UUS TN., KOSE KÜLA ASUVA ELUHOONE PROJEKT Tehniline projekt Arhitektuur-ehituslik osa Koostas: Jaanuar 2013 Tallinn SISUKORD 1. Seletuskiri 1.1. Asendiplaaniline lahendus 1.2. Arhitektuurne lahendus 1.3. Konstruktiivne lahendus 1.4. Välisviimistlus 1.5. Siseviimistlus 1.6. Küte ja ventilatsioon 1.7. Elektrivarustus 1.8
0,15 Jalgrada Lehtpuu harvik liivikul Heinamaa soostunud Km. post Kindlustatud nõlv Kattega tee äärekiviga A Tehniline reeper Tehn.5 15,12 Kasvuhooned Kivist eluhoone KE Katusealune Kivist kõrvahoone KK Kõrgusarvud 342,7 TTÜ GEODEESIA ÕPPETOOL LEPPEMÄRGID Stobert Ilja matr.105150
M55distusv5rgu punkt Kattega tee aarekiviga,
tanav
Tehniline reeper s I ,t Pinnastee
Koordinaatv5rgu rist lI Raudtee, trammitee
I
Kivist eluhoone 2f
Joonis 10. Narkomfini maja joonis 1925. aasta lõppus oli moodustatud konstruktivisti organisatsioon, mille pealkirjaks oli "Tänapäevase arhitektide ühinemine". Organisatsioon andis välja "Tänapäevase arhitektuuri" ajakirja (1926-1930 a.). Vastutava toimetajaks oli Moisei Ginzburg. Narkomfini maja oli planeeritud niimoodi, et see oleks väga funktsionaalne. Maja pidi koosnema neljast honest, igaühel oli oma funktsioon: eluhoone; kommunaalhoone (kus oli söökla, jõu- ja lugemissaal); lastehoone (kus oli lasteaed), lõpuks see ei olnud ehitatud ja tulevikus siin on söökla ja raamatukogu; ametihoov (kus oli pesula, kuivatiruum ja garaazid). Eluhoone arhitektuur oli väga omapärane, see oli 6-korruseline hoone, kõrgusega 17 m ja pikkusega 85 m. Hoone orientatsioon on lääne ja itta. Esimene korrus on 2,5 m kõrgust, kus olid ümmargused sambad - karkasselemendid
Konstruktsioon kaared, võlvid, kuplid Kuulus kuppelehitis panteon (tempel) Teatri- ja tsirkusehooned Colosseum. Saunad(pesemis-, ja massaazi- ja higistamisruumid, basseinid. Mahusid 1300inim.) . Kuulsamad Caracalla termid. Triumfkaar monumet tühtsa sündmuse auks. Foorum-väljak linnas - sillad , veejuhtmed, kiviplaatidega sillutatud tänavad, keskküte ( kuuma õhuga), kanalisatsioon, veevärk. - Panteon tempel , mis on pühatud jumal. Aatrium eluhoone saal sammastega, mille keskel on nelinurkne ava ( vee jaoks) Skulptuur - roomlased jäljendasid kreeka meistrid - iseseisvana kunstina arendasid portree skulptuuri, reljefikunstija monumendiplastikat. - Kuid avada inimese iseloomu Maalikunst -portreemaal, mosaiigikunst, seinamaal, -ilusoorne efekt maalitud uksedvaated aed. -temaatika ajalugu, mütoloogia( iseloom) - elurõõmsad, pikantsed stseenid
Kodune ülesanne 1 Indeksmeetodi rakendamine korruselamute tuleohutusriskide hindamiseks Eesmärk: Kasutada praktiliselt väljatöötatud objekti tuleohutusriskide hindamise metoodikat ning hinnata selle sobivust. Ülesanne: Koolitatav valib vabalt ühe vähemalt neljakorruselise eluhoone, mille puhul viib läbi riskide hindamise rakendades selleks etteantud indeksmeetodit hoone 17 parameetri lõikes. 1. Objekti üldine iseloomustamine. Valmistamisaasta 2014 Aadress Suve tn 2, Tallinn Kasutamisotstarve Korterelamu Korruste arv 7 Korterite arv 67 Tuleohutuspaigaldised ATS
Fifth level Kaitseliidu hoone Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ROBERT NATUS (1890-1950) Õppis Riias ja Tallinnas Merivälja ja Nõmme planeerimiskava Klinkertellistest hooned TUNTUMAD TÖÖD: Büroohoone Tallinnas Vabaduse väljak 7, Nõmme turuhoone, äri-ja eluhoone Pärnu mnt 36/Roosikrantsi 23 Vabaduse väljak 7 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Nõmme turg Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Koloonia Gröönimaal jäi püsima umbes 500 aastaks. Eiríkr ise valis endale parimad maad Eiríksfjordi (Tunulliarfik) kaldal Ida-Asulas. Tema talukoht sai nimeks Brattahlí (praegune Qagssiarssuk). Saaga järgi olevat Eiríkri kristlasest naine jóhildr lasknud talu juurde ehitada Gröönimaa esimese kiriku. Saagas öeldakse, et jóhildr lasi kiriku ehitada elumajast kaugele, sest Eiríkr ei sallinud ristiusku; tegelikult asus kirik aga üsna elumaja juures (nii kiriku kui ka eluhoone varemed on välja kaevatud). Gröönimaalt ei ole leitud jälgi skandinaavlaste paganlikest matustest, mistõttu arvatakse, et kristlus domineeris ümberasujate seas algusest peale. Eiríkr Punase naine Tjóhildr ehitasBrattahlíi kiriku, mille varemed on välja kaevatud. Praegu on sinna püstitatud kiriku rekonstruktsioon. Eiríkril oli kolm poega ja üks tütar: Vínlandi avastajana tuntud Leifr Õnnelik, orvaldr, orsteinn ja Freydís
28. ROMAANI STIILI ARHITEKTUURI SÜSTEEM JA EHITUSMÄLESTISED 11. saj, kui Euroopat ohustavad usundid olid kadunud või nende levik peatatud, kasvas järsult kiviehitiste püstitamine. 9. saj oli Karli suurriik jagunenud mitmeks osaks (Prantsusmaa ja Saksamaa). Saksamaa valitsejate Ottode ajal püüti taaselustada karolinglikku kunsti. Saksa-Itaalia riigi koospidamine osutus raskeks, sest tihti toetas paavst sõltumatuks püüdlevaid linnu. Usu ja paavsti võimu näitas ristisõja alustamine ja massilised palverännakud. Palverändurite teedele ehitati suuri kirikuid. Paari sajandi jooksul ehitati Euroopasse sadu kirikuid. Arhitektuuri süsteem Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle tõttu nimetatakse 10.- 12. saj ehituskunsti romaani stiiliks. Eeskuju andsid ka paljud teised ehitised ja igal piirkonnal oli omapärane ehituskunst. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Skeemis oli palju muudatusi. Vaimu...
kaheks : Suur linnus ja Väike linnus. Suur linnus asus põhimõtteliselt praeguse toomkiriku kohal, Sellest sai piiskoplik keskus. Väike linnus paiknes aga praeguse lossi kohal ning sellest sai ilmaliku võimu keskus. Üks energiline ordumeister lasi Tallinna ehitada esimese kastelli tüüpi kivist ordulinnuse. See linnus oli sügavate kraavide ja tornidega hästi kindlustatud. Kastelli 4 varjus asunud eluhoone, aidad, tallid, küünid ja laudad olid aga puust, et linnus suudaks vastu panna pikaajalistele piiramistele. 1238.aastal taastati taanlaste õigused ning järgmised sada aastat võimutsesid Toompeal taas taanlased. Arvatakse, et nad jagasid linnuse kaheks. Sellega muutus lihtne kastell-linnus mugavamaks ja mõneti ka tugevamaks. Äkki jagati kastell kaheks aga juba Mõõgavendade Ordu ajal ? Ning ühtlasi linnusesse asunud taanlased
Balthasar Russow oli omal ajal mõjukas kirjamees. Suureks on Russowi kirjutanud just too meie aja Euroopa mõõtu kirjamees Jaan Kross. Neljas köites ilmunud romaan "Kolme katku vahel" (1970-80) on kahtlemata kõige mahukam ja kunstiväärtuslikem kirjandusteos, milles keskaegset või ütleme renessansiaegset Tallinna kujutatud. Tallinna tulles tasub Pühavaimu kirik, mille kantslist Russow jutlust ütles ja selle kõrval olev eluhoone üle vaadata. Tallinn on linn, kus ikka veel võib magada samas toas, kus kunagi elas Balthasar Russow! Ja meenutada, et Pühavaimu kiriku ja Raeapteegi vahel oli kunagi surnuaed (kuhu on maetud nii Russow kui tema perekond). Jaan Kross leiab oma romaanis võimaluse Tallinnat kõrvutada Helsingi ja Turuga. Nimelt läheb noor Balthasar 1558. aasta jaanuaris üle Soome lahe jää hertsog Johanile sõna viima, et venelased on maale tunginud ja rootslasi appi paluma
tunti Ungru mõisa omanikuna ja Ungru krahvi nime all. Ungru loss oli siis kõigest pooleldi olev ehitus, millest pidi kord saama suurepäraline eluase inimestele. Mitmekordse maja kõrgused kiviseinad punase telliskivi katusega, sihvakas torn, mis kaetud tumedaks muutunud vaskplekiga, määratu suured uksed ja aknad massiivsete raamidega väljaraiutud kivist, avaldasid muljet, et seal on valmimas haruldaselt tore eluhoone omapäralise stiili ja mõõtmetega, mille sarnast vaevalt leidub mujal Eestis. Ruumid, mis Ungru mõisa valitsejale elukorteriks määratud, ei olnud meeldivad ega mugavad. Kivimaja esimesel korrusel asusid sepapada ja puusepa töötuba, teine korrus, kus oli valitseja korter, oli väljastpool valgeks krohvitud seintega ja papist katusega, kuhu viis järsk ja kitsas puutrepp. Seal oli kaks tuba, mida ühendas paari sülla pikkune kitsas koridor, väikene köök sahvriga
Selle järgi joondus kogu Euroopa. -17 saj nim suureks sajandiks -"Riik, see olen mina!" , oli ka päikesekuningas (tantsis õukonnaballetis Apollona) -Ministrid ei tohtinud temaga nõupidamata otsuseid langetada, andis välja seadusi ainuisikuliselt - tegeles kõigega -Pariis talle ei meeldinud, sest nooruses oli rahvarahutuste ajal sunnitud sealt põgenema. -Versailles - Mahajäetud paik, kuhu XII läsi ehitada väikse jahilossi. XIV ajal rajati sinna hiiglaslik lossikompleks koos mitme eluhoone, eesõuie , loomapargi, lilleaedade, veealleede jms-ga. 20 000 õukondlast + teenrid, teenindajad, kokad, arstid, lauljad, preestrid jt. Aadlikud said kõrget tasu, tehes tühiseid ülesandeid : üks ulatas hommikul sõrmeloputustopsi, trine kingalipsud, kolmas sukajalgatõmbaja, kuningakarjuja - karjus et kuningale juua! Euroopa keskpunkt. -Versaillest dikteeriti moodi (parukate ja aluspesu kandmine, puuderdamine), kokakunsti (leiutati jäätis, moodi läks sampanja ja kohvijoomine)
(Burgundi puukirikkasutati viikingite laevaehitusoskusi) Profaanarhitektuur: · Linnused, kindlused · Kindlusteks olid kivihooned ja mõned pühakojad · Linnuse tähtsaimaks osaks müür ja tornid · Arvestati looduslikke tingimusi (järsud mäenõlvad, veekogud) · Müüride taga olid hooned · Saksamaal tähtsaim osa kõrge torn e bergfried · Prantsusmaal peatorn donzoon ja/või aadliku eluhoone ROMAANI STIILI KUJUTAV JA TARBEKUNST Reljeefkunst: · Peamiseks reljeefkunst, nendega kaeti fassaade ja portaale (patedel, tümpanonilviilu väli) · Siseruumis samba kaunistamine · Peamine ülesanne pühakirja illustreerimine e ,,vaeste piibel" st jutustava sisuga · Kujutav laad: figuurid tinglikud, esmane oli tunnete väljendamine
o Neile löödud lauavooder o Kõrge katus o Lööve eraldavad püstpalgid, mis loovad mulje basiilikast. Bambergi toomkirik Saksamaal (alustati romaani stiilis, lõpetati varagootikaga) Borgundi puukirik Norras Profaanarhitektuuri põnevaim osa on linnused. Müür ja tornid olid kõige tähtsamad. Saksamaal oli neist tähtseim kõrge torn (Bergfield), mis oli viimaseks kaitseliiniks ja seal tavaliselt ei elatud. Prantsusmaa linuuste keskuseks oli peatorn donzoon ja/või aadliku eluhoone (palas). Linnuse rekonstruktsioon: Provins'i linnus o Prantsusmaal o 12. sajandi algus Romaani skulptuur ja maalikunst on veelgi omapärasemad kui arhitektuur. Puuskulptuur ristiöödud Jeesusest o Elusuurune o Valmis 10. sajandi lõpul 10. sajandli ei huvitutud anatoomilisest täpsusest ja kehavormidest vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. Hildesheini toomkiriku proknsuksed o Valmisid 11. sajandi alguses o Reljeefid kujutavad stseene piiblist
Hoone kütte, sooja vee ja kogu majapidamise elektrienergia tarbimine kokku on primaarenergia näitajana maksimaalselt 120 kWh ruutmeetri TFA kohta aastas Kriteeriumite 1 – 3 paikapidavust peab olema kontrollitud arvutuslikult tarkvarapaketiga PHPP ja õhupidavust peab olema mõõdetud meetodil Blower-door test, kusjuures mõõdetav väärtus on n50 näitaja, standardi EVS-EN 13829 alusel. Passiivmaja kriteeriumid on natuke erinevad eluhoone ja muu otstarbega hoone jaoks. Kui kõik passiivmaja kriteeriumid on täidetud, võib hoones eeldada väga head sisekliimat. Tänu soojustagastusega ventilatsioonile, heale isolatsioonile ning õhupidavusele on hoones. võrdselt soojad pinnad: sarnane sisekliima kogu aeg kogu majas, sarnane temperatuur kogu aeg, puhas meeldivalt soe ja värske õhk, pole tõmbusi. 5 3
Tooge näiteid. Pariisis toimus sujuv uleminek vanaklassitsismilt pärisklassitsismile. Lähtudes antiikarhitektuurile omastest vormidest, transformeeris Ledoux neid julgelt ja murdis sellega kaanonid, mis omakorda võimaldas esile tuua ekspressiivsust ja pinget. Arhitekti kiindumus lihtsatesse geomeetrilistesse vormidesse- kirik planeeritud ummarguse kupli ja nelja portikusega ehitisena, veevärgi direktori maja meenutas lamavat silindrit, pustine toru oli maakleri maja, aednikule kavandatud eluhoone aga kerakujuline. Linna suurejooneline rekonstrueerimine- Alles Napoleon I valitsusajal alustati. Luua suurlinnadele väärilisi ansambleid- Linnad vajasid avaraid väljakuid ning sirgeid laiu tänavaid esinduslike paraadide korraldamiseks. Saksa klassitsistliku linnaehituse parimate näidete hulka kuulub Muncheni Ludwigstrasse. Londoni Buckinghami palee kompleks. Generaalplaanide koostamine- Sai klassitsismiajastu linnaehitusele iseloomulikuks,
kergplokkidest väikeelamu. Katuse kalle on 45°. Keldrit hoonel ei ole. Vundamenditaldmik ja vundament on valmistatud vundamendiplokkidest. Välisseinad ja siseseinad on Fibo plokkidest ning fassaad on krohvitud. Vahelae kandekonstruktsioonid on õõnespaneelidest ja katusekandekonstruktsioonid on puidust. Katusekatteks on Rannila PP-45A profiilplekk. Hoone tulepüsivusklass on TP-3 1.2.2. Mahulis-plaaniline lahendus ja tehnilis-majanduslikud näitajad. Hoone on eluhoone. Esimesel korrusel asuvad kabinet, magamistuba, köök, WC, vannituba, sahver ja hall, millest saab keerdtrepi kaudu teisele korrusele. Teisel korrusel asuvad kaks tuba ja panipaik, kuhu saab koridori kaudu. - Hoone parameetrid: Pikkus: 12,58 m Laius: 9,58 m Korruse kõrgus: 2,83 m Hoone üldkõrgus: 8,2 m Sokli kõrgus: 51 cm - Tehnilis-majanduslikud näitajad: Tubade arv: 5 Hoone korruselisus: 2 Brutopind: 165,3 m2 Netopind: 158,1 m2 Kasulik pind: 146,1 m2 Hoone ruumala: 593 m3 Sh
samal aastal on kinnistul sooja koha leidnud ka kompweki- ja sokolaaditööstus, järgmisel aga pesu- ja trikootööstus; 40-ndal aastal ,,Edu" trükikoda, 1952 Mererajooni tööstuskombinaadi puidutööstuse laohoone ja lisaks ka keskkütte- katlamaja, sadulsepa töökoda ning tsehhi kontor; 1982 rajati katlamaja gaasivarustus. Tööstusfunktsioonidena on seal esindatud olnud lisaks veel nahavabrik ning jalatsitööstus (Kommunaar) Eluhoone käekäigu kohta võis mõningast infot leida SAPA registriosakonnast, kus oli tallel inventariseerimisaruandeid ja omandivahetusdokumente eri aegadest. 23. novembril 1940 natsionaliseeriti Selma-Josephine Grünwaldti valduses olnud kahekorruseline pööninguga elumaja ENSV Rahvakomissaride Nõukogu poolt. Taasiseseisvunud Eestis on esimeseks omanikuks märgitud Tallinna Kesklinna Valitsus, väärtuse ning krundi kohta andmed puuduvad. Järgneb korterite erastamine
koos näitusepaviljoniga, ja hiljem ka taimekaitsejaama. Näitusepaviljoni näol on tegu väheldase ehitisega, mis sisaldab arhitekti asjatundlikke stiilivõtteid: laiade sakiliste tahkudega valge puitkarniis, varjamata puitkonstruktsioonid, punane fassaaditellis, suured klaaspinnad, mis tasakaalustavad katuse raskepärasust. · Saku ja Kurtna planeeringu ja hoonestuse eest sai 1971. a NSV Liidu riikliku preemia. 17. 1966-1969 Büroo- ja eluhoone Pärnus Täiesti erandlik Pormeistri loomingus. Ainus tänavafronti sobitatud linnamaja. Tänavajoonega haakub hoone majaesise tugimüüri ja madala muruterassi abil. Maja koosneb büroo-ja elamuplokist, mille vahele jääb kitsas sisehoov. 1960.aastatel võttis Pormeister osa mitmetest arhitektuuri ja planeermiskonkursidest saavutades hulgaliselt auhinnalisi kohti. Koos Sepmanniga oldi võidukad Viljandi Katsesovhoosi Päri asula planeerimise ja hoonestamise konkursil. Pormeister pidas
0.00 pinna kohta W/(m2·K) Kuupäev Nimi Allikri Energiaarvutuse tulemuste esitamine Andmed hoone kohta Hoone kasutusotstarve Eluhoone v Uusehitus Aadress Elumaja 1, Hoone Vald, Harjumaa Oluline rekonstrueerimine Ehitusaasta 2017 Rekonstrueerimine Köetav pind 72.36 m2 Olemasolev hoone Netopind 72 m2
[8] 1.7 Asendusväärtus Arvestades hetkelist seisu kinnisvaraturul ning ehitusturul valitsevaid pakkumishindu võiks analoogse hoone püstitamise maksumus kujuneda ligikaudu 900 kuni 1000 /m 2. See teeb hoone asendusväärtuseks ligikaudu 6 402 510 . 1.8 Jääkväärtus Jääkväärtuse hindamisel lähtutakse olukorrast, kus kõik remonttööd hoonel on juba lõpetatud. Jääkväärtus = Asendusväärtus kulum Hoone eluiga väheneb, kui seda ei hooldata, ning lisaks antud eluhoone puhul on esmatähtis just lähtuda inimestele mõistliku hinnaga eluaseme säilitamisest. Lisaks, turusituatsioon näitab, et paneelmajade populaarsus ei ole oluliselt langenud. Arvestades kõiki neid asjaolusid, võib hoone kulumiks määrata ligikaudu 40 %. Jääkväärtuseks saame sel juhul 3 841 506 . 1.11 Kokkuvõte Käesolevas projektis kavandati Lasnamäel asuva korterelamu renoveerimise plaani. Eesmärgiks oli hoone energiatõhususe tõstmine. Tulemusena selgus, et hoone jooksevkulud
12. Kirjelda lühidalt tüüpilist barokkaeda Prantsusmaal * Aed koosneb osadest: 1) parter, 2) boskett, 3) allee. Aias peavad valitsema kolm kunstilist põhimõtet: 1) proportsioon: õiged suhted pikkuse, laiuse ja kõrguse vahel; 2) sümmeetria; 3) variatsioon. Barokkaeda iseloomustab: Point de vue, veekaskaadid, kanal, bosketid, Parterre en broderie, terrass, loss, Cour d ´honneur, alleed. Iseloomulik oli ansamblilisuse printsiip, ühtsuse saavutamine eluhoone, kõrvalhoonete ja pargielementide planeeringus. 13. Kirjelda lühidalt tüüpilist Inglise maastikuaeda * Inglise maastikupargil võib eristada mitmeid alajaotusi: 1) Romantiline park (Kent)- välditi sirgeid teid, kõik veemängud, isegi purskkaevud olid tabu; alles võisid jääda vaid ebaregulaarsete kallastega järved või jõed, mis voolasid maona maapinnal. Puudes ja põõsastes väljendati valguse ja varju kunstipärast skeemi: neil lasti kasvada vabal
Esimesed prantsuse renessanssaiad: Villandry, Fontaineblau 14. Prantsuse barokkaiad. Aed koosneb osadest: 1) parter, 2) boskett, 3) allee. Aias peavad valitsema kolm kunstilist põhimõtet: 1) proportsioon: õiged suhted pikkuse, laiuse ja kõrguse vahel; 2) sümmeetria; 3) variatsioon. Barokkaeda iseloomustab: Point de vue, veekaskaadid, kanal, bosketid, Parterre en broderie, terrass, loss, Cour d´honneur, alleed. Iseloomulik oli ansamblilisuse printsiip, ühtsuse saavutamine eluhoone, kõrvalhoonete ja pargielementide planeeringus. 15. Barokk Eestis: Kadrioru park 18 20 sajand. Itaalia-prantsuse-hollandi sugemetega regulaaraiad hõlmasid vaid osa pargist. Lossiümbruse mitmetasandiliseks lahenduseks andsid eelise kolm looduslikku, mere poole langevat astangut. Lossi ette planeeriti Alumine aed, mille taha, poolkunstliku astangu servale paigutati loss ja tiibhooned otsekui poodiumile. Aiaosi lossi taga kahel astangul nimetati Ülemiseks aiaks.
