Arsise käsikellade ansambel (0)

Arsise Käsikellade Ansambel
Retsensioon
Käisin vaatamas kontserti Arsise käsikellade ansambel. Kontsert toimus Tallinna 32. Keskkooli aulas, 14. Detsembril. Kontserdi teemaks oli põhiliselt Jõulud ning eesmärk tutvustada käsikelli. Kontserdil oli ainult instrumentaalmuusika , pillideks käsikellad. Esitati erinevate heliloojate loominguid, nende seas Tšaikovski, Strauss , Brahms, Grieg ja teised.
Käsikelli mängisid õpilased erinevatest koolidest ning ka osad kooli lõpetanud, kuid oma huvile truuks jäänud noored. Gruppe oli kaks, ühed nooremad ning teised vanemad ja osavamad. Gruppe juhendas Lemme-Liis Elp.
Kontsert toimus väikesel laval, esinejad seisid kahes reas, erineva kõrgustega trepiastmetel. Laest rippusid alla valged karrad, mis meenutasid jääpurikaid. Lava oli kaks suurt lauda ning lava kõrval ehitud kuusk.
Esinejatel olid seljas pidulikud riided. Tüdrukud oli riietatud must-valgesse ja poisid pintsakutesse. Kõigil mängijatel olid käes valged kindad , et kaitsa oma instrumente .
Kontserdil esitatud laulud olid enamus klassikalisest muusikastiilist.
„Helesinine Doonau“ – Johann Strauss II
Pala oli valss . Algas tagasihoidlikult, veidi kartlikult ning muutus järjest valjemaks ja julgemaks. Lõpus läks pala aina kiiremaks. Pala oli suursugune , kujutasin endale ette suur ballisaali 19. sajandil, kus naistel on seljas barokk -stiilis kleidid ning meestel uhked ülikonnad. Kõigist teistest lugudest tundus see pala, kõige uhkem ja kuninglikum.
Käsikellade esituses oli pala iga detaili teravalt kuulda, mis mulle meeldis, seega jättis esitus väga hea mulje.
„Mäekuninga koobas“ – Edvard Grieg
Pala algus oli väga salapärane ning alguses vaikne, järjest valjenedes, tekitades pinge. Pala oli äkiline. Loo keskel mängisid juba kõik kellad ning pala jättis kergelt õudsa ja julma mulje. Oma olemuselt meenutas see sõda. Alguses hiilisid sõdurid vaikselt vaenlasteni, jõudes järjest lähemale ning siis läks lahti suur võitlus. „Helesinise Doonauga“ võrreldes oli see pala mitte nii pidulik vaid dramaatilisem. Ka see pala oli käsikellade esituses väga nauditav.
„Ungari tants nr. 5” – Johannes Brahms
Muusikapala oli alguses tõsine ja kurvameelne, muutudes lõbusamaks ja kiiremaks. Pala vaheldus väga kiirete ja aeglaste lõikudega, mis tekitas huvitava keskkonna ning pani mind muusikale täielikult keskenduma. Lugu oli taaskord vanaaegsem ning väga huvitav käsikelladel mängides. Kõigist teistest paladest, oli see lugu minu jaoks kõige erilisem, tema mitmekesisuse tõttu.
Arsise Käsikellade Ansambli Juhendaja rääkis iga pala juurde ka mingi lookese, tänu millele sain nii mõndagi teada heliloojate ja teoste kohta. Näiteks on kuulus jõululaul “Oh Kuusepuu ” pärit Saksamaalt ja “Püha öö” Austriast. Johann Strauss II isa, Strauss I oli aga samuti helilooja ning Strauss II-st kutsuti valsikuningaks.
Varem pole ma käsikelli ei näinud ega kuulnud , seepärast oli see väga põnev kogemus. Kui teistel kontserditel mängivad erinevad pillid nagu kitarr , klaver ja trummid , siis sellel kontserdil mängisid ainult ühed instrumendid . Arsise Käsikellade Kontsert oli väga põnev ning oli huvitavam kuulata kui tavalist kontserti.
Lisaks infole heliloojatest ja erinevatest paladest, sain veel teada ansamblist endast ning käsikelladest. Käsikellad valmistatakse välismaal, seega läheb uute kellade kätte saamisega kaua aega. Kellad ei kõlba enam mängimiseks, kui neisse kasvõi üks mõra tuleb. Lisaks sain veel teada, et kellad häälestab sepp , mille tõttu peab kõik kellad tellima ühelt sepalt, sest kõik häälestavad kelli natuke erinevalt.
Oleksin tahtnud veel rohkem teada ansambli ajaloost, kuid enamus põhiasjad räägiti ära ning seega sain siiski palju uut ja põnevat teada.
Ainuke asi, mis mulle veidi arusaamatuks jäi oli palade pealkirjad , kuna kava kontserdil ei olnud ning kõike mida Juhendaja rääkis, päris selgelt ei kuulnud. Sellepärast soovitaks teha organiseerijatel ka kava esitatavatest lauludest.
Mulle meeldis väga, et nägin ja kuulsin midagi, mida ma varem pole. Kontsert oli huvitav ning ka hariv. Meeldisid ka kõik palad , mis olid klassikalises muusikastiilis. Esinejad olid rõõmsameelsed ning ilmekad , kostüümid olid üritusele sobivad. Kellade hääl oli väga ilus ning ma tõesti nautisin kontserti. Etteheiteid mul kontserdile polegi, peale selle, et kava puudus. Sellisele üritusele läheks teinekordki.