Teda mõjutavad ümbritsevad inimesed. Eriti just ema ja isa, ka vanemad õedvennad. Ennast ümbritsevate inimestega olles õpib imik inimkõnet tundma ning rääkima. Esimese eluaasta jooksul areneb imik kiiresti. 2. Maimikuiga : Teine iga on maimikuiga. See kestab esimesest eluaastast kuni kolmandani. Ka selles eas on areng kiires, kuid mitte niivõrd kiires, kui imikueas. Selle perioodi lõpuks peaks laps rääkima, kõndima, sööma iseseisvalt. Maimikueas õpitakse iseseisvust ja seda, kuidas oma tahet läbi suruda. See kõik toimub läbi kokkupõrgete tegelikkusega, raskustega ja pettumustega. Kui lapsel lastakse saada kõik, mida ta tahab või siis surutakse tahe ala, hakkab see mõjutama edaspidist elu. Kõike saanud lapsest saab pirtsakas laps ja lapsest, kes ei saanud oma tahet, saab inimene, kes ei suuda elus saavutada seda, mida tahab.
areng 2014) 2.4. Koolieelikuiga Perioodi kolmandast seitsmenda eluaastani nimetatakse koolieelikueaks. Koolieelikueas on lapse põhitegevuseks mäng eakaaslastega. Selle kaudu tutvub ta ümbritseva maailma ja inimestevaheliste suhetega. Lapse suhtlusring laieneb ja muutub ka suhtlemise laad. Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Laps saab sellel perioodil selgeks hea ja halva, lubatu ja keelatu, õige ja väära, mees- ja naissoo mõisted. Paljud õpivad juba selles eas lugema, kirjutama ja arvutama. Kõige selle tõttu omandab laps kooliküpsuse. (Inimese areng 2014) Laps õpib oma tegevusi kavandama ja omandab esmased teiste juhtimise kogemused. Koos iseseisvumisega areneb ka vastutustunne enda tehtu eest. (Tall 2012 : 11) 5 2.5. Kainikuiga ehk noorem kooliga Perioodi vanuses 6.–12. eluaastani nimetatakse kainikueaks ehk nooremaks koolieaks. Kainik on füüsiliselt küps kestvamaks tõsiseks tegevuseks ja võimeline sooritama
Sisukord: 1. Minu suvevaheaeg 2. Puhkus arm või hirm ; Puhkus paljastab pale 3. Romantika või lapsed 4. Sunnitult romantiline ; Puhkus psühholoogi abiga 5. 5 puhkusesoovitust ; enda arvamus 6. Kasutatud kirjandus 2 Minu suvevaheaeg Enamus suvest möödub mul töiselt. Linnast sõidan ära maale, ning lähen vanavanematele külla. Sinna muidugi tulevad ka vanemad kaasa, kellega proovin võimalikult hästi koos viibitud ajal läbi saada. Mulle öeldakse, et ma seda kui puhkust võtaks, kuid mina ei suuda väga maa kündmist või kartuli korjamist puhkusena võtta. Ma tean, et igal ühel on omad kohustused, mida tuleb täita, kuid puhkusest on minu arvates küll asi kaugel. Vähemalt lubavad nad mul hommikuti magada. Ja keegi ei piira mu aega, kui tahan maal õues vähe kauemaks jääda. Ainuke tingimus on see, et ma järgmine päev omad asjad ära teeks, mis ma tegema pean.
