on tihedalt seotud oma elukeskkonnaga ehk ökotoobiga. (õhk-, vesi- ja muldkeskkond) o Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Milliseid toitumissuhteid esineb ökosüsteemides? o Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela.
Bioomideks on näiteks tundra, taiga, parasvöötme heitlehine mets, kõrb. Ökosüsteemi elusosa nimetatakse elukoosluseks. Sellesse kuuluvad kõik ökosüsteemis elavad organismid. Elukooslus e. biotsönoos on ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elavate organismide kogum. Biotsönoosi organismid sõltuvad nii keskkonnast kui ka üksteisest. Biotsönoosis moodustaub toiduahelaist keerukas suhete süsteem, mis reguleerib biotsönoosi (elukoosluse) liigilist koosseisu ning liigirohkuse korral tagab biotsönoosi säilimise ka mõningate keskkonnamuutuste ja mõne liigi väljalangemise korral. Elukoosluste peamisteks osadeks on: 1. Taimekooslus. 2. Seenekooslus. 3. Loomakooslus. 4. Mikroorganismid. Kõik nimetatud kooslused koosnevad erinevate liikide populatsioonidest. 11. Biotoop = ökotoop, biotsönoosi (elukoosluse) abiootiliste tegurite komplekt või ka elukeskkond. 12. Ökotoobis eristatakse järgmisi abiootilisi tegureid: 1
Areaal liigi leviala, territoorium, mida teatud liigid asustavad, jaguneb populatsioonideks. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid Populatsiooni arvukus sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv Populatsiooni tiheduse näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Mida suurem on tihedus, seda pingelisem on populatsioonisisene konkurents. Biotsönoos ühel territooriumil elavad paljude liikide populatsioonid moodustavad elukoosluse Ökotoop biotsönoosi elukeskkond, mille all mõistetakse nii territooriumi, millel biotönoos paikneb, kui ka abiootilisi tegureid, mis seda mõjutavad Biotsönoosi ja ökotoobi omavaheline seos? Biotsönoos koos ökotoobiga moodustab ökosüsteemi. Ökosüsteemi näited - tiik, salu-okasmets, raba Ökosüsteemi iseloomustatakse kahe millise näitajaga? Eluta ökotoop. Elus biotsönoos. Toiduahel toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbija ja lagundajad
rühmadele. On oodata uusi korrektiive. Lüngad liikide arvu hinnangutes·Väheuuritud rühmad:Parasiidid ja parasitoidid,Seened ja mikroorganismid,Ümarloomad Kõdulestad,Putukad·Ökosüsteemid:Meri,Troopilised vihmametsadMis toimub bioloogilise mitmekesisusega?·Ühtede liikide väljasuremineja uute liikide tekeon alati olnud evolutsiooni loomulik kaasnähtus.·Mõnede liikide valikuline elimineerumine ja teiste edukus on viinud kaasaegse elukoosluse, sealhulgas inimese väljakujunemiseni maakeral. Bioloogiliste mitmekesisust mõjutab:Liikide tekke.Liikide väljasuremine.Liikide teke: Taksonoomiline liik on organismirühm, keda iseloomustab ühine unikaalne geenifond ja üldine sarnasus tunnustes Bioloogiline liikorganismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi.B. liiki saab eristada vaid suguliselt paljunevail organismidel
18.TÄIDA LÜNGAD: 18.1. Kui eraldunud organismirühmal tekib lähteliigi suhtes ristumisbarjäär,suureneb arvukus ja kujuneb oma levila,tekib populatsioon 18.2. Suuremate organismirühmade vaheliste põlvnemisseoste selgitamine võimaldab kujutada nende evolutsiooni sugupuu 18.3. Hobuslaste evolutsioonis toimus kehamõõtmete suurenemine, varvaste arvu vähenemine ja hambapindade mutumine väiksemaks 18.4. Mikro- ja makroevolutsiooni tagajärjeks on kogu Maa elukoosluse ehk biosfääri kujunemine 18.5. Sarnaste tunnustega isendite rühm, kel on oma geenifond ja areaal, on liik. 18.6. Hõlmikpuu, kilpkonnade tänapäevani säilumine on näide säilitavast valikust 18.7. Kui liikide areaalid ehk levilad on üksteisest eraldatud veekogude, mäestike või suurte vahemaadega, on see takistus liikide ristumiseks so geograafiline eraldatus ehk isolatsioon. 18.8. Evolutsioon muutis linnud ja imetajad sõltumatuks välistemperatuuri kõikumisest 18.9
