ülekandmiseks kasutatavad liinid. Maa ja suurte liinide vahele võib jääda kuni miljon volti. Kui inimene satub kõrgepingeliinide alla ei ole tal soovitatud käia väga pika sammuga kuna iga sammu astumisel olenevalt tema suurusest tekib jalgade kauguse vahele pinge, mis võib tekitada inimesele südamehäireid. Elektriväli meie ümber. Elusorganismidest on kõige suurema elektrivälja omaja elektriangerjas. Lõuna-Ameerikas elavad kalad tekitavad oma saaki rünnates kuni 600 V. Elektriväljad meie sees. Väga väiksed pinged tekivad ka meie endi sees. Närvirakkude kiududes on väliskeskkonna suhtes negatiivsed laengud. Kasutatud kirjandus: www.neti.ee www.google.ee www.wikipedia.org www.miksike.ee
saadetakse mööda närvikiudusid tagasi. Selle abil saame me vahet teha soojal ja külmal ning üldse elus orienteeruda. Närvikiud kontrollivad meie elu. Nad on imeväiksed, kuid nendeta me elus hakkama ei saaks. Pinged aitavad meid ka arstiteaduses. Kui südames või ajus on haiguslikke nähtusi, siis nende mõjul tekkinud pingeid registreerib EKG ja EEK aparatuur. Need aparaadid aitavad elusorganismides ennetada ja avastada võimalike rikkeid, mis võivad osutuda eluohtlikuks. Elektriväljad ümbritsevad meid ja me tekitame neid ka ise. Juba väike pinge võis kunagi anda kogu elule aluse. Seega võib öelda, et elekter kui pinge või laeng oli elu aluseks.
Siinkohal paar näidet: · Elektromagnetväli · Infraheli · Nägemisorganite iseärasused · Päikese ja Kuu tsüklid Elektromagnetväljad Esmalt käsitleme elektromagnetvälju, kuna üha enam ja enam tuleb infot sellest, kuidas elektromagnetkiirgus inimesi ning nende tunnetust mõjutab. Elektromagnetväli on väli, mida tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed jms, mis on lülitatud vooluvõrku. Elektrivälja tugevus muutub koos voolutugevusega. Kui muidu lülitati elektriväljad välja, kui elektrilised masinad kinni pandi, siis nüüd seoses sleepmode süsteemidega, on elektriväljad pidevad majas. Elektromagnetväljad On täheldatud, et inimesed tunnetavad enda ümber nõrku elektrivälju. Tunnetused varieeruvad kõhedast tundest, ihukarvade püstitõusmisest, tundest, et keegi jälgib sind, peavalust ja raskest olekust kuni hallutsinatsioonideni olenevalt elektromagnetvälja tugevusest.
Amper, amprid Ampermeeter, ampermeetrid C Coulomb, coulombid Coulomb'i-seadus Const D Dzaul, dzaulid Dielektrik, dielektrikud E Elektrivool, elektrivoolud Energia, energiad Elekromotoorjõud, -jõudud Element, elemendid Elektrienergia, elektrienergiad Energialiik, energialiigid Elektriväli, elektriväljad F Füüsikaline, füüsikalised G Generaator, generaatorid Galvaanielement, -elemendid H Hargnemata Haruvoolutugevus, -ugevused J Juht, juhid Jadaühendus, jadaühendused Järjestik, järjestikud Joule'i-Lenzi seadus - Jagunema, jaguneda K
4. ε∗r 2 E – punktlaengu elektrivälja välja tugevus kaugusel r temast ( N C ) q – punktlaengu laeng (C) r – vaadeldava punkti kaugus punktlaengust (m) ε −¿ dielektriline läbitavus (-) 5. Ühes ja samas ruumipiirkonnas võib üheaegselt olla mitme erineva laetud keha elektriväli. Sellisel juhul need elektriväljad üksteist ei sega ja vaadeldavas ruumipunktis üksikute elektriväljade välja tugevused liituvad vektoriaalselt. Selles seisneb elektriväljade superpositsiooni printsiip. 6. Homogeenne elektriväli on selline elektriväli, mille igas punktis on elektrivälja tugevus ühesugune nii suuruselt kui ka suunalt. 7. Elektrivälja jõujooneks nimetatakse mõttelist joont, mille igasse punkti tõmmatud elektrivälja tugevuse vektor ühtib sellesse punkti tõmmatud puutuja sihiga.
E Ej E Ej + E = 0 Ej elektriväli juhis E väline elektriväli 4. Millise suunaga on juhis ümberpaiknenud laengukandjatest põhjustatud väli? Milliseks kujuneb selle ja välise välja summaarne väli? Juhis tekkinud elektriväli on vastassuunaline juhile mõjuva elektriväljaga. Selle summaarne väli on 0. Elektriväljad kompenseeruvad! 5. Kus kasutatakse asjaolu, et väli juhi sees ja juhtidega ümbritsetud ruumis puudub? Juhtidega varjestatakse kaableid mille kasutamist võib segada elektriväli. Näiteks antennide kaablid. 6. Mis on mittepolaarsed ja polaarsed molekulid? Polaarse molekuli puhul on üksteisega seotud laengud asetunud sümmeetrilised ümber ühe laengu keskme. Elektriväljas nihkuvad erinevad laengud vastavalt jõuväljale ja seega muutub molekul mittepolaarseks.
Elektromagnetvälju tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed ja muud seadmed, mis on lülitatud vooluvõrku. Elektrivälja tugevus muutub koos voolutugevusega. Elektromagnetväljad sisaldavad koos levivaid elektri- ja magnetvälju. Need levivad valguskiirusel ja neid iseloomustavad sagedus ja lainepikkus. Sageduseks nimetatakse võngete arvu sekundis, mõõteühikuks on Hertz (1 Hz on üks täisvõnge sekundis). Seoses tehnika arenguga on elektriväljad meie ümber enamuse ajast. Kui muidu lülitati elektriväljad välja siis kui elektrilised seadmed kinni pandi, siis nüüd seoses sleep-mode süsteemidega, enam nii ei toimu. Elektriväli ei kao enne ära, kui lülitada seda välja tekitav aparaat vooluvõrgust välja. Kuid mõnikord võivad ka väljalülitatud masinad emiteerida nn lühiajalisi elektromagnetvälja purskeid. Joonis 1. Elektromagnetism.