Rousseau soovitab kaitsta oma lapse hinge juba varakult kõrge müüriga. Kasvatus pole midagi muud kui harjumus, ütleb Rousseau. Ja et kasvatus on kunst, siis on peaaegu võimatu, et ta õnnestuks. Inimese kavatus on ainuke, mille suhtes oleme täielikud peremehed. Et inimest kujundada, tuleb teda takistada, et ta midagi ei teeks. Lapsed topitakse peale sündi kohe mähkmetesse, mis Rousseau arvates väga vale on. Lastel peaks olema vabadust. Kõndima õppimisel peaks lastel laskma kukkuda ja haiget saada, et ta õpiks tundma valu. Lapse esimeses nutus peitub palve, aga kui seda ettevaatlikult ei võeta, siis muutub see peagi käsuks. Alguses lasevad nad end aidata, lõpuks aga juba teenida. Sellest saab alguse sõltuvustunne. Seepärast ütlebki Rousseau, et mida enam laps karjub, seda vähem tuleb seda tähele panna. On tähtis, et ta juba varakult meie kamandamisega ei harjuks
kelleks saada .kõigil on oma kindel soov jõuda elu edasi ja saada kellekski .Juba lapse eas mõtlevad ,et kui suureks saan siis hakkan kellekski paljudel on väikestel on omad iidolid välja kujunenud poisslapsed soovivad suureks saades saada politseinikuks tuletõrjujateks aga tüdrukutel on välja kujunenud teised ametid algul tahavad saada lasteaia kasvatajateks küll siis õpetajateks arstiks aga kui suureks juba saavad siis hakkavad mõtlema ja tulevad juba teised ametid enam ei ole see mis lapseeas sai mõeldud. Ka mina väiksena mõtlesin et kui suureks saan siis saan kellekski mis head raha sisse toob et elus kuhugile
Laps on esimestel elukuudel ja aastatel kõige tugevamini kiindunud emasse. See kiindumus saab alguse juba enne 10 lapse sündi, kui ta on emaga küll üks, kuigi neid on kaks. Sünd muidugi mõnes mõttes muudab olukorda, ent mitte nii oluliselt, kui võiks arvata. Laps, kes nüüd elab väljaspool emaüska, on ikkagi temast täielikus sõltuvuses. Aga iga päevaga saab ta üha iseseisvamaks: õpib kõndima, rääkima, iseseisvalt maailma uurima; suhted emaga kaotavad mõndagi oma elulisest tähtsusest, selle asemel muutuvad järjest tähtsamaks suhted isaga. Et aru saada armastuse kaldumisest ema poolt isa poole, peame arvesse võtma ema- ja isaarmastuse olulisi erinevusi (ibid.). Emaarmastus on olemuselt tingimusteta. Ema armastab vastsündinut sellepärast, et see on tema laps, mitte sellepärast, et laps oleks täitnud mõne erilise tingimuse või õigustanud mõnd erilist lootust (ibid.).
kaotamine oleneb meist endast. Looduslooline siin tahab Rosseau hoiduda üleloomulikust maigust ja kunstlikust kaunistusest. Psühholoogilise looduse mõiste leiab Rosseau enesevaatluse teel. Ta süveneb selle tajumisse, mis ilmub inimhinges, et sel teel leida inimese põhilised jõud ja tungid. Kolmest tähendusest on talle kõige lähedasem psühholoogiline; see vastab tema meetoditele ja on ühenduses tema isiksusega. Rousseau arvab, et lapse näiv vägivald ja lõhkumistung ei ole kurjuse väljendus, vaid tema tegevustungi avaldus. Ta tahab asju muuta, sest iga muutus on tegevus. Laps võib väärtuslike asjade lõhkumisega teha väga palju kahju, kuid tahet kahjutegemiseks pole tal seejuures ometi mitte. Kuri on tema tegevus ainult meie ihnus, aga mitte meie mõistuse silmis. Inimene on oma olemuselt hea, aga ühiskond on teda rikkunud. Erilise tähelepanu osaliseks saab lapseiga. Rousseau on teadlik,
