Kontserdiretsensioon Oma kontserdi elamuse sain ma 15.Aprillil kell 19.00.Estonia kontserdisaalis kolas Arvo Volmeri juhatusel Georges Bizet' ooperi ,,Pärlipüüdjad" kontsertettekanne.Solistideks olid Virginia Wagner Hispaaniast, Ray M. Wade USAst, Rauno Elp ja Mart Laur Eestist. Nagu varem öeldud toimus kontsert Estonia kontserdisaalis saal mida armastavad interpreedid, kiidavad ürituse promootorid ning rahulolev publik.Kontsert ise kestis 2 tundi ja 25 minutit ning toimus kolmes vaatuses. ,,Pärlipüüdjad" on menuooperi ,,Carmen" loonud Georges Bizet' kuues ooper, selle tellis aastal 1863 Théâtre Lyrique'i lavastaja Léon Carvalho. Esietendus pälvis sooja vastuvõtu 19
Selle tulemusena ilmuski aastal 1969 debüütalbum ,,From Genesis to Revelation", Aastal 1973 täienes Genesise diskograafia koguni kahe eduka plaadi võrra: nii kontsertalbum ,,Genesis Live" kui ,,Selling England By the Pound" asusid mõlemad vallutama edetabeleid. Ilmus ka samanimeline topeltalbum ,,Lamb Lies Down On Broadway", Ning aastal 1997 ilmus Genesise viimane stuudioplaat ,,Calling All Stations", mida ei saatnud aga enam varasemate albumite edu. Emerson, Lake & Palmer(ELP) olid Suurbritannia prog-rock supergrupp, mis asutati 1970. aastal Greg Lake'i ja Keith Emerson'i poolt. Hiljem liitus ka Carl Palmer. Liitumis huvi näitas ka Jimi Hendrix, kes oli oma vanast bändist tüdinenud, kuid need plaanid jäid Jimi surma tõttu katki. Kuna nad olid tugevalt mõjutatud klassikalisest muusikast ja jazzist, siis võib neid ka Symphonic rock'i sildi alla liigutada. Kõige kuulsamaks albumiks sai neil 73' välja tulnud Brain Salad Surgery, mille cover'i disainis kuulus H
esiletõusuga Mozarti ooperis „Così fan tutte“, Massenet’i ooperis „Thaïs“ ning Donizetti ooperis „Poliuto“. Almirena, Goffredo tütar: Olga Zaitseva Olga Zaitseva omandas bakalaureusekraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 2012. Aastal. Aastal 2015 võitis Olga Zaitseva Kristallkingakese auhinna märkimisväärsete lavatööde eest Almirena Händeli ooperis „Rinaldo“ ja Giannetta Donizetti ooperis „Armujook“. Argante, saratseenide kuningas Jeruusalemmas: Rauno Elp Rauno Elp (on eesti ooperilaulja bariton. Ta on Rahvusooper Estonia ooperisolist aastast 1992. 1996 lõpetas Eesti Muusikaakadeemia. Ta on pälvinud mitmeid auhindu: I auhind Tiit Kuusiku nimelisel lauluvõistlusel (1993 ja 1997), II auhind rahvusvahelisel noorte lauljate võistlusel Walesis (International Young Singer of the Year 1994). 2007. aastal pälvis ta muusikaliselt ja näitlejameisterlikkuselt kõrgtasemel esitatud ooperiosade ja kontserttegevuse eest Georg Otsa nimelise auhinna.
Cosi fan Tutte-Nii teevad kõik naised W.A.MOZARTI KOOMILINE OOPER Käsin vaatamas 17.oktoobril 2009 Cosi fan Tutte`i Rahvusooper Estonias. Osades olid: Aile Asszonyi-Fiordiligi,Donabell õde Helen Lokuta-Dorabella,Fiordiligi õde Rauno Elp-Guglielmo,Fiordiligi armastatu Oliver Kuusik-Ferrando,Dorabella armastatu Mart Laur-Don Alfonso,vana filosoof Kristina Vähi-Despina,teenijanna Loominguline juht ja peadirigent-Arvo Volmer Arvo Volmer on Eesti silmapaistvamaid dirigente, alustas oma dirigendikarjääri 1985. aastal Estonia teatris. Maailma konserdilavadel ja muusikateatris on Volmer leidnud korduvalt ja on juhatanud mainekaid orkestreid: BBC Phillharmonic(Manchester), City of Birmingham SO,
Ooper „Carmen“ Käisin 28. novembril kell 19.00 Rahvusooperis Estonia vaatamas Georges Bizet’ ooperit „Carmen“. Selles etenduses olid osatäitjad järgmised: Carmen, mustlasneiu- Helen Lokuta Don José, kapral- Luc Robert Escamillo, toreadoor- Rauno Elp Micaëla, mustlasneiu- Heli Veskus Mercédés, mustlasneiu- Kadri Kipper Frasquita, mustlasneiu- Olga Zaitseva Dirigent-Jüri Alperten Lavastaja-Walter Sutcliffe Kunstnik-Liina Keevallik Koreograaf-Claudia Lenaerts Ševtšenko Helen Lokuta lõpetas 2002. aastal Eesti Muusikaakadeemia lauluerialal ning õppinud ka Karlsruhe Muusikakõrgkoolis ja Karlsruhe ooperikõrgkoolis. Lokuta on Rahvusooper Estonia vabakutseline solist alates aastast 2001 ja koosseisuline solist alates aastast 2006
Wallenberg Käisin vaatamas ooperit ,,Wallenberg". ,,Wallenberg" on Eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri esimeseks ja hetkeseisuga ka ainsaks ooperiteoseks. Esietendus Estonias toimus 1. juunil 2007. aastal. Osatäitjad: Nimiosas Rauno Elp. Silma paistsid veel Priit Volmer (Eichmann), bariton Jassi Zahharov (saksa ametnik), tenorid Urmas Põldma ja Vladislav Horuzenko (kaks nõukogude ametnikku) ning sopran Helen Lokuta (diplomaat). Juute, külalisi, Gulagi vange etendas Rahvusooper Estonia ooperikoor. Dirigent Hardo Volmer Etenduse lavastas Dimitri Bertman, üks parimaid vene teatrilavastajaid ja Moskva ooperiteatri Helikon kunstiline juht, koostöös Neeme Kuninga ja suurepärase