paigutatud esimesed vangid. Vangla koos seda ümbritseva alaga võtab enda alla 16 hektarit ning seda valvatakse peamiselt vanglapiiretele paigutatud elektroonilise valve abil. Viru vangla on esimene vangla, kus kõik territooriumil asuvad hooned on turvalisuse suurendamiseks omavahel ühendatud kinniste ühendusteedega. Viru vangla hõlmab endas vangla ja arestimaja. Vangidele on kuni kahekohalistes kambrites kokku 1000 kohta, lisaks 100 kohta avavanglas ja 150 kohta arestimajas. Vanglas on ka eluhoone 300 vahistatule. Vanglakompleksi juurde kuuluvad veel kool, spordisaal, sotsiaaltöö ruumid, kabel ja töökojad. Uudsena terve vanglateenistuse ajaloos loodi Viru vanglasse tugevdatud järelevalvega osakond. Vanglas on ka 250-kohaline noorteosakond, kuhu paigutatakse kõik alaealised süüdimõistetud ja vahistatud ning kõik noored süüdimõistetud. Vange harivad Jõhvi gümnaasium ja Ida-Virumaa kutsehariduskeskus ning tööd annab AS Eesti Vanglatööstus
Nagu ka küsimustele, millal valmis esimene tee ning kelle jalg seda teed esimesena puutus? Teed looklevad, ronivad mäkke, laskuvad alla orgu, kannavad endal. Teed on kui mõtted. Teed kannavad endas valikuid. Tee on kui raamat, mida mööda käies me seda loeme, seda tundma õpime. Tee on kui laul, kui luuletus, mis juhatab meid me teel. Filmis "Nipernaadi" täidab üht peaosa tee. See rändaja eluhoone, nagu Ernst Enno oma "Rändaja õhtulaulus" kirjutab. Peaosalisi on teisigi Eesti, unistus vabadusest, nimetu tegelikkus. Tee on nende ühendaja. Heidame pilgu ülal mainit laulu ja püüame kõndida läbi ühte teed Nipernaadi kõrval, erinevates aegades, erinevates kultuuritüüpides: Ma kõnnin hallil lõpmata teel
Romaani stiili profaanarhitektuuri põnevaima osa moodustavad linnused. Külmrelvade ajastul iga kivihoone kindlus, mõned pühakojad muudeti kindluskirikuteks. Linnuse tähtsamad osad müür ja tornid. Nende paigutamisel püüti arvestada looduslikke tingimusi - järske mäenõlvu, veekogusid. Müüride taga hooned. Saksamaal oli neist kõige tähtsam kõrge torn, kus tavaliselt ei elatud. Prantsusmaa linnuste keskuseks oli peatorn donzoon ja/või aadliku eluhoone (palas). ROMAANIKA KUJUTAV KUNST Kui Bütsantsis elustub maalikunst, siis Ottode õukonnas tõlgendatakse sama teema skulptuuris - Kristuse kannatuslugu. 10.sajandi lõpp - valmib elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest. Piinast moonutatud keha kujutamine erineb järsult inimese keha käsitlemisest antiikajal. 10. sajandi kujurit ei huvita anatoomiline täpsus ja kehavormide ilu, vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. 11
Lundi 1586. aasta nimistu. Rootsis Lundi Ülikooli raamatukogus asunud 1586. aasta nimekirja leidis sealsest arhiivist üles Eestiga seotud Rootsi kunstiajaloolane Sten Karling, kes oli aastail 1933-41 TRÜ kunstiajaloo professor. Minu allikaks olev maastikuarhitekt Norrman toetub paljuski tema raamatule "Jakob och Magnus De la Gardie som byggherrar i Estland", 1938. Helmi Üprus oma 1956. aasta ajaloolises õiendis "Kolga loss" kirjutab nii: "Mõis oli küllaltki hästi välja ehitatud. Eluhoone ümber grupeerus suur hulk mitmesuguseid kõrvalhooneid. Selles inventarinimistus on loetletud: loss, ühtlasi ka kindluseruum; peale nimetatu esinevad veel leivaküpsetusruum, väravapealne ruum, keldrid, millede lähim asukoht on määratlemata, ning rida mitmesuguseid erihooneid nagu õlleköök, viljaait, elamisait, kaeraait, ka karjaõu ja tall." /Üprus, lk 5/ Jimmy Norrman kirjutab sama nimistu kohta: "Nimistu aastast 1586 kirjeldab hästivarustatud ja hästihoonestatud mõisa
18. Mis teeb ehitise huvitavaks? vastuvõetavaks? otstarbekaks? Igaüks peab sellele ise vastama, sest see on omaarvamuse küsimus. 17. Nimetage tänapäeva suurimaid ehitisi 19. Mis iseloomustab hoonet ja mis iseloomustab rajatist? Hoone on katsuse, sisesruumi ja välispiiridega ehitis. Kõik maapealseid, maa-aluseid ja veeauseid ehihitsi , v.a hooneid nimetatakse rajatiseks e. tehnoehitiseks. 20. Mille järgi iseloomustatakse hooneid ja rajatisi? Iseloomustatakse: ostarve ( eluhoone, avalikhoone, tööstuslik, põllumajanduslik) korruselisus ( vähe-, mitmekorruselisus, kõrghooned) unikaalsus( unikaalne, masshooned ) kasutatud materjal ( puit, kivi, betoon, metall) konstruktiivne lahendus ( kandvad seinad, karkass) 21. Mille poolest erineb unikaalne hoone massihoonest? Unikaalne hoone on eriprojektiga, masshoonel tüüpprojekt 22. Mille poolest erinevad hooneosad konstruktsioonielementidest ja ehitustoodetest? Konstruktsioonelemendid on vundament, seinad, katused.