Nad hakkasid kohe õppima selliseid oskusi nagu jahtimine, varjualuste ehitamine, suhtlemine jne. Õpetati oma järglasi ning järglased omakorda õppisid veel juurde uusi tarkusi. Ja nii see tarkuste pall veerema hakkaski, mida aeg edasi, seda targemaks said inimesed. Tänapäeval on teadmised väga suured, kuid need kasvavad veelgi. Uue elaniku sünniga algab tema arenemine. Väike laps arendab kogeb maailma erinevate esemete suhu panemisega ehk maitsmisega. Veel õpib kõndima, siis rääkima, edasi läheb lasteaeda, kus arendatakse lapse mõtlemist ja käelisi oskusi. Erinevalt täiskasvanutest, kes vaatlevad esemeid silmadega, tunnetavad lapsed neid kätega, nad katsuvad kõike, mis vähegi ette jääb. Põhikool on juba järgmine tasand, kus laps õpib seda, mida peab teadma tavainimene. Edasi on gümnaasium või kutsekool, ning ülikool. Keskmiselt haritud inimene on lõpetanud gümnaasiumi või kutsekooli. Nemad
Minu elu kutse Selleks, et elada õnnelikult ja olla edukas, on vaja head haridust ning õiget töökohta. Kindlasti on väga raske leida endale sobiv amet, kuid selle kallal on vaja teha suurt eeltööd juba koolis. Kuid tihti on nii, et õpitakse ühte eriala, kuid tööle minnakse absoluutselt teise valdkonda. See võib juhtuda siis, kui inimene ei ole enda otsuses kindel ning ebakindel oma valikus. Õnneks, mul on olemas juba kindel suund kuhu poole liikuda ning ma üritan valida endale kõige sobilikuma eriala. Minu kutseala peaks olema seotud inimeste suhtlemisega ehk olema sotsiaalne. Kuna mulle väga meeldib suhelda inimestega, oleks vaja ka valida taoline amet. Tegin J. Hollandi testi ja sain teada, millised elukutsed on minu iseloomule kõige lähedasemad. Mõned neist olid näiteks : raamatukogu direktor, linnavalitsuse osakonna juht, filmidirektor ja juristi abi. Ma tean, et ma ei ole eriti täpne, intellektuaalne, praktiline jne, kuid sell
Kaheaastane peaks, mõningase teiepoolse abiga, ise sööma. Kuid mingisuguseid lõbustusi söömise ajal ei tohiks olla. Ja ei tohi ära unustada, kes on vastutav. Kui te 12 mööda maja oma last pudrukausiga taga ajate, siis kes on keele ümber oma väikese sõrme keeranud? Õige ei ole pidada toidutaldrikut päev otsa laual: see on ebahügieeniline ja annab lapsele vale signaali- ta arvab, et võib süüa, millal iganes ja mida iganes. Söögikorrad peaksid olema rõõmsameelsed, regulaarsed ja rahulikud. Oluline on, et uusi sõnu kogu aeg juurde tuleks, sõnad peaksid häälduma suhteliselt selgelt ja umbes pool tema jutust peaks olema mõistetav ka teistele inimestele, mitte ainult teile. Küsimused ja valikud peavad olema lihtsad. Formuleerige küsimused selgesti, siis on muutused lihtsamad nii lapsele kui ka teile endale.
Haridus kas kohustus või võimalus ,,Kes avab kooliukse, suleb vangla oma" (V.Hugo). Hariduse omandamine algab juba väga varajasest east. Mõned inimesed otsustavad haridusega oma elus jõuda kaugele ning on inimesi kes noores eas ei hinda hariduse eeliseid ja lasevad oma võimaluse käest. On ka teada ,et hariduse omandamine on kohustuslik seitsmeteistkümne eluaastani või siis põhikooli lõpuni. Samuti on võimalus ennast edasi harida ehk õppida edasi , kasvõi elu lõpuni. Esimese koolimineku kogemus tekib tõenäoliselt kuue- või seitsme aastaselt ning see tähendab ka mingil määral iseseisva elu alustamist
mõjutajast. 2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA Kodu on see paik, mis annab igale pereliikmele rahu ja turvalisust (vähemalt peaks andma) Eriti vajab turvalisust laps. Kodu annab kõige suuremas koguses ja kõige enne tuge ja jõudu, annab väge, s.o elujõudu. Laps ise on aga väeti. Ta on nõrk, kergesti haavatav (Talts, Tilk 1997:31). Kodutunde ja kodu mõju meie psüühikale on oluline, selle alahindamine on olenemata east ning soost ehk meie üleväsimuse põhjustajaid. Tõeline kodu pakub hingelist kaitstust, mõistmist ja elutervet pingete maandust ning on turvaliseks kasvulavaks uue põlvkonna mehepoegadele(Linnas & Niiberg 2007:12). Kodust sõltub, kui õnnelik, usaldav ja tasakaalukas laps on, kuidas ta suhtleb täiskasvanutega, sõpradega ja teiste lastega. Milline on ta arusaam endast ja oma võimetest. Kas ta oskab osutada hellust või eraldub teistest. Kuidas ta käitub uutes olukordades
tõlgendatud lapse eelaimusena, et tema kindel suhe emaga ei kesta igavesti. 15 kuu kuni kahe aasta vanune laps taipab lõplikult, et ta on omaette olevus, ning see teadmine tekitab temas ahistuse ning tihtipeale ka tugeva mahajäetusetunde. Laps kiindub taas emasse; need, kes jõudsid juba lasteaiaga harjuda, hakkavad ühtäkki ema taga nutma ega taha teda oma vaateväljast ära lasta. Esimese eluaasta lõpul ja teise algul on lapse arengus hoogne toimingute harjutamise aeg. Laps õpib kõndima ning oma motoorikat valitsema. Selles eas vajab ta lakkamatult imetlemist, ta peab saama tunda, et ta on maailma kõige osavam, armsam ja parem laps. Ta peab saama võimalikult palju kordaminekuelamusi ja võimalikult vähe arvustust. Selle alusel kujuneb tema eneseväärikus ja võime endast lugu pidada, hoolimata oma vigadest. Eraldumisjärgus on laps võimeline lühikest aega oma ema ette kujutama ja aru saama, et kuigi ema ei ole näha, pole ta kusagile kadunud. See annab lapsele turvatunde
Inimese organism võib harilikult oma tundlikkuse tasemel olla erinevatel eluperioodidel erinev, eriti vastandlik on ta varastel arenguperioodidel 78 päevane rase on eriti tundlik röntgenikiirtele, Inimesel on arengus nn mistõttu see võib esile kutsuda sünnikahjustusi. kriitiline periood kõndima, Kui kiiritus saadakse 9,5 päeva pärast kõnelema, puhtust pidama eostamist, on suur tõenäosus, et sünnib selgroo (potil käima) hakkamise, kahjustusega laps (st närvisüsteemi kahjustus) ( Russell & Russell, 1952) Seega kui naine saab hirmude tekkimise jaoks. kiiritust või võtab ebasobivat ravimit või põeb Mingi takistus sel perioodil
Seetõttu andis ta perioodile enne nende vaimsete peratsioonide ilmnemist nimeks preopreratsionaalne periood. Preoperatsionaalsel perioodil ei suuda apsed läbi teha katset, mis kontrollib oskust koguse säilimist tuvastada. Ühes seda tüüpi katses näidatakse lapsele esialgu kahte rida münte ja laps jääb nõusse, kummaski reas on münte ühepalju Seejärel nihutab katse korraldaja ühe rea mündid üksteisest kaugemale. Viienda või kuuenda eluaastani arvab laps üldiselt, et sellees reas on nüüd rohkem münte, sest- „need ulatavad kaugemale“. Kuid umbes kuuendast eluaastast elates lapse enam ei kahtle sellest, et münte on tihedas ja häredas reas võrdselt. Miks koolieelikud koguse säilitamisest aru ei saa=? Piaget arvates on probleem sellest et... ............... Umbes seitsmendast eluaastast, kui laps on õppinud oma vimseid representatsioone omavahel seostama – Algab konkreetsete operatsioonide periood.
Mõlemal on suur tähtsus, kuid koolil on inimese arengus suunav, kodul määrav roll . Kui kodus on raske ja ei arvestata millegagi, siis lapsel on raske kõikjal. Kodu peab süstima enesekindlust ja tahet. Kodust peab algama õppimis tahe ja pere peab respekteerima kooli, muidu võib olla laps ebakindel ja tal on raske hakkama saada. Kui kodu ei pea kooli vajalikuks, siis laps kasvabki teadmisega, et kool ei ole tähtis. Kodu on inimese kõige suuremaks mõjutajaks. Kool saab oma tööd alles siis teha kui laps on saadetud kooli ja ta tahab seal olla. Kool õpetab palju erinevaid asju, tulevad välja tugevamad ja nõrgemad küljed. Kool aitab selgusele jõuda, mis on sobivam igaühe jaoks. Isiksus hakkab arenema juba lapse eas, kuid alles siis kui tekkivad kindlad soovid, tahtmised ja eesmärgid. Kuid siis ei ole see asi ikka veel õige. Kui inimene ei pea endale vajalikuks millegi poole püüelda ja
EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Essee "Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus" eesmärgiks on analüüsida, kas ja miks on meil vaja endale eesmärke püstitada. Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õn
,,Luuletuste raamat" Autor: Töö tegija nimi Juhendaja: Õpetaja nimi Vara 2014 2. Sissejuhatus Loovtööd valitakse sellist millist sa teha oskad ja mis sulle meeldib. Sellepärast valisin ma luuletuste kogu, kuna ma oskasin seda ja mulle meeldis see. Luuletusi tule siia umbes kakskümmend tükki.Luuletused lähevad kirjanduse gruppi, täpsemalt ilukirjanduse gruppi. Luuletused kuuluvad veel poeetikasse. Luuletused proovin teha nii head kui saan, aga mõned võivad tulla väga halvad. Loovtöö on kaheksanda klassi kõige raskem teema. Luuletusi olen varem ka kirjutand, ja need olid vägagi normaalsed. Riimida meeldib mulle rohkem teiste asjade jaoks, aga neid polnud loovtööks valikuks. Riimimise mõtte olen saanud paljudest lauljatest ja filmi kava kirjutamisest näiteks ise kirjutada mis filmis töötab.Kui filmi kirjutada siis peab meeles olema, et kõik asjad riimi läheks. Filmi
ebaselgust. Üldiselt järgivad nad oma veendumusi ja ei lähe kompromissidele. Enamiku asjade kohta on neil oma isiklik arvamus. Suurem osa neist on ka kriitilised, satiirilised. Iroonia on neile väga iseloomulik. Tänu teravale tähelepanuvõimele ja asjalikkusele on nendega väga keeruline manipuleerida. Seetõttu nad teatud tüüpidega üldse ei klapi. Kuna nad ei salli teesklust ja ilustatud fraase, siis seetõttu tekitavad nad sageli suhtelmisega ebamugavustunnet teistes. Mida suuremaks see skisoidsus isiksuses kasvab, seda suurem on oht, et see läheb patoloogiliseks. Skisoidsus võib väljenduda selles, et elatakse ennast teiste kulul halastamatult välja. Väärtustatakse kontaktitust kõige rohkem. Mitmesugused diktaatorid ja valitsejad on skisoidsete joontega. Nii skisoidne kui sundustega tüüp hindavad võimu, kuid erinevatel põhjustel. Skisoidne inimene hindab võimu distantsi tõttu, sest ta saab seda ise määrata
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Paulo Coelho ,,Alkeemik" Referaat Tallinn 2010 Sisukord 1. Paulo Coelho...........................................................................................................................3 2. Auhinnad ja tunnustused.........................................................................................................4 3. Bibliograafia............................................................................................................................6 4. ,,Alkeemik".............................................................................................................................7 4.1 Raamatu analüüs..........................................................................................................7 4.2 Autor oma teosest......................................................................................................16 5. Kokkuvõte...............................
