5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Greeteo
Õppematerjali autor
Esindajad: Pierre Schaeffer, Pierre Boulez. Elektronmuusika elektrooniline aparatuur.Algmaterjaliks tavaliste instrumentide helid ja inimhääl,mida hiljem töödeldakse elektrooniliselt. Esindajad: Edgar Varése. Eestist: Sven Grünberg, Jaan Rääts(`Elektroonilised marginaalid'). Live-elektroonika - ühendatud interpreetide mäng kontserdilaval ja elektroonika võimalused. Esindajad:John Cage(`Cartridge Music'). Eestist: Lepo Sumera, Erkki-Sven Tüür, Peeter Vähi, Rauno Remme. Postmodernism. (60ndate algus).Avangardismi kõrgperioodil pööre postmodernismi suunas. Pop- ja jazz-muusika elementide kasutamine.Kasutati eelmiste sajandite muusikastiile ja muusikalisi tsitaate. Ehk siis tagasipöördumine vana juurde. Esindajad: Luciano Berio. Eestist: Arvo Pärt(`Collage sur B-A-C-H' , `Credo'), Kuldar Sink, Jaan Rääts, Raimo Kangro, Lepo Sumera. Minimalism nn korduste muusika
tooni muusika. Alates Neljandast sümfooniast ("Magma") iseloomustab Tüür oma muusikat mõistega "vektoriaalne meetod", märkides: " Ta on Raoul Wallenbergist inspireerituna kirjutanud ooperi "Wallenberg", mille esilavastus toimus 2001. aastal. Erkki-Sven Tüüri teoseid kirjastab Edition Peters. Lepo Sumera Lepo Sumera sündis 8.mail 1950.aastal ning suri 2.juunil 2000.aastal Tallinnas. Juhtis Eesti Heliloojate Liitu ning olnud ka Eesti kultuuriminister riigile väga keerulisel perioodil (1989-1992). Lepo Sumera alustas kompositsiooniõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis ning jätkas 1968-1973 aastail Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, Aastail 1979-1982 täiendas ta end Moskva konservatooriumis. 1981
mängitavamaid nüüdisheliloojaid üldse. Esimese eestlasena on ta pälvinud USA kunstimaailma kõrgeima tunnustuse - Ameerika Kunstide Akadeemia (American Academy of Arts and Letters) auliikme nimetuse (1996). Arvo Pärt on samuti Eesti Muusikaakadeemia, Tartu, Sydney ja Durhami ülikoolide audoktor ning Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia ja Belgia Kuningliku Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige. Lepo Sumera (08.05.1950 Tallinn - 02.06.2000 Tallinn) Üks selle põlvkonna huvitavamaid heliloojaid ja kõrgelt hinnatud pedagoog. Eesti Heliloojate Liidu pikaaegne juht, olnud ka Eesti kultuuriminister. Lepo Sumera alustas kompositsiooniõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis Veljo Tormise juures ning jätkas neid 1968-1973 aastail Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus ta oli professor Heino Elleri viimane õpilane. Viimase surma järel (1970) õppis Sumera edasi Heino Jürisalu juures.
hingevalu käänakud ja kurvid, kõik südant kurku ehmatavad vabalangemised, kõik hirmu katakombid /.../ seepärast mõjubki Pärt nagu eluvee allikas. 4. 1970-ndail muusikasse tulnud uus põlvkond. Nimed (viis, sünni/surma aastad, iseloomulikumad teosed. Eesti muusikas tähistavad 1970ndad aastad uue heliloojate põlvkonna tulekut. Aktiivset loometegevust alustasid Alo Põldmäe, Tarmo Lepik, Mati Kuulberg, Lepo Sumera ja Raimo Kangro. Alo Põldmäe (1945). Üks tuntumaid teoseid on Prantsusmaa-reisist inspireeritud suit ,,Loire'i lossid''. Konservatooriumi lõputööna valimis teos ,,Atmosfäärid', Virumaa Noorteorkestri tellimusel kirjutatud tsükkel ,,Lahemaa eskiisid''. Olulisel kohal on ka tema kaks balletti ,,Merineitsi'' ja ,,Sõnni tund''. Tarmo Lepik (1946-2001). Looming pole kuigi mahukas, kuid kõik teosed on täpselt viimistletud ja mõttetihedad
1976. aastal rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai 1979. aastal ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 1979-1983 selle juht, erinevate flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna konservatooriumi (Jaan Räätsa klassi), kuigi vaimuliku perekonnast pärinemise tõttu tekkis tal muusikakõrgkooli saamisega algul probleeme. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti- ja Meediakeskuses (Zentrum für Kunst und Medien). Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 1989-1992 õpetas Tüür Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni, alates 1992. aastast on ta aga vabakutseline helilooja. Tänaseks on Tüür kõrvuti Arvo Pärdiga enim mängitud eesti helilooja maailmas. Temalt tellitakse arvukalt teoseid kogu maailmast ning tema töid
16 Sama allikas 14 Erkki-Sven Tüür Erkki-Sven Tüür on sündinud 16. oktoobril 1959. aastal Kärdlas. Ta on eesti helilooja. Ta on Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1985. Õpingud 19761980 õppis Tüür löökpillimängu ja flööti G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolis. 19801984 õppis ta kompositsiooni Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna Konservatooriumis. Ta täiendas end Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhe Kõrgemas Muusika- ja Teatriakadeemias.17 Looming Tüüri varases muusikas põimuvad eri kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljad ja dodekafoonia. Alates 2002 valminud Neljandast sümfooniast ("Magma") iseloomustab Tüür oma muusikat mõistega "vektoriaalne meetod", märkides: "Olulisim erinevus varasema lähenemisega
...................................................................................................... 5 Eduard Tubin (1905-1982)...................................................................................................... 5 Eino Tamberg (sünd. 1930)..................................................................................................... 5 Veljo Tormis (sünd. 1930)....................................................................................................... 6 Lepo Sumera (1950-2000)...................................................................................................... 7 Erkki-Sven Tüür (sünd. 1959).................................................................................................. 7 Aleksander Kunileid (1845-1875)............................................................................................ 7 Miina Härma (1864-1941)...........................................................................................
PAIDE TÄISKASVANUTE KESKKOOL Arvo Pärt Referaat VIRGE KARJA 2010 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Elulugu....................................................................................................................................4 Loomingust............................................................................................................................. 6 Teosed..................................................................................................................................... 7 Tintinnabuli - kellukesed........................................................................................................ 9 Pilte................................................................................................
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid