Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eliidi teooriad eliidita ühiskonna võimalikkusest". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eliit, haridus, klassid, eliiti, bourdieu, ehkki, mosca, khan, viitab, indiviidid, meritokraatia, intelligents, vaenu, plotnik, rikaste, eeldaks, naudib, mannheim, omades, viimasele, teisalt, pakkudes, davis, moore, väitele, stratifikatsiooni, motivatsioon, pärsib, õhutab, ilmnemisel, õiglus, olemasolevat, haridussüsteem, taastootmise, produktja stabiilsemaks. Hakkavad eristume mitmesuguste tunnuste alusel inimeste kihid/ straadid. Sotsiaalne kihistumine e. stratifikatsioon tähendab inimeste ja inimrühmade hierarhilist jaotumist erinevate tunnuste alusel. Ajalugu tunneb nelja kihistumissüsteemi: *orjus, *kastikord, *seisused, *klassid. Igaühe sees on omakorda keerulised alavariandid. Sotsiaalne ebavõrdsus on otseselt seotud selliste sotsioloogia osadega nagu ühiskondlikud klassid, sotsiaalne stratifikatsioon ja mobiilsus. Pahatihti need samastatak se. Kuid on selge, et ebavõrdsus sünnitab kihistumist ja stratifikatsioon säilitab ebavõrdsust . 1. KLASSID ENNE MARKSISTLIKKU KÄSITLUST Platoni " Riik " Tema ideaalriigis kolm seisust: filosoofid valitsejad, valvurid käsutäitjad ja tootjad. Aristoteles Kreeka ühiskonna kolm klassi: ülemklass , väärtuslik keskklass ja orjameelne madalam klass . 16.saj
Meie praegust ühiskonda iseloomustab kihistatus. See mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab iga inimgrupi teatud positsioonile. Seoses tänapäeva inimese jaoks ühe olulisima asjaga rahaga- on üheks põhilisemaks kihistumise aluseks muutunudki just inimeste majanduslik olukord ning toimetulek. Selle alusel ongi meie ühiskond üldisemas pildis jaotatud kaheks äärmuslikuks kihiks. Esimene grupp on niinimetatud eliit ehk kõrgklass, kes omab kõrgemat positsiooni ehk staatust kui teised. Sellise sotsiaalse staatusega grupp omab seda, mida sellises ühiskonnas väärtuslikuks peetakse. Olgu selleks siis kasvõi lihtlabane rikkus või hinnalise maatüki omamine. Ja siis on need teised- järgijäänud. Need on need teised, kes eliiti ei kuulu ning jäävad sellest grupist tüki maad eemale. Selleks on mass ehk tavalised inimesed. Need indiviidid, tavakodanikud, omavad laiema üldsusega
See pööras tähelepanu riigile, kodanikele (nende poliitilistele õigustele ja tegevusele) ja erakondadele. Tundis alates 18.sajandist (valgustusajastust) järjest enam huvi võimu ja selle kasutamise legitiimsuse vastu. Arusaam võimu jumalikust päritolust asendus vähehaaval käsitusega, et võimu allikaks on rahvas. See käsitus on nüüdisajal valdav. Sõnaseletus Ld lex, legis f. seadus Legaalsus juriidiline kategooria, mis viitab seaduslikule, õiguslikule põhjendusele Legitiimsus pol.psühholoogia kategooria, mis näitab subjekti autoriteeti, tema omaksvõttu, lugupeetust, võimuambitsioonide vastuvõetavust rahvale. Poliitikasubjekt (actor) võib olla: · Suure legitiimsusega · Osalise legitiimsusega · Legitiimsuseta Kusjuures kõigil neil juhtudel legaalne. Tänapäeval mõistetakse poliitikat kui ühiskondlikku tegevust, mis seisneb spetsiifiliste, kogu ühiskonda
· Eestlaste töökultuur on neg. hinnanguga Euroopa ühiskonnale. Tase on olulisemalt madalam, austus töö vastu hoopis erinev. Eestis passiivsete inimeste osakaal ühiskonnas üha suureneb. · ... on näide, mida saab teha, kui ei või. · Inimene, kes juhib ühiskonda, temal on tohutu suur võimalus kanda. (2009-03-09) POLIITILISE ELIIDI TEOORIAD Eliidi teooria rajajad/käsitlejad: · VILFREDO PARETO · GAETANO MOSCA (1858-1941) · MAX WEBER GAETANO MOSCA (1858-1941) Eliit = poliitiline klass Olemas on 2 poliitilist klassi: 1) juhid e. eliit: a) on monopoliseerinud võimu; b) kasutavad kõiki ühiskondlikke privileege; c) teostavad ühiskonna poliitilist juhtimist; d) neid on tühine vähemus 2) juhitavad: a) absoluutne enamus ühiskonnast; b) on allutatud eliidi juhtimisele. ELIIT e. poliitiline klass jaguneb:
Kuna poliitika on subjektiivne, on ka selle kajastamine meedias subjektiivne. (iga partei proovib läbi suruda oma arvamust) samuti saab kultuuri kaudu kujundada inimeste pol orientatsiooni. (Tsensuur, kinodes kommude filmide näitamine, räppmuusika jne.) 5. Sündmused Näit: Paljud, kelle tuttav on maha lastud, muutuvad relvastuse vastasteks aktivistideks. Mingi tegevus ühe riigi poolt kujundab inimeste arvamust tollest riigist. 3. KARAKTERISTIKUD Sellised asjad nagu sugu, vanus, haridus, sissetulek, töökoht, sotsiaalne klass jne. Näit: Meestele meeldib Mitterand rohkem kui naistele. Kõige vähemtähtsam ja raskemini uuritav mõjutaja. 4. POLIITILISED "ISELOOMUJONED" Isiksus Teatud iseloomuga inimesed on poliitikas edukamad kui teised. Näiteks autoritaarsed inimsed, kes on sellised seepärast, et neil on olnud raske lapsepõlv ja vanemad surusid neid alla ja nüüd kui nad on suureks kasavanud, siis elavad nad lapsepõlve rahuldamata jäänus vajadused poliitikas välja
Vaimne (mittemateriaalne) kultuur koosneb abstraktsest inimloomingust (keel, mõtted, uskumused, reeglid, kombed jne) Kultuuri pole ilma loojate kandjateta. Ühiskond ei eksisteeri ilma kultuurita. Kõrgkultuur suhteliselt sügava ja vaimselt nõudliku iseloomuga looming, mis peamiselt orienteerub väikesele elitaarsele tarbijaskonnale Massikultuur vaimselt suhteliselt vähenõudliku iseloomuga looming, mis orienteerub laiale tarbijaskonnale Pierre Bourdieu habitus (loengumärkmed paberkandjal, jaotatakse loengus) Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed VI SOTSIALISEERUMISPROTSESS Sotsialiseerumine uute ühiskonnaliikmete ettevalmistamine eluks sotsiaalses maailmas, so protsess, kus indiviid õpib mõtlema, tundma ja käituma vastavalt antud grupi normidele. Grupi seisukohast liikmete taastootmisprotsess. Funktsionalistlik vaade: sotsialiseerumine on lõpptulemus täielik mugandumine valmis mudelitega
hoolekande vajadust vastavalt sots klassile ning majanduse kujutamine turumajanduse põhimõttel. Peab oluliseks riigi tugevdamist sisemiste ja väliste ohutegurite vastu ning seetõttu suur rõhk kaitsepoliitikal ning sisemise julgeoleku ja õiguskorra loomisel. Pööratakse suurt tähelepanu patriotismile. Neokonservatism Vajalik vähendada riigi osa majanduses ja sotshooldussüsteemis. Põhieesmärgiks traditsiooniliste väärtuste kaitse. Uus valitsev eliit (pol administraatorid, keda motiveerib võim). Liberaalne ideoloogia Vabadus on nii inimese kui ühiskonnakorralduse suurim hüve ja eesmärk. Ühiskonna elukorraldus peab tagama üksikisiku vabaduse. Optimistlik usk inimese enesetäiustamisse ja progresiivse arengu võimesse. Valitsuse ülesanne on luua maksimaalselt vabad olud. Esimest korda seadusandluses 1688 aastal Inglismaal. Eraomanduse ja turumajanduse suhete arendamine ja riigi reguleeriva osa vähendamine
............................................................................................... 12 SISSEJUHATUS Teema valikul lähtuti selle aktuaalsusest, ajatusest ning seotusest autoriga. Demokraatia on iidne valitsemisvorm, mida on uuritud sajandeid, kuid sellest räägitakse ikka ja jälle ka tänapäeval. Referaadis kirjeldatakse demokraatia liike ning nende seoseid. Sõna ,,demokraatia" tuleneb vanakreeka keelest, mis tähendab rahva võimu (Demokraatia, 2014). Demokraatia viitab poliitilisele valitsemisvormile, milles inimesed või nende esindajad pigem juhivad endid ise, kui lasevad end juhtida näiteks totalitaarsel parteil või monarhil. (J. Keane, 2014) Vanim klassikaline demokraatia tekkis Kreeka linnriikides, kus otsustajateks olid vabad täisealised mehed. Keskajal oli demokraatia esindatud maapäevade näol, kus otsustajateks olid maad ja talupoegi omavad maahärrad. Keskaja lõpul hakkas monarhide absoluutvõim nõrgenema
Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on a) Sissetulek
3. keskklass ohustab rikkaid ja vaeseid 5. Mõistva sotsioloogia autor on 1. Max Weber * 2. Talcott Parsons 3. Herbert Spencer 4. August Comte 6. August Comte arvates on ühiskonna peamised elemendid 1. Töö, usk, keel * 2. Perekond, usk, keel 3. Töö, usk, sooline struktuur 4. Töö, inimvahelised, suhted, keel 7. Mõistev sotsioloogia peab analüüsima 1. kuidas indiviidid mõtestavad oma elu ja hindavad seda objektiivselt 2. kuidas indiviidid mõtestavad sotsioloogiat ja hindavad seda 3. kuidas indiviidid mõtestavad oma elu ja hindavad seda subjektiivselt * 8. Mida tähendab anoomia? 1. Sotsiaalse korra püsivust ühiskonnas 2. Sotsiaalse korra tugevnemist ühiskonnas 3. Sotsiaalse korra nõrgenemist ühiskonnas * 9. Sotsiaalne võõrandumine toimub Karl Marxi kohaselt kui 1
iseseisva teadusena on olnud keerulise erialazargooni kasutamine. "Taolist sotsiaalmajanduslikku anomaaliat on mõjutanud mitmed subjektiivsed ja objektiivsed tegurid" jne. - Vahel on erialaterminite loomine vajalik, et adekvaatselt edasi anda teatud mõistet, millele teised keelelised vasted puuduvad. * nt. 1: ,,klassi" mõiste, mis on äärmiselt oluline sotsioloogias. Igapäevaelus on sellel mõistel kümneid tähendusi: sissetulekuklassid, võimul olevad rühmad, hariduslikud klassid jms. Selleks, et tema töö oleks täpne, peab sotsioloog kasutama või looma oma definitsiooni antud mõistest. (Berger 1994: 21) * teine näide: ,,kommunikatsioon". Abstraktse mõiste kasutamine võimaldab näha seoseid selle vahel, mis toimub väga erinevates kontekstides: poliitikas, majanduses, perekonnas, koolis, sõprade vahelistes suhetes jne. - Tavaliselt siiski on võimalik keerulisi väljendeid selgemalt esitada. Tegemist on nähtustega,
3. Struktuur-funktsionalistlik teooria, avalikud, varjatud ja düsfunktsioonid (11, 13). Struktuur-funktsionalistliku teooria põhihuviks on suhted sotsiaalse tegelikkuse kahe tasandi, terviku ja selle osade vahel. Ühiskond kui tervik ja tema alamad jaotused on institutsioonilised sfäärid (majandus, poliitiline süsteem). Iga ühiskondliku sfääri põhiülesanne iga funktsioon tuleb täita, kui kogu grupp tahab säilida ühest generatsioonis teise. Avalik funktsioon- viitab ,,avatud, määratletud või kavatsetud eesmärkidele". Varjatud funktsioon- ,,ootamatud ja ettekavatsemata tagajärjed". Disfunktsionaalne käitumine- mõned käitumismustrid, mis võivad tegelikult vähendada süsteemi keskkonnamuutustega kohanemise ja enesesäilitamise võimet. Nt. Sõda funktsionaalne ühiskonna jaoks, sest vähendab välist ohtu. Samas on ta äärmiselt disfunktsionaalne sõduritele ja tsiviilisikutele. Funktsionaalsust hinnates tuleb küsida, kas see
funktsionaalne esindus). 11. Kes on klassikalised eliiditeooria autorid ja millised on nende põhiväited? Mosca- jagab ühiskonna valitsevaks ehk poliitiliseks klassiks ja valitsetavaks klassiks ning massiks. Ta väidab, et enamuse valitsust pole võimalik hoida ülal vastutegutsemisega vähemusele. Vähemused valitsevad enamust isegi demokraatias, kuna vähemusel on võime organiseerida ja massid jäävad mitteorganiseerituks. Ta osutab ka neljale kriteeriumile eliiti kuulumisel - jõukus, sünnipära, sõjaline vaprus ja "teadmine". Kuigi need neli alust, kas siis üksikult või üksteisega segatult, moodustaksid ajalooliste valitsevate klasside objektiivse võimubaasi, eeldab kindel valitsus Mosca arvates veel "sideainet", mille ta leiab olevat "poliitilises vormelis" - antud ühiskonnakorra oludes laialdaselt aktsepteeritud tõekspidamiste ja printsiipide kogumis.
Marxi tsitaat "Mitte inimeste teadvus ei määra nende olemist, vaid, vastupidi, nende ühiskondlik olemine määrab nende teadvuse" 4) Kui tahta analüüsida võimu, tuleb alustada tootmissuhete analüüsist Sellisest võimukäsitlusest tuleb ka mark(x)sismi arusaam poliitiliste institutsioonide iseloomust: kasutavad võimu valitseva klassi huvides. Kui ühiskond oleks ilma klassideta, ei oleks võimu, samuti mitte riiki. 23. Millisena näeb ühiskonna kihistumist Pierre Bourdieu? jaotab kihtidesse erineva kapitali liikide abil. Bourdieu analüüsides on ühiskonnas erinevad suhteliselt autonoomsed tegevusväljad (habitused), mis samas on klassivõtluse tegevusväljad. Võitluses oluline omada vajalikku kapitali. # Kapitali liigid: majanduslik (omand, tulud, ametipositsioon), kultuuriline (haridus, kunstikapital, keel), sotsiaalne (sidemed, käitumisreeglite valdamine). (Võimalik ette kujutada ka teisi kapitali liike, Bourdieu nimetad akadeemiline, poliitiline,
väliselt(afganistaan,Iraak) Füüsilise sunni instrumendiks on politsei ja sõjavägi. Selleks, et säiliks demokraatlik valitsemise viis, peab olema täidetud kaks tingimust;1) kui sõjavägi ja politsei on olemas, peavad nad alluma tsiviilisikute kontrollile.2) tsiviil isikud, kelle kontrolli all sõjavägi ja politseipeavad alluma demokraatlikule protsessile 17.Eliidi teooria üldised põhimõtted? Põhimõtted on Nende teooriate kohaselt peab riiki valitsema eliit, et tavalised inimesed suudavad aru saada ja kaitsta oma huve, rääkimata ühiskonna huvidest. Lihtrahvas ei ole võimeline isegi enda üle valitsema. Valitseminetuleb usaldada vähemusele eliidile. Kellel on olemas vajalikud teadmised ja voorused. Näide. Lenin arva, et töölisklass ei suuda enda huve kaitsta, seda tegi kommunistlik partei. 18.Kuidas valitsevad Pareto arvates Lõvid ja rebased. Vastavalt ajale peavad muutuma eliidi tüübid- ideaalne valitsev klass peab
keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue – abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole – individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale – keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud). Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue) Kokku saab nendest langage kui üldine inimvõime, st abstraktne iseseisev süsteem, omavahel seotud märkide kogum. Keele kõnelejad jagavad seda süsteemi. Keel on sotsiaalne produkt ja kõne on individuaalne aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. 6
kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus (USA-s) (Olenko, Toots, 2005, lk 62) 1.4. Elitaardemokraatia „Elitaardemokraatia mudel on esindusdemokraatia üks suundi, kus mandaati käsitletakse kui rahvalt saadud volitust valitseda.“ (Toots, 2005) Elitaardemokraatia tähendab seda, et esindava 4 valituse korral otsustab tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste rühm ehk eliit (Ühiskonnaõpetuse …, 2016). Elitaardemokraatia ei ole rahva huvide eiramine ega eliidi vastandamine kodanikkonnale. Pigem proovib see ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. (Olenko, Toots, 2005, lk 63) Võimule saab vähemus ehk eliit, kui demokraatlikku eliiti iseloomustab just oskus arvestada enamuse ehk rahva huvidega (Olenko, Toots, 2005, lk 63). 5 2
Ühiskonna sotsiaalne kihistumine Kihituse mõiste Erinevad ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisti öeldes toimub ühiskonna sotsiaalne kihistumine. Näiteks majandusressursside alusel kihistub ühiskond klassideks. Elustiili, väärtusorientatsioonide, aga ka päritolu baasil kujunevad staatuskihid nagu eliit ja massi. Kihitus mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab iga inimrühma kindlale positsioonile. Sotsiaalne kihistus muutub tavaliselt aegapidi, aastakümnete või -sadade jooksul. Vaid revolutsioonid toovad järske muutusi ühiskonna klassistruktuuri. Nüüdisajal ühiskonna üldine arengutempo kiireneb, tuues rohkem liikuvust ka kihistumusse. Teisiti väljendudes suureneb sotsiaalne mobiilsus. Sotsiaalne mobiilsus
keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud). Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue) 6. Mis on ja mida aitavad mõõta Talcott Parsonsi "mustrimuutujad"? Talcott Parsons (19021979) lahkab dikotoomiat erinevateks aspektideks: "mustrimuutujad" (pattern variables), mis iseloomustavad erineva arengutasemega ühiskondi. Ühiskonna valitsevad normid pakuvad lahendusi inimeste igapäevaelu
• lähedased suhted(pere-, sugulussidemed, immigrantgrupid) • homogeensed ressursid, usalduslikud sidemed Sildkapital - avatud/nõrgad sidemed • võimalus uue informatsiooni ligipääsule • konkurentsieelise loomine turuvahetuses Väljundid: võimalused grupi liikmetele vs piirangud teistele(grupisolidaarsus); konformsus vs innovatiivsus(sotsiaalne kontroll); kohustused vs individuaalne vabadus(sotsiaalsed suhted) Pierre Bourdieu Habitus - konkreetsele persoonile iseloomulik käitumisnormide kogum, eelduste, kalduvuste ja harjumuste raamistik. Habitus omandatakse algselt koduse kasvatuse ja hariduse kaudu, millel on väga suur mõju inimese edasisele kujunemisele. Hoiakute süsteem näitab olemise viisi, eelhäälestatust, tendentsi, kalduvust käituda teatud viisil teatud tegevusväljal. • struktuurid, millele on iseloomulik tekitada ja korrastada inimtegevust ning
keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Keelt saab jagada kaheks komponendiks: langue – abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole – individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale – keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud). Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue) 6. Mis on ja mida aitavad mõõta Talcott Parsonsi “mustrimuutujad”? Pattern variables are five dichotomies, developed by Talcott Parsons (1902-1979), to draw out the contrasting values to which individuals orient themselves in social interaction.Kuidas inimeste toimimist analüüsida?
(põhjus). - Sõltuv muutuja muutuja, mis on uurija arvates mingi teise muutuja poolt mõjutatud (tagajärg). · Konstandid nähtused, mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Kõikide inimeste jaoks ühesugune. Nt maa gravitatsioonijõud. Hüpotees uurija poolne väide selle kohta, kuidas asjad maailmas tema arvates on. Hüpotees väljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahel. Näiteks: inimese haridus (sõltumatu muutuja) on positiivselt seotud tema sissetulekuga (sõltuv muutuja). Hüpotees on oluline, sest see paneb paika mida on vaja uurida, mida on vaja analüüsida. Andmete kogumine · Alati ei ole uurijal vaja isiklikult uusi andmeid koguda. Mõnikord saab kasutada teiste poolt varem kogutud andmeid. Kui teadlane pole isiklikult ise andmeid kogunud, aga keegi teine on, siis on ikkagi tegemist empiirilisega Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid
· Orgaanilisus Riik on nagu organism ja seetõttu on ühiskonna heaolu tähtsam kui selle koostisosade (sotsiaalsed grupid, huvigrupid, indiviidid) heaolu. · Aristokraatia Inimesed on ebavõrdsed ja see peab kajastuma ka sotsiaalses kihistumises. Seetõttu tuleb nii privileegid kui kohustused jagada inimeste vahel ebavõrdselt. Et tavaline inimene on poliitiliselt ebakompetentne, siis peaks riiki valitsema väikesearvuline eliit kvalifitseeritud inimesi. · Traditsionalism Kehtivad institutsioonid on vanad sellepärast, et nad on head. · Võim Konservatiivid tunnevad suurt austust põhiseadusliku võimu vastu ning usuvad, et valitsus peab olema tugev ja kodanikud peavad sõna kuulama. · Sotsiaalne pessimism Omakasupüüdlikkus, irratsionaalsus ja agressiivsus on inimloomusele kaasasündinud jooned. Seetõttu hülgavad konservatiivid utoopiad,
Haridus Mõned haridussotsioloogilised uurimisteemad - hariduslik ebavõrdsus, inimeste vahelised erinevused hariduslikes saavutustes - hariduse mõju ebavõrdsusele, hariduslike erinevuste mõju erinevustele teiste tunnuste osas - koolis toimuvad sotsiaalsed protsessid, õpilaste omavahelised suhted ja suhted õpetajatega, koolivägivald Hariduslik ebavõrdsus Haridusliku ebavõrdsuse mõõtmine
ning sureb välja küttiminekorilus. Inimesed õpivad masinaid enda kasuks ära kasutama. Riigid moderniseeruvad eri viisidel ning kõikidel ei pruugi kõige paremini välja tulla toimivad rahvusriigid nt Aafrika riigid. Mõisted: Sotsiaalne kihistumine ehk stratifikatsioon – Inimestel on ühiskonnas erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon ning lugupeetavus ühiskonnaelus. Eliit – Inimgrupp, kes tänu oma kõrgele positsioonile või lugupeetavusele suudab mõjutada ühiskonnaelu ja ühiskonnas tehtavaid olulisi otsuseid. Sooline kihistumine – erinevused meeste ja naiste vahel, seotud ühiskondliku positsiooni ja majanduslike võimalustega. Rahvuslik või rassiline kihistumine – seotud eri rahvustessse ja rassidesse kuuluvate inimeste majanduslike võimaluste ja erineva positsiooniga ühiskonnaelus.
huvides • lähedased suhted(pere-, sugulussidemed, immigrantgrupid) • homogeensed ressursid, usalduslikud sidemed Sildkapital - avatud/nõrgad sidemed • võimalus uue informatisooni ligipääsule • konkurentsieelise loomine turuvahetuses Väljundid: võimalused grupi liikmetele vs piirangud teistele(grupisolidaarsus); konformsus vs innovatiivsus(sotsiaalne kontroll); kohustused vs individuaalne vabadus(sotsiaalsed suhted) Pierre Bourdieu Habitus - konkreetsele persoonile iseloomulik käitumisnormide kogum, eelduste, kalduvuste ja harjumuste raamistik. Habitus omandatakse algselt koduse kasvatuse ja hariduse kaudu, millel on väga suur mõju inimese edasisele kujunemisele. Hoiakute süsteem näitab olemise viisi, eelhäälestatust, tendentsi, kalduvust käituda teatud viisil teatud tegevusväljal. • struktuurid, millele on iseloomulik tekitada ja korrastada inimtegevust ning
Nüüdisajal ongi tõusnud esikohale avaliku haldust korraldavad institutsioonid ( sotsiaalkindlustusamet, maksuamet), samas kui klassikalised , riigi sisemist ja välist julgeolekut tagavad struktuurid ( sõjavägi, politsei, vanglad) pälvivad valitsemises väiksemat tähelepanu. Miks avalik sektor on laiem mõiste kui riik ? Tänapäeva riigi ülesanded on muutunud nii ulatuslikuks, et riigil pole enam otstarbekas nende lahendamist üksnes enda käes hoida. Riik tagab haridus ja tervishoiuteenused, annab välja mitmesuguseid dokumente, peab registreid ja andmebaase, edendab kultuuri. Samas ei tähenda tagamine seda , et just riigiasutused ise peaksid kõike seda tegema. Paljusid taolisi ülesandeid täitvad avalik-õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile( nt mõnele ministeeriumile) vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt. Samas säilitab riik kontrolli nende tegevuse üle eraldades neile selleks raha ja tellides neilt teenust, näiteks riiklik
sajandi "hale" lõpusajand -- 20. sajand Lääne-Euroopa enne ideoloogiaid. Rooma riigi kokkuvarisemine 5.sajandil, I võimusiirde faas: Paavst ja Bütsants kui pseudo-Rooma (miks võtab Euroopa tugevnev perifeeria omaks Euroopa nõrgeneva osa religiooni?), II võimusiirde faas: ususõjad 14.-17.saj., perifeeria irdub Roomast, Seisuslik konflikt muutub primaarseks, 17.-19.saj. Euroopa poliitiliste ideoloogiate kolm allikat. o Rikaste-vaeste vastuolu (seisused, klassid jne.), - majandusliku eliidi soov saada võimule; eemaldama maa-omandil põhineva võimu eliit - Lääne-Euroopa eripära eliidi vahetumisel --> keskklassi tugevnemine (% -osa suureneb <-- vajadus võimu juures olla esindatud) o Kogukondadevaheline vastuolu (rahvad, keeled, religioonid), o Vabaduse-temaatika o Peale religiooniajastu lõppu ideoloogiate suur tähendus; ilmaliku ja kiriku võim pole enam
kasulik. Seetõttu ilmuvad ausate inimeste kõrvale ka paratamatult kurjategijad. Samas kui kurjategijaid on ümbruses juba väga palju, siis kuritegevus pole enam kasulik. Seetõttu tekibki tasakaaluolukord, kus enamik inimesi on ausad, vähemus teeb kurja. · Psühho-bioloogiline lähenemine kuritegevust soodustavad individuaalsed omadused: meessugu, noorus. Kokku pandes saab noore isase sündroomi. · Sotsiopaat võimetus aru saada teiste inimeste kannatustest. III Haridus · Sellega tegeleb haridussotsioloogia · Hariduslik ebavõrdsus Haridus oluline hüve ning mis mõjutab ka teisi ebavõrdsusi. Tegeleb: ebavõrdsus hariduse osas, hariduse tähtsus tööturul, hariduse roll ühiskonna arengus. · Sotsiaalsed protsessid koolis õpilastevahelised suhted, koolivägivald, jne · Haridusliku ebavõrdsuse kaks aspekti: o Haridustase millise hariduse on inimene omandanud?
Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Sotsiaalsed rollid – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedi eri vormid: Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvulik identiteet. Sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid – sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega. Võim – võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda.
(parlamentaarne või presidentaalne) Usuline alus: ilmalik vs riigikirikuga vs teokraatlik vs kirikuriik Geograafiline jaotus: unitaarriik e üksikriik, föderatsioon e liitrik, konföderatsioon e riikide liit Monarhiatel ka: personaal- ja reaalunioon Jessop: Pluralism riigi toodab toimijate vastastikmõjutamine Marksism riigi toodab eesõigustatud kihtide tegevus oma eesõiguste säilitamiseks Liberalism ühiskonna toob leping Elitism eliit ja vastueliit, ringlus, inimestel valimisrõõm Uusinstitutsionalism rühmade ja instutsioonide koostoime võimusfääride pidevas kommunikatsioonis Modernse riigi tunnused: Kontroll sunnivahendite üle - Territoriaalsus Suveräänsus - Põhiseaduslikkus riigis selge arusaam, kuidas peaks valitsema Umbisikuline võim Avalik bürokraatia Legitiimne võim Kodakondsus Maksustamine
Uusvasakpoolsus ehk kolmas tee näeb heaoluriiki paindlikumana ja konkurentsivõimelisemana, nõudes üksikisiku suuremat panustamist. Uusparempoolsed püüavad turumajanduse põhimõtteid laiendada ka sotsiaalteenustele. Erinevused on säilinud suhtumises võrdsusesse: uusparempoolsed väidavad, et üksikisiku isiklik pingutus määrab tema elatustaseme; uusvasakpoolsed väidavad, et riigi mure on leida inimesele töö, teha kättesaadavaks tööturul nõutav haridus, kontrollida palgapoliitikat. (vt. õ. lk. 54, 55) 5. Sotsiaalne tõrjutus- seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus. Sotsiaalse tõrjutuse näitajad: vaesus, sotsiaalsete sidemete ja kaasatuse puutumine. Tõrjutuse põhjused: töötus, erivajadus, vähemusrühma kuulumine, 3 piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erinevused. Mida ulatuslikum on riigi sekkumine
orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem, majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem, kunst) kunst)
annaabi.ee 