12. Dielektrilise läbitavuse mõiste · Aine dielektriline läbitavus näitab mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud aines. 13. Homogeense elektrivälja mõiste ja kus see tekib? · Homogeene elektriväli mille jõujooned on paralleelsed sirged kahe erinimeliselt laetud plaatide vahel. 14. Elektriväljade liitmise reegel? Elektriväljade liitmise reegel ehk superpositsioonide printsiip · Kui elektriväljad tekitavad mitu laetud keha siis elektrivälja tugevus mingis punktis on võrdne.
ELEKTRIVÄLJAD MEIE ELUS Elektriväli tekib laetud osakeste ümber ja ka avaldab mõju laetud osakestele. Elektrivälja kohtame kõikjal enda ümber, ka puhtas õhus leidub alati laetud osakesi. Mõeldes elektriväljale, meenuvad kohe elektriliinid. Inimene rakendab seal osavalt pingeid elektrienergia ülekandel. Maa ja suurte elektrienergia ülekandeliinide vahele võib jääda kuni miljon volti. Kõrgepingeliinide all käimine on inimeste tervisele(südametööle) ohtlik. Inimene rakendab elektrivälja veel teleri kineskoobis, elektrokardiograafias(südametsükli uurimine), elektroentsefalograafias(uurib peaaju talitluse käigus tekkivate pingete ajalist sõltuvust), kserograafias(kopeerimine) jne. Ka elusorganisme võib ümbritseda elektriväli, kõige tüüpilisemad esindajad on elektrirai ja elektriangerjas. Mõned kalaliigid tekitavad elektrit saagi surmamiseks, teised aga toodavad elektrit, et kasutada seda abivahendina lii...
Magnetiline läbitavus näitab, mitu korda on magnetväli aines suurem või väiksem kui vaakumis. Ained, mille magnetiline läbitavus on väiksem kui 1, on diamagneetikud (näiteks kuld), võrdne 1-ga on paramagneetikud (alumiinium) ja üle 1 on ferromagneetikud (raud). Ferromagneetikud on püsimagnetite materjaliks. Samuti on neil magnetmälu, võime salvestada magnetvälja. Seetõttu kasutatakse neid erinevate salvestamise viiside puhul (makilindid, arvuti kõvaketas). V Elektriväljad ja pinged meie sees ja meie ümber Elekter on põhimõtteliselt igalpool. Elektriväli on jõud, mis mõjub ühikulise laenguga kehale ja töö, mida see jõud ära suudab teha. Sellised jõud on kõikjal meie ümber. Kus kohtame: Igapäevased elektrienergia edasikandmiseks mõeldud liinid, elusorganismidest suurim elektriangerjas (oma saaki rünnates 600V), väikesed pinged tekivad ka meis endis närvirakkude kiududes on väliskeskonna suhtes negatiivsed laengud. Võrreldes
induktiivsusest ja ruutjuurega võnkes ??. Mahtuvusest. T=2piidLC 23.Laengu jäävuss.:kehade elektriseerimisel on suletud süsteemis kõikide laengute summa const. 24.Colombi seadus (laenguvastasmõjukohta): kaks laengut mõjutavad vastastikku jõuga,mis on võrdeline laengute suuruste ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F=q1q2/r² F=k*q1q1/r² Es 25.Superpositsiooni printsiip (mitmelaengulisteelektriväljakohta): kui elektriväljad tekitavad mitu laengut, siis välja tugevus mingis punktis võrdub üksikute laengute poolt põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga: E1+E1+..+En=E 26. Potentsiaali reegel: kui elektriväljad põhjustavad mitu laengut, siis ev potent. mingis punktis võrdub üksikute laengute poolt potentsiaalide algebralise summaga. f=f1+f2+..+fn (fii) 27.Ohmiseadus vooluringi osa kohta: voolutugevus antud vooluringi osas on võrdeline pingega vooluringi osa otstel ja
Elektronkatte kihte tähistatakse s,p,d,f ja g. Elektronmikroskoobis kasutatakse valgusvihkude asemel elektronkimpu ehk kiirete elektronide voogu. Pilt tehakse nähtavaks luminestseerival ekraanil või jäädvustatakse fotoplaadile. See on parem kui tavaline valgusmikroskoop, sest see suurendab objekte sadu kordi rohkem. Potentsiaalibarjäär: ruumipiirkond, milles osakese potentsiaalne energia on suurem kui tema koguenergia, mikromaailmas on need nt elektriväljad. Potentsiaaliauk: potentsiaalibarjääriga ümbritsetud ruumipiirkond, milles osakese potentsiaalne energia on väiksem kui tema koguenergia nt kaev, kus ergastatud lained peegelduvad kaevu seintelt ja moodustavad veepinnal seisvaid laineid. Tunnelbarjäärmikroskoop teeb nähtavaks üksikaatomeid ning saadakse jälgida nende paiknemist aine pinnal. Alfalagunemine: aatomituuma radioaktiivne muundumine, mille korral kiirgub alfaosake(2p, 1n).
lainepikkus (lambda) piki laine levimissihti mõõdetud kaugus kahe samas taktis (faasis) võnkuva punkti vahel laine levimiskiirus (v) ajaühikus häirituse poolt läbitud teepikkus 4. Elektromagnetlaine kujutab endast harmoonilise võnkumise seaduse järgi muutuvat elektri- ja magnetvälja kombinatsiooni, kus võnked toimuvad samas faasis. Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. 5. Lained on vastandfaasis, kui nende elektriväljad võnguvad vastastaktis. 6. Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine kui häiritus levib keskkonnas lõpliku kiirusega. 7. Lainet põhjustab võnkeallika võnkumine. Kui võnkeallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline, ehk teisiti öeldes, laine profiiliks on sinusoid. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. 8. Pikilaine on laine (helilaine), milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained
ELEKTRIVÄLJAD JA TAIMEDE, LOOMADE KÄITUMINE Birgit Remiküll, Aljona Titova SISSEJUHATUS · Elektrit ei toodeta mitte ainult kunstlikult, vaid seda esineb ka vabas looduses. · Õhus on väga palju laetud osakesi. · Elekterkalad kannavad endaga kaasas elusaid galvaanielemente · Nendest tulenev elektrivool on kaladele kaitse- ja ründevahendiks. · Kõige tüüpilisem esindaja on elektrirai KALAD · Mõned kalaliigid tekitavad elektrit saagi surmamiseks, teised aga toodavad elektrit, kasutamiseks abivahendina liikumisel. Organid mida eri liigid kasutavad on kujunenud erinevatest lihastest, kuid elektri saamise viis on kõikidel sama. KALAD · Kalade elektrielundid koosnevad kilbikestest, lamendunud rakkudest mis asetsevad püstiste sammastena üksteise otsas. Iga kilbike tekitab veidi enam kui 0.1 volti elektrit, aga kuna iga kilbike on ühendatud endast eelneva ja ...
magnetvälja "helgi", mis haarab levides järjest suuremaid ruumipiirkondi ning seab ümber oma teel selle välja, mis eksisteeris enne laengu liikumist. Lõpuks jõuab see "helk" teise laenguni, mis põhjustabki sellele laengule mõjuva jõu muutumise. Maxwell tõestas, et elektromagnetilise häiruse protsessi levimiskirus võrdub valgusekiirusega vaakumis. Kui elektrilaengu ümberpaiknemine ühest ruumipunktist teise on piki minget sirget kiire võnkumine, siis hakkavad tekkivad elektriväljad ja magnetväljad perioodiliselt muutuma. Laengut ümbritsevas ruumis tekib ajas perioodiliselt muutuvate ja teineteisega risti olevate elektri- ja magnetväljade süsteem, mis haarab üha suuremaid piirkondi ,,hetkpilt". Tekib nn elektromagnetlaine, mis levib võnkuvast laengust kõikidesse suunadesse. Igas ruumipunktis muutuvat elektri- ja magnetvälja ajas perioodiliselt. Kahe lähima vaheline kaugus, milles võnkumised on samas faasis on võrdne lainepikkusega lambda
kauguse ruuduga. r-kaugus(m), k-võrdetegur ( ) Elementaarlaeng Elektrivälja põhiomadus: see mõjub välja sisse asetatud laengule mingi jõuga: elektrijõuga. E-välja tugevus (N/C) Superpositsiooniprintsiip: kui mitu laengut tekitavad antud punktis E=E1+E2+E3... (kõik vektorid) elektriväljad, siis resultantväljatugevus on võrdne nende vektorsummaga. A=q*U (J) [U-pinge] Elektrivälja kahe punkti vaheline pinge on 1 volt, kui el.väli teeb 1 kuloni suuruse laengu liigutamisel tööd 1 J. El
· Mitte jätta disketti arvutisse · Mitte jagada diskette · Olla ettevaatlik internetis pakutava suhtes! · Panna administraatori kontole parool 8 Printimine Laserprinterid: Pilt jäädvustatakse lehele nii nagu koopiamasinates, kasutades spetsiaalset värvipulbrit tahma, mis kantakse lehele valgustundliku võlli trumli läbi (töötavad veel keerulised elektriväljad) ja seejärelkinni kuumutatakse. Koopiamasinal juhub pildi valgustundlikule trumlile masina optika, laserprinteris joonistab pildi peenike laserkiir. Laserprinterid on parimad kontoprinterid. Prindi tulemus on kvaliteetne ja püsiv (ei karda niiskust). Võrreldes ülejäänud kahe põhitüübiga, on laserprinterid kallid. Aktiivses kasutuses printeri korral kompenseerivad hinnaerinevused laserprinterite odavamad kulumaterjalid. Prinditud
kilohertsid. Bioloogiliste kudede elektrilised omadused on aga küllaltki sõltuvad sagedusest, nii et eri sagedusega väljade võimsuse mõju võrdlemine on raske. Kuna magnetvälja tervisekahjulikku mõju ei tunta veel täiel määral, püütakse luua nii väikese välise magnetväljaga CRT-sid, kui tänapäeva tehnika üldse võimaldab. Selliseks piiriks on pakutud 50 m T/s. Magnetväljade kõrval on teiseks tähtsaks uurimisobjektiks staatilised elektriväljad, milledel arvatakse olevat seoseid mõnede tootjate hulgas esinevate allergiatega. Kuvari sisepinnal olev kõrge positiivne elektripotentsiaal põhjustab elektrivälja tekke ka väljaspool kuvari sisepinda. Staatiline elektriväli ja sellega kaasnevate nn ,,elektrilöökide" vältimine on võimalik sel teel, et asetatakse kuvari ette maandatud filter, mis toimib samaaegselt ka pimestuskaitsena.
INIMENE JA ELEKTRIVÄLJAD Tsiviliseeritud maailm kujutab endast tohutut energiaookeani, mille moodustavad arvutud tehislikud elektromagnetilised lained ja kiirgused. Sadakond aastat tagasi eksisteerisid vaid looduslikud kiirgused ja geostatsionaarsed väljad. Tänapäeval oleme ümbritsetud moodsate tehniliste vahenditega, mis saadavad pidevalt välja erinevaid elektromagnetilisi laineid ja kiirgusi. Kuna elektromagnetlained läbivad hoonete seinu( kui need ei ole ekraniseeritud), riietuse ja inimese keha, siis praktiliselt pole kaitset nende eest ja me oleme kogu ööpäeva jooksul kiirguse mõju all. Väikeste koormuste korral jäävad mõjud tähelepanuta, kuid teatud läve ületamisel kaasnevad kahjulikud nähtused. Elektrosmog= keskkonna saastamine elektromagnetiliste lainete ja kiirguste poolt. Tehniliste seadmete ja ka looduslike elektri- ja magnetväljade ning kiirguse mõju inimestele, loomadele, taimedele ja ...