Tallinn: AS Prisma Print, 2001 9. Kenk, O. [WWW] http://uudised.err.ee/index.php?06205283 (15.11.2010) 10. Kirna mõis. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Kirna_m%C3%B5is (25.10.2010) 11. Kolu mõis ja mõisapark. [WWW] http://www.turismiweb.ee/ee/company/KOLU_M%C3%95IS_JA_M %C3%95ISAPARK/8650/ (01.10.2010) 12. Kuuse, I. Väike kunstiajalugu. [WWW] http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/index.html (17.10.2010) 13. Köster, G.(2008). Viljandi tn 1 äri- ja eluhoone: eelprojekt. ArcSolution, Tallinn 14. Külauudised. [WWW] http://www.kylauudis.ee/2010/09/19/loppes-laupa-moisa- restaureerimine/ (22.10.2010) 15. Lannes, A. (1997) Arhitektuuri ajalugu: meelespea. Tallinna Tehnikaülikool, Tallinn. 16. Laupa mõis. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Laupa_m%C3%B5is (22.10.2010) 17. Paide. [WWW] http://www.evr.ee/?id=3172 (04.11.2010) 18. Praust, V. Eesti Mõisaportaal. [WWW] http://www.mois.ee/ (15.11.2010) 19. Praust, V
jõudis majanduslik depressioon Eestisse, tugeva käe vajadus, erakondade arv oli suur, rahulolu kasv, tekkisid suured valitsuskriisid, 34ndal Eesti olukord paranes, otsustati põhiseadust muuta, ees ootasid uue riigipea valimised, kehtestati kaitseväe seisukorra, üritasid erakondi vähendada. Robert Natus EKA maja 1932 - kindlustuse amet, tollel ajal aktsaselts ja hittmaja, kuna tegu oli pilvelõhkujaga. Robert Natus Äri- ja eluhoone Pärnu mnt + Roosikrantsi nurgal 1936 TRADITSIONALISM rahvusliku vormi otsimine, eestis oli väga raske kõige tähtsam hoonel on katus, dekoor kaob ära, puhas seina pind Ehitusühing - Oma kolle'' - Herbert Johanson + Eugen Haberman 1922-26 Majad Kolde pst Erich Jacoby Tallinna Filterveevärgi settebasseinid tsaari aeg on lemberi maja ja eesti aeg on tallinna maja supelfunktsionalism (pärnu, olev siinmaa) kikkis majad paefunktsionalism - kasutati vange töö jaoks, kasutati paekivi
Laussüttimise korral 67 Joonis 27. Tulekahju faasid hakkab ruumis olev põlevmaterjal energiliselt põlema ja temperatuur tõuseb kiiresti 800 1200 oC-ni. Põlemisfaasi kestus oleneb põlemiskoormusest (põleva materjali kogusest ruumis), põlemise intensiivsusest ja õhu juurdevoolu tingimustest. Kui põlevmaterjal (põlemiskoormus) on suures osas ära põlenud ja temperatuur langeb, saabub kolmas, s.o jahtumisfaas. Nt eluhoone tulekahjus on süttimisfaasi kestus 10 15 minutit. Kui aga põlevmaterjal on tolmutaoline või selleks on põlevvedelik, võib süttimisfaasi kestuseks olla vaid mõni sekund. Erinevates faasides ohutuse tagamiseks tähelepanu väärivad tarindid ja tegevus: 1. Faas: väljapääsuteed, pinnakihid, kaitsekatted, mittepõlevad ehitusmaterjalid, suitsu ja soojuse eemaldamine, 2. Faas: tuletõkkesektsioonid, kandvad tarindid, 3. Faas: kandvad tarindid. Standardtulekahju
Laussüttimise korral 67 Joonis 27. Tulekahju faasid hakkab ruumis olev põlevmaterjal energiliselt põlema ja temperatuur tõuseb kiiresti 800 1200 oC-ni. Põlemisfaasi kestus oleneb põlemiskoormusest (põleva materjali kogusest ruumis), põlemise intensiivsusest ja õhu juurdevoolu tingimustest. Kui põlevmaterjal (põlemiskoormus) on suures osas ära põlenud ja temperatuur langeb, saabub kolmas, s.o jahtumisfaas. Nt eluhoone tulekahjus on süttimisfaasi kestus 10 15 minutit. Kui aga põlevmaterjal on tolmutaoline või selleks on põlevvedelik, võib süttimisfaasi kestuseks olla vaid mõni sekund. Erinevates faasides ohutuse tagamiseks tähelepanu väärivad tarindid ja tegevus: 1. Faas: väljapääsuteed, pinnakihid, kaitsekatted, mittepõlevad ehitusmaterjalid, suitsu ja soojuse eemaldamine, 2. Faas: tuletõkkesektsioonid, kandvad tarindid, 3. Faas: kandvad tarindid. Standardtulekahju
Põhja-Euroopas on tähtsamaid romaani stiilis kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis, Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis. Norras olid paljud kirikud puust, seal kasutati viikingite oskusi. Romaani stiili profaanarhitektuuri põnevaim osa on linnused, mille tähtsamad osad on müür ja tornid. Tuli arvestada loodustingimusi. Müüride taga olid hooned. Saksamaal oli tähtsaim kõrge torn, mis oli viimaseks kaitseingliks, seal ei elatud. Prantsusmaa linnuste keskuseks oli peatorn või aadliku eluhoone. o Vara-Romaani parimad näited asuvad Saksamaal. Varase romaani stiil- ottooni stiil. St. Michaeli kirik Hildesheimis (eripäraks- kaks kooriruumi(idas ja läänes), läänes-kolm torni). o Lõuna-Prantsusmaa- St. Serinini kirik Toulouse'is- palverändurite kirik. Nelitistorn. 5- lööviline, põikihoone 3-lööviline. Sealt tuleb kasutusele koori ümberkäik. o Lääne-Prantsusmaa- Notre Dame de la Grabnde kirik Poitiers's. suurte skulptuuriliste
(valitses 1661-1715) ajal. Sajandi kestel toimub peaaegu vahetpidamatu sõjategevus nii maavalduste suurendamiseks kui sisesõjad protestantide ja katoliiklaste vahel, eriti Louis XIII ajal (1610-1643), mil kardinaliks-peaministriks oli Richelieu (1585-1642). Nn Richelieu linnak Rueil'is Pariisi lähedal - seda peetakse aiakunsti prantsusepärasuse esimeseks näiteks, millel on ka veel tugevad Itaalia mõjutused. Seal arendati välja terved kanalite süsteemid. Eluhoone laiendus rajati Richelieu arhitekt Jacques Lemercier' poolt 1620- ndatel koos maastikukujundusega, teadaolevalt on tema loodud sealsed kuulsad arhitektuursed grotid. Richelieu lasi vana aeda suurendada rohkem kui poole võrra, neid jäi eraldama üle 800 m pikkune Grand Avenue, mis lõppes nn Teokarpide grotiga. Groti sissepääs oli kujundatud suure looma avatud suuna, see sageli kasutatav võte sümboliseeris sissepääsu allilma. Seest oli grott kujundatud karpide ja tigude kodadega
tihe pimedus ei võimaldanud seda. Üksinda seisis ta keset vaikset tänavat ja silmitses valget maja. Kiirete sammudega lähenes keegi ja lipsas majja sisse. Üürikeseks avatud uksest vilksatas valgusejuga Indreku kõrvale tänavale, mille ümmarikkude prügituskivide vahel roomasid siin-seal kõhnad rohulajud. Seda Indrek pani millegipärast selgesti tähele ja see puudutas teda kuidagi koduselt ja hellalt, sest tal tuli meelde pikk üksik kastehein, mis oli millalgi kasvanud Vargamäe eluhoone õlgkatuse põhjapoolsel küljel. Oli veel üks teine asi, mis mõjutas Indrekut koduselt ja julgustavalt. See oli maja uks, millele ta lähenes, et teda avada. Avamise asemel aga laskis ta käe üle uksepinna libiseda ja tundis, et see on sooneline. ,,Just nagu meie vana linamasina võllid," mõtles ta, ,,ainult kandid veel rohkem kulunud, veel nürimad." Ta polnud oma mõttega veel õieti lõpulgi, kui uks seespoolt lahti kisti ja sealt keegi noormees välja astus, mingisugune vormimüts peas
annaabi.ee 