ennast ei sööda, tarbib viimasena. Näiteks puumad, leopardid, jaaguarid, krokodillid, kotkad, e)Ökopüramiid, mille juures selgitus energia liikumise kohta. 5.Ökosüsteem kui tervik (iseloomusta) Maad ümbritsevat elu sisaldavatkihti nimetataksebiosfääriks. Biosfäär jaotub erineva suurusega bioomideks. Bioomselt eristatakse erineva suurusega ökosüsteeme. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem. mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja öktoobist. Elukoosluse peamisteks osadeks on taime-,seemne- ja loomakooslus ning mikroorganismid. a)Toiduahelad 1. Banaan--ahv--kotkas 2. jakarandapuu lehed--sisalik--anakonda--leopard 3. orhidee--tuukan--boa madu b)Toiduahelate võrgustik jaaguar viigipuu orhidee sipelgas herilane tuukan
18.TÄIDA LÜNGAD: 18.1. Kui eraldunud organismirühmal tekib lähteliigi suhtes ristumisbarjäär,suureneb arvukus ja kujuneb oma levila,tekib populatsioon 18.2. Suuremate organismirühmade vaheliste põlvnemisseoste selgitamine võimaldab kujutada nende evolutsiooni kujunemist 18.3. Hobuslaste evolutsioonis toimus kehamõõtmete suurenemine, varvaste arvu vähenemine ja hambapindade mutumine väiksemateks. 18.4. Mikro- ja makroevolutsiooni tagajärjeks on kogu Maa elukoosluse ehk biosfääri kujunemine 18.5. Sarnaste tunnustega isendite rühm, kel on oma geenifond ja areaal, on liik 18.6. Hõlmikpuu, kilpkonnade tänapäevani säilumine on näide looduslikust valikust 18.7. Kui liikide areaalid ehk levilad on üksteisest eraldatud veekogude, mäestike või suurte vahemaadega, on see takistus liikide ristumiseks so ristumisbarjäär ehk geograafiline eraldatus. 18.8Evolutsioon muutis linnud ja imetajad sõltumatuks välistemperatuuri kõikumisest 19
tehislik. 18. Commoneri seadused- I.Everything Is Connected to Everything Else Kõik asjad on seotud teiste asjadega. II.Everything Has to Go Somewhere Miski ei kao lõpmatusse vaid muundub millekski muuks. III.Everything Is Always Changing Kõik muutub pidevalt. IV.There Is No Such Thing as a Free Lunch Mitte miski ei tule niisama. 19. Ökosüsteemi ehitus:Ökosüsteem on isereguleeruv tervik, milles on toiduahelate ja aineringluse kaudu seotud kõik elusorganismid ja keskkond. Elukoosluse moodustavad kõik organismid ökosüsteemis. Ökosüsteemid on näiteks järv, meri, niit, mets, raba, park, kõrb, akvaarium. Ökosüsteemi tähtsamaiks omaduseks on isereguleerumine, mis realiseerub seoste kaudu toiduahelas ja aineringetes. Kõige lihtsamaks regulatsioonimehhanismiks ökosüsteemi talitlemisel on toitumisseosed, milles toimub ainete ja energia muundumine. I. Biootiline-Elus osa sellest-taimed, loomad ja muud elusorganismid II
Mida suuremad on organismid, seda väiksem on nende asustustihedus. Biosfäär jaguneb erineva suurusega bioomideks. Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Nt. tundra, taiga, kõrb jne. Bioomisiseselt eristatakse erineva suurusega ökosüsteeme. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist. 17 Ökosüsteemi elusosa nimetatakse elukoosluseks. Elukoosluse peamisteks osadeks on taime-, seene-, ja loomakooslus ning mikroorganismid. Ökosüsteemi eluta osa nim. ökotoobiks. Selle all mõistetakse nii elukeskkonda, kui ka seal esinevaid abiootilisi tegureid. Ökosüsteemi iseloomustamine Ökosüsteemi saab kirjeldada selle liigilise koosseisu ja liigirikkuse abil. a) Liigiline koosseis on ökosüsteemi kuulutavate liikide nimistu. b) Liigirikkuse all mõistetakse taime-, seene- või loomakooslusesse kuuluvate liikide arvu.
