ELEKTRILÖÖK Anastasia Mozgovaja Õ1-4 Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest. VÕIMALIKUD VIGASTUSED ELEKTRITRAUMAST · Südamekahjustus · Hingamisseiskus · Põletused · Lihaste ja skeletivigastused · Veresoonte kahjustus · Närvisüsteemi kahjustus PÕLETUSHAAVAD · ELEKTRILÖÖGI TAGAJÄRJEL TEKKINUD PÕLETUSHAAVAD ON PINDMISED JA SÜGAVAD · OHTLIKUMAD ON SÜGAVAD PÕLETUSHAAVAD, MIS ESIALGU EI PRUUGI OLLA NÄHTAVAD
Elektriohutus Elektrivigastus - vigastus, mis tekib elektrivoolu või elektrikaare mõjul.[1] Missugused on elektrivigastused [2;3] Elektri vigastused on jagatud kategooriatesse vastavalt kokkupuute koha ja kestusega ning asukoha kahjustusega. Kuid hoolimata nendele omadustele elektrilöögi puhul vajab inimene meditsiinilist konsultatsiooni ja läbivaatust.[3] On kaks peamist elektrilöögi kahjustuse tüüpi - vigastused ja löögid. Sõltuvalt sellest, kus oli saadud elektrivigastus, märgatakse järgmised tüübid:[3] Tootmisalane; Olmeline; Looduslik. Kokkupuude kestuse järgi elektrivigastused jagunevad 2 liiki:[3] Krooniline. Näiteks, pikaajalisel tööl suure voolugeneraatoriga kui mõjub kaua ja märkamatult elektrivoolu pinge tervisele. Nendel inimestel on märgatud väsimus, mälu-
.........................................................7 2.3. Madalpingevool.............................................................................7 2.3.1. Mida saab teha madalpingevoolu elektritrauma korral?..............................7 3. ESMAABI ELEKTRITRAUMA KORRAL.................................................7 3.1. Kuidas toimida elektripõletuse korral?..................................................................8 3.2. Esmaabi elektrilöögi korral?..................................................................................8 3.3. Elektriõnnetuste vältimine................................................................9 KOKKUVÕTE........................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................11
Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 SISUKORD 1. Elektripõletuse 4 astet .......................................................................................3 2. Mis on elektripõletus?.........................................................................................4 3. Elektriohutus kui inimene on saanud elektrilöögi...............................................................5 4. Elektriohutus.......................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS Elektripõletuse 4 astet I. aste tekivad lihaste krambid ilma ,et kaotaksid teadvuse. II. aste tekivad krambid ,aga teadvus kaotatakse. III. aste teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon. IV. kliiniline surm
kas keegi kohalolijatest on võimeline ise abi osutama? Ära katkesta kõnet enne kui on seda lubatud! Maha kukkunud elektrijuhtmed Mahalangenud elektrijuhe on üliohtlik! Eriti ettevaatlik peab olema tormi tõttu mahalangenud elektrijuhtmetega, sest pole teada, kas tegu on madal-, kesk- või kõrgepingeliiniga. Kui voolu all oleva juhtme üks ots kukub maha, siis võivad saada selles piirkonnas liikuvad elusolendid sammupingest elektrilöögi. Sammupingeks nimetatakse pinget maapinna erinevate punktide vahel, mis asuvad inimese sammu kaugusel. Inimese sammu pikkuseks loetakse 0,8 m. Voolu all oleva juhtme mahakukkumisel tekivad maaühenduse kohast kuni 8 meetri kaugusel ringikujulised erineva potentsiaaliga maapinnaosad. 10 kV juhtme korral on pinge maapinnaga puutepunktis 6,7kV, sealt meeter väljapoole umbes 4kV, edasi viie meetri kaugusel 1,5kV ja 8 meetri kaugusel nullilähedane.
