Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Elektriskeemide tingmärgid. - sarnased materjalid

elektripaigaldised, skeemid, tingmärgid, pistikupesa, valgusti, vahelduvvool, jõuelektroonika, maandus, neutraal, kinnitus, loengud
thumbnail
21
doc

Elektritingmärgid

............................3 2. ELEKTRISKEEMIDE TINGMÄRKIDE MÄÄRATLUSED.................................................................................4 3. ÜLDTINGMÄRGID................................................................................................................................................6 4. JUHTMED, KAABLID JA LIINID .........................................................................................................................6 5. ÜHENDUSED JA KLEMMID. MAANDUS JA POTENSIAALI- ÜHTLUSTUS................................................7 6. PASSIIVOSISED.....................................................................................................................................................9 7. ELEKTRIENERGIA TOOTMINE JA MUUNDAMINE .......................................................................................9 8. POOLJUHTOSISED..............................................................................................................

Elektrotehnika
238 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

Elektri skeemid

PRO-DIAGS Elektriskeemide lugemine 2007 2 & ProDiags Elektriskeemide lugemine Autovalmistajad kasutavad elektriskeemide esitamiseks erinevaid mooduseid. Järgnevalt vaatleme neist kahte raskemini loetavat: lint- ja aadressmeetodit. Lintmeetodil sarnaneb elektriskeemi kujutamine paljuski koolis füüsika ja elektrotehnika tunnis kasutavale meetodile kuid elektriseadiste rohkuse tõttu on aku pluss- ja miinusjuhtmed viidud joonise üla- ja alaserva. Lintmeetod on hästi sobilik sõidukitel, millel paljud elektrilised lisaseadmed komplekteeritakse vastavalt kliendi soovile. Aadressmeetodil elektriskeemide esitamisel jäetakse juhtmed näitamata. Joonisel tuuakse ainult seadise tingmärk ja selle pistiku klemmidel aadressid millega nad on ühenduses. 3 & ProDiags Tutvume nüüd lintmeetodiga lähemalt. Vaatleme näidiseks Seat Cordoba elektriskeemi. Antud auto

Auto õpetus
200 allalaadimist
thumbnail
158
pdf

Elektriajami juhtimine

...................................................... 6 S1. Põhimõisteid ............................................................................ 6 S2. Elektriajamite juhtimispõhimõtted ................................................. 8 Elektriajamite avatud juhtimissüsteemid ja ­skeemid I. Elektriajamite kontaktjuhtimisskeemid .......................................... 11 1.1. Elektriajamite juhtimisskeemidel kasutatavad tingmärgid ja tähised ......... 11 1.2. Kontaktjuhtimisskeemide tüüpsõlmed ............................................ 16 1.2.1. Reversseerimise tüüpsõlmed ............................................ 16 1.2.2. Käivitusreostaatide jõuahelate tüüpsõlmed ........................... 18 1.2.3. Pidurdusskeemide jõuahelate tüüpsõlmed ............................ 19 1.3. Elektriajamite juhtimispõhimõtete realiseerimise tüüpsõlmed

Elektriaparaadid
86 allalaadimist
thumbnail
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............

Elektrivarustus
89 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Elektriaparaadid ja paigaldised

Pingealuse töö mõistet võidakse kasutada ka laiemalt mitmesuguste pingestatud elektripaigaldistes või nende läheduses tehtavate tööde kohta. Pingelähedane töö (working in the vicinity of live parts) ­ töö, mille juures töötaja oma kehaosa(de)ga või mistahes teiste esemetega siseneb pingelähedasse tsooni, kuid mitte pingealusesse töötsooni. 1 1.2 ELEKTRIPAIGALDISTE LIIGITUS Esimesse liiki kuuluvad elektripaigaldised, mis asuvad; 1) tervishoiuteenuse osutaja või haigla patsientide ravimiseks kasutatavas ruumis, kus tehakse anesteesia ja üldnarkoosiga seotud protseduure; 2) plahvatusohutsoonis; 3) suurõnnetusohuga objektil; Esimese liigi tarbijaid peab olema võimalik toita kahest sõltumatust toiteallikast. Toite võib katkestada ainult reservtoite automaatse sisse- lülitamise ajaks. Teise liigi elektripaigaldised on: 1) elektripaigaldis hoones, milles on enam kui kaks korterit;

Elektriaparaadid
148 allalaadimist
thumbnail
162
pdf

Täiturmehanismid, ajamid, mootorid

......................................................................... 11 3. Üldprintsiibid...................................................................................................................... 13 3.1. Elektriajami mõiste ........................................................................................................... 13 3.2. Alalisvool .......................................................................................................................... 13 3.3. Vahelduvvool .................................................................................................................... 15 3.4. Mittelineaarsed elemendid vahelduvvooluahelas .............................................................. 16 3.5. Arvutusülesanne ................................................................................................................ 17 3.6. Kolmefaasiline vahelduvvool ...........................................................................................

Energia ja keskkond
51 allalaadimist
thumbnail
138
pdf

Elektrotehnika alused

tutvusin õppurite ja õpetatava tasemega, eriti aga dotsent Heljut Kaldat, kes tegi ära suure töö raamatu käsikirja esimese lugeja ja kriitikuna, mis kindlasti parandas lõpptulemust. Lootes käesoleva raamatu vastuvõtule ning võimalikule arendusele kordustrükiks või virtuaalõppeks tänan juba ette kõiki, kes võtavad vaevaks saata oma märkused ja parandusettepanekud Tallinna Tehnikaülikooli elektriajamite ja jõuelektroonika instituuti aadressil [email protected] Rain Lahtmets 31. märtsil 2001 Raamat on koostatud Tallinna Tehnikaülikoolis rahvusvahelise Leonardo da Vinci programmi projekti Rahvusvaheline mehhatroonika õppekava ja koolitusmaterjalid esmaseks kutseõppeks raames. This study material has been compiled in the framework and by financial support of the Leonardo da Vinci pilot project International Curricula of Mechatronics and Training Materials for Initial Vocational Training, EE/99/1/87301/PI.1

Mehhatroonika
140 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Elektrotehnika vastused

elektrokeemiliste vooluallikatega 10.Vahelduvvoolu parameetrid . Siinuselektromotoorjõu saamine vahelduvvoolugeneraatoris. kõrge sisendpinge madal sisendpinge kõrge väljundpinge madal väljundpinge sisendi lekkevool Toite katkestus lekkevool Jõudeoleku toitevool Siinuseline vahelduvvool on kirjeldatav võrrandiga i = Im sin a, i voolu hetkväärtus amprites (A) Im voolu maksimaalväärtus amprites (A) pöördenurk Seda tekitab siinuseline elektromotoorjõud, mis saadakse vahelduvvoolugeneraatoris. 11.Siinusfunktsioonide kujutamine vektoritena. Vektordiagrammid. Siinusfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni kujul Siinusfunktsiooni graafikuks on sinusoid. Siinussuurs on määratud, kui on teada ta

Elektrotehnika ja elektroonika
72 allalaadimist
thumbnail
282
pdf

Mikroprotsessortehnika

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest.  T Lehtla, L Kulmar, 1995  TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0

Tehnikalugu
43 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika
66 allalaadimist
thumbnail
88
pdf

Elektropneumaatika alused

e8'. ojiņmķeate. 7.2 Elektroonsete andurite skeemi įįhendamine EĮektroonsete andurite valikul ja skeemi ühendamisel tuleb jalgida 1isaks anduri tÖÖprintsiibile ka anduri eĮektrilisi parameetreid ja anauii väljundi skeemį. Nende parameetrite mittearvestamine võib kaasa tuua ebaõise anduri valiku või tema kohese riüst väĻamineku. 7 .2.I Andurite väĮundi skeemid. Anduri ühendamisel skeemi on oluline teada, milline on andurį väljund, kas pooĮjuhtelemendiga või kontaktidega. Esimesel juhul peab teįdma, kas anduri väŲund on N_P-N voi P-N-P ttiüpi, sest sellest sõlfub koormuse įüendąmine andurile- Lisaks sellele on lroir"tik valida nn.

Automaatika
28 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Elektrotehnika

Vooluringi osade kujutamiseks skeemil kasutatakse tingmärke. 1.2 Elektrivool Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. 1.3 Alalisvool Alalisvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Suunaks on valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund ( vooluringis plussilt miinusele). Alalisvoolu tekitavad alalispinge allikad, näiteks akud ja patareid. 1.4 Vahelduvvool Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. 1.5 Pinge Pinge ehk elektriline pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. 1.6 Voolutugevus Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus (tähis I) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab ajaühikus

Auto õpetus
95 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Elektrijaamad - eksamiks kordamine

Kütuse peenestusaste iseloomustab nii purustamist kui jahvatamist kus liikmed on läbimõõdud enne ja pärast peenestamist. Purustitel on peenestusaste 4...20, veskitel aga kuni 500. Tolmustussüsteem hõlmab seadmete kompleksi kütuse kuivatamiseks, jahvatamiseks, tolmu separeerimiseks, pneumotranspordiks, tolmu õhuvoolusest eraldamiseks jt operatsioonideks. Kütuse kuivatamiseks ja pneumotranspordil on agensiks kuum õhk (450 C). Tolmutussüsteemide skeemid liigituvad: individuaalne otsese sissepuhumisega ja suletud kuivatustsükliga; individuaalne tolmupunkriga ja suletud kuivatustsükliga; individuaalne tolmupunkriga ja avatud kuivatustsükliga; tsentraalse tolmupunkriga ja avatud kuivatustsükliga. Enamlevinud on haamer- ja trummel-kuulveskiga süsteemid. Individuaalne tolmutussüst teenindab ühte kollet, tsentraalses annab eraldi tolmuvabrik tolmu kõikidele kolletele. Suletud tolm

Elektrijaamad
60 allalaadimist
thumbnail
39
docx

Elektriohutus

kõigist võimalikest toiteallikatest. Pingevaba, pingetu, pingestamatta- seadme või ahela seisund, millest selle pinge on 0 ehk pingeta või laenguta seisund. Pingevaba töö ­ tööpinge ja laengu vabades elektripaigaldistes, mis toimub pärast kõiki elektriohtu vältivate meetmete rakendamist. Voolujuhtiv osa- juht või juhtiv osa, mis omab normaal talitluse võibolla pingestatud. Pingestatud osade hulka kuulub ka neutraal juht, kuid mitte pen juht. Kautsevahendid- kaitsevarje, isoleeritud või isoleerimatta tarind või vahend, mida kasutatakse elektriohtliku seadmeni või paigaldiseni küündimise vältimiseks. Kaitsekate, kaitsepiire ­ osa, mis kaitseb igast harilikust juurdepääsu suunast tuleva otse puute eest. Kaitsepiiretena võib kasutada laus seinu, uksi, võre või traat võrk piirdeid kõrgusega vähemalt 1800mm, mis peavad tagama, et inimkeha mistahes osa ei saa küündida pingestatud osa

Elektriohutus ja seadusandlus
137 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Elektrivool

Seetõttu nimetatakse dielektrikud mõnikord ka elektriliselt isoleerivateks aineteksehk isolaadsedeks . Pooljuhid on ained , milles laengukandjate arv on reguleeritav ( sõltub temperatuurist , pealelangenudest valgusest jne ) . Pooljuhid paiknevad oma juhtivuse poolest juhtide ja dielektikute vahel . Vabade laengukandkate suunatud (korrastatud ) liikumise tekitab elektriväli . Elektrivälja iseärasusest olenevalt on tekkiv elektrivool kas alalisvool või vahelduvvool . Kui elektriväli on ketvalt sama tugev ja sama mõjusuunaga , tekib alalisvool . Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu , mille tugevus ja suund ajas ei muutu . Alalisvoolu (kokkuleppeliseks ) suunaks positiivsete laengukandjate liikumise suund . Kui elektriväli on tugevuselt ja mõjusuunalt perioodiliselt muutuv , tekib vahelduvvool . Vahelduvvooluks nimetatakse elektriolu , mille tugevus ja suund muutuvad perioodiliselt . Perioodililiste muutuste sageduseks , tähis f ,

Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

Füüsika
70 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Kontrollküsimused

Kirjutada valem. 4. Millal kasutatakse kondensaatorite rööpühenduse viisi? 42.Kondensaatorite segaühendus. 1. Teha kondensaatorite segaühenduse skeem. 2. Millal kasutatakse kondensaatorite segaühenduse viisi? 43.Kondensaatori laadimis- ja tühjenemisvool. Ajakonstant. 1. Millal tekib laadimisvool? 2. Kui kaua kestab laadimisvool? Miks laadimisvool katkeb? 3. Millal tekib tühjenemisvool? 4. Millest sõltub kondensaatori laadimis- ja tühjenemisvool? 44.Ühefaasiline vahelduvvool. Mõisted vahelduvvoolust. 1. Millist voolu nimetatakse alalisvooluks? Kuidas alalisvoolu saadakse? 2. Millist voolu nimetatakse vahelduvvooluks? Kuidas vahelduvvoolu saadakse? 3. Millist voolu nimetatakse pulseerivvooluks? Kuidas pulseerivvoolu saadakse? 4. Millised põhisuurused iseloomustavad vahelduvvoolu? 5. Millist voolu kasutatakse tänapäeva elektrivõrkudes? 6. Kus kasutatakse alalisvoolu? Tuua näiteid. 7. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav pinge on siinuspinge,

Elektrotehnika
156 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Kontaktor magnetkäiviti kontaktorkaitselüliti

elektromagneti.Elektromagnet tõmbab liikuvat terasankrut ja tema külge kinnitatud jõu ja abikontaktid muudavad oma olekut. Algasendi taastamine pinge katkemine mähisel elektromagnet lakkab olemast ning jõu ja abikontaktorid taastavad oma esialgse asendi Erinevad kontaktorid: · Mähise pinge suurus 24;36;42;48;110-127;110;220;220-240;380;380-414 AC (vahelduvvoool) 12;24;42;48;60;110-125;220-240 DC( alalisvool ) · Mähise voolu liik : vahelduvvool alalisvool · Lülitatav tarbija :aktiivtsakistus induktiivtakistus mahtuvustakistus vahelduvvoolu tarbija alalisvoolu tarbija(kaarleegisummutiga) Aktiivtakistusega tarbija neid tuleb kaitsta lühise eest Elektrimootor kui tarbija (induktiivtakistusega tarbija) teda tuleb kaitsta lühise kui ka ülekoormuse eest

Elektriajamid
30 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Elektrotehnika eksamiküsimused

1. Alalisvooluringide omadused.- Vooluring koosneb 3: toiteallikas, tarbija e koormus ja ühendusjuhtmed. Vooluringi graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluringi osa, kus vool on ühe ja sama väärtusega nim haruks (3 või enam haru). Kalbaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui vooluringis oleva elemendi pinge ja vooluline sõltuvus on lineaarne, siis nim selliseid elemente sisaldavaid vooluringe lin vooluringideks. Kui sõltuvus ei ole lineaarne, siis on tegemist mittelin vooluringiga. Kui vooluringivool ei muutu aja jooksul suuruselt ega suunalt nim seda vooluringi alalisvooluringiks. Suletud vooluringis eks vool, kui eks potensiaalide vahe ehk pingeallika klemm. Vool kulgeb vooluringis kõrgemalt madalamale potensiaalile 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. OHMi seadus: I = U/R (vool juhtmes võrdeline pingega tema otstel ja pöördvõrdeline juhtme takistusega). Kirchhoffi I seadus: Hargnemispunkti

Elektrotehnika
506 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Elektriajamid

Jaan Reigo, Kristjan Ööpik EA06 Rakenduselektroonika Uudo Usai Võimendid 10.02.09 Võimendi on seade, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine sel määral, et signaalist piisaks võimendi väljundisse ühendatud tarbijale. See juures võimendamise käigus ei tohi signaal moonutuda. Võimendusprotsess toimub alati toiteallikate energia arvel, nii et võime vaadelda võimendit kui reguraatorit, mis juhib toiteallikate energijat tarbijatesse kooskõlas sisendsignaali muutustega. Võimendi sisendsignaaliks võib olla ükskõik milline elektriline signaal, milline on kasutamiseks liiga väikse amplituudiga. Näiteks mikrofon (1- 3mV), maki helipea (50-100mV), termopaar (10-

Rakenduselektroonika
81 allalaadimist
thumbnail
42
pdf

Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut

alumiinium, mida mehaaniliselt on tugevdatud terasega (joonis 5.15). Enamasti on tegemist traatidest kihiti kokkukeerutatud köisjuhtmetega. Eelistatakse juhtmemarke AS-35/6,2 (alumiiniumil ristlõige 35 mm2 ja terasel 6,2 mm2), AS-50/8,0 ja AS-70/11,0. 1 5. Keskpingevõrgud 5.2 Keskpingevõrkude ehitus TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Joonis 5.15. Õhuliini teras-alumiiniumjuhtme ristlõige 1 – alumiiniumjuht, 2 – terassüdamik-kandetross Õhuliinide töökindluse tõstmiseks kasutatakse tänapäeval ka isoleerjuhtmeid. Juhtme materjaliks on alumiiniumisulam AlMgSi ning isolatsiooni materjaliks riststruktureeritud polüeteen XLPE. Kasutatakse ristlõiked 35, 50, 70, 95, 120 ja 150 mm2

Elektrijaamad
33 allalaadimist
thumbnail
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj

Ehitiste renoveerimine
86 allalaadimist
thumbnail
54
pdf

praktiline elektroonika 1-2: Analoogskeemid

Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 47 Mõõteriistad · Voltmeeter ­ max. suur sisendtakistus · Ampermeeter ­ max. väike sisendtakistus · Need jpm. koos -> multimeeter (tester) · Veidi eriline generaator ­ kõigusagedusgeneraator ehk sweep- generaator · Silmade asemel: ostsilloskoop (sõpradele lihtsalt oss) · Toiteallikad- 1 ja 2-polaarsed Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 48 Skeemid · Takistid, pingejagurid (ka kondega) <-> stabilisaator · Temperatuuritundlikud asjad, PTC, NTC · Valgustundlikud ahelad: fotodiood, -transistor, -takisti, optron, FEU jne. "UFO-skoop" ! · Alaldi / detektor · Türistor/sümistor, PWM · Generaator, taimer NE555 (nt. ventilaatori või auto salongilambi juhtimine) · Komparaator, operatsioonivõimendi (OV) · Matemaatilisi tehteid tegevad ahelad OV-del · Toiteskeemid: trafo, "seinakuubik", pinge silumine. Miks

Elektriahelad ja elektroonika...
51 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
114
doc

Elektroonika alused

ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25 ...............................................

Elektriahelad ja elektroonika...
143 allalaadimist
thumbnail
81
doc

Elektroonika aluste õppematerjal

ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD 1. POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist..........................................................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõltuvus sagedusest...............................

Elektroonika alused
376 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Elektrotehnika ja elektroonika

paigutatud ühisele ferromagneetilisele südamikule, mis on harilikult valmistatud elektrotehnilisest lehtterasest. Kui primaarmähes ühendada vahelduvvooluallikaga, mille pinge on U1, tekib südamikus vool I1 ja vahelduv magnetvoog φ, mis sekundaarmähises indutseerib vahelduvpinge U2. Kui sekundaarmähis ühedada tarvitiga, mille takistus on R, tekib neid vool I2. Nende tööpõhimõtteks on elektromagnetiline induktsioon-primaarmähisesse juhitav vahelduvvool I1 tekitab terassüdamikus vahelduva magnetvoo amplituudiga φ, mille muutumine indutseerib mõlemas mähises emj. Parameetrid: nimivõimsus, nimipinge, nimivoolud, võimsuskaod, lühisepinge, tühijookusvool 35. Magnetvõimendi Ehk magnetmuunduri puhul kasutatakse ahela lülitamiseks ferromagnetilise südamikuga induktiivpooli omadusi. Eraldi juhtmähiste ning sisemise positiivse tagasiside abil saab ferromagnetilise südamiku viia hõlbsasti