3. POOLJUHID 18 3.1. Monokristall 20 3.2 Ioonjuhid 21 3.3 Plasma 22 3.3.1 Elektrilised potentsiaalid 23 3.3.2 Elektriväljad ja vooluringid 23 4. ISOLAATORID EHK DIELEKTRIKUD 24 4.1 Elektriväli dielektrikutes 24 4.2 Dielektrikute tähtsaimad omadused 25 4.3 Senjettelektrikud ja piesoelektriline effekt 26 4.4 Gaasilised dielektrikud 27 4
keravälgu fenomeni. Üldiselt võib need teooriad jagada kahte suurde rühma. Ühed väidavad, et välk saab omale energiat enda sisemusest, kuid teised arvavad, et energia tuleb hoopis väljaspoolt. Esimeste teooriate rühma võib liigitada neid, mis seostavad keravälgu olemust ülikuuma õhu, mõne muu gaasi tasase põlemisegi või ülitiheda plasmaga. Teised teooriad väidavad seda, et äikesetormi ajal on ülitugevad elektriväljad, mis võivad koondada kosmilisi osakesi, mis omakorda ergastavad õhus olevaid gaase [2]. 3 2. ABRAHAMSONI JA DINNISSI TEOORIA Kaks Uus-Meremaa teadlast Abrahamson ja Dinniss hakkasid uurima protsesse, mis tekivad siis, kui välk lööb maa pinnasesse. Muld koosneb tavaliselt rohkel määral räni ning süsiniku ühenditest.
Magnetvälja suund määratakse kruvi reegli abil. Püsimagnet Laengu jäävuse seadus Elektriliselt isoleeritud süsteemi summaarne laeng on jääv. Culon´i ehk Coulombi seadus: Jõud, millega üks punktlaeng mõjub teisele on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. q1∗q2 F= 4 πƐ Ɛ 0 r 2 Jõu siht ühtib laenguid läbiva sirge sihiga. Superpositsiooni printsiip Elektriväljad on sõltumatud, laengule mõjub summaarne väli. ⃗E= ∑ ⃗Ei =⃗ E1 + ⃗ E 2+..+ ⃗ En Gaussi teoreem Elektrivälja tugevuse voog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sisse 1 Ф E=∮ ⃗ E d ⃗S = ∑ q i
V: Ained mis on suutelised palariseeruma kokkusurumise või venituse tagajärjel Kellades andurtes mikrofonides 7)Millal ja miks toimub deelkriku läbilöök V : valede laengukandjate arv kasvab seeläbi nagu lumelaviin mägedes ning deelektrik muutb juhiks sellist nähtust nim. Deelektriku läbilöögiks. Tavaliselt on läbilöök lühiajaline kuna pinge ja seega ka väljatugevus vähenevad kiiresti voolu läbiminekult ainesse dielektriku vähesed vabad laengukandjad võivad tugevas elektriväljad kiirennevalt liikudes omdandada energia mis on piisav elektronide väljalöömiseks keemilisest sidemest. Elektrimahtuvus Elektrimahtuvus on suurus mis iseloomsutab elekttrit juhtiva keha võimet võtta vastu ja säilitada endas elektrilaengut. Lühidalt: Mahtuvus on keha laadumisvõime iseloomustaja, selle tähiseks on täht C. Keha elektrimahtuvus näitab, kui suure elektrilaengu ülekandmisel kehale tekib tema potentsiaali ühikulise suurusega (=1V) muutus C = Q/fi
keha ümbrust, kus ilmnevad elektrilised jõud, mis avaldub mehaanilise jõuna teistele laetud osakestele. Elektriväli ei koosne aineosakestest. Inimene ei tunneta elektrivälja. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud kehaga. Elektrivälja võib kindlaks teha kui viia laetud keha lähedusse mingisugune elektriline laeng nad kas tõmbuvad või tõukuvad. Elektriliselt neutraalse keha ümber pole elektrivälja mõju märgatav, sest aatomites tasakaalustuvad elektriväljad. Kahe lähestikku asetatud samanimelise laenguga kehalt väljuvad jõujooned püüavad teineteist "tõugata" ja muutuda omavahel paralleelseteks. 28 Erinimeliste laengute koosmõjul tekkiva elektrivälja jõujooned aga liituvad ühisteks joonteks. Kahe paralleelse plaadi vahel on elektrivälja jõujooned suuruselt ja suunalt ühesugused, sellist elektrivälja nimetatakse ühtlaseks ehk homogeenseks elektriväljaks. Mõtisklus 1
magnetvälja sagedus on vaid mõned kilohertsid. Bioloogiliste kudede elektrilised omadused on aga küllaltki sõltuvad sagedusest, nii et eri sagedusega väljade võimsuse mõju võrdlemine on raske. Kuna magnetvälja tervisekahjulikku mõju ei tunta veel täiel määral, püütakse luua nii väikese välise magnetväljaga CRT-sid, kui tänapäeva tehnika üldse võimaldab. Selliseks piiriks on pakutud 50 m T/s. Magnetväljade kõrval on teiseks tähtsaks uurimisobjektiks staatilised elektriväljad, milledel arvatakse olevat seoseid mõnede tootjate hulgas esinevate allergiatega. Kuvari sisepinnal olev kõrge positiivne elektripotentsiaal põhjustab elektrivälja tekke ka väljaspool kuvari sisepinda. Staatiline elektriväli ja sellega kaasnevate nn ,,elektrilöökide" vältimine on võimalik sel teel, et asetatakse kuvari ette maandatud filter, mis toimib samaaegselt ka pimestuskaitsena. Vahel tekitab terviseprobleeme ka arvuti elektri- ja magnetväli: optiline, infrapunane ja
· Punktlaengu elektrivälja tugevus on võrdeline välja tekitava laenguga q ja pöördvõrdeline vaadeldava väljapunkti ja laengu vahelise kauguse r ruuduga. · See ei sõltu väljapunkti asetatud proovilaengust q1 ja on seega elektrivälja punkti iseloomustav ühene jõukarakteristik. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 16 SUPERPOSITSIOONI PRINTSIIP · Kui mitu laetud osakest tekitavad antud ruumipunktis elektriväljad, mille tugevused on E1, E2, ..., En , siis kogu väljatugevus selles punktis võrdub kõikide väljatugevuste vektorite summaga. · Seejuures iga allika väli arvutatakse nii, nagu teisi välju poleks olemas (väljade superpositsiooniprintsiip): 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 17 Elektrivälja jõujooned · Elektrivälja jõujooneks nimetatakse joont, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori E sihiga.
