ühiskonnast? Seisuslik ühiskond kujutab endast sellist ühiskonda, kus sinu positsioon pandi paika sünnipäraga ning ühest ühiskonnaklassist teise liikumine oli väga raske kui mitte võimatu. Tänapäeval on ühest ühiskonnaklassist teise liikumine täiesti normaalne. 6. Mille alusel võime eristada ühiskonnast eliiti ja missugustest eliitidest saame kõnelda? Eliit erineb ühiskonnast sellega, et suudab mõjutada ühiskonnaelu kui ka seal tehtavaid otsuseid. Eliit jaguneb poliitiliseks eliidiks, ametnike eliidiks, ärieliidiks, loomeeliidiks, akadeemiliseks eliidiks ja sõjaväeliseks eliidiks. 7. Millises suhtes on omavahel vaesus ja sotsiaalne tõrjutus? Mida vaesem sa oled, seda rohkem sind tõrjutakse. 8. Kuidas mõjutavad vaesus ja sotiaalne tõrjutus tervisekäitumist? Mõjuvad negatiivselt. 9. Milline on sotsiaalse kihistumise tase Eestis? Erinevused jõukamate ja vaesemate inimeste sissetulekute vahe pea kuuekordne kuid sellegipoolest ebavõrdsus kahaneb
Eliit 1. V. Pareto väitis, et eliidid on grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus. Ta jagab eliidi kaheks: valitsevaks eliidiks (poliitiline eliit), mis hõlmab neid, kes on otseselt või kaudselt seotud valitsemisega ja mittevalitsevaks eliidiks (kultuuri eliit ehk loomingulised inimesed), mille moodustavad ülejäänud. Pareto usub, et kui eliit on avatud andekaimatele mitteeliidi hulgast, on nende positsioonid suuresti kattuvad. Eliidi muutumisel suletuks, kaugenevad andekad ja eliit ükstesest, mis juhul võib olla ohustatud sotsiaalne tasakaal ning ühiskond muutub aldiks vägivaldsetele väljaastumistele, mis ei pruugi aga elimineerida eliidi võimu. G
Sotsiaalne mobiilsus on inimeste liikumine ühest ühiskonnakihist teise( lihttöölisest spetsialistiks,ajalehepoisist miljonäriks). Kas eesti ühiskond on sotsiaalselt mobiilne? Too mõni näide. On piisavalt mobiilne, Oleg Gross. Ajalehepoisist miljonäriks. Kõrgemat staatust omavad grupid kuuluvad ülemistesse kihtidesse, nad omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks. Kõrge staatusega gruppe nimetatakse eliidiks. Eliidist eristub mass. Mis on teie arvates Eesti ühiskonnas olulisemad väärtused? Võim, raha, haridus. Sotsiaalsed rollid Omistatud staatus rajaneb tunnustustel, mis üle inimestel puudub kontroll( laps. Kuningatütar,naine,mustanahaline) Omandatud staatus on teatavate valikute või pingutuste tulemus(abikaasa,vaimulik,direktor,isa) Igale staatusele vastab teatud sobilik käitumine-sotsiaalne roll.
eunuhhide kätte, riigi valitsemine käis alla, võimude omavoli ja maksud suurenesid, kõikjale tungis korruptsioon, onupojapoliitika, favoritism ja seadusetus. Paljudes maapiirkondades ja linnades tegutsesid opositsioonilised salaühingud. 1622. aastal alustas salaühing ,,Valge Lootos" mässu, mille tagajärjel kukutati Mingi dünastia. Mandzude armee tungis 1644. aastal Põhja-Hiinasse ja vallutas varsti kogu Hiina. Võimule tuli Mandzu ehk Qingi dünastia. Valitsevaks eliidiks kujunesid mandzud, neist aste madalamal moodustas aga õigusteta ametnikud, mõisnikud ja sõjaväelased. Hiina lihtrahvas oli õigusteta alamkiht. Tekkis arvukalt uusi salaühinguid. Kultuur Qingi dünastia ajal Hariduselus olulisi muudatusi polnud. Keiser Kangxi kehtestas range kontrolli kirjanduselu üle, keelustas 1663. aastal teose ,,Mingi dünastia ajalugu" ja lasi hukata kõik, kes sellega seotud olid. Põletati raamatuid, vaenati
Eliidi teooriad eliidita ühiskonna võimalikkusest Eliidi teooriatest on tuttavlik lähenemine, mis jagab inimesed ühiskonnas laias laastus kahte lehte: eliidiks ja massiks. Ehkki Le Bon ei jaga oma käsitluses inimesi otseselt säärase määratluse järgi, viitab temagi eelnimetatud dualismile, kus mass otsib instinktiivselt liidrit, kes juhiks avalikku sfääri ja korraldaks süsteemi. Le Bon`i järgi ei ole mass suuteline eliidita eksisteerima: arutlema, kontrollima oma impulsse, arendama kultuuri (Hartmann 2007); säärast suhtumist eliidi vajalikkuse osas võiks pidada varasemas kirjanduses, mis käsitleb eliidi temaatikaid, valdavaks.
ühesugune õigus eluasemele, sotsiaaltoetustele, kodanikuõiguste teostamisel. Siiski inimestena ei ole me aga kõik sugugi ühesugused. See, et me oleme faktiliselt ebavõrdsed, tuleb välja kõikjalt. Inimesed ei saa kunagi võrdseks võimete ja muude eluks oluliste omaduste poolest. Faktilist ebavõrdsust tõlgendavad ühed võrdsete võimaluste puudumisega, teised aga inimeste sünnipärase ebavõrdsusega. Eliiditeooria kohaselt jaguneb ühiskond tegelikult alati eliidiks ja lihtrahvaks. See, mida ühiskonnalt nõutakse, ei ole mitte võimete võrdsus, vaid võimaluste võrdsus. Kes siis peab neid võrdseid võimalusi tagama? Eesti Vabariigi Põhiseaduses on olemas võrdse kohtlemise säte. Inimeste õiguste ja vabaduste tagamine on Põhiseaduse kohaselt seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus . Mitmetes riikides on vastu võetud erinevaid seadusi, et soodustada võrdsete
Ratsionaalse valiku teooria- Ratsionaalse valiku teooria on sotsiaalteaduslik normatiivne teooria, mis väidab, et igaüks, kes on teadlik probleemist ja/või peab tegema mingi konkreetse valiku ning on teadlik tekkepõhjustest ning lahendamise viisidest, peaks olema võimeline ka tegema õigeid otsuseid probleemi lahendamiseks ja teeb parima valiku. Elitistlik demokraatia- Elitarism (inglise elitism) on ideoloogia ja õpetus, mille kohaselt iga ühiskondlik ja sotsiaalne grupp jaguneb eliidiks ja mitteeliidiks (massiks). Ühtlasi arvatakse ka, et riiki peaks sellisel juhul valitsema eliit Põhiseadus- Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused. Põhiseadust kõikidel riikidel pole. Näiteks Suurbritannias asendab seda mitu seadust. Autoritarism- Autoritarism on riigi või organisatsiooni valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate
uuendusliikumine nõudis valitsemisreformi, sõjaväe reorganiseerimist, põllumajanduse ja hariduse edendamist, sõnavabadust. Põhja-Hiinas alustas salaühing ,,Valge Lootos" 1622.aastal mässu, mis viis 22 aastat hiljem Mingi dünastia kukutamiseni. Hiina sisemist nõrkust kasutasid ära mandzud, kes tungisid 1644. aastal Põhja-Hiinasse ja 40 aastaga õnnestus neil vallutada kogu Hiina. Võimule tuli Mandzu e Qingi dünastia. Ühiskond korraldati ümber: valitsevaks eliidiks mandzud, neist aste madalamal hiina ametnikud, mõisnikud ja sõjaväelased. Lihtrahvas moodustas alamkihi. Alistumise tunnusena pidid hiina mehed ajama pealae paljaks ja kasvatama kuklasse patsi. Kuid hiinlased ei andnud alla. Tekkis palju uusi salaühinguid(,,Triaad", ,,vanemate Vendade Ühing" jt), kelle eesmärgiks oli mandzude võimu kukutamine. Kultuur Qingi dünastia ajal Mandzud hiinastusid kiiresti, võttes omaks hiina valitsemissüsteemi, konfutsiaanliku mõttelaadi. Hariduselus
Tegelikult on võrdsust ühiskonnas raske tagada, kuna kõik inimesed on väga erinevad. Demokraatia võib aga eksisteerida eeldusel, et rahvas on võimeline valitsema iseenda üle, mis ei pruugi tihti üldse tõene olla ning seetõttu jääb ka võrdsus illusiooniks. Sageli tundub, et kastisüsteem ei ole ka tänaseks kadunud. Tihti räägitakse eliidist, millega tehakse küllaltki konkreetselt selgeks, et ühiskond ei ole võrdne. V. Pareto arvates on ühiskond alati jagunenud eliidiks ja mitteeliidiks, kus avaramas tähenduses saab võtta eliiti kui neid, kes on oma erialal edasi jõudnud ning saavutanud professionaalses hierarhias märkimisväärse seisundi. Kitsamas tähenduses aga mõistetakse eliidina vaid riiki valitsevat ladvikut, mis omakorda hõlmab enda alla valitsevat eliiti ja mittevalitsevat eliiti, kuhu võivad kuuluda nt võimekate poliitikute armukesed. Selline arusaam ei tohiks tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas enam eksisteerida, aga kohati
Vähemalt 3 kultuuri komponenti: esemelised (nt.rõivad), normatiivsed (nt.tavad), tunnetuslikud (nt.müüdid), väärtuselised, sümbolid (nt.rahvuslill), keel. Difusioon teistest kultuuridest üle võetud innovatsiooni või kultuurinäidiste jm uurimine. Feminism ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Elitarism ehk eliiditeooria, V.Pareto, ühiskond jaguneb eliidiks ja massiks, eliit on vähemuses võrreldes massiga, kogu ajaloo vältel on võim kuulunud eliidile. Eliit täidab neid funktsioone, millega mass hakkama ei saa. Valgekraeline kuritegevus kuriteod on seotud riikide poliitilise ladvikuga, kõrgete riigiametnike ja äriringkondadega. Homofoobia kartus või vaenulikkus homoseksuaalide ja homoseksuaalsuse suhtes. Assimilatsioon teise kultuuri omaksvõtmine: keele ülevõtmine, institutsionaalne sulandumine,
viie aasta programm, millega kavandatakse arenguks piisavad riiklikudinvesteeringud ja koostöö ettevõtetega. RAHVALIIT suurendab oluliselt kõrgkoolide rahastamist, mis võimaldab säilitada tellitavate õpikohtade arvu ja suurendada õpikohale eraldatavat raha. Rahvaliitastub tasakaalustatud hariduspoliitikaga vastu kõigile katsetele muuta kogu kõrghariduse tasuliseks, sest see samm süvendaks rahva kihistumist jõukaks haritud eliidiks ja vaeseks, madala haridustasemega alamkihiks. RAHVALIIT eraldab riigieelarvest vajalikud summad teaduse arengukava elluviimiseks ja loob stiimulid ettevõtetele arendustegevusse investeerimiseks. RAHVALIIDU juhtimisel töötatakse välja ja rakendatakse õpetajate töö tasustamise poliitika, mis tõstab nende keskmise töötasu rahvamajandusekeskmisest palgatasemest vähemalt 20% kõrgemale. Kõrgharidusega õpetajate palgatase peaks ületama rahvamajanduse keskmist poole võrra.
Staatusega sobivat käitumisstandardit nim sotsiaalseks rolliks. Rollikonflikt on see kus staatustega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Klassid ja staatused: jaotatakse klassideks majandusliku positsiooni alusel. Sotsiaalne klass- omandisuhe pole enam ainumäärav. Keskklass- teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga. Ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat positsiooni e staatust kui teised. Kõrge staatusega gruppe nim eliidiks v kõrgklassiks. Eliidist eristub mass, ka keskklass kuulub massi hulka naq tavainimesed. Kõige madalama sotsiaalse staatusega inimgruppi nim alamklassiks. Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse e teisiti öeldes-sotsiaalselt kihistunud. Sotsiaalne kihistus muutub tavaliselt aegapidi, aastakümnete v sadade jooksul. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste v tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise
Rahvastiku kvaliteedi näitajad. *Demograafiline jätkusuutlikkus-sündimuse tõstmine(emapalgad, lastetoetused) ja sisserände soosimine. * Rahvastiku kvaliteet-haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda 13. Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon. Mitmesuguste tunnuste järgi võib ühiskonna jagada kitidesse Majandusresursside järgi jaguneb ühiskond klassidesse elustiili, väärtusorientatsiooni, päritolu järgi eliidiks ja massiks. Igal kihil on oma positsioon, see seob ja korrastab ühiskonda 14. Sotsiaalne mobiilsus (vertikaalne, horisontaalne). Liikumine ühest kihist teisse. Horisontaalne- jääd samasse kihti, kuid kolid nt. Linnast maale. Verdikaalne- Võimalik tõusta, saad ülemuseks näiteks või rikkaks vms, ja võimalus ka langeda. 15. Tõrjutus ühiskonnas. Ühiskonna sidusus. Sotsiaalne tõrjutus- inimene ei võta psa ühiskonna hüvedest, kultuurielust jne
nõudva tööga. Kihistumus on seotud haridusega,väikese haridusega inimene kuulub madalamasse kihti, tal on halvem töö ja madalam elatustase. Üh.kihistumist mõjutab veel vabameelsus ja võrduse väärtustamine.Põlvkondade vaheline mobiilsus- lastel on teine eluktuse ja väärtussüsteem kui nende vanematel. Üh. On ka tänapäeval olemas hierarhilisus üh.sõltuvusest, st et ühtedel on ühiskonnas kõrgem positsioon kui teistel. Sellised gruppe nim. Eliidiks e.kõrgklassiks. Kõige madalam sots.staatus on alamklassid, kellel on üh.tõrjutud positsioon(st lihtne töö,väike palk,haridus ja kuluursus madal). 5. Üh.kihistus: inimgruppide eritumise alused; sotsiaalsed rollid. Eliidist räägitakse pos., massist, aga neg. St et staatus on in.kujundatud ja hinnanguline. Muutumatut tunnust nim.omistatud staatuseks(nt.iga kunungatütar on printsess).teatavate valikute, teenete v pingutuste tulemusel saavutatakse omandatud staatus. Igale
suuremas kultuuris. Stigma moraalse halvustamise märk, millega tähistatakse ühiskonna normalsetele või normatiivsetele ootustele mittevastavat inimkäitumist. II Diffusioon kirjeldab protsessi, kuidas uued ideed, teod, tehnoloogia, arusaamad ja teised kultuuriartiklid levivad isikult isikule, grupist grupile, ühiskonnas ühiskonda. Feminism rõhutab naiste võrdõiguslikust Elitarism jaotab filosoofilise ühiskonna eliidiks ehk kõrgklassiks ja valitsevaks massiks. Ühiskond, mis keskendub kapitali ja sellest tuleneva võimu koondamisele enda kätte. Kapitali saab intensiivselt kontsentreerida vaid ebaõigluse ja vägivallaga, mistõttu vajab eliit oma eesmärgi saavutamiseks organisatsiooni ehk riigi abi. Stratifikatsioon ühiskondlik kihistumine Homofoobia hirm homoseksuaalsuse ja homoseksuaalsete inimeste ees, homoseksuaalsete inimeste jälestamine.
Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist, mille puhul pole omandisuhe ainumäärav, arutatakse ka elustiili. Nüüdisühiskonnas on kihistumus seotud ka viimsete haridunäitajatega. Arusaam inimeste spnnipärasest võrdusest olenemata päritolust, nahavärvist soost, rahvusest, on tõstnud sotsiaaset mobiilsust. Põlvkondade vaheline mobiilsus-lapsed valivad teistsuguste elukutsete ja tesitesuguse väärtusüsteem, kui on nende vanematel. Kõrge staatusega gruppe nim eliidiks või kõrgklassiks. Eliidi üheks tunnuseks on juurdepääs riigivõimule. Eliidist eristub mass e. tavakodanikud. Kõige madalama staatusega inimgruppe nim alamklassiks. Madala staatusega inimesed on ühiskonnas tõrjutud. Mõni status rajanrb tunnusel, mille üle inimesel puudub kontrollv mis on päritud. Mt vanu, sugu, rass. Muutumatut tunnust nim. Omistatud staatuseks. Saavutatud e. omandatud status on valikute, teenete, pingutuste tulemus. Igale
Vaatamata sellele, et ühiskonna kihitus muutub paindlikumaks, on see endiselt säilitanud oma hierarhilisuse. Teisisõnu ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat positsiooni ehk staatust kui teised. Kõrge sotsiaalse staatusega grupid kuuluvad ülemistesse kihtidesse, nad omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks (rikkust, maad, soovitavat päritolu või nahavärvi jms). Niisuguse kõrge staatusega gruppe nimetatakse ka eliidiks või kõrgklassiks. Eliidi üheks tunnuseks on juurdepääs riigivõimule, kuid laiemalt tähendab võim mõjukust üldse. Näiteks võib vaimueliit olla ühiskonnas autoriteetne ja lugupeetud, kuid ei pruugi olla kaasatud valitsemisse. 31 Eliidist eristub mass, kõnekeeles ka tavalised inimesed või tavakodanikud. Mass ei oma iseenesest halba tähendust, üldjoontes on see ühiskonna enamik. Siia kuulub näiteks keskklass, aga ka sinikraed. Kõige
52.Mida hindab demokraatia teoreetiliselt? Võrdsust, vabadust ja õigsust. 53.Millal saab demokraatiat õigustada? Kui ta toimiks, kui rahvas oleks võimeline ennast valitsema ja inimesed oleks kompetentsed. 54.Mida ütleb eliiditeooria? Eliiditeooria kohaselt peab riiki valitsema eliit ning naeruväärne on veendumus, et tavalised inimesed suudavad aru saada ja kaitsta oma huve, rääkimata ühiskonna huvidest. 55.Milliseks muutuvad lõpuks kõik demokraatlikud süsteemid? (eliidiks, rahvamassiks) diktatuuriks. 56.Mida tähendab karismaatiline? Jumala poolt antud andega. (Lenin ; Savisaar) 57.Mida väidab eetiline absolutism? Eetiline absolutism- on olemas teatud alus. Kõlbelised tõed, mis kehtisid ka siis kui keegi neid ei järgiks.(kristlik eetika) Tee oma ligimesele seda mida sa tahad, et sulle tehakse. 58.Mida väidab utilitarism? Utilitarism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus
klassipiirid ületatavaks ja tõstnud seega sotsiaalset mobiilsust. Samuti on kasvanud põlvkondadevaheline mobiilsus, mis tähendab , et lapsed valivad teistsuguse elukutse ning vahel ka teistsuguse väärtussüsteemi , kui nende vanematel. Vaatamata sellele, et ühiskonna kihistus on muutunud paindlikumak, on see endiselt säilutanud oma hierarhilisuse. Teisisõnu- ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat positsiooni ehk staatust kui teised. Kõrge staatusega kruppe nimetatakse ka eliidiks või kõrgklassiks. Eliidi üheks tunnuseks on juurdepääs riigivõimule, kuid laiemalt tähendab võim mõjukust üldse. Näiteks võib vaimueliit olla ühiskonnas autoriteetne ja lugupeetud , kuid ei pruugi olla kaastatud valitsemisse Eliidist eristub mass, kõnekeeles ka tavalised inimesed või tavakodanikud . Mass ei oma iseenesest halba tähendust , üldjoontes on see ühiskonna enamik. Siia kuulub näiteks keskklass, aga ka sinikraed. Kõige madalama sotsiaalse
Sotsiaalne kihistumine avaldub ühiskonnaliikmete erinevas ligipääsus ühiskonna toodetud hüvedele, ennekõike jõukusele, millest tingituna on inimestel erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon ning lugupeetavus ühiskonnaelus. Näiteks rääkides varanduslikust kihistumisest, on kõne all ennekõike sotsiaalsed klassid. Vaadeldes elustiilist ja lugupeetavusest tulenevaid erinevusi, kõneleme kihistumisest staatusgruppide tasandil. Samuti jaguneb ühiskond eliidiks ja massiks kui vaadelda ühiskonnagruppide mõjukust ühiskonnaelu erinevatel tasanditel. Varanduslikust kihistumisest sõltuvad haridus, kaupade ja teenuste tarbimine, lugupeetus jms. Varanduslik kihistumine avaldub sotsiaalsetes klassides, kus eristatakse alamklassi, keskklassi ja kõrgklassi. Eestis avaldub varanduslik kihistumine just selle näol, et erinevused jõukamate ja vaesemate inimeste vahel on üsna märkimisväärne. Eesti pole küll kõrgelt arenenud ja
Paljudes maapiirkondades ja linnades tegutsesid opositsioonilised salaühingud. Põhja- Hiinas alustas salaühing ,,Valge Lootus" 1622. aastal mässu, mis viis 22 aastat hiljem Mingi dünastia kukutamiele. Hiina sisemist nõrkust kasutasid ära mandzud. Nende nn kaheksa lipu armee tungis 1644. aastal Põhja- Hiinasse, vallutas Pekingi ja seejärel umbes 40 aastaga kogu Hiina. Võimule tuli Mandzu ehk Qingi dünastia. Ühiskondlik hierarhia korraldati ümber: valitsevaks eliidiks kujunesid mandzud, neist aste madalamal seisid lojaalsed hiina ametnikud, mõisnikud ja sõjaväelased Kultuur Qingi dünastia ajal Mandzud hiinastusid võrdlemisi kiiresti ning võtsid omaks hiina valitsemissüsteemi ja konfutsiaanliku mõttelaadi. Haridusele mingeid olulisi muudatusi ei toimunud. Opositsioonilised mõtteavaldused tõid kaasa repressioonid. Mandzu dünastia keiser Kangxi kehtestas range kontrolli kirjanduselu üle. Kangxi pojapoeg Qianlong kehtestas
16. Eklektika ehk eklektitsism kunstis eri stiilide formaalne, mehaaniline liitmine. (veendumustes ja teooriates ühtsuse, tervislikkuse, järjekindluse puudumine)/ erinevate stiilide kokkusobitamine. 17. Ekspressionism kunstivool, mis peab võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada kunstniku meeleolusid, hoiakuid, mõtteid. 18. Elitaarne eliit. (elitarism iga ühiskondlik ja sotsiaalne grupp jaguneb eliidiks ja massiks.)/ valituim, paremikku või tippklassi kuuluv. 19. Fovism ekspressionistlikku tüüpi kunst Prantsusmaal, tekkis 20. saj alguses. (Värvid lõuendile kantud hoogsate, erineva suurusega laikudena. Püüdsid väljendada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. Värvid vastupidised loodusele. ( taevas NT: roheline) 20. Fassaad hoone esinduslik, arhitektuuriliselt rõhutatud külg./ vaatamiseks määratud külg. 21
valitsevad.2. Mitte ükski ühiskonna liige ei ole teistest kompententsem. Demokraatia all mõistame nii ideaali kui ka tegelikku riigi korda, 12. Demograatia allikad 1. Klassikalise kreeka demograatlikud ideed- tegemist vahetu ehk otsese demograatiaga. Otsused võeti vastu rahva koosolekul, milles osalesid kõik mehed.. 2. on vabariigil tratitsioon mis on pärit Roomast ja taasünd renesansiaja riikidest. Mõisteti et rahvas ei ole homogeene ta jaguneb eliidiks ja rahvamassiks. Suurbritannia mudel kordide koda ja alamkoda. 13.Valitsuse kriisi võib nimetada demograatlikuks –1. kõigi kodanike hääli tuleb vaadelda võrdselt., kõigil on õigus väljendada oma arvamusi kollektiivsete otsuste väljatöötamisel.’ 2.olulise tähtsusega teavet ei tohi varjata ja kõigil peab olema võimalus tutvuda. 3.kodanikud peavad saama otsustada sõjanduse ja välispoliitika vallas, milliseid probleeme lahendada demograatlikult, milliseid mitte. 4
1889. aastal avati Tokyo Kaunite Kunstide Kool, mille eestvedamisel arenes kiiresti rahvuslikus stiilis maalikunst, skulptuur ning tarbekunst. 2. Hiina Riigi valitsemine käis alla, võimude omavoli ja maksud suurenesid, tekkis onupojapoliitika ja seadusetus.Riikliku nõrkust kasutasid ära mandzud. Nende kaheksa lipu armee tungis 1644. aastal Põhja-Hiinasse, mis vallutas Pekingi. Võimule tuli Mandzu ehk Qingi dünastia (1644- 1912). Ühiskondlik hierarhia korraldati ümber-valitsevaks eliidiks kujunesid mandzud, neist madalamal seisid lojaalsed hiina ametnikud, mõisnikud,sõjaväelased.Hiina lihtrahvas moodustas õigusteta alamkihi. Hiina mehed pidid ajama pealae paljaks ja kasvatama kuklasse patsi.Rahvuslikud mõtteavaldused tõid kaasa repressioonid. Mandzu dünastia keiser Kangxi kehtestas range kontrolli kirjanduselu üle, keelustas 1663. aastal teose ,,Mingi dünastia ajalugu" ja kõik raamatu väljaandmisega seotud tapeti ära.Kirjandusse ilmus uus zanr- satiiriline romaan
vanas heas mõttes ära õppima. Lastel on kanda hirme ja muresid, mille raskus ületab nende hingejõu varud, ja ainus nägija ning aitaja saab vahel olla õpetaja. Tänapäevases maailmas on ajast ja arust loetud teadmiste siirdamine õpetajatöö peamise asjana, vaid selleks on niisuguse keskkonna loomine, kus saaksid areneda inimlapse isiksuseomadused, millest sõltub tema edasine elu. Rahamaailmas, kuhu end eliidiks lugenud on meie ühiskonna juhtinud, suudab õpetaja kõigile aja vaimust tulenevatele väljakutsetele vastata vaid siis, kui ta tajub ühiskonna hoolimist. Paraku väljendub see palgas. See on olnud traditsiooniliselt armetu. Meie põhjanaabrite juurde sõidetakse praegu kogu ilmast uurima, mis ime väel suutsid nad noorte haridustaseme rahvusvahelistes võrdlusuuringutes tõusta maailma tippu. Sakslased on nimetanud
Kihistumisel on selge seos inimeste haridusnäitajatega, st vähemharitud kuuluvad madalamatesse klassidesse. Põlvkondadevaheline mobiilsus- lapsed valivad teistsuguse elukutse ja vahel ka teistsuguse väärtussüsteemi kui nende vanemad. Ühiskonna kihistumine on hierarhiline, st ühed inimgrupid omavad kõrgemat staatust e positsiooni. Kõrge staatusega inimestel on kõik, mida ühiskond väärtustab. Kõrge staatusega gruppe nimetatakse eliidiks või kõrgklassiks. Eliidi tunnuseks on juurdepääs võimule. Madalama staatusega inimesed on ühiskonnas tõrjutud seisundis, st nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalad. Eliidist eraldub mass, siia kuulub keskklass ja sinikraed. Staatus on inimeste poolt antud ja on hinnanguline. Omistatud staatus on muutumatu tunnus, mida inimene muuta ei saa, nt rass jne.
Vilfredo Pareto väitis, et inimesed erinevad nii füüsiliselt, intellektuaalselt kui ka moraalselt. Eliidid on grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus. Eliit tekib meie endi seast ehk hallist massist. Pareto väidab, et iga ühiskond omab sotsiaalset hierarhiat, mille eesotsas on väike arv inimesi, seda isegi siis, kui valitsus näib olevat rohkearvuliste hulkade kätes. Ta jagab eliidi kaheks: 1. valitsevaks eliidiks (poliitiline eliit), mis hõlmab neid, kes on otseselt või kaudselt seotud valitsemisega ja 2. mittevalitsevaks eliidiks (kultuuri eliit), mille moodustavad ülejäänud. Viimase all mõistab Pareto loomingulisi inimesi. Pareto käsitleb oma teoorias veel eliitide tsirkulatsiooni ehk ringlemist. Isikud vahetuvad mitte süsteem. Seni kui eliit on avatud andekaimatele mitteeliidi hulgast, on andekate ja eliidi positsioonid suuresti kattuvad
Poliitiline vormel ehk poliitiline konsensus annab valitseva klassi domineerimisele "õigustuse" Pareto- Ta väitis, et inimesed erinevad nii füüsiliselt, intellektuaalselt kui ka moraalselt. Eliidid on grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus. Pareto väidab, et iga ühiskond omab sotsiaalset hierarhiat, mille eesotsas on väike arv inimesi, seda isegi siis, kui valitsus näib olevat rohkearvuliste hulkade kätes. Ta jagab eliidi kaheks: (1) valitsevaks eliidiks, mis hõlmab neid, kes on otseselt või kaudselt seotud valitsemisega ja (2) mittevalitsevaks eliidiks, mille moodustavad ülejäänud. Pareto käsitleb oma teoorias veel eliitide ringlemist. Seni kui eliit on avatud andekaimatele mitteeliidi hulgast, on andekate ja eliidi positsioonid suuresti kattuvad. Kui aga eliit muutub suletuks, kaugenevad ka andekad ja eliit üksteisest. Viimasel juhul
seisundit tervikuna, pole alati seotud sissetulekute või palgaga - kuidas määratleda majanduslikult mitteaktiivseid inimesi: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed. - pole kohta eliidil, kes võib ametikohtade järgi kuuluda teenindava kihi hulka John Westergaard: ühiskonnakihiga, kelle kätte on kontsentreerunud valdav osa võimu ja privileege, ei ole võimalik klassistruktuuris mitte arvestada. Eliiditeooriate peamine seisukoht: ühiskond jaguneb kaheks: eliidiks ja massiks. Vilfredo Pareto: eliidile on iseloomulik igavene tsirkuleerimine (vana vahetab välja uue vastavalt aja nõuetele) Gaetano Mosca: kõikides ühiskondades alati 2 klassi: valitsev (väikesearvuline eliit) ja valitsetav (mass). Kaasajal: igas ühiskonnas eksisteerib eliit kui osa kõrgemast kihist (varjatult või avalikult). Eliidi tunnusteks on: 1. erilised vaimsed, sotsiaalsed või poliitilised omadused (või arvatakse, et
Kihistumisel on selge seos inimeste haridusnäitajatega, st vähemharitud kuuluvad madalamatesse klassidesse. Romb- seal, kus keskklass suurim Kolmnurk Põlvkondadevaheline mobiilsus- lapsed valivad teistsuguse elukutse ja vahel ka teistsuguse väärtussüsteemi kui nende vanemad. Ühiskonna kihistumine on hierarhiline, st ühed inimgrupid omavad kõrgemat staatust e positsiooni. Kõrge staatusega inimestel on kõik, mida ühiskond väärtustab. Kõrge staatusega gruppe nimetatakse eliidiks või kõrgklassiks. Eliidi tunnuseks on juurdepääs võimule. Madalama staatusega inimesed on ühiskonnas tõrjutud seisundis, st nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalad. Eliidist eraldub mass, siia kuulub keskklass ja sinikraed. Staatus on inimeste poolt antud ja on hinnanguline. Tänapäeval klasside vahe väheneb Omistatud staatus on muutumatu tunnus, mida inimene muuta ei saa, nt rass jne.
ei kuulunud, aadlikud elasid maal oma linnustes (hispaanias ja Põhja Itaalias elasid linnades). Itaalias läks linna ümbruses olev piiskopkond linna kontrolli alla. Itaalias linnriigid, kus linn valiseb lähimaid maapiirkondi. Linnamüüri sees olevad linnused, aadliperekondade tornid, millest hiliskeskajal saavad paleed. Saksamaal kuni 12. sajandini annavad tooni aristokraadid. 12. - 13. sajanil kaupmeeste esiletõus. Itaalia aadlipered hakkavad tegelema äriga. Kaupmehed saavad linna eliidiks 12. - 13. sajandi jooksul. Kujuneb polügarhiline grupp, kellele kuulub linna majanduslikjõud, mida nimetati patritsiaadiks (suguvõsa, mis omab pikema ajajooksul linnasvõimu).Linnadeeliit, juhtrühmad. Saksamaal nim raevõimelisteks/raeõigusega perekondadeks (õigus ja autoriteet, võim) ning uusi perekondi sinna ringi ei võetud. Perekonna positsiooni, õiguse säilitamiseks oli vaja, et tema jõukus pärineks kinnisvarast, mitte liikuvast varast. Liikuv vara võis lihtsalt tulla ja minna
üksikisikud kasutavad poliitilist süsteemi oma isiklike huvide saavutamiseks. ELIIDI LÄHENEMISVIIS Üldmõisted 1. poliitikat defineeritakse kui võitlust võimu pärast 2. poliitilist maailma iseloomustab poliitiline kihistumine (stratifikatsioon).: Eliidi lähenemisviisis on vaid kaks peamist kihti: 1. Eliit - kiht, mis teeb enamiku (poliitilisi) otsuseid ja saab vastavalt enamiku hüvedest, kutsutakse eliidiks. 2. Mass - kiht, mis teeb vähem ja saab vähem nimetatakse massiks/ inimhulgaks. Seda süsteemi iseloomustab nn püramiidistruktuur: Valitsev eliit Allasutused (valitsus, kes viib täide eliidi direktiive) R a h v a s e h k m a s s Suured teoreetikud Eliidi lähenemisviisi on kajastatud paljude 19. sajandi Euroopa poliitikateoreetikute kirjutistes.
- - kõik sotsioloogid pole siiski valmis loobuma võimu seosest kas subjekti või ühiskonna selliste struktuuridega, mis ei mahu diskursuse mõiste alla. Kelle käes võim siis võiks olla? Üks vastus: eliitide - Eliidid on vähemusgrupid kellel on võimu, mõju teiste üle * oletatakse, et neid on igas ühiskonnas. Seda väitis juba Gaetano Mosca (1896), kes oli eliitide uurimise algatajaid sotsioloogias. Kõik võivade saada eliidiks, selle aluseks on organiseerimisvõimed. Ka pluralistid nõustuvad selle väite ,,lahja" variandiga. (Näiteks Weber: partei eliit või bürokraatlik eliit) * marksistid on (kunagi) arvanud, et klassideta, ilma võimuta ühiskond oleks võimalik, aga igal juhul pole nad esitanud ühtki näidet sellisest ühiskonnast (juba Trotski ütles, et Nõukogude bürokraatia ja parteieliit on vana kodanluse osa üle võtnud; hiljem kirjutas sotsialismimaade eliitidest nt
Arvas, et ring on ideaalne kujund. Seega arvas, et universum peab põhinema kerakujul ja arvul 10. arvas, et on 10 taevakeha ja need liiguvad ringikujuliselt ümber keskse tule. Need taevakehad olid- päike, kuu, 5 planeeti, maa, kinnistähed ja kokku tuli neid 9. Siis leiti, et olemas on ka Antimaa, mis on teisel pool kesktuld ja st me teda maa pealt ei näe. Ta oli väga kuulus mees. Ta kuulus Krotoni aristokraatia hulka ja hiljem on andmeid, et nende salaühing kujunes poliitiliseks eliidiks. Kreeka-Pärsia suhted Otsustavad sündmused lõppesid 479; aastal 449 sõlmiti Kalliase rahu. Allikatest- meil on palju infot, aga sellesse tuleb suhtuda kriitiliselt. 546.a purustas Kyros Kroisose Lüüdia riigi. Väike-aasia linnad va Mileetos maksid Kroisosele andamit, algul pöördusid Kreeka linna Kyrose poole, et nad alluvad samadel tingimustel talle, mis Kroisosele. Aga Kyros keeldus ja vallutas need riigid. Ta üritas nendes linnades pärslaste toel võimule panna kohalikud
väele, niisamuti kui vaimu suurus keha suurusest, mõistus rusikast üle käib. /---/ Õige au õitseb meil omal maal, õige suurus sigineb üksi sugulaste seas, täielise tulu toome üksi tööd tehes oma vanemate väljal ja usume meie seda ja elame selle järele, siis oleme loomuline oks inimese sugu puus..." (Kruus 1939, 76-77) Ajakirjanikke oli haritlaste hulgas vähe, ometi kujunesid just ajakirjanikud tolleaegse Eesti ühiskonna eliidiks. Ajakirjanike grupp diferentseerub teistest intelligentsi gruppidest oma ametitunnuste alusel. Need tunnused muutuvad ajas. Kes oli eesti ajakirjanik? Milline oli ajakirjaniku sotsiaalne staatus erinevatel ajajärkudel? Iga toimetaja isiksus sõltub tema sotsiaalsest päritolust, haridusest, soost, vanusest need kõik mõjutavad ka ajakirjaniku kutseteadlikkust. Ajakirjanike sotsiaalset päritolu selgitades on aluseks võetud ajakirjaniku isa amet, mis selgus elulugude põhjal.
annaabi.ee 