an airplane a letter a bicycle a map a boy a photograph a bus a refrigerator a flower a comb a slide a girl a swing a key a van 21 m ar H am Gr elp 4 Use a or an before singular nouns. Use an before words beginning with vowels (a, e, i, o, u). For example, say: an axe an igloo an egg an orange an envelope an umbrella an ice cream an uncle 4 But some words don't follow this rule. For example, use a (not an) before these words that begin with u:
Peaminister oli väga vihane nende peale ning maskiballil mees mõrvaski kuninga. Enne surma teatas kroonikandja, et ta on eksinud ja andestas oma mõrvarile. Enne kui Amelia nõia juures käis, lasi kuningas ennustada enda saatuse kohta ning võlur ütles majesteedile, et tema parim sõber tapab ta ning see ka juhtuski. Ooperi lavastaja on Arne Mikk, dirigendiks oli Jüri Alperten. Peaosades olid kuningas (Mart Madiste), peaminister(Rauno Elp) ja Amelia, peaministri naine( Aile Asszonyi). Teistes osades olid Ulrica (Riina Airenne), Oscar (Kristel Jõesaar), Silvano ( Rene Soom), Ribbing (Priit Volmer), Horn(Leonid Savitski), Amelia treener (Georg Gurjev) ja tantsusolistid (Seili Loorits-Kämbre, Daniel Kirspuu, Vadim Mjagkov). Lavateos oli sümpaatne kuigi tal oli ka puudusi. Näiteks ei sobinud kuninga rolli Mart Madiste, tema asemel oleks võinud kuningaks olla hoopis peaminister, Rauno Elp.
*hingamiselundid *hääletekitaja *resonaatorid Sopran(lüüriline,koloratuur,dramaatiline,subrett),Metsosopran,Alt Ternor(lüüriline,kangelas,kontra),Bariton, bass Rahvalaulude hulgas: hälli,laste,kalendritäht,tavandi, tantsu,töö laulud. ballaadid (P-I),lüürilised laulud (L-I) Napoli laul soololaul, mehed esitavad. Melanhoolne ja sentimentaalne, poeetiline. viiulimeitstrid: niccolo amati, antonio stradivari, andrea guarneri (viiul vioola tsello kontrabass) Pillid: akordion, torupill, flöödid, tamburiin, kastanjetid, triangel BARTOLOMEO CRISTOFOR-Haamerklaver. heliloojad: claudio monteverdi, gaetano donizetti, instrumentaal: antonio Vivaldi, luciano berio koloratuursopran-margarita voites. Metsosopran-Annaliisa Pillak, annely Peebo Alt-karmen puis, iiris oja sopran-pille lill Tenor-urmas põldma,juhan tralla bariton-jassi Zahharov,rauno elp bass-mati palm, priit volmer
uued instrumendid, efektid ja pillimängimise tehnikad. Samuti kasutati niinimetatud "odd time singatures-i", mis tähendab imelikku taktimõõtu. Enamik laule on üldiselt kirjutatud 4/4 taktimõõdus, mis kõlab hästi ja ühtlaselt. Imelikud on mõõdud nagu 9/8, 7/8 ja 8/8, mida kasutasid bändid nagu Tool ja Dream Theater. Suurem enamus laule progressiivses rockmuusikas olid siiski 4/4 ajas.4 Kõige kuulsamad progressiivse rockmuusika esindajad olid Emerson, Lake & Palmer (ELP), Yes, Rick Wakeman, Genesis, Peter Gabriel, Phil Collins, Pink Floyd ja Frank Zappa. 1.2 1960-1970. aastad Kõik algas psühhedeelse (Psühhedeelset kogemust iseloomustab vaimule varem tundmatute ettekujutuste tajumine või vaimu loominguline joviaalsus, mis on vabanenud tavalisuse ahelaist) 5 muusikaga, mida esindasid The Jimi Hendrix Experience, Pink Floyd ja The Beatles. Psühhedeelne rockmuusika üritas jäljendada ja tugevdada psühhedeelsete ainete mõju (LSD) 6.
Mina olen ikka harjunud barokse interjööriga, nagu näiteks ,,Mina, Napoleonis", jäljendusega ja rong oli minu jaoks midagi uut. Muusika oli loomulikult tasemel. Hea oli kuulata ülemaailmse kuulsusega eesti autori head ooperit. Muusikas olid vaiksemad põnevust tekitavad kohad ja võimsad kooristseenid, mis lisasid sellele värvi ainult juurde. Muusika hoidis üleval pinge saalis, mis lõppes alles pärast eesriide sulgumist. Wallenbergi mängis Rauno Elp ja orkestrit juhatas Arvo Volmer. Rauno Elp mängis minu meelest oma rolli ideaalselt. Kuigi võiks kurta tema natuke vaikse lauluhääle üle, ei saa tema kohta rohkem midagi halba öelda. Tema hääl on meeldiv ja lummav. Väga ekstravagantne tegelane oli ka Priit Volmeri kehastatud Adolf Eichmann, kes oli ooperi ,,paha mees". Ta oli suurepärane ja meeldejääv tegelaskuju, kes kehtestas end vaataja silmis. Samuti jättis sügava mulje Jassi Zahharovi kehastatud Saksa ohvitser.
Ooper,,Tuhkatriinu" Käisin 15. mail Estonia kontserdisaalis vaatamas Gioachino Rossini ooperit ,,Tuhkatriinu". See on muinasjutt Tuhkatriinust, kelle unistused kõigi takistuste kiuste ühel heal päeval täituvad. Dirigendiks oli Jüri Alperten (Eesti Muusikaakadeemia õppejõud), Angelina ehk Tuhkatriinu rollis oli Helen Lokuta, printsi mängis Juhan Tralla, tema kannupoissi Aare saal ning Don Magnificot, Tuhkatriinu kasuisa, mängis Rauno Elp. Veel olid osades Kristina Vähi, Juuli Lill(metsosopran), Mart Laur ning veel paar vähe tähtsamat tegelast. Lugu oli küll Tuhkatriinu muinasjutt, kuid üsna oluliselt moonutatud. Põhimõtteliselt oli Tuhkatriinu endiselt vaena kolmas õde, keda sunniti kodus kõike tegema ning kellele ei antud mingeid õigusi. Kui ma õigesti mäletan, siis muinasjutus oli Tuhkatriinut aitavaks tegeleaseks tema ristiema vaim, ooperis oli selleks tegelaseks aga hoopis printsi Mentor
tuntud ka Gioachino Rossini koomilise ooperi "Tuhkatriinu" lavastajana. Opereti "Nahkhiir" dirigendiks oli Jüri Alperten. Ta on olnud Rahvusooper Estonia dirigent aastast 1985 ning peadirigent aastail 2002-2004. Alperten on dirigeerinud rohkem, kui 40 lavateost. Nii oopereid, ballette, kui ka operette.* *-www.opera.ee-1464 (01.11.10) Opereti solistideks olid Heli Veskus, Urmas Põldma, Kristina Vähi, Mart Laur, Rauno Elp jt. Heli Veskus debüdeeris Rahvusooper Estonias aastal 1999 ning on saanud kümneid tõsiseid rolle, nagu näiteks: J. Straussi " Öö Veneetsias", Tsaikovski "Jevgeni Onegin " jne. Urmas Põldma on õppinud altsaksofoni erialal ning on lõpetanud ka puhkpilliorkestri dirigeerimise eriala. Alaltes aasast 2002 on Põldma Estonia solist. Talle kuuluvad mitmed tähtsad rollid. Urmas Põldma on esinenud ka solistina suurvormide ettekannetel. Kristina Vähi on õppinud Eesti
Kontserdi analüüs `'Cosi fan tutte'' `'Nii teevad kõik naised ehk Armastajate kool'' Mina käisin vaatamas `'Cosi fan tuttet'' 25. oktoobril. Peaosatäitjateks olid Aile Asszonyi(sopran), Helen Lokuta(metsosopran), Rauno Elp(bariton), Oliver Kuusik(tenor), Mart Laur ja Kristina Vähi. `'Cosi fan tutte'' on W.A. Mozarti koomiline ooper. See valmis koostöös Lorenzo da Pontega. `'Cosi fan tutte'' liberto sündis 1749. aastal Veneetsias. `'Cosi fan tutte'' oli üks kolmest ooperist, mis nad koos tegid. Teised olid `'Figaro pulm'' ja `'Don Giovanni''. Ooper toimus kahes vaatuses ja kestis 3,5 h. Lauldi itaalia keeles. Subtiitrite abil sain teada, millest lauldi. Dirigendiks oli Arvo Volmer, kes on ka muusikaline juht
Tosca Käisin vaatamas Giacomo Puccini ooperit ,,Tosca" 05.12.2008. Dirigendid:Jüri Alperten,Arvo Volmer Osatäitjad: Floria Tosca: Heli Veskus Mario Cavaradossi: Mart Madiste Parun Scarpia: Rauna Elp Cesare Angelotti: Mart Laur Kirikuteener: Villu Valdmaa Spoletta: Rostislav Gurjev Sciarrone: Priit Volmer Karjus: Heldur Harry Põlda,Kristjan-Jaak Mölder Vangivalvur: Villu Valdmaa Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester,ooperikoor,poistekoor Tsellosoolo: Mart Laas Interjöör Kuna see ooper toimus Estonia teatris on see maja ja teatrisaalide kujundus ja interjöör tuttav.Interjöörist õhkub ajaloolisust ja omapärast kvaliteeti ja elegantsi
Kontserdiretsensioon Käisin 15. aprillil Estonia kontserdisaalis vaatamas kontsertettekannet Georges Bizet' ooperist ,,Pärlipüüdjad." Solistideks olid Virgina Wagner Hispaaniast, Ray M. Wade USA-st, Rauno Elp ja Mart Laur Eestist. Dirigent oli Arvo Volmer. Kontsert kestis 2 tundi ja 25 minutit ning toimus kolmes vaatuses. Selle ooperi esietendus oli 30. septembril 1863. Aastal Pariisi Théâtre Lyrique'is. 19. Sajandil vaimustas prantslasi kõik, mis oli võõrapärane fantaasiarohked kujutluspildid kaugetest maadest, tundmatutest rahvastest ja müstilistest loomadest. Teose idamaine süzee on inspireerinud Bizet'd kirjutama ooperiliteratuuri kaunimaid meloodiaid
Käisin 11. veebruaril 2015 Rahvusooper Estonias vaatamas ooperit ,,Prints ja Kerjus". Valisin selle, kuna olin kuulnud palju kiidusõnu selle kohta. Etendusele oli muusika loonud Priit Pajusaar, kes on kuulus Eesti helilooja. Sealhulgas on ta kirjutanud palju laule lastele. Etenduse dirigent oli Kaspar Mänd, kes on pälvinud ka 2012. aastal Eesti Kooriühingu noore dirigendi preemia. Osades olid Urmas Põldma, Andres Köster, René Soom, Rauno Elp jt. Lavastaja Andres Puustusmaa, kunstnik Ingrid Proos, valguskunstnik Anton Kulagin, koreograaf Elo Unt. Esitati vokaalmuusikat, instrumentaalmuusikat, orkestrimuusikat jm. Olen selle külastusega väga rahul. Tänu Ilvese selgetele ja arusaadavatele sõnadele tuli lugu üldjoontes väga hästi tekstitihedast ooperist välja. Kuigi tantse seal palju polnud, siis oli koreograafia siiski väga hea ja liikumine oli sujuv ning loogiline. Muusikalises mõttes
muusikaga tegelemiseks kui salaja pööningul klavikordi harjutada. Kui Saksi-Weissenfelsi hertsog juhtus ühe perekondliku visiidi ajal üheksa-aastase poisi orelimängu kuulma, veenis ta Händeli isa andma noorsandile korralikku muusikaharidust. Friedrich Wilhelm Zachowi käe all õppis noormees mängima orelit, klavessiini ja viiulit ning omandas komponeermise põhitõed. Kontserdil esinesid Rahvusooper Estonia näitlejad: Monika-Evelin Liiv, Oliver Kuusik, Heli Veskus, Rauno Elp, Helen Lepalaan jt, keda saatis Rahvusooper Estonia orkester. Esitati peamiselt orkestrimuusikat. Ooperisaali ei ole ma tihti sattunud, põhiliselt seetõttu, et see mind väga ei tõmba, aga seekord otsustasin minna ning jäin käiguga rahule. Kuuldud palad on minu poolt iga päev kuulatavast muusikast väga erinevad. Muusika muutus vastavalt olukorrale. Viha või muu füüsilise tegevuse puhul tempokamad, armastuse puhul leebema sammuga. Orkestri töö oli muidugi meisterlik ja
minu jaoks päris häiriv. Samuti oli ka lavakujundusega, kasutati nii tänapäevaseid, näiteks erkroosasid südamekujulisi toole kui ka eelmiste sajandite hõnguga elemente. Siiski on kiiduväärt, et kunstnik ning lavastaja julgesid teha midagi tavapärasest teistsugust.. Arvan, et suurt kiitust vääriks Amelia osatäitja Aile Asszonyi, kelle hääletämber oli tõeliselt meeldiv ning hääleulatus suur. Samuti oli minu üks lemmikuid Rauno Elp, kes kehastas peaministrit. Temalgi oli võimas hääl ning selge diktsioon. Üks lemmikumaid muusikalisi hetki oli stseen peaministri majas, kui soleerisid inglissarv ning harf, mis kõlasid suurepäraselt kokku, tekitades pehme ning ilusa meloodia. Minule suureks üllatuseks oli ooperi ja balletti väga hea põimimine kolmandas vaatuses, mis sobis sinna vapustavalt. Lavale ilmusid tantsijad valgetes riietes. Tants oli kerge ja heljuv ning tekitas müstilise tunde.
Muusikateose retsensioon Georges Bizet´"Carmen" 29.jaanuaril käisin Estonia Ooperimajas kuulamas Georges Bizet´ooperit ,,Carmen", mille hooaeg on Estonias järjekorras juba kümnes. Ooperi peaosatäitjaks oli Carmenit mänginud noor metsosopran Juuli Lill, kes on mänginud näiteks Brangäne'i Wagneri ,,Tristan und Isolde"´s. Don José'd mängis Mart Madise, Escamillot Rauno Elp. Ooperi muusikaliseks juhiks on Arvo Volmer, dirigentideks Risto Joost, Mihhail Gerts ja Jüri Alperten. Ooper koosnes omavahel põimitud orkestri-, soolo-, koorimuusikast ning mõningastest dialoogidest. Ooperi jooksul kõlas mitu korda ,,Habaneera", mida esitas Carmen, keda kohati toetasid teised esinejad ning orkester. ,,Habaneera" on aaria armastusest, mille korduvaks mõtteks on ,,armastus on mustlaslaps, kes ei allu seadustele"('amour est un oiseau rebelle,
muusikalavastuse aastaauhinna. Samal aastal pälvis ,,Wallenbergi" kunstiline meeskond silmapaistva töö eest Eesti Vabariigi kultuuripreemia. 2008. aastal andis Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves Dmitri Bertmanile Maarjamaa Risti IV klassi ordeni. Dirigentideks on Arvo Volmer ja Risto Joost, kes aitasid kaasa heale muusikaelamusele. Lavastajateks on Dmitri Bertman ja Neeme Kuningas. Tänu nende heale koostööle valmis ka suurepärane ooper Nimiosas oli Rauno Elp, kes on minu meelest keskpärane näitleja, kuid hiilgav solist. Libreto kirjutas Lutz Hübner. Kostüümid olid väga vaimukad, ning aitasid kaasa arusaamisele tegelaste iseloomust. Näiteks oli tegelaste seas pop-staari väljanägemisega vale- Wallenberg, kes oli riietatud Elviseks selleks, et näidata teda rahvakangelasena kes on kõigi lemmik. Tegelikkuses aga polnud ta õige Wallenberg ning ei olnud üldsegi entusiastlik juutide päästja, vaid tahtis
melodraamast ja mustast komöödiast. Sisult oli ooper väga traagiline. Kogu teose probleemistikuks on mustlastüdruk Carmen (Helen Lokuta), kelle pärast paljud mehed oma kaine mõistuse kaotavad. Nende hulgas ka don Jose (Mart Mardiste), kes satub vangi ja põgeneb armeest. Teose idee võib peituda selles, et inimene on armastuse nimel ükskõik milleks võimeline. Oma tahtmist ei saa peale suruda, sest see ei vii kunagi mitte kuhugi. Escamillo osa täitis Rauno Elp, Zuninga osa Mart Laur ja teise armastaja Micaëla osa täitis Heli Veskus. Georg Bizet on Pariisist pärit helilooja. Tema ametlik nimi on Alexandre-Cesar Leopold Bizet, ristimiseks muudeti ta nimi Georges Bizet’ks. Kui „Carmen“ 1875. aastal esmakords elt Pariisis lavale jõudis, peeti ooperi süžeed kõlvatuks ja tegelasi vulgaarseiks. Bizet šokeeris publikut tuues ooperilavale inimesed rahva seast – külast, vabrikust, mustlaslaagrist ja
ansambli. Kõik üheksateist on Arsise kammerkoori liikmete 5-15 aastased lapsed. Ansambli dirigendi kohale asub Aivar Mäe. Esimese kontserdi annavad nad jõulude ajal koos vanemate kolleegidega. 2002 - Pärast kuut aastat tegutsemist annab noorteansambel oma viimase kontserdi. 2003 - Konkursi tulemuste põhjal luuakse 14 Arsise Kellade Kooli lõpetanud õpilasest noorte kontsertansambel. Kontsertansambli dirigent on Aivar Mäe ja dirigendi assistent kellade kooli õpetaja Lemme-Liis Elp. 2006 - Rahuldamaks mitmete parasjagu kooli lõpetavate õpilaste sooviavaldusi, moodustatakse Tallinnas teine, 13-liikmeline ansambel. 27 ansambliliiget, kes moodustavad lõpuks kaks koosseisu, käivad läbi valimisprotsessi, mille eesmärgiks on leida kõige motiveeritumad ja andekamad kandidaadid. 2007 Kaks noorteansamblit luuakse ka Tartusse, andmaks Arsise Kellade Kooli lõpetanud Tartu noortele võimalus jätkata harjutamist, esineda publikule ja arendada oma muusikalist võimekust.
,,Rigoletto" Retsensioon Pühapäeval, 7. mail, käisin rahvusooper Estonia vaatamas G. Verdi ooperit ,,Rigoletto". Tegemist oli minu esimese ooperikülastusega ja see jättis mulle väga positiivse mulje. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigendid: Arvo Volmer, Jüri Alperten Lavastaja: Neeme Kuningas Kunstnik: KustavAgu Püüman Valguskunstnik: Neeme Jõe Osades: Urmas Põldma, Rauno Elp, Angelika Mikk, Mart Laur, Juuli Lill, Ülle Tundla, Märt Jakobson, René Soom, Oliver Kuusik, Pavlo Balakin, Valentina Taluma, Vladislav Horuzenko, Kristina Vähi Kestus oli 2 tundi ja 20 minutit. Etendus oli itaalia keeles eesti ja inglisekeelsete tiitritega. Itaalia helilooja Giuseppe Verdi (18131901) kirjutas 26 ooperit, millest esimesena sai tuntuks ajaloolisheroiline "Nabucco", populaarsemad on veel "Attila", "Macbeth",
Abi saab ta vandeseltslastelt. Õhtul toimub kuninga juures maskiball, kus peaminister kuninga ära tapab. Kuningas annab aga sõbrale kirja, kus seisab, et peaminister ja tema naine saadetakse Inglismaale nende nime kaitseks. Peaminister saab aru, millise vea ta on teinud ning kuningas andestab talle. Ooperi muusikaliseks juhiks on Arvo Volmer, 20. mail oli dirigendiks Jüri Alperten. Etenduse lavastas Arne Mikk. Kuinga osa täitis Mart Madiste, tema parim sõber peaminister oli Rauno Elp, kelle naist mängis Aile Asszonyi. Väiksemates osades mängisid Riina Airenne, Kristel Jõesaar, René Soom, Priit Volmer, Leonid savitski, Andres Köster, Georg Gurjev ning loomulikult Rahvusooper Estonia koor. Kostüümid kahjuks ei vastanud minu ootustele. Eriti valmistasid pettumust maskid esimese vaatuse alguses, need olid paberist ja kandilised, peal punane nägu. Kuid teise vaatuse lõpus, õige balli ajal olid ka maskid korralikud. Tegu oli tõesti hea ooperielamusega
mängivate ansamblite tõusuperiood. Üldiselt Progressiivne (rock) muusika: puuduvad kindad rocki elemendid loominguliselt avameelne ja avatud mitmekesine mõjutatav teiste muusikastiilide poolt Selle stiili tuntumad esitajad 70- ndatel : Emerson, lake and palmer yes Pilt1 Pilt3 Emerson, Lake and Palmer Tuntakse kui ka ELP Nende albumeid on müüdud üle neljakümne miljoni albumi. Bänd koosnes : Keith Emerson (klahvpillid) Greg Lake (basskitarr, vokaal, kitarr) Carl Palmer (löökpillid). YES Ainus järjekindel liige on Chris Squire Yesis on kõrgelt hinnatud laulja Jon Anderson Elektriline muusika on stiliseeritud paljude tuntud kitarristide(Peter Banks, Steve Howe, Trevor Rabin, Billy Sherwood), klahvpilli mängijate(Tony Kaye, Rock Wakeman,
Tegevuspaigaks on Hispaania, kuid puudutab paljusid erinevaid paiku. Etendusega on vaeva näinud väga suur hulk inimese, nende hulgas: dirigent Vello Pähn, lavastaja (inglane) Walter Sutcliffe, etenduse juht Riina Airenne ning põhiline Koormiester Elmo Tiisvald. Poistekoori dirigent on Hirvo Surva. Esines Rahvusooper Estonia koor, orkester ning poistekoor. Carmenit mängis valgevenelanna Oksana Volkova, Don Jose'd USA-st pärit Michael Wade Lee ning toreadoori Rauno Elp. Terve etendus toimus prantsuse keeles ning ekraanidelt oli võimalik subtiitreid lugeda nii eesti kui ka inglise keeles. Nii orkester, dirigent kui ka lauljad olid heal tasemel. Muusikalisi palasid oli väga hea kuulata ning näitlejad mängisid oma osad meisterlikult välja. Kõik oli väga korrektne ning puhtalt mängitud. Oli selgelt aru saada, et nii prantsuse keelt kui ka prantsuse keeles laulmist, oldi korralikult harjutatud. Laulmine ning prantsuse keel kõlasid väga puhtalt