Silma- ja näokaitsed Neid kaitsevahendeid tuleks kasutada, kui on tegu kemikaalide pritsmete, lendavate tükikeste või heleda valgusega. Siia alla kuuluvad kaitseprillid, eriprillid röntgen-, laser-, ultraviolett- või infrapunakiirguse või nähtava kiirguse eest kaitsmiseks, näokaitse, kaarkeevitusmask ja kiiver. Kaitsemaske tuleks tingimata kasutada töödel, kus on oht, et tekivad kas tugevad elektriväljad või sädemed, mis silma sattudes tekitavad kõige suuremat kahju just silma võrkkestale. Kuulmiskaitsed Kõrvatropid, kõrvaklapid, kõrvaklapid, mida saab kinnitada kaitsekiivrile, mürakaitsekiiver, sidepidamist võimaldavad kõrvakaitsed Inimesed taluvad müra iga päev piiratud doosis. Et kaitsta end kahjustava müra eest, tuleb kahjulikku osa püüda vältida. Kahjuliku müra piir on seatud 85 detsibelli juurde kaheksatunnisel tööpäeval
pingestatud pärsisuunaliselt, p-osast n-osasse). Siirde päripingestamisel ühendatakse välise vooluallika plussklemm pooljuhitüki p-osaga ning miinusklemm n-osaga § Sel juhul nõrgendab välise allika elektriväli tõkkekihi välja, enamus- laengukandjad tungivad siirdesse ja siire hakkab juhtima elektrivoolu (siire avaneb) Vastupingestamisel (plussklemmi ühendamisel n-osaga ning miinusklemmi lülitamisel p-osa külge) liituvad välise allika ja tõkkekihi elektriväljad. § Siire sulgub (juba väikestel vastupingetel) enamuslaengukandjatele veel kindlamini kui pingestamata olekus. DIOODIDE RAKENDUSI: pooljuhtdioodid-vahelduvvoolu alaldamiseks, moduleeritud elektrivõngete detekteerimiseks (näiteks raadiovastuvõtjates), ka sageduse muundamiseks ja segustamiseks ülikõrgsagedustel. Dioode kasutatakse ka valgustundlike elementidena ja päiksepatareidena. Valgusdioodid(väikesed pirnikesed) TRANSISTORITE RAKENDUSI:
vastupingestatult. 5. Sellises olukorras läbib kollektorsiiret väga väike vool. 6. Kuna emiteeris on laengukandjaid oluliselt rohkem kui baasis (tehniline teostus ) siis on tagatud, et ei teki küikide laengukandjate rekombineerumist baasis. 7. Kui kollektoriahel ei ole pingestatud siis liiguvad kõik elektronid baasi ning esineb tugev baasivool. (Ib) Mis toimub baasis ? Baas on tehnoloogiliselt kujundatud võimalikult kitsana. ( TÄHTIS ) P-N siirete elektriväljad on aga vahetult siirete laheduses ning mõjutavad osakesi just seal, baasi muus osas el.väli aga puudub Seetõttu emitterist baasi tulnud elektronid hakkavad seal liikuma difusiooni toimel. Kuna baas on oma ehituselt väga kitsas siis enamik elektrone, liikudes difusiooni toimel ei jõua baasi elektroodini vaid sisenevad kollektorsiirdesse Seal aga valitseb el.väli, mis suunab nad kollektorisse Seega jaguneb emittervool Ie Baasivooluks IB ja kollektorvooluks Ic IE = I C + I B
suuruste paare, mille kumbagi suurust ei saa korra määrata suvalise täpsusega. Suurendades ühe määramise täpsust, väheneb teise määramise täpsus. Nt. energia ja aeg, impulss ja koordinaat. 11. Mis on ja potentsiaalibarjäär ja potentsiaaliauk ja kus esinevad aatomis? Potentsiaalibarjäär on tõke, mille ületamiseks puudub kehal piisav energia. Potentsiaaliauk on olukord, kus keha on mitmest küljest piiratud potentsiaalibarjääridega. Potentsiaalibarjääriks on aatomis elektriväljad, elektron on potentsiaaliaugus, kui ta tiirleb täpselt orbiidil. 12. Iseloomusta kvantarve 1) Peakvandist sõltub elektroni kaugus tuumast. n 2) Kõrval- ehk orbitaalkvandist sõltub elektroni orbiidi kuju. l 3) Magnetkvantarv määrab elektroni orientatsiooni ja tugevas magnetväljas iseloomustab elektroni kaugust tuumas. m 4) Spinn iseloomustab elektroni enda magnetomadusi. Nende 4 kvantarvu abil iseloomustatakse elektroni paiknemist ja liikumist. Elektroni kaugust ja
suuruste paare, mille kumbagi suurust ei saa korra määrata suvalise täpsusega. Suurendades ühe määramise täpsust, väheneb teise määramise täpsus. Nt. energia ja aeg, impulss ja koordinaat. 11. Mis on ja potentsiaalibarjäär ja potentsiaaliauk ja kus esinevad aatomis? Potentsiaalibarjäär on tõke, mille ületamiseks puudub kehal piisav energia. Potentsiaaliauk on olukord, kus keha on mitmest küljest piiratud potentsiaalibarjääridega. Potentsiaalibarjääriks on aatomis elektriväljad, elektron on potentsiaaliaugus, kui ta tiirleb täpselt orbiidil. 12. Iseloomusta kvantarve 1) Peakvantarv määrab elektroni kauguse tuumast ehk energiataseme. n 2) Kõrvalkvantarv ehk orbitaalkvandist määrab elektroni orbiidi kuju. l 3) Magnetkvantarv määrab elektroni orientatsiooni (liigub päri või vastupäeva); tugevas magnetväljas iseloomustab elektroni kaugust tuumas. m 4) Spin iseloomustab elektroni enda magnetomadusi. s