Elektrotehnika ja elektroonika
123 allalaadimist
thumbnail
70
pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

nendsüsteemi. Mitmest baidist piisab selle arvu mälus hoid- miseks? Kirjelda, mille poolest erinevad IDE-kontrolleri reziimid PIO ja DMA. Kirjelda, kuidas töötab kõvaketas. Mille poolest erinevad Serial ATA ja Parallel ATA kõvakettad? (2 erinevust) Millised on SCSI-kõvaketaste eelised ja puudused IDE- Foto 1. Pistikupesad kõvaketaste ees? korpuse tagaküljel Kirjuta fotol 1 iga pistikupesa juurde (nii täpselt, kui võimalik otsustada) tema eesti- keelne nimetus (tüüp) ning näiteks mõni seade, mida sinna pessa asetada saab. Mis tüüpi korpusega (AT või ATX) on tegemist? Võrdle mahu osas tänapäevast kõvaketast, disketti, laserketast (CD-ROM) ja USB- mälupulka (koos arvuliste näidetega). Millised neist andmekandjatest kardavad mag- netvälja? Millised on klahvide Control key, Alternate key ja Insert key eestikeelsed nimed ja põhiline

Informaatika
94 allalaadimist
thumbnail
210
docx

Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt

Radarid Raadiolokatsioonialused 1.1Raadiolokatsiooni põhimõte Raadiolokatsiooniks nimetatakse objektide avastamist ja avastatud objektide koordinaatide määramist meetodi abil, mis põhineb raadiolainete tagasipeegeldamisel ja peegeldunud raadiolainete vastuvõtul. Sellel põhimõttel töötavat seadet nimetatakse raadiolokaatoriks. Igapäevases keelepruugiks nimetatakse raadio- lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol . Sellega on täidetud üks raadioloka

Laevandus
29 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
200
doc

Masina osadest ja kontroll

temperatuuri mõõtmises. Korras hüdrosüsteem töötab tõrgeteta siis, kui seda õigeaegselt hooldatakse. Riputusseade võib paikneda traktoril ees või taga ning mõlemal pool korraga ja selle külge kinnitatakse põllutöömasinate haakeseadmeid. Tööasendisse ja transpordiasendisse tõstetakse riputusseadet jõusilindri(te) abil. Selle jõusilindri(te) juhtimiseks on jaoturil eraldi sektsioon või siiber, millel neli asendit: neutraal, tõste, langetus ja ujuvasend. Ujuvasendit on vaja siis, kui traktori haakes on töömasin, mis traktori suhtes peab saama ülessealla liikuda. Paljudel traktoritel on võimalik riputusseadme kaudu kanda töömasina kaal üle traktorile. Seda seadet nimetatakse haardekaalusuurendiks ning võib olla see mehaaniline või hüdrauliline. Hüdraulilise haardekaalusuurendi puhul lisatakse hüdrosüsteemi eraldi regulaator. Regulaatoriga hoitakse jõusilindri tõstepooles

Masinamehaanika
33 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Teema 3, Pooljuhtseadmed

4. Stabilitronid (zenerdioodid) ja stabistorid pinge stabiliseerimiseks. 5. Siirdeprotsesside liigpingekaitsedioodid. 6. Mahtuvusdioodid e. varikapid. 7. Sageduskordistusdioodid (varaktorid). 8. Generaatordioodid (Gunni dioodid). 9. Tunneldioodid. 10. Optoelektroonika valdkonda kuuluvad dioodid: valgusdioodid, laserdioodid, fotodioodid. Valik erinevat tüüpi dioodide tingmärke on toodud joonisel 3.5. Joonis 3.5. Dioodide tingmärgid [2]. Dioodi pn-siirde p-juhtivusega piirkonnaga ühendatud väljaviiku nimetatakse anoodiks ning n-juhtivusega piirkonnaga ühendatud väljaviiku nimetatakse katoodiks. Diood on päripingestatud, kui tema anoodiga on ühendatud välise pingeallika positiivne poolus ja katoodiga negatiivne poolus. Pooljuhtdioodide elektrilisi omadusi iseloomustab pinge-voolu tunnusjoon IA = (UAK). Dioodile tüüpilised pinge-voolu tunnusjooned on toodud joonistel 3.6 ja 3.7.

Elektroonika alused
100 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun