Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Vaske toodetakse vaskpüriidist. Toorvasest eraldatakse vask leek- või elektrolüütilise rafineerimise teel. Elektrolüütilise rafineerimise teel saadav vask on puhas (99,99%). Puhast vaske tähistatakse keemiliselt Cu . Masinaehituses on kasutatakse vase sulameid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Elektrotehnikas on kasutuses aga puhas vask. Kui vasele lisada Al või Sb väheneb sulami juhtivus kolm korda Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks
( sulaseleen, sulfiidid) , dielektrikud ( destilleeritud vesi ) soolade vaba vesi. Lisades veele lahustuvat soola , alust või hapet , siis need ained lahustuvad ja lagunevad elektrolüütiliselt laetud ioonideks, sellist protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. Asetades elektrolüüti elektroodid ( metallvardad ) ja juhtida neist läbi elektrivool, hakkavad ioonid korrapäraselt liikuma, vastavalt iooni teooriale 1833 a. sõnastas inglise füüsik farade elektrolüütilise seaduse: elektrolüüsilt elektroodile eraldunud ainemass on võrdne voolutugevuse ja ajaga: M Elektrolüüsil sadestunud puhas metall K Elektrokeemiline ekvivalent ,mis on igal metallil erinev M= KQ Q=JT M=KJT Elektrolüüsis rakendatakse : · Galvanosteegias ( kus põhimetall kaetakse teise õhukese metalli kihiga, vältimaks korrosjooni) · Galvanoplastika ( metall jäljendite valmistamine )
· Mitteelektrolüüt aine, mis ei juhi elektrit. · Elektrolüütiline dissotsatsioon · Hüdraatumine keemiline liitumisreaktsioon veega. · Dissotsatisoonimäär · Neutralisatsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon, mille saadused on sool ja vesi. · Soola hüdrolüüs 2. Oska eristada : · Elektrolüüte ja mitteelektrolüüte · Tugevaid ja nõrku elektrolüüte 3. Oska kirjutada elektrolüütilise dissotsiatsiooni võrrandeid ja neid ülesannetes kasutada. 4. Vahetusreaktsioonide toimumise tingimused !!! 5. Oska kirjutada reaktsioonivõrrandeid molekulaarse, ioonilise ja taandatud ioonilise kujul, neid ära tunda, täiendada. 6. Oska määrata anorgaaniliste ainete vesilahuste keskkonda. 7. Teada pH väärtuseid erinavates keskkondades. 8. Teada lakmuse, fenoolftaleiini ja metüüloranzi värvuseid neutraalses, happelises ja aluselises keskkonnas. 9
Elektrolüüdid ained, mis lahuses või sulatatud olekus juhivad elektrit. Mitteelektrolüüdid - ained, mis ei dissotseeru ioonideks, mistõttu ka nende vesilahustel elektrijuhtivus puudub. Mitteelektrolüütide vesilahustes esinevad ainult molekulid. Elektrolüütiline dissotsiatsioon ainete jagunemine ioonideks lahustumisel polaarses lahustis. Elektrolüütilise dissotsiatsiooni aste - ioonideks lagunenud molekulide arvu suhe lahuses olevate molekulide üldarvusse. Tugevad elektrolüüdid - on elektrolüüdid, mis vesilahuses lagunevad täielikult ioonideks. Tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happed või alused Keskmise tugevusega elektrolüüdid on elektrolüüdid, mis annavad vesilahuses vaid osaliselt ioone. Nõrgad elektrolüüdid - polaarsed ained, mis vesilahuses osaliselt jagunevad ioonideks.
· Aluste astmeline dissotsiatsioon: Mg(OH)2: I astmes Mg(OH)2 Mg(OH)+ + OH-, II astmes Mg(OH)+ Mg2+ + OH-. 4. Hapete ja aluste tugevus · Mida rohkem alused või happed dissotsieeruvad vees ioonideks, seda tugevamad nad on. Tugevate aluste ja hapete dissotsiatsioon on täielik (HCl H+ + Cl-). Nõrgad alused ja happed dissotsieeruvad ioonideks vaid osaliselt (H2CO3 ja paljud orgaanilised happed). · Dissotsiatsioonimäär () näitab elektrolüütilise dissotsiatsiooni ulatust. Kui = 0, siis on ioonideks dissotsieerunud 0% ioonidest. Kui = 1, siis on ioonideks dissotsieerunud 100% ioonidest. · Dissotsiatsioon sõltub: 1) temperatuurist, 2) lahuse kontsentratsioonist. 5. Keemilisi reaktsioone elektrolüütide lahustes · Elektrolüütide lahuseid kokku valades võib reaktsioon toimuda (CaCl + Na2CO3) ja võib ka mittetoimuda (HCl + HNO3, KCl + NaNO3). Reaktsioon ei toimu siis kui ei teki keemilist sidet.
8.Millest oleneb soojusefekt ioonsete ainete lahustumisel vees? Vastus: Soojusefekt oleneb sellest kumb on ülekaalus kristallvõre lagunemisel kas energia neeldumine või eraldumine. 9. Mis on lahustuvus? Millistes ühikutes seda väljendatakse? Vastus: lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses. Lahustuvust väljendatakse lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides. 10. tugevate ja nõrkade hapete elektrolüütilise dissotsiatsiooni erinevus ? Vatus: Tugevatel hapetel on see täielik, kui nõrkadel hapetel on see pöörduv reaktsioon. 11. Mis on pöörduvad reaktsioonid? Vastus: Elektrolüütiline dissotsiatsioon kulgeb üheaegselt kahes vastupidises suunas. Nt etaanhape. 12. Mis on astmeline dissotsiatsioon? Millised happed dissotsieeruvad astmeliselt? Vastus: Mitmeprootonilised happed dissotseeruvad astmeliselt. Aine dissotsiatsioon toimub mitme astmena. 13
Aine lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahuse koguses kindlal temperatuuril. Seda väljendatakse tavaliselt lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides, mis võib lahustuda 100 g lahustis antud temperatuuril. Mis on lahuse molaarne kontsentratsioon? Kuidas seda tähistatakse?Molaarne kontsentratsioon iseloomustab lahustunud aine moolide arvu 1 liitris ehk 1 dm3 lahuses. Molaarse kontsentratsiooni tähis on c . Kirjutage järgmiste ainete elektrolüütilise dissotsiatsiooni võrrandid: ZnCl2, K2CO3, Ba(NO3)2, Ca(OH)2, Na3PO4. ZnCl2 Zn 2+ + 2Cl ,K2CO3 2K+ + CO3 2 -, Ba(NO3)2 Ba2+ + 2NO3 Ca(OH)2 Ca2+ + 2OH-,3PO4 3Na+ + PO4 3-Mille poolest erineb tugevate ja nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon lahuses?Nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on pöörduv reaktsioon, st kulgeb üheaegselt kahes vastupidises suunas, tugevate hapete lahustes kulgeb elektrolüütiline dissotsiatsioon lõpuni. Mis on
Mis on elektrolüüs? Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitte-iseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu. Tööstuses on elektrolüüs oluline samm eraldamaks lihtaineid looduslikest materjalidest, näiteks maakidest, elektrolüütilise raku abil. Mis on elektrolüüdid? Elektrolüüt on aine, mille elektrijuhtivus põhineb ioonide vabal liikumisel. Kõige tüüpilisem elektrolüüt on ioonne lahus, kuid elektrolüüt võib olla ka tahke või vedel aine, näiteks metall. Millest sõltub elektrolüüsis eraldunud aine mass? Kirjelda alumiinimui tootmisprotsessi? Alumiiniumi sulamite tugevus ja vastupidavus varieerub. Erinevused ei tulene ainult koostisest, vaid ka tootmisprotsessist ning töötlemiskuumusest.
Magneesium on oma nime saanud Vana-Kreeka linna Magnesia järgi. Selle metalli avastajaks on sir Humphry Davy, kel õnnestus 1808 aastal saada seda metalli puhtal kujul. Magneesiumi leidub maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7 kohal. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 3 SAAMINE Metallist magneesiumit toodetakse tema ühendite keemilise või elektrolüütilise redutseerimise teel. Keemilise redutseerumise korral saadakse dolomiidi lagundamisel MgO, mis pannakse 1200°C juures reageerima raua ja räni sulamiga. Elektrolüütilise meetodi korral sadestatakse mereveest Mg(OH) 2, mis lahustatakse seejärel soolhappe toimel ja elektrolüüsitakse. 4 ASUKOHT PERIOODILISUSTABELIS Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12, asub IIA rühmas, 3. perioodis, magneesiumi sümbol on Mg
mosm/l). 250 mosm/l). CARBOCOC 4 GATORADE Tänu universaalsusele sobib jook igapäevaseks kasutamiseks Gatorade taastab higistamise tõttu treeningute vahel. kaotatud vedeliku organismis. Spordijook taastab energiavarud 6 protsendiline süsivesikute ja naatriumi lahus tagab kiire vedeliku ja elektrolüütilise tasakaalu. imendumise. Toodet eristab teistest Hüpertooniline (osmolaarsus 349 samalaadsetest hea mosm/l). vitamiinikompleksi (eriti tähtsad B1 ja B2) sisaldus. Isotooniline (osmlaarsus 300 mosm/l ). TÄNAN TÄHELEPANU EEST !
sellepoolest, et molekulaarsete ühendite korral toimub reaktsioon happe ja vee molekulide vahel. 6.Millised osakesed esinevad a) tugevate, b) nõrkade, c)mitteelektrolüütide lahustes? Millised osakesed esinevad a) tugevate- ainult ioonid.b) nõrkade- ioonid kui ka molekulid. c)mitteelektrolüütide lahustes- ainult molekulid. 7.Mis on elektrolüüdi dissotsiatsiooniaste? Mida see näitab? Kuidas seda leitakse?Elektrolüüdi dissotsiatsiooniaste on suurus,mis iseloomustab elektrolüütilise dissotsiatsiooni ulatust e.kui palju molekule laguneb ioonideks.tähis alfa =N(ioonideks lagunenud molekulid) korda 100%jagada N(kogu molekulide arv) Kõige väiksem väärtus on null(mitteelektrolüüt) ja kõige suurem väärtus on 100( tugevad elektrolüüdid) 8. Millised on dissotsiatsiooniastme väärtus mitteelektrolüütide ja erineva tugevusega elektrolüütide korral? Seega mitteelektrolüüdi korral on dissots. astme väärtus 0 (mitte üksi
Kuidas lihtsustub. 27. Lahuste keemistemperatuur. Avaldis lõpmatult lahjadele lahustele. 27.28 lähtevalemid antud aint lõpp. 28. Lahuste külmumistemperatuur. Avaldis lõpmatult lahjadele lahustele. 29. Osmootne rõhk. Osmoosi tähtsusest. 30. Lenduvuse mõiste reaalgaasidele. 31.Aktiivsuse mõiste reaallahustele. 32. P- x ja T - x diagrammid ideaal- ja reaallahustele. Destillatsioon ja rektifikatsioon. 33. Gaaside lahustuvus vedelikes. Henry seadus. 34. Elektrolüütilise dissotsiatsiooni põhjused. 35. Ostwaldi lahjendusseadus ja dissotsiatsioonikonstandi praktiline määramine elektrijuhtivuse môôtmise abil. 36. pH mõiste. 36.-40 vaata 37. Hüdrolüüs. 38. Puhverlahused. 39 .Ülekandearvud. 40. Konduktomeetriline tiitrimine. Tiitrimiskõverad. 41. Galvaanielemendi elektromotoorjõu arvutamise üldvõrrand. Nernsti võrrand. Kindel. 42. Vesinikelektrood. 42.-45 ei tule. 43. Kalomelelektrood. 44. Kontsentratsioonelemendid. 45
kohta dissotseerub ainult 1 molekul vett. ((H20 <--> H(laeng+) + OH(laeng-) )) Vesi dissotseerub üheaegselt nii happe kui ka alusega, mistõttu on vees võrdselt nii happelisi kui ka aluselisi omadusi. Et vee molekulide dissotsiatsioonil tekib võrdselt nii vesinik kui ka hüdroksiid ioone, siis on puhtas vees nende kontsentratsioon(C) suurusega 0,0000001 mol/dm3 C(H laeng+) = C(OH laeng-) = 0,0000001 mol/dm3 (10 astmes miinus 7). Dissotsatsiooni määr. Elektrolüütilise dissotsatsiooni ulatust iseloomustab dissotsatsiooni määr (ehk dissotsatsiooni aste), mis näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks. Seda väljendatakse kümnendmurru või protsendina. alfa = Cd jagatud C . Cd - ioonideks dissotseerunud molekulide arv. C - molekulide üldkontsentrsatsioon. (1 = 100 % siis 0,1 = 10%) Tugevate elektrolüütide korral on dissotsatsioon täielik (alfa = 100% = 1).
4. Millest koosneb ioonsete ainete kristallivõre? Tooge näiteid ioonsetest ainetest. 5. Selgitage, kuidas toimub ioonse aine lahustumine vees. Kuidas osalevad selles protsessis vee molekulid? 6. Millest koosneb soojusefekt ioonsete ainete lahustumisel vees? 7. Mis on aine lahustuvus? Millistes ühikutes seda tavaliselt väljendatakse? 8. Mis on lahuse molaarne kontsentratsioon? Kuidas seda tähistatakse? 9. Kirjutage järgmiste ainete elektrolüütilise dissotsiatsiooni võrrandid: ZnCl2, K2CO3, Ba(NO3)2, Ca(OH)2, Na3PO4. 10. Mille poolest erineb tugevate ja nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon lahuses? 11. Mis on hüdrooniumioonid? Kuidas nad tekivad? 12. Mis on astmeline dissotsiatsioon? Millised happed dissotsieeruvad astmeliselt? 13. Koostage järgmiste ainete dissotsiatsioonivõrrandid: HNO3, H2SO3, HI, NH3 · H2O, HCOOH, H2SO4, H3PO4 . Milliste ainete korral on dissotsiatsioon astmeline? Millistes
· Emulsioon tekib kahe teineteises mittelahustuva vedeliku segunemisel, näiteks taimeõli segamisel veega. · Suspensioon tekib tahke aine pihustamisel teda mittelahustuvasse vedelikku. Näiteks, kui segada vees tärklist või kriidipulbrit. · Aerosool tekib tahke aine või vedelikku pihustamisel gaasi. · Vaht pihussüsteem, milles gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines. · Vee karedus põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad. · Elektrolüütilise dissotsiatsiooni all mõistame hüdratiseeritud ioonide moodustumise protsessi lahuses (nim. ainete lagunemist ioonideks). · Elektrolüüdid on ained, mille lahustamisel moodustavad ioone sisaldavaid lahuseid. · Hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone. Hape koosneb positiivsest vesinikioonide ja negatiivsest happeanioonist. Nt: HCl; H2 SO4. · Alkaan koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest, süsiniku vahel on ainult üksiksidemed. (-aan).
sisepinged. Valupingeid saab kaotada vanandamise või lõõmutamisega. Vanandamine võib kesta 3...24 kuud. Lõõmutatakse 500C 3...4 tundi. Malmi kulumiskindlust saab suurendada karastamisega. Detailid kuumutatakse 800...880C ja jahutataks õlis. Seejärel noolutatakse 300...400C. Detailidel peale sellist töötlust säilib kõvaduse kuid kaovad sisepinged. Vask ja vasesulamid Vaske toodetakse vaskpüriidist. Toorvasest eraldatakse vask leek- või elektrolüütilise rafineerimise teel. Elektrolüütilise rafineerimise teel saadav vask on puhas (99,99%). Puhast vaske tähistatakse keemiliselt Cu . Vase sulamistemperatuur on 1083oC ja tihedus 8900 kg/m3. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Elektrotehnikas on kasutuses puhas vask. Kui vasele lisada Al või Sb väheneb sulami juhtivus kolm korda. Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks
Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vaskdioksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Vaske toodetakse vaskpüriidist. Toorvasest eraldatakse vask leek- või elektrolüütilise rafineerimise teel. Elektrolüütilise rafineerimise teel saadav vask on puhas (99,99%). Puhast vaske tähistatakse keemiliselt Cu . Masinaehituses on kasutatakse vase sulameid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Elektrotehnikas on kasutuses aga puhas vask. [6] 2.2. Pronks Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks. Pronksid töötlemisviisi järgi jaotatakse survega töödeldavateks ja valupronksideks
Suurema tihedusega kristallvõred esinevad madalates temperatuuridel. 3) Kõik metallid kristalliseeruvad kindlal temperatuuril kristalliseerumistemperatuur. Amorfsed metallid Amorfne oleks on seda püsivam, mida keerulisem on metalli või sulami kristallvõre ja mida suurem on aatomite vastastikune mõju. Lääne Euroopas ,,metaglas" . Sulamid : Sulam on aine , mis on saadud kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamise , kokkupaagutamise või elektrolüütilise koossadestamise teel. Sulami struktuuri ja selles toimuvate muutuste kirjeldamisel vaadeldakse sulamit süsteemina antud tingimustes muutumatuna, tasakaalus püsivate faaside kogumina. Faas on süsteemi koostiselt ja olekult ühtne osa, mis on teistest osadest eraldatud kindla eralduspinnaga. Pseudosulam näiline (harjad vask). Struktuuriosad : mehaaniline segu tekib sulamis siis, kui tõmbe või tõukejõud erinevate komponentide aatomite vahel on
Saadakse teada, milline on Michael Faraday esimene seadus elektrolüüsi kohta ning kuidas tuleb kasuks elektrolüüs. Kus seda kasutada ja mille jaoks see on vajalik. 1.ELEKTROLÜÜS Elektrolüüs on levinud meetod, mida kasutatakse nii keemias kui ka tööstuses. Mitte- iseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu. Maakidest lihtainete eraldamiseks on kasutusele võetud elektrolüüs, mis on väga oluline samm tööstuses, lihtaineid eemaldatakse elektrolüütilise raku abil. Protsessi, kus ioonsest ainest, mis on kas sulatatud või lahustatud, toimuvad alalisvoolu läbijuhtimisel elektroodidel reaktsioonid ning koostisosad eralduvad, nimetatakse elektrolüüsiks. Elektrolüüsi toimimiseks on vaja: - Elektrolüüti, vabu ioone sisaldavat ainet. Ilma vabade ioonideta pole elektrilaengul kandjat ning elektrolüüsi ei toimu. - Alalisvoolu allikat, millest tuleva energia abil saab ühelt poolt ioone juurde tekitada
1 > 2 c1 > c2
ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED
elektrolüüt aine, mis on lahuses täielikult või osaliselt ioonideks dissotseerunud ning
seetõttu juhib elektrit.
dissotsatsioon(iaste/määr) palju molekulidest on ära dissotseerunud. tugevad
elektrolüüdid =1; nõrgad elektrolüüdid 0<<<1; mitteelektrolüüdid =0.
isotooniline tegur i näitab, mitu korda on osakeste arv lahuses elektrolüütilise
dissotsatsiooni tõttu kasvanud. tugevad elektrolüüdid i=; nõrgad elektrolüüdid 0
+ - H2O H + OH Vesi dissotseerub üheaegselt nii happe kui alusena, mistõttu tal on võrdselt nii happelisi kui ka aluselisi omadusi. Et vee molekulide dissotsatsioonil tekib võrde arv vesinik- kui ka hüdroksiidioone, siis on ka puhtas vees nende kontsentratsioon võrdne, suurusega 0,0000001 mooli liitris + - -7 C(H ) = C (OH ) = 10 mol/dm³ DISSOTSATSIOONIMÄÄR Elektrolüütilise dissotsatsiooni ulatust iseloomustab dissotsatsionimäär. Dissotsatsioonimäär ehk dissotsatsiooniaste ( alfa) näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks. Dissotsatsioonimäära väljendatakse kümnendmurruna või ka protsentides. Cd Cd ioonideks dissotseerunud molekulide arv = ------ C C - molekulide üldkontsentratsioon Tugevate elektrolüütide korral dissotsatsioon on täielik ( = 1 ehk = 100%) ja ei ole pöörduv
molekul vett. + - H2O H + OH Vesi dissotseerub üheaegselt nii happe kui alusena, mistõttu tal on võrdselt nii happelisi kui ka aluselisi omadusi. Et vee molekulide dissotsatsioonil tekib võrde arv vesinik- kui ka hüdroksiidioone, siis on ka puhtas vees nende kontsentratsioon võrdne, suurusega 0,0000001 mooli liitris + - -7 C(H ) = C (OH ) = 10 mol/dm³ DISSOTSATSIOONIMÄÄR Elektrolüütilise dissotsatsiooni ulatust iseloomustab dissotsatsionimäär. Dissotsatsioonimäär ehk dissotsatsiooniaste ( alfa) näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks. Dissotsatsioonimäära väljendatakse kümnendmurruna või ka protsentides. Cd Cd ioonideks dissotseerunud molekulide arv = ------ C C - molekulide üldkontsentratsioon
aktiivsütt. Oksejuure abil oksendamist esile kutsuda ei soovitata mingil tingimusel. Kui patsient on deliiriumis või tõmbleb, tuleb ta kinni siduda ja vajadusel pidevalt jälgida. Bensodiasepiinid, näiteks diasepaam või lorasepaam, võivad aidata märatsushoogude, tõmblemise ja muu lihaste liigse aktiivsuse vastu, kuid need võivad tekitada ka hingamisraskusi. Korduv oksendamine on haruldane, ent kui see esineb, võib see põhjustada ihu liigse vedelikukaotuse või elektrolüütilise tasakaalustamatuse, nii et siis võib olla vajalik veenisisene rehüdratiseerimine või elektrolüüdiasendus. Teadvusekaotuse või kooma korral võib olla vajalik kunstlik hingamine. Hemodialüüs võib organismist mürkaineid eemaldada, kuid seda peetakse tavaliselt tarbetuks. Ka meie ülejäänud kärbseseened tuleb lugeda mürgisteks. Varem peeri roosat ja rõngata kärbseseent söödavaks. Tänastel andmetel põhjustavad need aga mao- ja
Oksejuure abil oksendamist esile kutsuda ei soovitata mingil tingimusel. Kui patsient on deliiriumis või tõmbleb, tuleb ta kinni siduda ja vajadusel pidevalt jälgida. Bensodiasepiinid, näiteks diasepaam või lorasepaam, võivad aidata märatsushoogude, tõmblemise ja muu lihaste liigse aktiivsuse vastu, kuid need võivad tekitada ka hingamisraskusi. Korduv oksendamine on haruldane, ent kui see esineb, võib see põhjustada ihu liigse vedelikukaotuse või elektrolüütilise tasakaalustamatuse, nii et siis võib olla vajalik veenisisene rehüdratiseerimine või elektrolüüdiasendus. Teadvusekaotuse või kooma korral võib olla vajalik kunstlik hingamine. Hemodialüüs võib organismist mürkaineid eemaldada, kuid seda peetakse tavaliselt tarbetuks. Kasutatud allikad : http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Amanite_tue-mouche.JPG http://et.wikipedia.org/wiki/Punane_k%C3%A4rbseseen http://www.hkhk.edu.ee/seened/seened.html http://www.hkhk.edu
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone. Protolüütilise teooria ehk Brønsted-Lowry teooria kohaselt on hape keemiline aine, mis keemilise reaktsiooni käigus loovutab prootoni, ehk hape on prootoni doonor. Lewis'i teooria ehk Elektronteooria kohaselt on hape osake, mis käitub elektronpaari aktseptorina. Seega happel peab olema vaba orbitaal. Esimesena mainitud teooria on loodud Rootsi keemiku Svante Arrheniuse poolt ja kannab nime elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria. Omad raskused on kõigil kolmel teoorial. Neist kõige laiemalt kasutatakse protolüütilist teooriat. Arrheniuse teooria kõlbab ainult vesilahuste uurimiseks. VÄÄVELHAPPE 3 Väävelhape on anorgaaniline hape, tema anhüdriidiks on vääveltrioksiid. Väävelhape on tugev hape ja tema käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik. Väävelhape on kõikide sulfaatide
po p kus po on puhta lahusti aururõhk, p lahuse aururõhk ja X2 lahustunud aine moolimurd. n2 X2 , n1 n 2 milles n1 on lahusti moolide arv, n2 lahustunud aine moolide arv. Elektrolüütide lahustes on osakeste arv elektrolüütilise dissotsiatsiooni tõttu suurem. Dissotsiatsionimäär näitab, missugune osa lahustunud molekulidest on dissotsieerunud. Dissotsiatsioonist tingitud osakeste arvu kasvu arvestab van't Hoffi koefitsient e isotoonilisustegur i. i ja vahel kehtib seos: i = 1 + ( - 1) , (9) kus on elektrolüüdi valemile vastav ioonide arv. Mitteelektrolüütide lahustes i = 1,
