Sport: lihaselised, alasti, gümnaasion, al 776 Zeuzile Olümpia: maadlus, jooks (192m), rusikavõitlus, 5evõitlus, hobukaariukud. Abielu: peigmehe ja äia vahel otsustati, seaduslik eesmärk järglased, meestel abieluvälised suhted (hetäär), homoseksuaalsus, lesbilisus. Prostitutsioon halb. Jumalatega suhtlemine: usupidutsused, dionüüsiad (märts), olümpia; müsteeriumid (salajane usukultus) eesmärk surnuteriigis parem elu (nt Eleusise müst Demeteri auks) Kujunemine: algus maast, Prometheus (titaan) õpetas tule kasutamist, pandora (kõik paheline). Surmajärgsus: jõgi Acheron-paadimees Charon (hõbemünt). Austamine templites (preestid), pühamutes (Delfi) oraaklid K jumalad antropomorfsed, elasid Olümpose mäel (K põhjas). Pere-pantenon. 7.saj eKr Hesiodos-jumalate põlvnemine (theogonia). Suhtlemine:usupidustused ehk dionüüsiad (märts) ja
Tõi au tervele linnale. Zeusi auks peetud. 14.Naistel puudus kodanikuõigus ja iseseisvus muu suhtes. Allusid alati oma abikaasale, isale või muule meessugulasele. Mehe valis naisele isa, ise valida ei saanud. 14.a. pidi naiseks minema 30-40 aastasele mehele. Oli kodus, tegeles majapidamisega, kasvatas lapsi. Pidudes viibis ainult siis, kui lähedased sugulased olid. 18.Jumalanna Demeteriga. Ta laps rööviti, masendusest jooksis ära, peatuskohaks sai Eleusise. Seda tähistati iga aasta rongkäiguga Ateenast Eleusisesse. Nad läksid sinna pühamusse ja pidasid seal oma öiseid kombetalitlusi. 22.Pythagorase teoreem-Pythagoras Raamat, kus olid kõik vajalikud meditsiini teadmised-Hippokrates 25.Vooru 27.Linnriigid kaotasid sõltumatuse, kodakondsuse tähtsuse kaotamine, võeti üle Idamaade kombed. 29.Tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused, orjapidamine laienes. Kreeka kunst
haridus, kultuur, homoseksuaalsed suhted) 16 Kuidas olid seotud jumalad, religioon ja mütoloogia kirjandus- ning kunstiloominguga Vana- Kreekas? Tooge kolm näidet. 17 Iseloomustage Kreeka panteoni. Tooge välja teie meelest kolm tähtsaimat jumalat, põhjendage oma arvamust. 18 Millise jumalaga on seotud pildil kujutatud koht? Milline ülekreekaline pidustus või rituaal on seotud pildil kujutatud paigaga? Eleusise tempel Epidaurose teater Delfi oraakli tempel 19 Iseloomustage Vana-Kreeka teatrit. (kes mängisid, mida kasutati, etenduste temaatika) 20 Milline seos oli alfabeedi kasutuselevõtul ühiskonna üldise haridus-/kultuuritaseme tõusuga? 21 Mille poolest erines Kreekas kujunenud teaduslik maailmaseletus mütoloogilisest maailmaseletusest? Selgita mõne lausega. 22 Nimetage kolm Vana-Kreekas tekkinud teadust. Kirjutage iga teaduse juurde selle rajaja või tuntud esindaja nimi.
kättemaksuhimulised. Jumalad olid kui üks suur perekond. Jumalaid oli väga palju, nende täpne arv ei ole teada. Tähtsamad jumalad elasid Olümpose mäel. http://media.advisortravel.netdnacdn.com/657x340px7377920204c35877069413712173528.jpg Jumalatega suhtlemis kohad Templid, mille altaritel toodi ohvreid jumalatele. Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püütia. Jumalatega suhtlemis viisid Usupidustused (Nt: dionüüsiad, olümpiamängud). Müsteeriumid (Nt: Eleusise müsteeriumid, Orpheuse müsteeriumid). VanaKreeka jumalad Zeus Hera Ares Athena Apollon Aphrodite Zeus Peajumal Taeva, vihma ja äikesejumal Kronose ja Rhea poeg Zeusi kuju, mis asus Zeusi templis oli üks seitsmest maailmaimest. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. https://encryptedtbn2.gstatic.com/images
1.Kreeka loodus, asend, elatumisvõimalused. Põhiterritoorium asub Balkani poolsaarel, ümbritseb Egeuse meri, Ioonia meri, Vahemeri. Suurim saar on Kreeta saar. Peamiseks ühendusteeks teiste riikidega on olnud tuhandeid aastaid meri. Kreeka on üpris mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. 2.KreetaMükeene kultuur(iseloomusta). Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn KreetaMükeene ajajärk 2 aastatuhandel eKr. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhandete keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi joone. Egeuse ehk KreetaMükeene kultuur jaguneb erinevateks osadeks: minoiliseks ehk Minose kultuuriks Kreeta saael ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Aastatuhande lõpul tabas KreetaMükeene kultuuri häving, kuid just sellest ajast pärineb enamik müüte tähtsamatest Kreeka kangelastest.(Herakles; Theseuses; Odysseus). 3.Võrdle Ateena ja Sparta polise...
Jumalatega suhtlemine Usupidustused - eesmärgiks oli kinnitada usku ja isaaa-armastust. Tuntumad pidustused olid dionüüsiad (toimusid märtsis) ja olümpiamängud (iga 4 aasta tagant) Müsteeriumid - Vana-Kreeka salajased usukultused. Tekkisid õpetused surematusest ning hinge taaskehastumisest. Müsteeriumite ideeline alus oli õpetus hingede hauatagusest saatusest ning müstilised rituaalid heaolu kindlustamiseks teispoolsuses. Tuntumad olid jumal Demeteri auk peetud Eleusise müsteeriumid - neis ilmnes kreeka religioonile ebaharilik idee (usk hauatagusesse õndsusesse). Demeteri saladusest osasaamiseks pidi tegema läbi 2 kordse pühitsemise, millest ei võinud teistele rääkida. Populaarsed olid ka orpheuse müsteeriumid (nim. orfikuteks). Orfikud olid omad pühad raamatud, millest osasid fragmente on säilinud. Õpetuse põhisisuks oli hinge taaskehastumine lõputute sündide ahelas - sellest võib vabastada ainult vooruslik elu.
spordivõistlustest. Neis osales kogu rahvas, sh ka naised ja orjad. Oraaklid olid vanas kreekas ennustajad. Ennustati tähtede, loomade siseelundite jms. järgi. Kuulsaim oraakel oli Delfi oraakel. Kreeklased pidasid oluliseks maist elu. Arvati, et peale surma rännatakse allilma, mida valitseb Hades ja kuhu pääseb üle allilma jõe, tänu paadimees Charon-ile ühe hõberaha eest. Seepärast oli kombeks kadunutele münt suhu panna. Müsteeriumid: Eleusise müsteeriumid: Demeter olevat oma tütre röövist masendatuna valinud peatuspaigaks Atika linna. Seda sündmust tähistati rongkäiguga Ateenast Eleusisesse. Õhtul jätkusid rituaalid vaid pühendatutele suurtes pühamutes. Pühendatuks sai igaüks kes ei olnud korda saatnud veretööd. Orpheuse müsteeriumid: Orpheus oli laulik, kes õpetas inimestele müsteeriumide pidamist. Orpheuse
- müstiline seisund (ühenduses olemise tunne Jumalaga) 10. Püha osaduskond (usklike ühendus, kogudus) Koguduste liigid: - heterogeenne kogudus – näiteks kõik ühe usukogukogukonna liikmed (kristlased, muslimid, budistid jne) - stabiilne kogudus– näiteks konkreetne kristlik kirikukogudus; või kloostrikogudus (kristluses, budismis, taoismis) - müsteeriumikogudus (teatud kinnise müsteeriumikoguduse liikmed; või islami müstikud sufid jne Näited: Eleusise müsteeriumid (Demeter, Kore) vanas Kreekas Magna Materi müsteeriumid – vanas Rooomas Mitra müsteeriumid – vana Rooma riigi sõdurite seas Religiooni ülesanded Seletav Väärtuste süsteemi loov Ühiskonda kindlustav: Tsivilisatsioon = riik ja kiri Kirja olemasolu võimaldab riiki efektiivsemalt hallata. Kiri loob kõrgkultuuri. Ent kirja sünnitas religioon (kr hieroglüüf – püha märk). Inimest psühholoogiliselt toetav
jagu murest ja vaevast. d. Võimalikud ida mõjud Homerosele ja Hesiodosele. e. Homerose hümnid; - jumalate auks loodud poeemid. 33 tk. mõni küündib pikkuselt eepilise lauluni. Pikemad hümnid jutustavad jumala sünnist ning kultuserajamisest Delfis (pühendet Deelose ja Pytho Apollonile). Pühendet ka Hermesele, Aphroditele, Demeterile (Persephone kaotamine, Eleusise kultuse rajamine) f. klassikalise perioodi ja hilisemad allikad ( i. Herodotos, - rändas geograafina eri paikades ja täheldas üles kohalikke müüte, mistõttu need ka nüansside poolest erineda võivad ii. draama, - müüdid olid Ateena draama peamiseks sisuks. Ayschilus ja Sophokles ja Euripides võtsid müüdi sisu ploti kangelaste ajast ja trooja sõjast
Hermes zeusi ja maia poeg, kaval, sündis arkaadias, varastas apollonilt 50 lehma Demeter vastutas niitude ja metsade eest ja õpetas inimesi maad harima, tal oli tütar Persephone Peina - näljajumalanna Erysichthton kuningas, kes raius puu maha, demeter karitas teda selle eest näljaga Drüaad nümf, kes elas puu sees Pluton - zeusi vend, Hadese valitseja Helios päikesejumal Eirene rahujumalanna Mistra Erysichthoni tütar, ta isa sõi ennast ja suri Eleusise Müsteerium aasta suurim pidutstus Demeteri auks Otos ja Ephialtes hiiglase Alouesuse pojad, jultunud, tapsid lõbu pärast, Nad panid Arese ahelaisse ja hoidsid teda 13 kuud peidus. Nad olid surematud, artemis korraldas nii, et nad kitse asemel hoopis teineteist tapsid. Hippolytos pühendas oma elu Artemise teenimisele, ta oli ateena kuninga sangar Theseuse poeg, ema oli amatsoonide kuninganna, kaunis Antiope, kes ateenat kaitstes suri. Theseus
Zeusil oli aga palju järglasi teiste naistega. Zeusi püha lind oli kotkas ja püha puu tamm. Hera püha loom oli veis (veisesilmne Hera). Hera oli ka abielu jasünnituse kaitsja. Zeusi vend Poseidon oli veekogude jumal ning maavärinate ja tormide tekitaja. Poseidon atribuudiks oli kolmhark. Poseidon oli kalameeste kaitsejumal. Poseidoni püha loom oli hobune. Zeusi õde Demeter oli põlluharimisega seotud jumalanna, tema andis põllule viljakuse. Demeteriga olid seotud Eleusise müsteeriumid. Demeteri sümboliks oli viljapea. Apollon, kes algselt oli päikesejumal ja haiguste saatja, hiljem kunsti ja kultuuride kaitsja. Apollonil oli palju oraaklipaiku, millest tähtsaim asus Delfis. Ennustaja, kes Delfis tegutses nim püütiaks. Hermeneut tõlgendas ennustaja segased sõnad inimkeelde. Looduse ja loomadega oli seotud Artemis, kes on orientaalsete joontega jumalanna. Artemis on ilmselt mõjutusi saanud Kybelest. Artemise kaks püha looma olid hirv ja karu
Millist rolli omas mütoloogia kunstiloomingu allikana Vana-Kreekas?Ehitati templeid jumalate auks,draamakunst arenes välja,laulud Dionysuse auks.Nt: vaasimaalid, skulptuurid, eeposed Mütoloogia suur mõju kunstiloominugule- sellesse usuti ja peeti lugu Trooja sõja kangelased: Achilleus oli väga hea võitleja, saavutas tihti lahingutes võidu. Priamos Trooja kuningas, Hektori isa. Oli hea inimene, tahtis rahu. Ehitised seotud Vana-Kreeka jumalate austamisega Eleusise tempel(Demeterese müsteerium), Epidaurose teater(dionüüsia Dionysos), Delfi oraakli tempel(ennustaja Apollon), Olümpia jooksurada(olümpiatule süütamine) Ateena akropol Nike tempel, Parthenon,Pereteion.Stiilid dooria ja joonia. Perikles korraldas rajamise, arhitekt Pheidias.Filosoofiline maailmaseletus: maailma seletatakse mõistuspäraselt, jumalaid ja müüte maailma kujundajate ja korraldajatena mängu toomata.Mütoloogiline
Nad ei moodustanud eraldi seisust, vaid elasid tavainimeste elu. Ennustusteks jälgisid kreeklased endeid (ohvriloomade süttimine, lindude lend, ohvriloomade siseelundid jne) Olid oraaklid pühamud, kus sai jumalatelt küsimas käia. Kuulsaim oli Apolloni oraakel Delfis. Nende õigsuses ei kaheldud. Rõhku pandi maisele elule. Surm paratamatu lõpp, järgneb olesklemine Hadese riigis. Müsteeriumid laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused. Tuntumad Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid ja Orpheuse müsteeriumid. KULTUUR Linnriigid hoolitsesid koolihariduse eest. 7. eluaastast alates. AINULT POISID! Rikkamad kodus pedagoogi käe all, vaesed koolis. Õpetati lugema, kirjutama, muusikat, luulet + gümnastika. Jõukamad jätkasid sofisti juures. Väga vara lauldi lugulaulusid kangelastest, ka tumedal ajajärgul. Tähtsaim oli trooja sõja lugu Trooja kindluse vallutamine kangelaste ühisretkel. Rändlaulikud rapsoodid.
riigis (vt õpik lk.127), lakkas 6.-5.saj.eKr rahuldamast osa rahvast. Tekkisid õpetused, mis rääkisid hinge surematusest ning taaskehastumisest. Müsteeriumide ideeline alus oli õpetus hingede hauatagusest saatusest ning müsitilised (salapärased) rituaalid (kombetalitus), mille vahendusel usklikud püüdsid kindlustada endale heaolu teispoolsuses. Tuntuimad olid Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid, kus ilmnes Kreeka religioonile täiesti ebaharilik idee usk hauatagusesse õndsusesse. Demeteri saladustest osasaamiseks pidi tegema läbi kahekordse pühitsemise, millest aga ei tohtinud teistele rääkida (vt õpik lk 123). Samuti olid populaarsed Orpheuse (andekas kitaramängia, kelle ema oli muusa Kalliope, ta võlus oma lauludega isegi
Tavaliselt arvati, et surnuteriik asub kuskil sügaval maa all, seal elasid inimesed rõõmutult, tahteta ja mäluta varjudena, aga midagi eriliselt kohutavat neil karta polnud. Aja jooksul kujunesid kreeklastel välja müsteeriumid laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused, kus võisid osaleda vaid kindla pühitsusrituaali läbi teinud inimesed. Kõike müsteeriumil kogetut tuli varjata teiste eest. Ühed tuntumad olid jumalanna Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid. Kreeka põhiline usk on õigeusk (98% rahvastikust) Õigeusu pärimuses kuuluvad lahutamatult kokku õpetus, jumalateenistus ja usuline kogemus. Erinevalt katoliku kirikust ei pea õigeusk põhjendatuks usuõpetuse dogmaatilise külje eelisarengut. Kesksel kohal on liturgia (kirikulaulud, ikoonid) ja kandvaks jõuks on munklus ning pühakute ja Jumalaema Maarja austamine. Õigeusklike arv maailmas 160 milj. inimest.
