Georges Bizet "Carmen" retsensioon (1)

Georges Bizet ooper „ Carmen “
Mina käisin vaatamas kuulsat ooperit „Carmen“. See toimus 1. Novembril kell 19.00 rahvusoooper Estonias. Polnud varem seal teatris käinud ja selle suurus oli algul natuke ehmatav. Samuti oli see minu esimene ooper , kus oma elu jooksul käinud olen. Esinesid minu jaoks suhteliselt tundmatud näitlejad , sest ma pole väga suur ooperisõber. Oli palju andekaid lauljaid - Janne Ševtšenko, Kristel Pärtna, Aare Saal , Märt Jakobson . Rahvusooper Estonias toob „ Carmeni “ publikuni eelmisest hooajast tuttav noor briti lavastaja Walter Sutcliffe, kelle fantaasiarohke lavalahendusega „Così fan tuttest“ kujunes hooaja menutükk. Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Olles olnud 9 aastat meie rahvusooperi peadirigent, on ta palju saavutanud. 2011. aasta augustis tõi mees Noblessneri valukojas Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 ja Nargenfestivali raames lavale Wagneri viimase ja ühe keerukama ooperi „Parsifal“, mille eest pälvis Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2011. Ooper kestis kokku 3 tundi ja 20 minutit. Esimene vaatus oli kõige pikem. Õnneks oli 2 vaheaega , mille ajal sai end turgutada. Need kulusid väga marjaks ära. See on kõige pikem teatritükk , mida ma vaatamas olen käinud.
„Carmen“ põhineb samanimelisel novellil, mis valmis aastal 1846. Ooper ise valmis
aastal 1875 helilooja Georges Bizet poolt. Esietendus ei läinud hästi, publikule ooper ei
meeldinud ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Pjotr Tšaikovski , mõistes
teose suurust, ennustas ooperile hiilgavat tulevikku: „Kümne aasta pärast on see kõige
populaarsem ooper maailmas.“ Ja tal oli õigus. Tänapäeval on "Carmen" üks populaarsemaid oopereid, mida mängitakse ooperiteatrites üle maailma. Oma sisult on ooper väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Tegevuskohaks on Hispaania . Sellel värvikal taustal hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu. Carmen on ilus, temperamentne ja veidi isekas tütarlaps. Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Josed , kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma sundida. Carmen keeldub ja Jose tapab ta. Ooperis esitati palju teoseid, mis olid keeruliste prantsusekeelsete nimedega ja raskesti meeldejäetavad. Ooperitükk oli ise prantsuse keeles, aga õnneks näidati ekraanil inglise-ja eestikeelseid subtiitreid, et mõista sisu paremini. Kõige rohkem meeldisid mulle lood „L' amour est un oiseau rebelle”(„Armastus kui metsik
lind“) ja „Les Toreadors"(„Toreadooride marss“). Need on ka kõige kuulsamad laulud sellest ooperist . Enamasti meeldisid mulle kõik laulud, aga mõned kippusid venima ja ei suutnud nii pingsalt enam kuulata. Mulle meeldis, et orkester ei mänginud väga kõvasti ja lauljaid oli hästi kuulda. Hääled olid ka kõrvale ilusad kuulata. Peaosades olid näiteks Heli Veskus, kellel on olnud palju suuri rolle kuulsates ooperites (nt „ Jevgeni Onegin “, „Trubaduur“). Talle on iseloomulik kõrge tämber ehk ta on sopran . Samuti Rauno Elp, kes on laulnud samuti väga paljudes kuulsates ooperites. 2007. aastal võitis ta Georg Otsa nimelise auhinna muusikaliselt ja näitlejameisterlikkuselt kõrgtasemel esitatud ooperiosade ja kontserditegevuse eest. Tema hääl oli madal, kuigi selle kõla oli ülllatavalt meloodiline. Kõik dekoratsioonid ja riietused iseloomustasid väga hästi tollast aega ning sobisid. Inimestel olid lihtsad riided seljas , mis iseloomustasid ka sealseid elanikke. Laval oli tihti palju inimesi, mis võis ajada aeg-ajalt segadusse.
Kokkuvõttes oli ooper minu jaoks veidi liiga pikk, mida kipuvad olema kõik sellised teatritükid. Kui rääkida ooperi muusikalisest poolest, siis see mulle meeldis ja lauljate hääled olid väga puhtad. Teose sisu oli ka mulle varasemast tuttav ja meelepärane. Paljudele ei pruugi meeldida vägivaldne lõpp,aga mulle meeldis, see oli suhteliselt ettearvamatu ning tõi põnevust ja palju emotsioone veel lõpunootideks. Üldjoontes jäin sellega, mida kuulsin ja nägin , rahule.