,,Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil pole sama silmapiir" Me kõik oleme siia maalilma sündinud kindlal eesmärgil. Kuid, kas meil kõigil on omad vaated ja usud või me elame kindlate reeglite järgi? Mitte keegi meist pole siin maailmas tähtsusetu. Ükski inimene ei saa väita, et keegi on vaimselt vaesem või rikkam. Me ei saa valida ühiskonda, kus me sünnime ega vanemaid. Enda kogemustest tean palju noori, kes on olnud vaesest perest, kuid pürginud tippu. Nad on endale ise seadnud eesmärgid selleks, et oma unistused täide viia. Mõnikord võib näiteks olla eesmärk ka oma pere. Saadakse aru, et vanemate silmapiir ulatubki ainult pudeli põhjani. Ei jää muud üle, kui tuleb olla kavalam ja lahkuda, ennem kui hilja. Kahjuks on läinud ka nii, et osad lapsed ei ole aru saanud vanemate veast ja arvavadki, et see on õige. Ja jäävad igavesti truuks oma perele. Tehes minu arust väga suure vea. Samas
kiindumissuhe, mis tugevneb imetamisega aina rohkem. Kui esimestel elupäevadel jääb see protsess vajaka võime rääkida kodukahjustuse tekkest. Vahel võib ette tulla ka selliseid ettenägematuid situatsioone, kus emad eraldatakse lastest päris kauaks ning hiljem temaga turvalist sidet luua on juba märksa raskem. Kahjuks aga elu näitab, et paljud vanemad on alguses last saades ääretult õnnelikud ja indu täis, kuid mida suuremaks laps kasvab siis tunne hakkab hääbuma, eriti kui laps ei täida neid ootusi, mis vanemad on talle seadnud. Sellele järgneb kas lapse tõrjumine - mine ära mul ei ole pragu aega, alandamine- sa ei saa ka millegagi hakkama või läheb asi lausa füüsilise vägivallani välja. Vanemad ise seletavad seda nõnda, et muidu ei tulegi lapsest korraliku kodaniku, tuleb lapses arendada iseseisvust. Need näited siin raamatust, mida on kodukahjustusega inimesed oma elust rääkinud olid minu jaoks
3 Sissejuhatus. Valisin oma kursusetöö teemaks ,, Indigolapsed" . Miks selline teema? Töötan lastega ning neid vaadeldes ja samas kirjandust lugedes jääb mulje, et kõik lapsed, kes saadetakse psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järeldusi, et
Kuidas aitab filosoofia saavutada head(„õiged“) elu? Essee Filosoofia on väga oluline iga inimese elus olenemata tema vanusest, rassist ning ühiskonnastaatusest. Filosoofia on omaete teadus millel on alati oma seisukohad elust ning kõigest mis selles toimub. Filosoofia õpetab mõtlema ning arutama natuke sügavamini. Filosoofia aitab õppida ka iseendast ning oma sisemaailma. Inimene, kes õppib filosoofiat, oskab paremini analüüsida kõike toimuvat enda ümber ning oskab ka paremini tundma õppida teisi inimesi. Filosoofid tihtipeale mõeldes inimese elumõtte ja olemusele kohtusid küsimusega, kuidas peab inimene õigesti elama ning mis on üldse õige elu. Aristotelese sõnadel „õnn on samaväärne sellele, et inimese elukvaliteet on kõrgel tasemel“. Seega võib järeldada, et inimese jaoks õnn on rohkem rahaline võimsus. Samuti mainib Aristoteles, et igal inimesel õnn võib olla erinev, kellelgi raha, kellelgi sõbrad või pere. Iga in
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
"Rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla" P.Pulleritsu intervjuu Marju Lepajõega ajaleht Postimees 1.09.2017 Vaimne korruptsioon lähtub lapsevanematest. Kui tahta elada sügavat elu, on hea elada oma kultuuris. Kui vältida tõe rääkimist, siis inimene moondub. Süvenemisvõime on nüüdisajal tõsiselt kannatanud. Marju Lepajõe, sõnalise väljendusoskuse kaitsja, ütleb: «Kõik see, mis käib läbi mõtlemise, hinge, kogemuse ja assotsiatsioonide seda ei asenda pilt ega emotikon.» Ta armastab Euroopa vaimsust üle kõige ning usub, et kui tahta teha midagi suurt, pead olema tingimata seotud just oma rahva ja keelega. Kohtusin Marju Lepajõega enne uue õppeaasta algust. Olime kokku leppinud, et esitan talle kui kauasele õppejõule ning Euroopa mõtteloo asjatundjale mitmed tähelepanekud, mis viimasel ajal küsimusi tekitanud, ning palun, et tema, kes harjunud keerulisi asju kommenteerima, püüaks lihtsalt ja sõnatäpselt
mõlemad faktorid suhtuvad teineteisesse nagu kaks laialdaselt lõikuvat ringi. Nii leidub andeid, mida inimesed ei soovi eriti arendada ega tunne neist ka erilist rõõmu. Näiteks ei taha osa ülimusikaalseid inimesi selle andega midagi peale hakata. Aeg-ajalt kohtame ka vastupidiseid isikuid, kes tahavad kirglikult teha midagi, milleks neil kahjuks pole piisavalt annet. Autorite arvamused ja järeldused Bernard Lievegoed oma raamatus ,,Inimese elukäik" arvab, et inimelu tunneb kolme faasi: 20 aastat, et õppida, 20 aastat, et võidelda, 20 aastat, et targaks saada. Juba selline ütlus ise on üheaegselt nii vaatluse vili, kui väärtushinnang. Kes ei tea, mis on tarkus, ei hakka ka arvama, et selle omandamiseks kulub 20 aastat. Ta jääbki püsima võitluse, ekspansiivsuse ja puhtloogiliste arusaamade juurde. Kui tema raamatust võib leida midagi selle hiina tarkusesõna olemusest, siis tema jaoks, kes ta on seisukohal, et
5) Genitaalne faas. Domineerib genitaalide piirkond, tekib huvi vastassugupoole vastu. ,,Sealpool mõnuprintsiipi" seletab lahti Freudi tungideteooria. Tunge on kaks seksuaalne ja agressiivne. Pilet 4. Isiksuse käsitlus Freudi järgi. Tungide teooria. Tungide teooria seletab ta lahti raamatus ,,Sealpool mõnuprintsiipi". On kaks tungi: seksuaalne (elutung) ja agressiivne (surmatung). Teod on alateadlikud ja lähtuvad neist tungidest. Surmatung tekkis I MS ajal. Arvab, et eluta aine olek on alateadvusse kodeeritud, elu püüdleb selle poole tagasi. Freud pidas olulisemaks seksuaaltungi, tänapäeval agressiivsust. Kaks tungi on omavahel läbi põimunud. 1932. aastal artikkel ,,Ego ja Id", Freudi isiksusekäsitlus. Ego on mina, Id on tema või miski. Sünnihetkel on ainult Id, psüühilise energia allikas, millele tugineb isiksus. Id on irratsionaalne, liikuv, ei allu loogikale ega eetikale. Püüdleb naudingu poole. Ego tekib alates kuuendast elukuust,
Peale täieliku arengut toimub sünd. Ühe indiviidi elutee algab. Ta vanemad valivad talle nime, mida ta kannab oma elu lõpuni. Algab imiku esimene eluetapp. Esimese eluaasta jooksul laps areneb ja kasvab väga kiiresti. Ta õpib tundma oma vanemaid ja teisi lähedasi inimesi. Füüsiline ja vaimne areng on väga tähtsad tema edaspidiseks eluks, sest sellest sõltub tema koht ühiskonnas ja kogu edasine elukäik. Oma esimese eluaasta lõpuks peaks enamik lapsi olema juba suutelised kõndima ning see annab palju uusi võimalusi, et ümbritevat maailma paremini tundma õppida. Kuna laps õpib kõike oma vanematelt, siis peaksid vanemad jälgima hoolikalt sõnu, mida kasutada ning hääletoon ja kõik ümbritsev oleks meeldiv ja rõõmus. Ilmselgelt meeldib inimestele, et nende lapse esimesed sõnad oleksid ,, emme ,, ja ,, issi ,, mitte, aga ,,kurat" või ,, perse ,,. Seega kaks esimest eluaastat on lapse
Raamatu autor pidas end rahulolevaks, kuna ta teadis, et ta erineb teistest. Teda iseloomustas sõna " immoralist ". Ta laitis maha neid inimtüüpe, kes olid heasoovlikud ja moraali nende ümber. Head inimesed olid tegelikult väga valelikud. Nad ei rääkinud kunagi tõtt, nad ohverdasid oma elu, oma tuleviku teiste tuleviku vastu. Zarathustra nimetas neid " viimasteks inimesteks ". Ta pooldas häid inimesi, kuna ta ise olevat olnud nende sarnane aga raamtu autor arvab, et kurjuse sõber. Ta peab end teistest mõtlejatest erinevaks selles suhtes, et tema on esimene, kes näitab rahvale, mis on tegelikult kristlik moraal. Tema usub, et kristliku moraali puudumisel ei ole inimestel nende loomulikku iseloomu. Nad on kurjus ise. Nad on õppinud olema kahepalgelised, varastama, valetama. Tema arvates tähendab moraal elule kättemaksmist. Moraali paljastudes muutub kõik. Kõik, mida oli enne tõeks arvatud, tuleb välja, et see oli vale. Miks ma nii elutark olen
.. o Lihtne tööd rabav inimene ei oska mõelda, andekas inimene on tark. Inimene on hinges kuri, aga kuna kuriteoga jälestatakse, siis ei tee ma midagi, et oma sisemist kurjust vallandada. See, kes millestki vaimustub on pime ja naiivne. Armastus ja teadvustamine üheaegselt ei ole võimalik. Inimesed on sisimas pahelised ja perverdid on oma tasemelt kõrgemal kui normaalsed inimesed. Mida arvab Cioran inimese elust? o Inimene on universumi tööriist. Ta sünnib siia ilma mingi professiooniga. Ta on sünnist saati universumi ori. Inimene rabeleb mõttetult, kuigi võiks hoopis vabalt võtta ja lihtsalt eksisteerida. Koopast tulnud, elab ta koopasuus varem oli ta koopa vang, nüüd on ta selle arhitekt. Kibestunud inimene on pessimist, ta ei andesta elule, et see tema ootusi pettis. Mõni inimene ei mõista, aga
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
,,Kas ma oskan oma aega ja raha ratsionaalselt kasutada ?'' Minu kui gümnaasiumi õpilasel , ei olegi võimalust ise teenida raha. Ka koolis käimine võtab oma aja . Käies täiskohaga koolis, on kool minu töökoht. Seega ise mul pole võimalik oma raha teenida ma olen koolis, väljas pool kooli enamasti tegelen kooliasjadega edasi. Raha allikaks on minu vanemate rahakott, mistõttu on minu raha ning aja kasutamine väga ratsionaalne. Kasutades aega ja raha mõistlikult . Pean tegema väga palju otsuseid , mida osta ja mis jätta ostmata , kuidas sisustada oma vaba aega , kas minna mõnda trenni või mitte , kuid see nõuab jälle aega ,et millegagi tegeleda , mis mulle meeldiks , huvitaks ja pakuks lõõgastust . Iga inimene kasutab enda vaba aega nii , kuidas talle sobib . Mina sisustan seda spordiga , see meeldib mulle . Igal inimesel on omad huvid ning mida me ka ei valiks, toob see meile alati rõõmu, rahuldust, võimalust puhata tõeliselt . Igaüks, kes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