dirigeerimisel Rahmaninovi tsükkel "Kolm vene rahvalaulu", esitajateks TMKK sümfooniaorkester, konservatooriumi segakoor ja vene vaimuliku muusika koor. Vene muusika teemal jätkas Anu ka EMA magistrantuuris. Kolme aasta jooksul uuris ta Rahmaninovi loomingut ning ortodoksi muusika seoseid vene sümfonismiga ning juhatanud kaht suurt kontserti: 1996. aasta oktoobris Rahmaninovi kantaati "Kellad" (EMA sümfooniaorkester ja segakoor, solistideks Nadia Kurem, Rauno Elp ja Mati Kõrts) ning 1997. aasta aprillis läbilõiget Mussorgski ooperist "Boriss Godunov" (Eesti-Soome Sümfooniaorkester, segakoor, tütarlastekoor "Ellerhein", solistideks Jassi Zahharov, Ain Anger, Rostislav Gurjev, Rauno Elp). 2 Kodumaiste õpingute kõrvalt on Anu jõudnud käia ka kaugematel kursustel: 1997. aasta sügisel Vaasas, kus Brahmsi Teist sümfooniat juhatades töötas Vaasa Linnaorkestriga, ning sama aasta septembris Moskvas
Keskkooli aulas, 14. Detsembril. Kontserdi teemaks oli põhiliselt Jõulud ning eesmärk tutvustada käsikelli. Kontserdil oli ainult instrumentaalmuusika, pillideks käsikellad. Esitati erinevate heliloojate loominguid, nende seas Tsaikovski, Strauss, Brahms, Grieg ja teised. Käsikelli mängisid õpilased erinevatest koolidest ning ka osad kooli lõpetanud, kuid oma huvile truuks jäänud noored. Gruppe oli kaks, ühed nooremad ning teised vanemad ja osavamad. Gruppe juhendas Lemme-Liis Elp. Kontsert toimus väikesel laval, esinejad seisid kahes reas, erineva kõrgustega trepiastmetel. Laest rippusid alla valged karrad, mis meenutasid jääpurikaid. Lava oli kaks suurt lauda ning lava kõrval ehitud kuusk. Esinejatel olid seljas pidulikud riided. Tüdrukud oli riietatud must-valgesse ja poisid pintsakutesse. Kõigil mängijatel olid käes valged kindad, et kaitsa oma instrumente. Kontserdil esitatud laulud olid enamus klassikalisest muusikastiilist.
Need on ka kõige kuulsamad laulud sellest ooperist. Enamasti meeldisid mulle kõik laulud, aga mõned kippusid venima ja ei suutnud nii pingsalt enam kuulata. Mulle meeldis, et orkester ei mänginud väga kõvasti ja lauljaid oli hästi kuulda. Hääled olid ka kõrvale ilusad kuulata. Peaosades olid näiteks Heli Veskus, kellel on olnud palju suuri rolle kuulsates ooperites (nt „Jevgeni Onegin“, „Trubaduur“). Talle on iseloomulik kõrge tämber ehk ta on sopran. Samuti Rauno Elp, kes on laulnud samuti väga paljudes kuulsates ooperites. 2007. aastal võitis ta Georg Otsa nimelise auhinna muusikaliselt ja näitlejameisterlikkuselt kõrgtasemel esitatud ooperiosade ja kontserditegevuse eest. Tema hääl oli madal, kuigi selle kõla oli ülllatavalt meloodiline. Kõik dekoratsioonid ja riietused iseloomustasid väga hästi tollast aega ning sobisid. Inimestel olid lihtsad riided seljas, mis iseloomustasid ka sealseid elanikke
sõdadest ja poliitikutest. Pean tõdema, et selle ooperi juures köitis mind rohkem lavastuslik pool ning liikumine kui muusika. Loomulikult oli ka muusika tasemel ning põnev- vaiksemad põnevust tekitavad kohad, kiired ja dramaatilised muutused, võimsad kooristseenid jne- kuid üleüldiselt jäi muusikast üksluine mulje. Samas hoidis see suurepäraselt pinget, mis kogu Wallenbergi põnevat saatuselugu saatis. Peaosalist Wallenbergi kehastas seekord Rauno Elp, dirigeeris Arvo Volmer. Rauno Elpilt oleksin mina oodanud võimsamat esitust, kuigi oma ooperialaste teadmiste juures pole ma kindel, et kas äkki pidigi ta (minu jaoks) suhteliselt vaikselt laulma. Iseenesest oli ta hääl minu jaoks meeldiv ja kohati isegi lummav. Siiski pean tunnistama, et minu jaoks polnud kõige huvitavam tegelane mitte Wallenberg, vaid hoopis Adolf Eichmann, keda kehastas Priit Volmer. Tema oli seal n.ö. kuri tegelaskuju, kelle lavaline olek läks mulle rohkem korda
Kristian Kajak 10A Retsensioon Johann Strauss II ,,Nahkhiirele" 3. Detsembril, reedesel päeval käisin vaatamas Estonia balletisaalis Johann Straussi operetti ,,Nahkhiirt". Opereti osades mängisid Urmas Põldma, Mati Kõrts, Heli Veskus, Aile Asszonyi, Väino Puura, Mart Laur, Rauno Elp, Andres Köster, Oliver Kuusik, Mart Madiste, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Aleksander Arder, Rene Soom, Taimo Toomast, Tõnu Kark, Raivo E.Tamm jt. Etenduse muusikaline juht oli Jüri Alperten, kostüümikunstnik Claudia Damm Saksamaalt, valguskunstnik oli Ban Berensen Hollandist, koreograaf oli Marina Kesler ning lavastaja ning kunstnik oli Michiel Dijkema samuti Hollandist. Johann Strauss II (poeg) on Austriast päris helilooja, kes elas aastatel 1825 1899.