Sellist sidet nim. iooniliseks sidemeks. Ioonilist sidet on otstarbekas vaadelda elektrostaatilise teooria seisukohalt. Viimase arusaamade kohaselt ioon on sfääriline kera, mille elektriväli on ruumis ühtlaselt jaotunud Ioonilisel sidemel pole ülalolevast definitsioonist otse lähtudes mingit suunalisust, sest "KERAD - võivad üksteisega toimida igast suunast!" 15 Samuti ei ole küllastatust, set kahe iooni elektriväljad üksteist täielikult iialgi ei kompsenseeri. + - Tüüpilised ioonilised ühendid moodustuvad I. , II. , ja VII. pea-alarühma elemendid. "Aga HCl on molekulaarne ühend!" 16 On kokkulepe, et 1) sidemed, kus = 0 - 4 D, on kovalentsed 2) sidemed, kus 4 D, on ioonilised kovalentsed sidemed ioonilised sidemed
P-n siire- terviklik pooljuhitüki piirkond, kus üks juhtivuse tüüp asendub teisega. Siirde päripingestamisel ühendatake välise vooluallika plussklemm pooljuhitüki p-osaga ning miinusklemm n-osaga. Sel juhul nõrgendab välise allika elektriväli tõkkekihi välja, enamus laengukandjad tungivad siirdesse ja siire hakkba juhtima elektivoolu. Vastupingestumisel (plussklemmi ühenadmisel n-osaga ja miinuskleppi lülitamisel p-osa külge) liituvad välise alllika ja tõkkekihi elektriväljad. Siire sulgub enamuslaengukandatele veel kindalmini kui pingestamata olekus. Pn-siire põhiomadus- p-n siire juhib voolu ainult ühes suunas, nn ventiili omadus. Siirde pärivool sõltub pingest ligikaudu ekponentsiaalselt. Väga suure pinge poolt põhjustatud voolu korral võib soojenemise tõttu toimuda pooljuhitde rikenemine ja seetõttu kasutataksegi ka välist piiravat takistust, et voolu piirata. Dioodide rakendused:vahelduvvoolu alandamine, elektrivõngete detekteerimiseks
teravikel. 3 Elektrituul teravike ligiduses võib elektriväli olla nii suur, et elektriväli ioniseerib ümbritseva gaasi ja need ioonid hakkavad liikuma. Elektrostaatiline varjestus kaitsmine välise elektrivälja mõjude eest, keha ümbritsetakse metallkesta või -võrguga. 3.2. Elektrimahtuvus. Kondensaatorid. Irdjuht teistest juhtides nii kaugel olev keha, et teiste kehade elektriväljad seda ei mõjuta. Irdjuhi pinna potentsiaal on võrdeline laenguga ja sõltub juhi pinna kujust ja mõõtmetest. q Irdjuhi elektrimahtuvus C = (ühik 1F (farad)) Kui tegemist pole irdjuhiga, siis juhti ümbritsevad kehad nõrgendavad tema elektrivälja ja potentsiaal väheneb, kuid sama ajal mahtuvus suureneb. q q Kondensaatori mahtuvus C = =
potentsiaalibarjääriks. Kui voldi kõrgus läheneb lõpmatusele, saadakse nn. potentsiaalisein. Kui kuulike jääb kahe barjääri vahele, nimetatakse sellist situatsiooni potentsiaaliauguks. Mikromaailmas võivad potentsiaalibarjääre moodustada elektriväljad, kui nende tugevused jagunevad ruumis nii, et nad tõkestavad osakeste liikumist. Tunneliefekt 1. Näiteks võib positiivse tuuma tõmbejõud tekitada potentsiaalibarjääri tuumast eemalduvale elektronile. Lõpmatult suurest potentsiaalibarjäärist ei saa elektron kuidagi üle. Tema leiulaine amplituud peab muutuma barjääril nulliks. Barjääri poole liikuv osake põrkub barjäärilt tagasi
V: Ained mis on suutelised palariseeruma kokkusurumise või venituse tagajärjel Kellades andurtes mikrofonides · Millal ja miks toimub deelkriku läbilöök V : valede laengukandjate arv kasvab seeläbi nagu lumelaviin mägedes ning deelektrik muutb juhiks sellist nähtust nim. Deelektriku läbilöögiks. Tavaliselt on läbilöök lühiajaline kuna pinge ja seega ka väljatugevus vähenevad kiiresti voolu läbiminekult ainesse dielektriku vähesed vabad laengukandjad võivad tugevas elektriväljad kiirennevalt liikudes omdandada energia mis on piisav elektronide väljalöömiseks keemilisest sidemest. Elektrimahtuvus Elektrimahtuvus on suurus mis iseloomsutab elekttrit juhtiva keha võimet võtta vastu ja säilitada endas elektrilaengut. Lühidalt: Mahtuvus on keha laadumisvõime iseloomustaja, selle tähiseks on täht C. Keha elektrimahtuvus näitab, kui suure elektrilaengu ülekandmisel kehale tekib tema potentsiaali ühikulise suurusega (=1V) muutus C = Q/fi
laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. , Seda saab kirja panna, kui kasutada meile juba tuntud vektorsümboolikat: Väljatugevus ja potentsiaal, seos nende vahel. Mida tugevam on väli (tihedamalt jõujooned) seda kiiremini muutub potentsiaal (seda lähemal on üksteisele samapotentsiaalipinnad). Elektrivälja kohta kehtivad kaks teoreemi: Elektriväljad on sõltumatud; laengule mõjub summaarne väli. Elektrivälja tugevuse voog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sisse jäävate laengute summaga. Gauss'i teoreem. Elektrivälja tugevuse voog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sisse jäävate laengute summaga. pideva ruumlaengu korral on võrrandi paremas pooles summa asemel integraal.
mis avaldub mehaanilise jõuna teistele laetud osakestele. Elektriväli ei koosne aineosakestest. Inimene ei tunneta elektri- välja. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud kehaga. Elektrivälja võib kindlaks teha kui viia laetud keha lähedusse mingisugune elektriline laeng nad kas tõmbuvad või tõukuvad. Elektriliselt neutraalse keha ümber pole elektrivälja mõju märgatav, sest aatomites tasakaalustuvad elektriväljad. Elektrivälja ühes või teises punktis esinevate mehaaniliste jõudude suuna ja tugevuse piltlikumaks iseloomustamiseks kasutatakse nn. jõujooni. +Q Joonisel on kujutatud positiivse punktlaengu väli, kus väljajooned on suunatud radiaalselt laengust eemale. Jõujooned on mõeldavad jooned elektriväljas, mida mõõda püüab liikuda sellesse välja asetatud keha. Jõujoonte suunaks (jõudude
Võrdetegur k sõltub meie poolt kasutatavast ühikute süsteemist: Gauss'i süsteemis (CGSE) valitakse laengu ühik (LÜ) nii et See tähendab, et 1 LÜ mõjutab teist kauguselt 1 cm jõuga 1 dn. SI-süsteemis on laengu ühik defineeritud elektrivoolu tugevuse kaudu: 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui vooutugevus on 1 A (amper). Seega võrdetegur : kehadele tõmbe- või tõukejõudu. Elektrivälja kohta käib kaks teoreemi · Elektriväljad on sõltumatud; laengule mõjub summaarne väli. · Elektrivälja tugevuse voog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sisse jäävate laengute summaga(gaussi teoreem) Coulomb'i seadus kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. (Ilmne sarnasus ülemaailmse gravitatsioonijõuga) (k on võrdetegur, q on laengud, r on vahekaugus)
seetõttu kasutataksegi ka välist piiravat takistust, et voolu piirata. Siirde päripingestamisel ühendatakse välise vooluallika plussklemm pooljuhitüki p-osaga ning miinusklemm n-osaga. Sel juhul nõrgendab välise allika elektriväli tõkkekihi välja, enamus-laengukandjad tungivad siirdesse ja siire hakkab juhtima elektrivoolu (siire avaneb). Vastupingestamisel (plussklemmi ühendamisel n-osaga ning miinusklemmi lülitamisel p-osa külge) liituvad välise allika ja tõkkekihi elektriväljad. Siire sulgub (juba väikestel vastupingetel) enamuslaengukandjatele veel kindlamini kui pingestamata olekus. · Dioodide ja transistorite rakendused Pooljuhtdiood (põhidiood) on kahe elektroodiga (pn-siire) diood, mille eesmärk on lasta elektrivoolu läbi ainult ühes suunas (päripingestatult sees, vastupingestatult väljas). Põhidioodideks on: alaldusdioodid, lülitidioodid, impulssdioodid.
17. Mis on potentsiaalibarjäär? Mis on potentsiaaliauk? Potentsiaalibarjäär on mingile kehale ettetulenev piirang, mille puhul kas kiirus väheneb või üldse negatiivseks muutub, näiteks mägi kärule. Potentsiaaliauk omakorda on kahe tõkke või barjääri vaheline ava, kuhu keha peatuma jääb, näiteks nõgu veele. 18. Mis võivad tekitada potentsiaalibarjääre mikromaailmas? Mikromaailma potentsiaalibarjäärideks võivad olla elektriväljad, kui nende tugevus jaotus ruumis nii, et nad tõkestavad osakeste liikumist, näiteks positiivne tuum elektronidele. 19. Selgita, mis on tunneliefekt? Tunneliefekt on mikroosakeste lainelisusest tekkinud kummaline efekt, mille korral lõpliku kõrgusega barjääril ulatub leiulaine ka barjääri sisse ja osake saab selle ületatud. 20. Milles seisneb alfalagunemine? Alfalagunemiseks nimetatakse aatomituumade üht radioaktiivset lagunemise viisi, mis on tunneliefekt
Vastavalt definitsioonile d R s ρs = Rs l Ω mm Ω Pinnaeritakistuse pöördväärtus on pinnaerijuhtivus 3.7.2. Gaaside elektrijuhtivus Laengukandjate kontsentratsioon gaasides on tavaoludes väga väike, sest nad saavad tekkida ainult ionisatsiooni tagajärjel. Nõrgad elektriväljad (ligikaudu kuni 5 -10 kV/cm) ei ioniseeri. Ioniseerivateks allikateks on välised mõjurid: röntgenkiirgus, UV kiirgus, kosmilised kiired ja osakesed, radioaktiivsus jms. Nende mõjul tekkivat elektrijuhtivust nimetatakse vahendatud e sõltuvaks elektrijuhtivuseks. Õhus võib laengukandjate kontsentratsioon olla suurusjärgus 300 – 500 ioonipaari/cm3. Sõltuva elektrijuhtivuse piirkonnas sõltub voolutugevus rakendatud pingest
qsees - kogulaeng kujuteldava kinnise pinna (Gaussi pinna) sees ja Φ on elektrivälja koguvoog läbi selle pinna. Elektriväljatugevuse voog läbi kinnise pinna on võrdeline laenguga, mis asub kinnise pinnaga piiratud ruumi osas. see kinnine pind on geomeetriline pind, gaussi pind. Kui laengu tihedused on võrdsed, siis: q= σ* S Φ=E∗S∗cos α 5. Ühtlaselt laetud lõpmatu tasandi, kahe erinimeliselt laetud paralleelse lõpmatu tasandi, laetud sfääri ja kera elektriväljad (Gaussi teoreemi kasutamine). Lõpmatu tasandi laetust kirjeldatakse laengu pindtiheduse mõiste abil. Pindtihedus σ on laenguhulk pinnaühikul. SI-süsteemis on mõõtühikuks C/m2. Elektrivälja määramiseks asetatakse mõlemale poole ja paralleelselt lõpmatut tasandit kaks pinnatükki pindalaga S, näiteks kaks ristkülikut. Neile ristkülikutele ehitatakse risttahukas, mille külgtahud lõikavad lõpmatust tasandist välja ristkülikukujulise pinnatüki
barjääriks. Kui voldi kõrgus läheneb lõpmatusele, saadakse nn. Potentsiaalisein. Kui kuulike jääb kahe barjääri vahele, nimetatakse sellist situatsiooni potentsiaaliauguks. Mikromaailmas võivad potentsiaalibarjääre moodustada elektriväljad, kui nende tugevused jagunevad ruumis nii, et nad tõkestavad osakeste liikumist. Tunneliefekt. Näiteks võib positiivse tuuma tõmbejõud tekitada potentsiaalibarjääri tuumast eemalduvale elektronile. Lõpmatult suurest potentsiaalibarjäärist ei saa elektron kuidagi üle. Tema leiulaine amplituud peab muutuma barjääril nulliks. Barjääri poole
m . Nüüd 10 + 0,7 = 10,7 11 - 0,4 = 10,6. • Järelikult on mõõtmistulemused vigade piires võrdsed. • Mõõtevea allikaid on kolm: • mõõteriist - skaala jaotised pole ühtlased, osuti ja skaalakriips on lõpliku paksusega, andurid on muutlikud (vedru väsib, temperatuur mõjub), numbrilises riistas toimub näidu ümardamine; • mõõtmisprotseduur – lugemisviga (silma järgi skaalajaotise kümnendkohtade hindamine), parallaks, häireviga (välised elektriväljad, vibratsioon, kõrvaline valgus), lähteviga (kui täpselt kasutame arvutustes konstante, näiteks g või ), metoodiline viga (meetodi ebatäiuslikkus või arvutusvalemi ligikaudsus) • objekt - objekt muutub aja jooksul (soojuspaisumine, vee aurustumine või kondenseerumine, jms.). • Mõõtemääramatust jagatakse kaheks: • A-tüüpi määramatus - loetakse võrdseks standardhälbega, kui mõõdetava suuruse hinnanguna kasutatakse aritmeetilist keskmist
nõnda enamus-laengukandjaid oma piirkonda tagasi. Siirde päripingestamisel ühendatakse välise vooluallika plussklemm pooljuhitüki p-osaga ning miinusklemm n- osaga. Sel juhul nõrgendab välise allika elektriväli tõkkekihi välja, enamus- laengukandjad tungivad siirdesse ja siire hakkab juhtima elektrivoolu (siire avaneb). Vastupingestamisel (plussklemmi ühendamisel n-osaga ning miinusklemmi lülitamisel p-osa külge) liituvad välise allika ja tõkkekihi elektriväljad. Siire sulgub enamus-laengukandjatele veel kindlamini kui pingestamata olekus. Seega juhib p-n-siire elektrivoolu ainult pärisuunas (p-osast n-osasse). Vastavalt toimib vahelduvvooluringi lülitatud p-n-siire ehk pooljuhtdiood alaldina, muutes vahelduvvoolu pulseerivaks ühesuunaliseks vooluks. Päikesepatareid, mis muudavad valgusenergiat elektrienergiaks, sisaldavad samuti p-n-siirdeid. Siirde alas neelduvad footonid tekitavad neis elektron-auk-paare, mis tõkkekihi elektriväljas lahknevad
· Järelikult on mõõtmistulemused vigade piires võrdsed. Reemo Voltri · Mõõtevea allikaid on kolm: · mõõteriist - skaala jaotised pole ühtlased, osuti ja skaalakriips on lõpliku paksusega, andurid on muutlikud (vedru väsib, temperatuur mõjub), numbrilises riistas toimub näidu ümardamine; · mõõtmisprotseduur lugemisviga (silma järgi skaalajaotise kümnendkohtade hindamine), parallaks, häireviga (välised elektriväljad, vibratsioon, kõrvaline valgus), lähteviga (kui täpselt kasutame arvutustes konstante, näiteks g või ), metoodiline viga (meetodi ebatäiuslikkus või arvutusvalemi ligikaudsus) · objekt - objekt muutub aja jooksul (soojuspaisumine, vee aurustumine või kondenseerumine, jms.). Reemo Voltri · Mõõtemääramatust jagatakse kaheks: · A-tüüpi määramatus - loetakse võrdseks standardhälbega, kui mõõdetava suuruse
Seega on kondensaatori mahtuvus sisuliselt tema plaatide omavaheline mahtuvus Kondensaatori laadimiseks reeglina ei võeta laengut ühelt plaadilt, et anda seda teisele plaadile. Piisab vaid ühe plaadi laadimisest. Laetud plaadi elektrivälja mõjul hakkavad laengukandjad teisel plaadil ja sellega ühendatud juhtides liikuma. Näiteks laengu +Q andmisel kondensaatori ühele plaadile omandab teine (algselt neutraalne) plaat sama suure laengu -Q, sest just siis tasakaalustavad plaatide elektriväljad väljaspool kondensaatorit vastastikku teineteist. Samanimeliste laengute tõukumise tõttu lahkub laeng +Q teiselt plaadilt. Laengu -Q saab kergesti teisele plaadile tuua siis, kui plaat on maandatud (J.2.30) ja laeng +Q võib lahkuda Maasse. Ka vooluringis paikneva kondensaatori korral saab laeng teiselt plaadilt alati ära minna. Järelikult on ühe plaadi laadimine samaväärne laengu Q üleviimisega ühelt plaadilt teisele. Mahtuvuse ühik SI-süsteemis kannab M. Faraday auks nime farad
erinevalt laetud, toimuma peab ka erinimeliste laengute eraldumine. Ka tavalistes pilvedes on erinimelised laengud, kuid need on "sorteerimata". Laenguid "sorteerivad" võimsad tõusvad õhuvoolud. Piisa laadumisel tekkiva laengu märk sõltub piisa suurusest.(Jürgenson, Ross, Tooming, lk 5) Välkude tekkimine ja liigid Laengute jaotumise tulemusena tekivad pilve eri osade või pilve ja maapinna vahel nii tugevad elektriväljad, et tulemuseks on sädelus, mida me välguks nimetame. Välkude liigituse aluseks on nende väliskuju. Kõige sagedamini esineb joonvälk, mis võib olla väga erinev: siksakikujuline, hargnenud, lindikujuline ning raketikujuline. Lindikujuline välk koosneb mitmest peaaegu paralleelsest välgust. Raketikujuline välk meenutab jälge, mille jätab rakett. Tasapinnaline välk haarab suure osa pilvest, mis otsekui süttiks oma paksuses. Keravälku esineb suhteliselt harva
absoluutselt täpselt. Erandiks on loendamine heades vaatlustingimustes. Mõõtevea allikaid on kolm: 1. mõõteriist - skaala jaotised pole ühtlased, osuti ja skaalakriips on lõpliku paksusega, andurid on muutlikud (vedru väsib, temperatuur mõjub), numbrilises riistas toimub näidu ümardamine; 2. mõõtmisprotseduur – lugemisviga (silma järgi skaalajaotise kümnendkohtade hindamine), parallaks, häireviga (välised elektriväljad, vibratsioon, kõrvaline valgus), lähteviga (kui täpselt kasutame arvutustes konstante, näiteks g või ), metoodiline viga (meetodi ebatäiuslikkus või arvutusvalemi ligikaudsus) 3. objekt - objekt muutub aja jooksul (soojuspaisumine, vee aurustumine või kondenseerumine, jms.). Kuigi absoluutselt täpne mõõtmine ei ole võimalik, on võimalik alati hinnata mõõteviga. Mõõteviga ehk uuema nimega mõõtemääramatus annab meile
annaabi.ee 