alalisvoolumasinate ankruid jne. Kõvad magnetmaterjalid magneetuvad tugevasti ja säilitavad püsimagneti omadused. Tugevad püsimagnetid valmistatakse sulamitest, mis peale raua sisaldavad 8...15% alumiiniumi, 15...30% niklit, 8...12% vaske, 1...24% koobaltit. Kasutatakse ka materjale mis rauda ei sisalda näiteks koosnevad Mn, Cu ja Si või Cr ja Pt. 7. Vask ja vasesulamid Vaske toodetakse vaskpüriidist. Toorvasest eraldatakse vask leek- või elektrolüütilise rafineerimise teel. Elektrolüütilise rafineerimise teel saadav vask on puhas (99,99%). Puhast vaske tähistatakse keemiliselt Cu . Vase sulamistemperatuur on 1083oC ja tihedus 8900 kg/m3. Masinaehituses kasutatakse vase sulameid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Elektrotehnikas on kasutuses puhas vask. Kui vasele lisada Al või Sb väheneb sulami juhtivus kolm korda. Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone. Protolüütilise teooria ehk Brønsted-Lowry teooria kohaselt on hape keemiline aine, mis keemilise reaktsiooni käigus loovutab prootoni, ehk hape on prootoni doonor. Lewis'i teooria ehk Elektronteooria kohaselt on hape osake, mis käitub elektronpaari aktseptorina. Seega happel peab olema vaba orbitaal. Esimesena mainitud teooria on loodud Rootsi keemiku Svante Arrheniuse poolt ja kannab nime elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria. Omad raskused on kõigil kolmel teoorial. Neist kõige laiemalt kasutatakse protolüütilist teooriat. Arrheniuse teooria kõlbab ainult vesilahuste uurimiseks. Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse hüdroksiidioone. Protolüütilise teooria ehk Brønsted-Lowry teooria kohaselt on alus keemiline aine, mis keemilise reaktsiooni käigus seob prootoni, ehk alus on prootoni aktseptor.
42. Keda võib nimetada perioodilisusseaduse avastajaks? John Alexander Reina Newlandsi- järjestas elemendid aatommasside kasvu järjekorras 7 kaupa vertikaalsetesse tulpadesse- oktaavidesse, sarnased elemendid sattusid samadesse ridadesse, pani tähele, et omadused kordusid periooditi. 43. Kes võtsid esimesena kasutusele ainete koostise määramiseks spektraalanalüüsi? Robert Wilhelm Eberhard von Bunsen ja Gustav Robert Kirchhoff 44. Kes esitas hapete-aluste käsitluse, mis tugines elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooriale. Svante August Arrhenius 45. Kes tõestasid esimesena massitoimeseaduse kehtivust? Guldberg ja Waage, kaks norra matemaatikut-keemikut 46. Kes andis esimesena empiirilise seose reaktsiooni kiiruse ja temperatuuri vahel? Kes esitas selle kohta täpsema võrrandi? van´t Hoff andis esimesena empiirilise seose reaktsiooni kiiruse ja temp vahel, täpsema võrrandi andis Arrhenius 47. Kes selgitas esimesena katalüüsi olemust?
c lahuse molaarsus, T absoluutne temperatuur. Isotoonilised (ehk isoosmootsed) lahused: 1 = 2 4. Elektrolüütide lahjendatud lahuste omadused Elektrolüüt aine, mis on lahuses (või sulas olekus) täielikult või osaliselt dissotsieerunud ioonideks (ja seetõttu juhib elektrit). Dissotsiatsioonimäär () näitab, milline osa molekulidest on dissotsieerunud ioonideks. Isotooniline tegur (i) näitab, mitu korda on osakeste arv lahuses kasvanud elektrolüütilise dissotsiatsiooni tõttu (mitteelektrolüütidel i = 1). i- 1 i = 1 + ( 1) , = -1 , molekuli (valemiühiku) dissotsiatsioonil tekkinud ioonide arv · Elektrolüütide lahustes kehtivad seosed:
c – lahuse molaarsus, T – absoluutne temperatuur. Isotoonilised (ehk isoosmootsed) lahused: π1 = π2 4. Elektrolüütide lahjendatud lahuste omadused Elektrolüüt – aine, mis on lahuses (või sulas olekus) täielikult või osaliselt dissotsieerunud ioonideks (ja seetõttu juhib elektrit). Dissotsiatsioonimäär (α) – näitab, milline osa molekulidest on dissotsieerunud ioonideks. Isotooniline tegur (i) – näitab, mitu korda on osakeste arv lahuses kasvanud elektrolüütilise dissotsiatsiooni tõttu (mitteelektrolüütidel i = 1). i− 1 i = 1 + α(ν – 1) , α = ν −1 , ν – molekuli (valemiühiku) dissotsiatsioonil tekkinud ioonide arv
selgeks!), mis määrab ära happe tugevuse; - millisel juhul kulgevad reaktsioonid elektrolüütide vahel lõpuni; - mis on neutralisatsioonireaktsioon; -millisel juhul on soolade vesilahuse keskkond neutraalne, happeline või aluseline (soolade hüdrolüüs); -kus Sa puutud igapäevaelus kokku elektrolüütide teemaga? Kas oskad: -määrata, kas tegemist on tugeva, nõrga või mitteelektrolüüdiga; - kirjutada elektrolüütilise dissotsiatsiooni võrrandeid; -koostada reaktsioonivõrrandeid ning otsustada, millised neist lähevad lõpuni (ka ioonilisel ja taandatud kujul); -otsustada aine keskkonnareaktsiooni (pH) üle. ÜLESANED 1. Missugused omadused iseloomustavad elektrolüüti, mitteelektrolüüti? 2. Kuidas valemi põhjal eristada nõrka, tugevat ning mitteelektrolüüti? 3. Milliste ainete vesilahuste puhul põleb lambike heledalt................................. , põleb nõrgalt ...................... ......
Metall + metall(mittemetall). NT vask + tina = pronks; raud + süsinik = teras. Puhast metalli kasutatakse peamiselt pooljuhtides ja aatomenergeetikas. NT valge vask e. messing. Puhtaid metalle kasutatakse pooljuhtides ja aatomenergeetikas, tehnikas kasutatakse enamasti sulameid, terase koostises olev vanaadium võimaldab kasutada seda täppisinstrumentide valmistamiseks. Malmi kasutatakse masinaehituses ja kandeosade valmistamiseks. 10.Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid elektrolüütilise dissotsiatsioonteooria seisukohalt. Näited. ELLÜ teooria alused: · Elektrolüüdid lahustumisel vees või sulatatud olekus lagunevad ioonideks · Iga ELLÜ moodustab 2 liiki ioone: + katioonid ja anniooni · Hapetel, alustel ja sooladel on katioonideks vastavalt vesinik ja metallioonid ka ammoonium ioonid; annioonideks on vastavalt hapete jäägid hüdroksiid ioonid · Katioonide laengute summa abs väärtus võrdub anniooni laengute summaga, seega on lahus el neutraalne
ENERGIAKVANT- energia väikseim jagamatu osa. 2 ELEKTRONNEGATIIVSUS- keemilist elementi iseloomustav suhtarv, mis arvestab aatomi võimet tõmmata keemilise sideme tekkimisel enda juurde elektrone. ELEKTRONOKTETT- 8 elektroniga elektronkiht aatomis. ELEKTROLÜÜT- aine, mille vesilahuse( või sulas oleku) juhib elektrivoolu. ELEKTROLÜÜDI DISSOTSIATSIOONIMÄÄR- elektrolüütilise dissotsiatsiooni ulatust iseloomustav suurus; näitab, milline osa elektrolüüdist on lahustumisel dissotseerunud vabadeks ioonideks. ELEKTROLÜÜS- elektrivoolu läbijuhtimisel toimuv oksüdeerumis- redutseerumisprotsess. ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON- ioone sisaldavate lahuste tekkimine elektrolüütide lahustumisel. EMULGAATOR- aine, mis muudab emulsiooni püsivamaks. EMULSIOON- vedelik (süsteem), millesse on pihustunud vedeliku tilgad (suurusega 10-5- 10-3 cm).
kloriididest) tingitud vee karedus. Seda ei saa kõrvaldada keetmisel vaid destilleerimisel või vee pehmendamisel (ioniseerimisega või veepehmendamis- vahenditega). Ioonivahetus on vee puhastamise meetod. Vesi juhitakse üle materjali nagu tseoliit (naatriumalumiiniumsilikaat), mis eemaldab kaltsium ja magneesiumioonid ning asendab need naatriumioonidega . ioonimiss materjalideks kastutakse vahet ka looduslikke polümeere. 54. elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria põhiseisukohad. elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria on tänapäeval üldist tunnustust leidnud teooria, mille kohaselt iooniliste sidemetega ühendite lahustumise mehhanismiks polaarsetes lahustites on elektrolüütiline dissotsiatsioon. 55. hapete aluste ja soolade elektrolüütiline dissotsiatsioon vesilahuses. Ioonsed ained ka tahkes ja sulas olekus ioonidena (NaCl), kui panna vette lagunevad
3) 15. Elektrijuhtivuse määramine 1. Elektrolüütiline dissotsiatsioon. Elektrolüütide lahustumisel vees jagunevad molekulid vastasnimeliselt laetud osakesteks ioonideks. Et lahuses on liikuvad laenguga osakesed, juhivad sellised lahused elektrit, mistõttu tekib elektrivool. Seda ioonideks jagunemise protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustunud aine ja polaarse lahusti vastastiktoime tulemus. Elektrolüütilise dissotsiatsiooni ulatust iseloomustab dissotsiatsiooniaste ehk ioonideks lagunenud (ioniseerunud) molekulide (valemühikute) arvu suhe lahuses olevate molekulide (valemühikute) üldarvusse. Nõrgad happed jagunevad ainult osaliselt ioonideks elektrlüütilises dissotsiatsiooni lahuses. Vähelahustuvate ainete puhul laguneb aine osaliselt ioonideks. 2. Tugevad ja nõrgad elektrolüüdid. Tugevad elektrolüüdid lahustuvad hästi, dissotsieeruvad
· Saadakse BeCl2 elektrolüütilisel redutseerimisel. BeCl2 + 2K = 2KCl + Be · Väikese tiheduse tõttu kasutatakse satelliitide ja rakettide valmistamiseks. · Be õhuke leht on röntgenikiirtele läbipaistev ja kasutatakse röntgenikiiretorude akendena. · Be väikesed lisandid muudavad vase oluliselt jäigemaks. Sulam leiab kasutamist tööriistade valmistamiseks (plahvatusohtlikeks rakendusteks). Magneesium : · Metallilist magneesiumit toodetakse tema ühendite keemilise või elektrolüütilise redutseerimise teel. Keemilise redutseerimise korral saadakse dolomiidi lagundamisel MgO, mis pannakse 1200 ºC juures reageerima raua ja räni sulamiga. Elektrolüütilise meetodi korral sadestatakse mereveest Mg(OH)2, mis lahustatakse seejärel soolhappe toimel ja elektrolüüsitakse. · Magneesium on hõbevalge metall, mille pind kattub õhus õhukese, kuid tiheda kaitsva oksiidikihiga. · Magneesium on väikese tihedusega ja väga pehme.
µ1 µ µ RT aA = -S1 ; 1 = -S1; 1 Saabub - S1 dTb dx1 tasakaal = aµA,V =SRTd - ln a pot- 1 dTb 34. Elektrolüütilise dissotsiatsiooni põhjused. Elektrolüütide lagunemist ioonideks lahjendite toimel nim Tb Tb x 1 T , Pde muutused on väiksed: A,V elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. Elektrolüütiline
ÜK = 4,8 mmol/dm3 5 m3 vee keetmisel: 4800 • 5 = 24000 mmol/5m3 KK on limiteeriv + 2 HCO3 - → Ca2+ CaCO3 ↓ + CO2 + H2 O KK = 12500 mmol = 12,5 mol 12,5 / 2 = 6,25 mol (CaCO3 ) M (CaCO3 ) = 100 g/mol m = 6,25 • 100 = 6 25 g 7. Elektrolüütiline dissotsiatsioon 1. Kirjutada H2SO3, H3PO4 ja Ca(OH)2 elektrolüütilise dissotsiatsiooni reaktsioonivõrrandid astmete kaupa. I H2SO3 = HSO3- + H+ II HSO3- = SO32- + H+ I H3PO4 = H2PO4- + H+ II H2PO4- = HPO42- + H+ III HPO4 = PO43- + H+ I Ca(OH)2 = Ca2+ + 2OH- 2. 0,01 M CH3COOH dissotsiatsioonimäär on 20%. Arvutada [H+] molaarsus ja osakeste üldarv 1L lahuses. 8. Soolade hüdrolüüs Hüdrolüüs – lahustunud soola ioonide reageerimine veega, mistõttu soolade vesilahused ei ole
langus võrdne lahustunud aine moolimurruga lahuses: p o - p p = o = X2 , (8) po p kus p o on puhta lahusti aururõhk, p - lahuse aururõhk ja X 2 - lahustunud aine moolimurd. n2 X2 = , n1 + n 2 milles n 1 on lahusti moolide arv, n 2 - lahustunud aine moolide arv. Elektrolüütide lahustes on osakeste arv elektrolüütilise dissotsiatsiooni tõttu suurem. Dissotsiatsionimäär näitab, missugune osa lahustunud molekulidest on disotsieerunud. Dissotsiatsioonist tingitud osakeste arvu kasvu arvestab van't Hoffi koefitsient e isotoonilisustegur i. i ja vahel kehtib seos i = 1 + ( - 1) , (9) kus on elektrolüüdi valemile vastav ioonide arv. Mitteelektrolüütide lahustes i = 1, elektrolüütide lahustes i > 1 ja täieliku dissotsiatsiooni korral, kui = 1, i = .
Kõige tüüpilisem elektrolüüt on ioonne lahus, kuid elektrolüüt võib olla ka tahke või vedel aine, näiteks metall. Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitte-iseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu. Tööstuses on elektrolüüs oluline samm eraldamaks lihtaineid looduslikest materjalidest, Joonis 4Elektrolüüs näiteks maakidest, elektrolüütilise raku abil. 21 5. M. Faraday seadused Faraday seadus ehk elektromagnetilise induktsiooni põhiseadus ehk Faraday-Lenzi seadus ehk Faraday-Maxwelli-Lenzi seadus on seaduspära, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. 20.ELEKTROMAGNETLAINED JA OPTIKA 1. Elektromagnetlaine (+ joonis)
auruks, jättes vedela faasi vahele. Sublimatsiooni temperatuur langeb rõhu alanedes. Kõrgemal rõhul esinevad jää modifikatsioonid toatemperatuurist kõrgema sulamistemperatuuriga. 5. Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu. Tööstuses on elektrolüüs oluline samm eraldamaks lihtaineid looduslikest materjalidest, näiteks maakidest, elektrolüütilise raku abil. 10) 3. Ohmi seadus on üks elektriahelate põhilisi seadusi. See seadus on saanud nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (17891854) järgi, kes selle 1826. aastal sõnastas. Ohm seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose: 4. Helilaine on aines levivad mehaanilised (aineosakeste paiknemise ning sellega seotult rõhu või sisepingete) võnkumised. Inimkõrvaga kuuldavaks helilaineks on võnkumised, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz kuni
t = (1,86 x 10):58,5 = 0,3180 242 Elektrolüüdid. Esialgu lisati osmootse rõhu arvutamiseks van`t Hoffi valemisse paranduskoefitsient i, mis arvutati iga aine jaoks eraldi ning valem omandas kuju: = iCRT ning i, mida nimetati isotooniliseks koefitsiendiks leiti suhtest i = (' :) = (t'keem:tkeem)= (t'külm:tkülm) 243 Elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria. Arrhenius näitas, et mõõtes lahuse elektrijuhtivust, saab arvutada tema osmootset rõhku ja järelikult ka paranduskoefitsienti i. Arrheniuse järgi on elektrolüütide ülemäära kõrge osmootse rõhu põhjuseks elektrolüütide molekulide dissotsiaoon elektrolüütide molekulid lagunevad vees lahustumisel suuremal või väiksemal määral ioonideks, s.o. elektriliselt laetud osakesteks nii positiivseteks, kui ka
Põhjustavad vähest juhtivust HPO 3 ⇄H 4 O++ H2PO4- 3 + AgCl ⇄ Ag + Cl- Ioonideks lagunemise ulatust kirjeldab dissotsiatsioonimäär (a). Vastavalt dissotsiatsiooni ulatusele (a väärtusele) jagunevad elektrolüüdid tugevateks ja nõrkadeks elektrolüütideks. Tugevad elektrolüüdid on vesilahuses ioonidena, nõrgad elektrolüüdid aga nii ioonidena kui ka molekulidena. 61. Elektrolüütilise dissotsiatsiooni mõiste. 62. Dissotsiatsioonimäär ja – konstant. Dissotsiatsioonimäär on ioonideks lagunenud aine moolide arvu na ja lahuses olevate aine moolide üldarvu n suhe (väljendatakse protsentides). 𝛼 = 𝑛𝑎/𝑛 Happe dissotsiatsiooni vesilahuses iseloomustab happe dissotsiatsioonikonstant K. h
dissotsiatsiooniks. Elektrolüütide lahustumisel vees jagunevad molekulid vastasnimeliselt laetud osakesteks – ioonideks. Et lahuses on liikuvad laenguga osakesed, juhivad sellised lahused elektrit, mistõttu tekib elektrivool. Seda ioonideks jagunemise protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustunud aine ja polaarse lahusti vastastiktoime tulemus. Dissotsiatsioonimäär - Elektrolüütilise dissotsiatsiooni ulatust iseloomustav dissotsiatsiooniaste ehk ioonideks lagunenud molekulide arvu suhe lahuses olevate molekulide üldarvusse. Dissotsiatsioonikonstant (tähis Kd või K) on suurus, mis näitab elektrolüüdi tugevust. Nõrgad elektrolüüdid dissotsieeruvad pöörduvalt ning nende lahustes on ioonid tasakaalus ioniseerumata molekulidega. Kuna lahuses on ioone vähe, siis on ka nende lahuste elektrijuhtivus väiksem.
kasutust tööriistade valmistamisel. Magneesium (Mg)- litosfääris levinud keemiline element (7.kohal), leidub samaplaju kui naatriumi. Keemilise aktiivsuse tõttu ei esine vabalt lihtainena, vaid ainult elemendina arvukate ühendite ja mineraalide koostises. Bioelemendina kuuluvad mg ühendid ka elusloodusse (Mg kuulub roheliste taimede klorofülli koostisesse), ka merevees v levinud metall. Metallilist magneesiumit toodetakse tema ühendite keemilise või elektrolüütilise redutseerimise teel. MgCl2Mg+Cl2 Keemilise redutseerimise korral saadakse dolomiidi lagundamisel MgO, mis pannakse 1200 ºC juures reageerima raua ja räni sulamiga. MgO +CMg+CO Elektrolüütilise meetodi korral sadestatakse mereveest Mg(OH)2, mis lahustatakse seejärel soolhappe toimel ja elektrolüüsitakse. Magneesium on hõbevalge metall, mille pind kattub õhus õhukese, kuid tiheda kaitsva oksiidikihiga. Magneesium on väikese tihedusega ja väga pehme
sõltuvust lahuse kontsentratsioonist? 11. Mis vahe on Langmuiri ja Freundlichi adsorptsioonivõrranditel? Langmuir: Freundlich: 8 12. Mis on suuruse max×M füüsikaline sisu? Põhjendada võrdsus max×M=lo×d 13. Mille poolest erineb adsorptsioon lahustest gaaside ja aurude adsorptsioonist? 14. Mis on negatiivne Gibbsi adsorptsioon? 15. Mida nimetatakse vahetusadsorptsiooniks? Vahetusadsorptsiooni mehhanism Mehhanism on lihtne. Kui viia elektrolüütilise adsorptsiooni läbinud faas (kristall) teise lahusesse, siis teatud puhkudel võib toimuda ioonide vahetus, kus pinnakihis vahetuvad ühed ioonid teise vastu. Vahetusadsorptsioon on sarnane keemilisele reaktsioonile. Protsess on pööratav enamasti (kuid mitte alati) ning üldjuhul aeglasem kui tavaline molekulaarne adsorptsioon. Vahetusadsorptsiooni käigus võib muutuda lahuse pH Vahetusadsorptsiooni agendid
aururõhu korrutisega Seadus on rakendatav ainult tahkete ainete ja mittelenduvate vedelike lahustele. Lahuse aururõhu alanemise mõõtmist võib kasutada lahustunud aine molekulmassi määramiseks 1. Lahuse keemistemperatuuri tõus (graafik ja selgitus) 130. Lahuse külmumistemperatuuri langus (graafik ja selgitus). 131. Osmoos, osmootne rõhk, tähtsus. 132. Elektrolüüdi mõiste, näited, nõrgad ja tugevad elektrolüüdid, mitteelektrolüüdid. 133. Elektrolüütilise dissotsiatsiooni mõiste. 134. Dissotsiatsioonimäär ja konstant. 135. Dissotsiatsiooni astmelisus. Näide. 136. Ostwaldi lahjendusseadus. 137. Debye-Hückeli teooria. 138. Aktiivsus. 139. Hüdrolüüsi mõiste ja hüdrolüüsimäär. 140. Tugeva aluse ja nõrga happe soola hüdrolüüs ja saadud lahuse pH. 141. Nõrga aluse ja tugeva happe soola hüdrolüüs ja saadud lahuse pH. 142. Nõrga aluse ja nõrga happe soola hüdrolüüs ja saadud lahuse pH. 143. Hüdrolüüsi astmelisus
Nagu näha, toimub kristalleerumise jätk, kristallstruktuuri ehitatakse I ioonidega. Nende suhtes vastastikku koonduvad K ioonid (endiselt lahuses) Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 21. Vahetusadsorptsioon. Ioonvahetus muldades. Vahetusadsorptsiooni mehhanism Mehhanism on lihtne. Kui viia elektrolüütilise adsorptsiooni läbinud faas (kristall) teise lahusesse, siis teatud puhkudel võib toimuda ioonide vahetus, kus pinnakihis vahetuvad ühed ioonid teise vastu. Vahetusadsorptsioon on sarnane keemilisele reaktsioonile. Protsess on pööratav enamasti (kuid mitte alati) ning üldjuhul aeglasem kui tavaline molekulaarne adsorptsioon. Vahetusadsorptsiooni käigus võib muutuda lahuse pH Vahetusadsorptsiooni agendid
Esmalt saadakse boksiisit puhas alumiiniumhapend ülejäänud ainete eraldamise teel keemiliste protsesside abil. Järgneb elektrolüüs, milleks alumiiniumoksiid lahustatakse sulas krüoliidis ( N a3 A I F 6 ) ja saadakse alumiinium puhtusega 99,5-99,8%. Elektrolüüsi elektrienergia kulu on suur > 1700 kWh/t, mis põhjustab alumiiniumi suhteliselt kõrget hinda. Suurema puhtusega alumiinium saadakse sula alumiiniumi rafineerimise teel klooriga läbipuhumise teel või elektrolüütilise rafineerimisega. Konstruktsoonimaterjalina kasutatakse alumiiniumi sulameid, kus põhilisteks legeerelementideks kasutatakse vaske (Cu), mangaani (Mn), räni (Si), magneesiumi (Mg), ja tsinki (Zn). Toodete valmistamise mooduse järgi liigitatakse alumiiniumisulamid kahte rühma: 1) Deformeeritavad ehk survetöödeldavad sulamid, mida kasutatakse mitmesuguse valtsmetalli kujul; 2) Valusulamid, mida kasutatakse valandeina.
annaabi.ee 