Trooni põikpuudel olid reljeefid, mis kujutasid stseene olümpiamängudelt. Trooni alumised küljed kaunistas maaildega Pheidiase vennapoeg kunstnik Panainos. Pheidiasele valmistas palju muret kuju valgustamine. Kuna kreeka templitel puudusid aknad ja valgus pääses sisse ainult ukse kaudu, siis oli lae alla ulatuva Zeusi pea varjus. Pärast pikki mõtisklusi ja katsetusi õnnestus Pheidiasel probleem teravmeelselt lahendada. Põrand kuju ees kaeti tumesinise eleusise kiviga ja sellest raiuti nelinurkne süvend. Sinna valati oliivõlil baseeruv segu, mis kaitses kuju vandlist osasid niiskuse eest. Seejuures langes siledalt õlipinnalt peegeldunud valgus figuuri peale ja õlgadele. Palverändureile näis, et Zeus ise kiirgab jumalikku valgust. Usaldusväärset koopiat Zeusi kujust ei ole. Originaalilähedased peaksid aga olema keiser Hadrianuse ajal Elises vermitud müntidel leiduvad Zeusi kujutised. Mündil kujutatud jumala
Damokles sai õppetunni, et rikkus ja edu ei kaitse ohtude eest. 82. Pyrrhose võit- Pyrrhose võidu mõiste tuleneb Kreeka linnriigi Epeirose kuninga Pyrrhose sõnadest pärast eriti kaotusterohket Ausculumi (279 eKr) lahingut: "Veel üks selline võit, ja ma olen kadunud." 83. Prokrustese säng- Prokrustes (kreeka keeles venitaja), ka Damastes ja Prokoptas, on kreeka mütoloogias koletis, kes asus Eleusise lähedal (Antiigileksikon, 1983). Prokrustes oli julmade kalduvustega võõrustaja, kes kutsus rändajaid oma majja ning pakkus neile ööbimiseks sängi pikkadele lühikest, lühikestele pikka. Ta raius pikkadel maha üle ääre rippuvad kehaliikmed või tagus lühikesi külalisi haamriga pikemaks, et need sängi sobituksid (Fink, 2000). Lõpuks pani heeros Theseus ta sinnasamasse raudsesse sängi, kuhu Prokrustes
Kurja eemalepeletamine - Eksortsism kuradi väljaajamine. Kurjusest lahti saamine. Kurjade vaimude väljaajamine. - Siirderiitused(initsiatsioon) üleminek,asumine ühest olukorrast, inimese ühest eluetapist teise. Nt noorukist meheks või tütarlapsest naiseks. Ekskommunikatsioon osadusest väljaarvamine (anateemi alla panek) Salaliidud (müsteeriumiliidud mingisugus religiooni pooldajate salajased kohtumised, riitumiste läbiviimised, nt Eleusise müsteerium Vana-Kreekas, Demeteri riitused) seotud ühest religiooni astmest ühendatute seltskonda astumisega. Meestemajad on seotud pigem ühest perioodist teise astumisega Initsiatsioonid on edasikandunud läbi ajaloo. Nt käsitööliste tsunftid - kalendririitused(aastariitused) pööripäevad, võrdpäevsused, uusaasta, põllutööd. Nt Peruus algasid põllutööd kindla tseremooniaga. Templiprostitutsioon - patukahetsusriitused (deminueerivad riitused)
tappis Perseus.) 12.Kerberose äratoomine-Kerberose elusalt kinnipüüdmine oli viimane vägitegu, mida kuningas Eurystheus sundis Heraklest sooritama, et heastada tema ja Megaira laste tapmine. Seetõttu oli see ka kõige raskem vägitegu. Pärimuse kohaselt ei pidanud Herakles Kerberost kinni püüdma, kuid Eurystheus ei võtnud kahe ülesande täitmist arvesse, kuna Herakles oli saanud abi.[1] Peale ülesande saamist läks Herakles Eleusisesse, et liituda Eleusise Müsteeriumiga, kus ta õppis kuidas siseneda Allilma ja lahkuda sealt elusalt, ning samas ka, et saada andeks kentauride tapmise eest. Ta leidis sissepääsu Allilma Tainaronist ning Athena ja Hermese abiga sai nii sisse kui ka välja. Charonist möödus ta tänu Hestia abile ja ta enda kurjadele pilkudele. Allilmas kohtus Herakles Theseuse ja Peirithoosega, kes olid vangistatud, kuna nad proovisid röövida Hadese abikaasat Persephonet. Ühe pärimuse järgi kerisid maod nende jalgade ümber
Tavaliselt arvati, et surnuteriik asub kuskil sügaval maa all, seal elasid inimesed rõõmutult, tahteta ja mäluta varjudena, aga midagi eriliselt kohutavat neil karta polnud. Aja jooksul kujunesid kreeklastel välja müsteeriumid laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused, kus võisid osaleda vaid kindla pühitsusrituaali läbi teinud inimesed. Kõike müsteeriumil kogetut tuli varjata teiste eest. Ühed tuntumad olid jumalanna Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid. Kreeka tähestik Kreeklased võtsid tähestiku üle Foiniiklastelt. Foiniiklastel oli tähestikus 22 märki. Need kõuik olid kaashäälikud. Kreeklased muutsid märke nii, et need tähistasid ka täishäälikuid. Nad lisasid veel paar tähte juurde. Kreeklased kutsusid tähestikku alfabeediks kuna esimene täht oli alfa ja teine beeta. Kreeka tähestikus on 24 tähte. Kreeka Alfabeedist tekkis ka ladina tähestik. Olümpiamängud
Seetöttu pandi surnutele höbemünt suhu. Allmaailmas elasid surnud röömutult, tahteta ja mäluta varjudena, aga midagi erilist karta pole. Müsteeriumid Ebamäärase surmajärgsusega tekkisid ka teist laadi ettekujutused. Need levisid eeskätt müsteeriumitega laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused. Nendel vöis osaleda vaid kindla pühitsusrituaali läbiteinud inimesed. Üks tuntumaid on jumalanna Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid. Orpheuse müsteeriumi kohaselt taheti, et hing ei peaks enam pärast ühe keha surma teise kehasse minema. Orpheus oli müütiline laulik, kes olevatinimesi öpetanud müsteeriumide pidamist. §18 Kiri, haridus, kirjandus, teater Kiri alfabeet kreeka tähestik, nime sanud seitähtede järgi (alfa, beeta) See vöttis eeskuju foiniikia tähestikust. Kirjatüüp on tähestikkiri. Tekkeaeg umbes 800 eKr. Koosneb 24 tähemärgist.
" Seejärel tundis mees kohe kergendust ja ajas augu kinni. Kevadel kasvasid selle koha peal aga kõrkjad, mis tuules liikudes kordasid sosinal neidsamu mahamaetud sõnu ja andsid inimestele edasi niihästi selle, mis oli juhtunud vaese rumala kuningaga, kui ka tõe, et võistlevate jumalate puhul võid päästa oma naha üksnes tugevama poole hoides. PROKRUSTESE SÄNG - Prokrustes (kr. venitaja; lad. Procrustes) ka Damastes ja Prokoptas oli sadistlike kalduvustega võõrustaja, kes kutsus Eleusise lähedal rändajaid oma majja ning pakkus neile ööbimiseks sängi - pikkadele lühikest, lühikestele pikka. Siis sidus ta nad raudse voodi külge kinni ning raius pikkadel maha üle ääre rippuvad kehaliikmed, lühikesi külalisi tagus aga haamriga pikemaks. Seda tegi Prokrustes seni, kuni Theseus ta selle sama meetodiga tappis. Pole küll teada, kumma varianduga täpselt, kuid Prokrustese karjäärile pani see igal juhul punkti. Kui me tänapäeval
Põllutööd olid tema erilise kaitse all. Tähtsaimas müüdis esines Demeter aga eelkõige armastava emana. Zeus lubas enda ja Demeteri tütre Persephone ema teadmata naiseks Hadesele. Viimane ilmuski süsimustadest hobustest veetud kaarikul ootamatult allilmast ja röövis tütarlapse, kui see pahaaimamatult kevadisel aasal lilli korjas. Pikka aega otsis Demeter asjatult oma tütart ja kui sai tema saatusest teada, tõmbus süngelt ning solvunult jumalatest kõrvale, väikesesse Eleusise linna Ateena lähedal. Kusagil mujal sel aastal vili ei kasvanud, loodus närbus ja nii pidi Zeus oma õega lepitust otsima. Persephone toodi allilmast maa peale tagasi. Sellest ajast veedab ta osa aastast allilma valitsejannana Hadese riigis, teise osa aga ema seltsis maa peal. Ares. Julm ja mõneti naeruväärne sõjajumal. Ei kuulunud kreeklaste lemmikute hulka. Hephaistos. Lonkur tulejumal; jumalate sepp. Ares ja Hephaistos olid ainsana Hera lapsed. Athena
Plutos kui Demetri laps ja Pluton kui Hadese nimi. Dementi funktsioon on üsna ühemõtteline- ta on põlluviljakuse jumalanna, kuldne Demeter. Väga austatud. Müüt: Kore isa Zeus lubas ta allilma naiseks Hadesele. Kore mängis aasal Artemise ja Athenaga Tuli Hades, kes haaras Persephone kui Kore kaasa. Demeter hakkas oma tütart otsima ja edasi on juba teada, mis värk on, klassikaline müüt, Järeldus: allilmas on ta Persephone ja maa peal Kore ehk neiu. Eleusise pühamu asutamise müüt. Seal oli kuningas Dysaulos ja naine Baubo ja neil oli kolm poega: Triptolemos- lehmakarjus, Eumolpys (kitsekarjus) ja Eubulos (hea nõu andja). Eubuleus ja tema sead mängivad riituses rolli. Kui Demeter nende majja läks (pagenduses), siis lõbustati teda. Baubo näitas oma sellikualust ja sealt vhtis astu jumalik elukas Iachos. Selle looga seondusid kaks pidustus: * Thesmophoria- vast kõige levinud pidustus. See võis olla külvipidu, seemnevilja õnnistamiseks.
Põllutööd olid tema erilise kaitse all. Tähtsaimas müüdis esines Demeter aga eelkõige armastava emana. Zeus lubas enda ja Demeteri tütre Persephone ema teadmata naiseks Hadesele. Viimane ilmuski süsimustadest hobustest veetud kaarikul ootamatult allilmast ja röövis tütarlapse, kui see pahaaimamatult kevadisel aasal lilli korjas. Pikka aega otsis Demeter asjatult oma tütart ja kui sai tema saatusest teada, tõmbus süngelt ning solvunult jumalatest kõrvale, väikesesse Eleusise linna Ateena lähedal. Kusagil mujal sel aastal vili ei kasvanud, loodus närbus ja nii pidi Zeus oma õega lepitust otsima. Persephone toodi allilmast maa peale tagasi. Sellest ajast veedab ta osa aastast allilma valitsejannana Hadese riigis, teise osa aga ema seltsis maa peal. Ares. Julm ja mõneti naeruväärne sõjajumal. Ei kuulunud kreeklaste lemmikute hulka. Hephaistos. Lonkur tulejumal; jumalate sepp. Ares ja Hephaistos olid ainsana Hera lapsed. Athena
Tavaliselt arvati, et surnuteriik asub kuskil sügaval maa all, seal elasid inimesed rõõmutult, tahteta ja mäluta varjudena, aga midagi eriliselt kohutavat neil karta polnud. Aja jooksul kujunesid kreeklastel välja müsteeriumid laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused, kus võisid osaleda vaid kindla pühitsusrituaali läbi teinud inimesed. Kõike müsteeriumil kogetut tuli varjata teis- te eest. Ühed tuntumad olid jumalanna Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid. ANTIIK-KREEKA RIIK JA ÜHISKOND Tüüpiline Kreeka linnriik polis oli üsnagi väike, koosnedes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Ena- masti elas polises 30 000-40 000 inimest, Ateenas ja Spartas oli elanikke paarsada tuhat. Linnriiki valitsesid ja selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud, kelleks loeti enamasti kõiki vabu põ- liselanikest (antud polises sündinud) mehi
jumalate kullast kujutised. Trooni põikpuudel olid reljeefid, mis kujutasid stseene olümpiamängudelt. Trooni alumised küljed kaunistas maaildega Pheidiase vennapoeg kunstnik Panainos. Pheidiasele valmistas palju muret kuju valgustamine. Kuna kreeka templitel puudusid aknad ja valgus pääses sisse ainult ukse kaudu, siis oli lae alla ulatuva Zeusi pea varjus. Pärast pikki mõtisklusi ja katsetusi õnnestus Pheidiasel probleem teravmeelselt lahendada. Põrand kuju ees kaeti tumesinise eleusise kiviga ja sellest raiuti nelinurkne süvend. Sinna valati oliivõlil baseeruv segu, mis kaitses kuju vandlist osasid niiskuse eest. Seejuures langes siledalt 13 õlipinnalt peegeldunud valgus figuuri peale ja õlgadele. Palverändureile näis, et Zeus ise kiirgab jumalikku valgust. Halikarnassose mausoleum Halikarnassose mausoleum oli
Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust, kus osales kogu elanikkond. Surmajärgsus Levinud oli arusaam, et surnute riiki piirab allmaailmajõgi Acheron, milles paadimees Charon hingi hõberaha eest üle viib. Seetõttu oli kombeks surnule häberaha suhu panna. Allmaailmas elasid surnud rõõmutult, tahteta ja mäluta varjudena. Müsteeriumid Müsteeriumid olid laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused. Tuntumad olid jumalanna Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid ja Orpheuse müsteerium. Müsteeriumides kirjeldati teistsugust hauatagust elu. Hinge surematuse, taaskehastumise ja helgete tulevikuväljavaadete kuulutused ei suutnud välja tõrjuda tavapärast ettekujutust trööstitust Hadese riigist. KIRI, HARIDUS, KIRJANDUS JA TEATER Tähestik ja kooliharidus Kreeka tähestik alfabeet loodi otseselt foiniikia tähestiku põhjal u 800 eKr. Foiniikia tähestikus polnud vokaale, seetõttu pidid
Trooni põikpuudel olid reljeefid, mis kujutasid stseene olümpiamängudelt. Trooni alumised küljed kaunistas maaildega Pheidiase vennapoeg kunstnik Panainos. Pheidiasele valmistas palju muret kuju valgustamine. Kuna kreeka templitel puudusid aknad ja valgus pääses sisse ainult ukse kaudu, siis oli lae alla ulatuva Zeusi pea varjus. Pärast pikki mõtisklusi ja katsetusi õnnestus Pheidiasel probleem teravmeelselt lahendada. Põrand kuju ees kaeti tumesinise eleusise kiviga ja sellest raiuti nelinurkne süvend. Sinna valati oliivõlil baseeruv segu, mis kaitses kuju vandlist osasid niiskuse eest. Seejuures langes siledalt õlipinnalt peegeldunud valgus figuuri peale ja õlgadele. Palverändureile näis, et Zeus ise kiirgab jumalikku valgust. Usaldusväärset koopiat Zeusi kujust ei ole. Originaalilähedased peaksid aga olema keiser Hadrianuse ajal Elises vermitud müntidel leiduvad Zeusi kujutised. Mündil kujutatud
(viinamarjad). Mõlemad kannatavad jumalad, sest muretsesid oma andide (vili, viinamari) talveajal. DEMETER (CERES) Kronose & Rhea tütar, viljajumalanna. Demeter vanem, naised mõistsid teda paremini (nemad külvasid, lõikasid vilja). Põld ja rehealune Dem templid. Tema tähtsaim pidustus viljalõikuse ajal (septembris, iga 5 aasta tagant, 9 päeva). Pühad päevad, peeti rongkäike, ohvriannid, üldine lõbusus, tööd ei tehtud. Eleusises suur tempel, kus Dem austamistseremoonia = Eleusise müsteerium. Homerose hümnist müüt: Dem tütar Persephone (kevadeja suveneiu) röövis Hades, et too saaks allilma kuningannaks. H varastas P kui too lilli korjas. Demeter läks tütart otsima, kuini lõpuks jõudis Päikese juurde, kes rääkis emale kõik. Dem oli murtud, asus elama maa peale. Rändas Eleusisesse, kaevu äärde, kus 4 õde teda aitasid ja oma koju viisid. Õdede ema, Metaneira lubas Dem oma noorimat poega (Demophooni) hoidma. Dem võidis last
Mõlemad kannatavad jumalad, sest muretsesid oma andide (vili, viinamari) talveajal. DEMETER (CERES) - Kronose & Rhea tütar, viljajumalanna. Demeter vanem, naised mõistsid teda paremini (nemad külvasid, lõikasid vilja). Põld ja rehealune Dem templid. Tema tähtsaim pidustus viljalõikuse ajal (septembris, iga 5 aasta tagant, 9 päeva). Pühad päevad, peeti rongkäike, ohvriannid, üldine lõbusus, tööd ei tehtud. Eleusises suur tempel, kus Dem austamistseremoonia = Eleusise müsteerium. Homerose hümnist müüt: Dem tütar Persephone (kevade-ja suveneiu) röövis Hades, et too saaks allilma kuningannaks. H varastas P kui too lilli korjas. Demeter läks tütart otsima, kuini lõpuks jõudis Päikese juurde, kes rääkis emale kõik. Dem oli murtud, asus elama maa peale. Rändas Eleusisesse, kaevu äärde, kus 4 õde teda aitasid ja oma koju viisid. Õdede ema, Metaneira lubas Dem oma noorimat poega (Demophooni) hoidma
4. Kogemuslik religioon on emotsionaalne ja kogemuslik. Religioosne kogemus Muhamed, Buddha, Paulus jne, nendega kaasneb usklikel emotsioon. Oluline on usuline kogemus, usulike pöördumine, usuline kasvamine. Kõik need on tugevalt seotud usundipsühholoogiaga. Kogemus võib olla: Numinoosne ehk püha kogemus. Hierofaanne (hierofant (kr hieros `püha' + phain `ilmutan, ilmun, näitan') Pühade nähtuste ilmutaja või näitaja; Vana-Kreeka usundis Eleusise müsteeriumi ülempreester. Vt ka müsteerium.) kui ka veetlev ja õõv. Müstiline kogemus: palve, meditatsioon. Religioosne kogemus on seotud teisenenud teadvusseisundiga, kogemuse ja rituaaliga. Näiteks hingereisid, samaanirännakud, teistes keeltes palvetamine, usu kinnitamine, siirderiitused. Usuline pöördumine (konversioon) nähtus, milles isiku personaalsus ja tõelisuse kogemine muutuvad. Usuline pöördumine muudab niihästi armusaama endast kui tema arusaama enda
türannide ning nende lähikondsete auks, ja naases Kreekasse pärast Sitsiilia türanniate langust. Erakordne kuulsus tõi poeedile tellimusi aristokraatidelt üle terve Kreeka. Pindaros ülistas koorilauludes aristokraatiat kui jumala täiust. AISCHYLOS: Ateena oli klassikalise kreeka teatrikunsti tähtsaim keskus ja kõik selle perioodi autorid, kelle tööd meieni jõudnud, on ateenlased. 5. sajandi esimesel poolel eKr. tõusis kuulsuse tippu Eleusise preestrisuguvõsast põlvnev Aischylos (loe: Aishülos) (525 - 456), kellelt on säilinud 7 tragöödiat. SOPHOKLES: Aischylose noorem kolleeg Sophokles (496 - 406 eKr) ületas edukuselt oma kuulsat eelkäijat. Sophokles paistis silma ka muus avalikus elus, olles vähemalt korra valitud Ateena strateegiks ja tegutsedes Ateena mereliidu laekurina. Sophokles loobus temaatiliselt seostetud tetraloogiatest - neisse koondatud näidendeid ühendas tal ideeline, mitte temaatiline seos
retsitatsioonides kultuspidustustel. Mõni hümn küünib pikkuselt eepilise lauluni (hümn Hermesele 580 värssi). Hümnid erinevad tekkeaja (u. VII-IV saj. e. Kr.) ja -koha poolest, kogumiku koostamise aeg on teadmata. Pikimad hümnid on pühendatud Deelose ja Pytho Apollonile (jutustavad jumala sünnist ja kultuse rajamisest Delfis), Hermesele (jumaliku lapse seiklustest), Aphroditele (Aphrodite armastusest Anchise vastu), Demeterile (Persephone röövimisest ja leidmisest, Eleusise kultuse rajamisest). 32. Lüürika ja melos Lüürika (< kr lyrikos `lüüra saatel lauldav, tundeküllane') on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist eepika ja dramaatika kõrval; ka lüüriline luule. Erinevalt eepika sündmuste kujutamisel objektiivsust taotlevast jutustavast esitusest ning dramaatika tegevusel ja dialoogil rajanevast esitusest on lüürika poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise
tagasi tuleb. Nüüd läkitas Zeus ema Rhea Demeteri juurde, kes kutsus Demeteri Olümposele tagasi, rääkis, et Persephone saab temaga olla 8 kuud. Kuigi jumalannale ei meeldinud see, et ta siiski neljaks kuuks tütrest ilma jääb ja seejuures iga aasta peab tütart allilma minemas nägema, ei hakanud ta vastu. Ta kahetses, et oli lasknud maad tugevasti laastata ja muutis maa taas viljakaks. Ta läks Eleusise valitsejate juurde ja valis neist ühe oma saadikuks inimeste juures ja õpetas teda õigesti vilja külvama ja müsteeriume. Dionysos ehk Backhos Dionysos sündis Teebas Zeusi ja Teeba printsessi Semele pojana ning oli seeläbi ainuke jumal, kelle mõlemad vanemad polnud surematud. Kuna Zeus oli Semelesse hullupööra armunud, lubas ta Styxi jõe nimel täita ükskõik, millise Semele soovi, mille peale tütarlaps palus jumalat end talle täies hiilguses näidata, piksenooltega ja puha
Sitsiilias. Paar väiksemat Sitsiilia linna (Egesta ja Leontini elanikud) palusid ateenlastelt abi Sürakuusa vastu. Ägedate vaidluste järel rahvakoosolekul, kus Alkibiades kõneles sõjaretke poolt ja Nikias selle vastu, otsustati 415. a. laevastik teele saata. Enne ärasõitu lõhuti ühel ööl Ateenas Hermese (teekäijate jumala) kujud tänavanurkadel, tõenäoliselt vältimaks laevastiku teelesaatmist. Asja uurimise käigus teatati muudestki pühaduseteotustest (Eleusise müsteeriumide parodeerimisest), millega seostati ka 32 Alkibiadest. Viimane nõudis kiiret kohut, lootes ilmselt saada oma pooldajate toel õigeks mõistetud. Kuid kohus lükati edasi ja laevastik Alkibiadese ning Nikiase juhtimisel purjetas Sitsiiliasse kahtlustuste ning lahendamata kohtuasjade õhkkonnas. Kui Alkibiades Sitsiiliast tagasi Ateena kohtusse kutsuti, läks ta süüdimõistmise kartuses
DEMETER – Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja. Müütides kujutati Demeteri eelkõige oma tütre Persephone armastava emana. Zeus, Persephone isa, lubas tütre Demeteri teadmata naiseks oma vennale Hadesele. Too ilmuski ootamatult allmaailmast süsimustade hobuste veetud kaarikul ja röövis tütarlapse. Pikkade otsingute järel sai Demeter tütre saatusest teada ja tõmbus nördinult eemale väiksesse Eleusise linna. Vili närbus, inimesed ei saanud jumalaile ohvreid tuua ja Zeus oli sunnitud Demeterilt lepitust paluma. Persephone pääses ema juurde tagasi, kuid pidi edaspidi osa aastast veetma allilma emandana Hadese riigis. ARES – julm ja mõneti naeruväärne sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg. HEPHAISTOS – lonkur tulejumal, jumalate sepp. Hera ja Zeusi poeg. ATHENA – relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja ning tarkusejumalanna. Erinevalt
annaabi.ee 