Teda ennast ei sööda, tarbib viimasena. Näiteks puumad, leopardid, jaaguarid, krokodillid, kotkad. Ökoloogiline püramiid 5. Ökosüsteem kui tervik Maad ümbritsevat ning elu sisaldavat kihti nimetatakse biosfääriks. Biosfäär jaotub erineva suurusega bioomideks ning bioomselt eristatakse erineva suurusega ökosüsteeme. Ökosüsteemid üleüldiselt on isereguleeruvad süsteemid, mis koosnevad erinevatest elusorganismide kooslustest ja öktoobidest. Elukoosluse peamisteks osadeks on taime-, seemne- ja loomakooslus ning mikroorganismid.[21] Toiduahelad 1. banaan -> ahv -> kotkas 2. jakarandapuu lehed -> sisalik -> anakonda -> leopard 3. orhidee -> tuukan -> boamadu Toiduahelate võrgustik jaaguar viigipuu orhidee sipelgas herilane tuukan
Inimestel üle maailma on tekkinud sarnased soovid ja nad käituvad ühtemoodi. Tahetakse omada raadiot, televiisorit, autot, tänapäevase mugavusega eluaset, käia riides võimalikult moodsalt. Rahvusliku riietuse populaarsus väheneb, samuti muutuvad toitumistavad, hakatakse sööma sarnast toitu ( nt hamburger, pitsa). Kuulatakse ühesugust muusikat. Globaliseerumine on soodustanud ka paljude võõramaiste taime- ja loomaliikide tahtlikku või tahtmatut sissetoomist. See muudab kohalike elukoosluse liigilist koosseisu ja võib need tasakaalust välja viia. 33. Inimkonna toiduprobleemid ja nende leevendamise võimalused. Inimesed tunnevad toidupuudust riikides, kus elanikkond kiiresti kasvab, nt paljudes Aafrika riikides, Indias, Pakistanis, Ladina-Ameerikas ja mujal. Seal kasvatatakse põllumajandussaadusi või hangitakse muul viisil toitu küllaltki algelisel moel. Tänapäevalgi kasutatakse seal igipõliseid toidu hankimise või kasvatamise viise, kuid
astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Ökoloogilise püramiidi alumise astme moodustavad produtsendid, selle peal asetsevad esimese astme konsumendid, siis teise astme konsumendid jne. Biomass-laiemas tähenduses organismide mass , kitsamas tähenduses, veekogu või maismaa pinnaühikul (v. mahuühikus) leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikus. Fütomass-taimne; zoomass-loomne; mikrobimass-mikroobne. Biomassi muutumise järgi ajaühikus hinnatakse elukoosluse produktiivsust. 18)Ökotoksikoloogia on teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. Toksikoloogia haru. 19)Veeringe vee pidev ringlemine MaalPäikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul ning organismide vah sademena merre tagasi- see on väike (okeaaniline) veeringe. Ülejäänu kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademeina maha langevast veest moodustab pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette, osa
Näiteks kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses. · Tee graafik järgmiste andmete põhjal: Aasta Jänes Hunt Metskits 1995 550 325 400 2000 350 375 420 2005 250 450 415 17 Ø Ökosüsteem Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist. Elukoosluse peamised osad on seene-, taime- ja loomakooslus ning mikroorganismid. Ökotoop on ökosüsteemi eluta osa. Selleks võib olla veekeskond, õhkkeskkond ja muldkeskkond. Ökosüsteemi kuuluvad organismid on omavahel toitumissuhetes. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Toiduahela esimeseks lüliks on rohelised taimed. Rohelisi taimi nim toiduahelas tootjateks ehk produtsentideks. Tarbijateks ehk konsumentideks nimetatakse toiduahela
keskkonnamuutuste tagajärjel, asemele tekib uusi organisme (taksoneid). Keskne evolutsiooniprotsess on liigiteke. Fluktuatsioonid lühiajalised pöörduvad muutused, mis ei ületa 10 aastat. Fundamentaalne põhiniss tarvilike abiootiliste tingimuste kompleks ellujäämiseks ja sigimiseks Fütomass taimne b. Zoomass loomne b. Mikrobimass mikroobide b. Biomassi muutumise järgiaja ühikuis hinnatakse elukoosluse produktiivsust. Gaasiline tsükkel - biokeemiline tsükkel Geoloogiline aineringe- geoloogiline aineringe viib Maa pinnal murenenud kivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse, kus need moonduvad ja toob moondekivimid hiljem jälle maapinnale murenema (on pidev kivimite ringlemine). Ulatuse ja kestuse järgi eristatakse mitmesuguseid aineringeid: 1) väike geoloogiline aineringe 2) suur geoloogiline aineringe 3) bioloogiline aineringe
Igas ökosüsteemis saab eristada selle eluta ja elusat osa. Ökosüsteemi elusosa nimetatakse elukoosluseks. Sellesse kuuluvad kõik ökosüsteemis elavad organismid. Elukooslus ehk biotsönoos on ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elevate organismide kogum. Biotsönoosi organismid sõltuvad nii keskkonnast kui ka üksteisest. Biotsönoosis moodustub toiduahelaist keerukas suhete süsteem, mis reguleerib biotsönoosi (elukoosluse) liigilist koosseisu ning liigirohkuse korral tagab biotsönoosi säilimise ka mõningate keskkonnamuutuste ja mõne liigi väljalangemise korral. Elukoosluste peamisteks osadeks on: 1. taimekooslus 2. seenekooslus 3. loomakooslus 4. mikroorganismid. Kõik nimetatud kooslused koosnevad erinevate liikide populatsioonidest. Biotsönoosis kehtivad biotsönootilised reeglid: 1. Mida mitmekesisemad on biotoobis elutingimused, seda liigirohkem
Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Astme maht (pindala, laius) on võrdeline troofilise taseme organismide summaarse massi, arvu, energiasisalduse v mingi muu näitajaga. Biomass laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikus. Biomassi muutumise järgi ajaühikuis hinnatakse elukoosluse produktiivsust. Fütomass kõikide taimsete organismide kogumass. Moodustab maakera biomassist 97-99%. Zoomass kõikide loomade biomass (10 miljardit t kokku, mis moodustab biosfääri kogu biomassist ainult 3%, ja sellest omakorda 90% kuulub putukatele). Arvukus liigi isendite arv areaalis (liigi arvukus) vm kindel ala (populatsiooni arvukus). Arvukust iseloomustavad asustustihedus, ka sagedus, ohtrus ja katvus. Ökotoksikoloogia teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga
52 ELUKOOSLUS JA ÖKOSÜSTEEM Maailm meie ümber ei ole tühi. Meid ümbritseb nii elus kui ka eluta loodus. Eluslooduse moodustavad elusorganismid (Eestis üle 22 000 erineva liigi). Eluta looduseks loetakse kõike seda, mis ümbritseb organismi (õhk, muld, vesi jne), kõik see moodustab keskkonna. Elukoosluse moodustavad üksteisega seotud organismid, kes elavad sarnaste tingimustega alal, näiteks kõik põllul elavad organismid moodustavad põllukoosluse. Elukooslus koos eluta loodusega moodustab ökosüsteemi. LOODUS ELUSLOODUS ELUTA ÖKOSÜSTEEMID
võivad asuda sümbiontsed bakterid. Süvameres aitab bioluminestsents leida vastassugupoolt, peibutada saaklooma ning pimestada vaenlast. Biomass laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul (v. mahuühikus) leiduvate organismide elusaine hulk massi- (g/m 2, t/ha) või energiaühikus (kcal/m2). Fütomass taimne b. Zoomass loomne b. Mikrobimass mikroobide b. Biomassi muutumise järgi ajaühikuis hinnatakse elukoosluse produktiivsust. Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum (makroökosüsteem, ühe kliima- ja taimevööndi või mäestike kõrgusvööndi biogeotsönooside kogum). Kasutatakse nii regionaalses (Siberi taiga b.) kui ka tüpoloogilises tähenduses (okasmetsab.) Bioota e. elustik taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna. Biootilised tegurid organismide kooseksisteerimisest (vastastikustest suhetest) tulenevad ökoloogilised tegurid.
populatsiooni. Populatsioon. Sama populatsiooni isendid saavad vabalt omavahel ristuda, sest nad elavad samas elupaigas. Seejuures on nad aga osaliselt või täielikult isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. Populatsiooni arvukus on sellese populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Mida suurem on tihedus, seda suurem on konkurents. Ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elukoosluse ehk biotönoosi. Sellesse kuuluvad populatsioonid võib jagada taime-, looma- ja seenekoosluseks ning mikroorganismideks. Kogu biotsönoos on tihedalt seotud oma elukeskkonnaga ehk ökotoobiga. Selle all mõistetakse nii territooriumi kui ka abiootilisi tegureid. Biotösnoos+ökotoop=ökosüsteem. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Toitumissuhted ökosüsteemis
kaudu ühtseks tervikuks. Meie näites kujutavad kaks erinevat niitu kahte erinevat ökosüsteemi. Ökosüsteem on isereguleeruv tervik, mis koosneb looduse elusosast (kooslusest) ja eluta osast. Kuna ökosüsteemi moodustavad organismid on üksteisega seotud toiduahelate kaudu, sõltub iga liigi olemasolu ja arvukus teistest liikidest. Seega toimub ökosüsteemi isereguleerumine toiduahelate kaudu (Vt ka lk 93). Joonis ja selgitus: Ökosüsteemi elusosa elukoosluse moodustavad: a) Taimekooslused; b) Seenekooslused; c) Loomakooslused; d) Mikroorganismide kooslused. Ökosüsteemi eluta osa moodustavad: a) Õhkkond; b) Vesikeskkond; c) Muldkeskkond. * Kuidas on omavahel seotud samasse ökosüsteemi kuuluvad liigid? --- 84 Biosfäär on suurim ökosüsteem Väiksemad ökosüsteemid kuuluvad osadena suurematesse ökosüsteemidesse, nt Tallinna lahe ökosüsteem on osa Läänemere ökosüsteemist. Kõik Maa ökosüsteemid
taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks tagasi lagundavad (surnud orgaanilisest ainest toituvad) lagundajad ja eluta keskkond, kust ammutatakse elusaine ehitamiseks vajalik ja kuhu elutegevuse lõppsaadused tagastuvad. 2. Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos koos sellele omase biotoobiga moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Biogeotsönoloogia on teadusharu, mis käsitleb elukoosluse ja elupaiga komponentide (mulla, kivimite, kliima) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning produktsiooni- ja mullatekkeprotsessis, energiavoos ja aineringeis toimuvaid muutusi (V. Sukatsov, 1940-ndatel a.-tel). Biogeograafia on tihedalt seotud ka maastike uurimisega, kuna biogeotsönoosid on üks osa maastikust (moodustavad maastiku tuuma). Maastik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused (näit
annaabi.ee 