Kontserdiretsensioon Ooper "Padaemand" Käisin 19. märtsil kell 19.00 Rahvusooper Estonias Pjotr Tsaikovski ooperit "Padaemand" vaatamas. Osades olid: Oleg Orlov (Hermann), Jassi Zahharov (Tomski), Rauno Elp (Jeletski), Andres Köster (Tsekalinski), Leonid Savitski (Surin), Mart Madiste (Tsaplitski), Mart Laur (Narumov), Rostislav Gurjev (Tseremooniameister), Riina Arienne (Krahvinna), Nadia Kurem (Liisa), Helen Lokuta (Polina), Ülle Tundla (Guvernant), Kristina Vähi (Masa) ja Rahvusooper Estonia orkester ja koor. Oleg Orlov, kes oli külalisesineja ning kehastas Hermannit, on Läti tenor, kes on olnud Läti Filharmoonia solist ja Läti Rahvusooperi solist. Ta on laulnud palju nõudlikke
jaanuaril 2010. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigent: Mihhail Gerts Lavastaja: Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva) Lavakujundus: Igor Neznõi (Helikon-Opera) Kostüümikunstnik: Tatjana Tulubjeva (Helikon-Opera) Valguskunstnik: Neeme Jõe Koreograaf: Edvald Smirnov (Venemaa) Osades: Mart Laur, Priit Volmer, Andres Köster, Mart Madiste, Mati Kõrts, Helen Lokuta, Teele Jõks, Jassi Zahharov, Atlan Karp (Teater Vanemuine), Urmas Põldma, Rauno Elp, René Soom, Märt Jakobson, Väino Puura, Heli Veskus, Pille Lill, Kristina Vähi, Angelika Mikk, Pavlo Balakin, Aare Saal, Riina Airenne, Juuli Lill, Oliver Kuusik, Aleksander Arder, Zhenya Hovsepyan, Maire Haava, Valentina Taluma, Maris Liloson jt. Rahvusooper Estonia koor ja orkester Esitatakse eesti keeles. Ooper ,,Armastus kolme apelsini vastu" on Itaalia commedia dell arte ehk improvisatsioonilise maskikomöödia järeltulija 20. sajandi vene helilooja nägemuses.
Retsensioon Juhendaja: Küll Puhkim Tallinn 2010 Tallinna Saksa Gümnaasium Kadri Siimon 11.a ,,Evita" Retsensioon Juhendaja: Küll Puhkim Tallinn 2010 12. novembril toimus Estonia teatrisaalis W.A. Mozarti koomiline ooper ,,Cosi fan tutte", mida külastasin. Osatäitjateks olid Fiordiligi( Aile Asszonyi), Dorabella (Helen Lokuta), Gugliemo (Rauno Elp), Ferrando( Olive Kuusik), Don Alfonso( Mart Laur) ja Despina (Kristina Vähi). Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Lavastajaks oli Walter Sutcliffe. Kunstnik Liina Keevallik ja valguskunstnik Neeme Jõe. ,,Cosi fan tutte" tähendab eesti keelses tõlkes ,, Nii teevad kõik naised". Lauldi itaalia keeles, mis andis etendusele vürtsi. Arvan, et kui see oleks eesti keeles olnud, poleks sama muljet jätnud. Süzee oli suhteliselt huvitav ja tavalistest ooperitest erinev
Neljapäeval, 5.novembril 2009 toimus Rahvusooper Estonias ooper „La Traviata” ehk langenud naine. La Traviata on Giuseppe Verdi kirjutatud kolme vaatuseline ooper. Ooperi esietendus toimus 6. Märtsil 1853. aastal. Violetta Valéryt mängis külalisesineja Bernarda Bobro, Flora Bervoixi Helen Lokuta, Anninat (Violetta teenijannat) Juuli Lill, Alfredo Germonti Mart Madiste, Georges Germonti ( Alfredo isa) Rauno Elp, Gastoni Oliver Kuusik, Parun Douphali René Soom, Markii d’Obignyt Mart Laur, Doktor Grenvili Märt Jakobson, Josephi (Violetta teenrit) Alleksander Arder, komissionääri Pavlo Balakin, balletisolistid olid Urve-Ly Voogand ja Aleksandr Prigorovskining, Violetta ja Flora külalisi mängis Rahvusooper Estonia Koor ning dirigent oli Jüri Alperten. Bernarda Bobro sündis Sloveenias ja õppis laulmist Mariboris ning Grazi Muusika ja Draamakunsti Ülikoolis. Bernanda Bobro
Tallinn Ma kaisin vaatamas Sergei Prokofjevi ooperit *Armastus kolme apelsini vastu*. Ma vaatasin seda Rahvusooperis Estonias ja see toimus puhapaeval, 26. septembril 2010 kell 17.00. Osades olid8 Kuningas, valjamoeldud kuningriigi valitseja Priit Volmer Prints, tema poeg Andres Koster Clarice, printsess, kuninga vennatutar Teele Joks Leandro, peaminister Jassi Zahharov Truffaldino, kojanarr Aleksander Arder Pantalone, oukondlane, kuninga usaldusalune Rauno Elp Celio, maag, kes soosib kuningat Vaino Puura Fata Morgana, noid, kes soosib Leandrot Heli Veskus Kokatar Mart Laur Printsessid apelsinide sees Linetta Maire Haava Nicoletta Valentina Taluma Ninetta Angelika Mikk Farfarello, saatan Aare Saal Smeraldina, mauritar, Fata Morgana ori Riina Airenne Tseremooniameister Aivar Kaseste Mimansiartistid Toomas Hark, Einar Hillep, Andres Kask, Lars Trunin
D. Sumner, Dan Britton ja Tim Storms. Kuulsad bassid Rahvusooperis Estonia: Mati Palm, Teo Maiste. Rahvusooper Estonia solistid Koosseis 2009.a detsembris: Sopranid - Angelika Mikk, Janne Shevtshenko, Heli Veskus, Kristina Vähi-Matesen Metsosopranid - Riina Airenne, Juuli Lill, Helen Lokuta Tenorid - Rostislav Gurjev, Oliver Kuusik, Andres Köster, Mart Madiste, Urmas Põldma Baritonid - Rauno Elp, Väino Puura, Aare Saal, Rene Soom, Jassi Zahharov Bassid - Märt Jakobson, Mart Laur, Leonid Savitski, Priit Volmer Kokkuvõte Minule meeldis seda tööd väga teha, võiks teinekord veel proovida, kuid mõnest inimesest, heliloojast või lauljast. Koostatud tööga sain väga palju uut teada. Varem ma ei teadnud üldse nii palju kuulsatest lauljatest ja nendest häältest. Kasutatud kirjandus: Vikipeedia et.wikipedia.org/wiki/
pruukimise kaela. Johann Strauss on loo sisu lühidalt kokku võtnud: Esimene vaatus Kõigil on probleem. Teine vaatus Kõik probleemid uputatakse alkoholi. Kolmas vaatus Kõik probleemid ilmnevad taas. Õnneks leitakse süüdlane: sampanja! Arvamus Käisin ,,Nahkhiirt" vaatamas 6. jaanuaril 2010. See oli minu esimene opereti kogemus ning usun, et see ei jää k viimaseks. Osades olid Mati Kõrts, Aile Asszonyi, Väino Puura, Rauno Elp, Andres Köster, Taimo Toomast, Aleksander Arder, Angelika Mikk, Kädi Kosenkranius, Valentina Taluma, Tõnu Kark ja Pille-Riin Rajavee. Dirigent oli Jüri Alperten, lavastaja ja kunstnik oli Michiel Dijkema Hollandist, kostüümikunstnik oli Claudia Damm Saksamaalt, valguskunstnik oli Bas Berensen Hollandist ning koreograaf oli Marina Kesler. Mulle meeldis see operett väga. Etenduse käik oli kaasahaarav ja vaatamata oma pikkusele (algus 19.00 ja lõpp natuke peale 22
instrumendid, efektid ja pilli mängimise tehnikad. Samuti kasutati niinimetatud “odd time singatures-i“, mis tähendab imelikku taktimõõtu. Enamik laule on üldiselt kirjutatud 4/4 taktimõõdus, mis kõlab hästi ja ühtlaselt. Imelikud on mõõdud nagu 9/8, 7/8 ja 8/8, mida kasutasid bändid nagu Tool ja Dream Theater. Suurem enamus laule progressiivses rockmuusikas olid siiski 4/4 ajas. Kõige kuulsamad progressiivse rock muusika esindajad olid Emerson, Lake & Palmer (ELP), Yes, Rick Wakeman, Genesis, Peter Gabriel, Phil Collins, Pink Floyd ja Frank Zappa. 1.2 1960-1970. aastad Kõik algas psühhedeelse (Psühhedeelset kogemust iseloomustab vaimule varem tundmatute ettekujutuste tajumine või vaimu loominguline joviaalsus, mis on vabanenud tavalisuse ahelaist) muusikaga, mida esindasid The Jimi Hendrix Experience, Pink Floyd ja The Beatles. Psühhedeelne rockmuusika üritas jäljendada ja tugevdada psühhedeelsete ainete mõju (LSD)
Normaalseks kasvamiseks on vaja: · Krooniliste haiguse puudumine · Emotsionaalne stabiilsus, "terve perekond" · Piisav toitumine · Normaalne hormoonide vastastikune toime · Rakulise/luulise kasvu häirete puudumine Kasvamisprotsessi reguleerivad · Sisemised faktorid (genotüüp) · Välimised faktorid: toitumine ja keskkond · Sisemised signaalsüsteemid: hormoonid ja kasvufaktorid Keskmine vanemate pikkus e. eeldatav lõplik pikkus (ELP) · Poeglastel: (isa pikkus + ema pikkus+13cm):2 · Tütarlastel: (ema pikkus + isa pikkus -13cm):2 Eeldatava lõpliku pikkuse vahemik (genetic range): · Tütarlastel ELP ± 8cm · Poeglastel ELP ± 9cm Lühikese kasvu klassifikatsioon 1. "Normi" variant · Perekondlik lühike kasv · Konstitutsionaalne kasvu hilinemine 2. Idiopaatiline lühike kasv 3. Patoloogiline lühike kasv · Düsproportsionaalne
'ri^L,t-' v,a-, 7or-a& O^ *X"o^*hk fuAua"l ,^^do;) ia. mo,aa^.Lha*, /U ,?WWX^yivlp, ?eaA ,elp,"a tcaro(r t -b,- ol,.u&urce ,- opLywaa!.u-o- t^;)shtn, rrC, nz.Lfu.rot""iuz' ?r^o,t a wfu)ru^l.,.. tla,*otta(A rga1a.A*UlL pi,n ,,arzo[^ qLufu.t^ *".1^tnd-atun/- Aqo^]uta,teJr ^talAa-l/*. rfa MNv'@,|^'iL c./..).t Aqo p|-,oA L4 Pbolowh..L
annaabi.ee 