Definitsioonid Kaitsejuht PE-juht, mis on ette nähtud ohutuse tagamiseks, nt kaitseks elektrilöögi eest Puutepinge pinge inimese või looma poolt üheaegselt puudutavate juhtivate osade vahel. Puutepinge võib märgatavalt sõltuda nende juhtivate osades kokkupuutes oleva inimese/looma takistusest. Potentsiaaliühtlustus juhtivate osade elektriline ühendamine tasapotentsiaalsuse saavutamiseks. Potentsiaaliühtlustuse tõhusus võib sõltuda voolu sagedusest ühtlustusjuhtides. Põhikaitse kaitse elektrilöögi eest rikkevabas olukorras
42.Mis on magnetkäiviti blokeerkontaktide ülesanne?kuidas töötaks mootor,kui blokeerkontaktid jäetaks ühendamata? lk 256 Blokeerkontakti ülesandeks on sulguda üheaegselt jõukontaktidega ja sillata ehk plokeerida käivitus nupp. Kui blokeerkontaktid jäävad ühendamata ,siis mootor töötab ainult nii kaua kui hoida all käivitus nuppu . 45.Milleks on vaja elektriseadet maandada? lk 258 Maandada on vaja inimeste ja loomade kaitsmiseks elektrilöögi eest. 46.milles seisneb elektrivoolu kahjustav toime organismile? lk 258 Juba 0,05 amprine vool on inimesele eluohtlik üle 0,1 ampri on surmav. Organismi läbiv vool põhjustab närvisüsteemi häireid,lihaste krampe,südame arütmiat või seiskumist,hingamis lihaste töö lakkamist ,põletushaavu . 47.Nimetage tüüpilisi voolu teekondi läbi inimkeha elektritraumade puhul.lk 259 Inimkeha peamise takistuse moodustab naha takistud. Voolu teekonnal ühest käest teise
Ohutus keevitustöödel Ohutegurid keevitamisel Tuleoht Elektrilöögi oht UV ja infrapunakiirgus Müra Kahjulikud gaasid ja aurud Tuleoht Keevitus ja sellega kaasnev lihvimine abrasiivkäiaga ning leegiga lõikamine klassifitseeritakse tuletöödeks. Keevituskoht on alati tuletöökoht, sest keevitamisega kaasneb nii detailide kui elektroodi kuumenemine, ealduvad sulametalli pritsmed ja sädemed. Elektrilöögi oht Elektrivoolu ohtlikkus inimesele oleneb keha läbiva voolu tugevusest ja voolu all olemise ajast, sagedusest ja voolu kulgemisteest. Vahelduvvool on alalisvoolust ohtlikum, ohtlikuma sageduse piirkond on 15 – 100 Hz. Inimesele ohtlikuks keha läbivaks voolutugevuseks loetakse 50 mA. Tavaliselt võetakse ligikaudsetes arvutustes inimese jäsemete (käsi, jalg) takistuseks (ilma rindkere arvestamata) 500 oomi Müra
akupunktuursetes tsoonides. Nendes kohtades on naha takistus kordi väiksem. Samuti on kesknärvisüsteem sealtkaudu otseselt mõjutatav. Viimase asjaolu tõttu on surmajuhtumi tõenäosus, kui elektrivool läbib akupunktuurset tsooni, eriti suur. Naha kaitsetoime kaob osaliselt või täielikult kui: a tekib elektriline läbilöök; a nahk on märg või higine a sarvkihis on sarvkihi mehhaanilisi vigastusi. Täiendavad inimkeha takistust ja elektrilöögi toimet mõjutavad tegurid a Voolu teekond kehas a Voolu liik: Alalisvool või vahelduvvool. Alalisvool on ohutum 120V alalisvoolu kahjustustele vastab 42V vahelduvvoolu kahjustusi. Alalisvoolul puudub kinnihoidev toime a Vahelduvvoolu sagedus (joonis) a Puudutamise iseloom: kindel, juhuslik, lühiajaline a Õhuniiskus niiskuse suurenedes takistus väheneb a Temperatuur temperatuuri tõusmisel takistus väheneb a Närvisüsteemi ärritatuse aste
akupunktuursetes tsoonides. Nendes kohtades on naha takistus kordi väiksem. Samuti on kesknärvisüsteem sealtkaudu otseselt mõjutatav. Viimase asjaolu tõttu on surmajuhtumi tõenäosus, kui elektrivool läbib akupunktuurset tsooni, eriti suur. Naha kaitsetoime kaob osaliselt või täielikult kui: a tekib elektriline läbilöök; a nahk on märg või higine a sarvkihis on sarvkihi mehhaanilisi vigastusi. Täiendavad inimkeha takistust ja elektrilöögi toimet mõjutavad tegurid a Voolu teekond kehas a Voolu liik: Alalisvool või vahelduvvool. Alalisvool on ohutum 120V alalisvoolu kahjustustele vastab 42V vahelduvvoolu kahjustusi. Alalisvoolul puudub kinnihoidev toime a Vahelduvvoolu sagedus (joonis) a Puudutamise iseloom: kindel, juhuslik, lühiajaline a Õhuniiskus niiskuse suurenedes takistus väheneb a Temperatuur temperatuuri tõusmisel takistus väheneb a Närvisüsteemi ärritatuse aste
Vool läbi inimese keha on määratud puutepingega ja inimese keha takistusega, mis ei ole püsiv suurus, vaid oleneb puutepingest, voolu liigist ja sagedusest. Inimkeha takistus sõltub inimese füüsilisest seisundist ja ulatub organismi normaalolekus mõnekümne tuhande ohmini, eriti ebasoodsatel juhtudel ( haige olek, higine olek) on inimkeha takistus 400 1000 ohmi. Ohmi seadusest võib arvutada, et ohtlik pinge on juba 40V. Elektrilöögi ohtlikus sõltub: 1. inimkeha läbivast elektrilöögi tugevusest 2 .inimkeha elektritakistusest 3. elektrivoolu kulgemise tee läbi inimkeha. Elektri takistus sõltuvalt voolu kulgemise teest on 1.käsi-käsi 1300 ohmi 2.käest jalga 1300 ohmi 3.ühest käest mõlemasse jalga 950 ohmi 4.mõlemast käest mõlemasse jalga 650 ohmi Elektri vigastuste põhjuseks on1. pingestatud elektriahela isoleerimata osade-paljasjuhtmete, elektrimasinate, lülitite, lambi pesade, kaitsmete ja teiste aparaatide kontaktide puudutamine. 2
Eetilise konflikti lahendamine. Väikelaps sai kaupluses elektrilöögi. (URL:http://tallinncity.postimees.ee/2728692/vaikelaps-sai-kaupluses-elektriloogi) Juhtumi kirjeldus Esmaspäeval, 10. märtsil läks Anastassia Gezel koos mehe ja kahe lapsega Tallinnas asuvasse Ülemiste kaubanduskeskusesse, et osta emale sünnipäevakingitus. Äkitselt rebis kaheaastane Ilja end lahti ja pani mööda kaubanduskeskuse vahekäiku jooksu. Väikemees jõudis viidana kasutatud eredalt valgustatud stendi juurde, haaras selle metallpiirdest kinni, karjatas ja puhkes nutma.
Lühiseks nimetatakse vooluringi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Kui vooluringis on lühis, suureneb voolutugevus selles järsult. Katisme ülesandeks on katkestada elektrivool, kui vooluringis tekib lühis. Kaitse paigaldatakse elektrivõrgus faasijuhtmesse. Sulavkaitse on kergesti sulavast materjalist juht, mis on arvestatud teatud kindlale maksimaalsele voolutugevusele. Inimene võib saada elektrilöögi, kui on üheaegselt kokkupuutes faasijuhtme ja nulljuhtmega või faasijuhtme ja Maaga. Kaitsemaandamine on elektriseadme metallkorpuse ühendamine kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. Elektriseadme korpus kaitsemaandatakse selleks, et korpuse pingestumisel hakkaks tööle kaitse. Nii kaitstakse inimest rikkis elektriseadmelt saadava võimalik elektrilöögi eest.
Üks poiss kogemata oli unustanud sae tööle ja nüüd see klots lendas sae peale ja sealt edasi poisile vastu pead. Poisi peas oli suur auk suurest lennust tingitud ja kutsuti kiirabi. Poiss sai õpetuse koguks eluks. 15. Poiss vaatab, et elektriprobleem on ja tahab seda ise ära parandada. Ronib mööda redelit üles ja avastab, et kaabel on kergelt vigane. Hakkab seda parandama unustades, et elekter on ikka veel sees. Puututab kaablit ja saab vägeva elektrilöögi. Kahjuks oli põrandal maas veel lohakile jäetud kraami ja poiss lendas teravate puupakkude ja muu koli otsa. Selgroo vigastus oli kergelt tulema. 16. Poisid hakkasid turnima tellingutel, mis oli pandud kooli puumaja ümber, et teha seal remonti. Poisid jooksid ja mängisid seal, teadmata, et tellingute panek oli veel pooleli. Üks poiss kukkus teise korruse tellingutest läbi ja sai korraliku vigastuse. 17. Puumaja solgitoru kaas oli pealt ära võetud ja masinad seal juures
tingmärgid 230V rikkevoolukaitselüliti juhtahela skeemis 400V rikkevoolukaitselüliti juhtahela skeemis 400V rikkevoolukaitselüliti ühejooneskeemis Elektrilöögikaitse põhimõtted Ohtlikke pingestatud osi ei tohi saada puudutada ja puutevõimalikud osad ei tohi olla ohtliku pinge all Ei normaalolukorras Ega üksikrikkeolukordades. Selle põhinõudele on üldse ehitatud kõik kaitseviisid ja – võtted elektrilöögi eest. Normaalolukorras võib inimene saada elektrilöögi vahetult kokkupuutel pinge all oleva voolujuhtiva osaga (otsepuutel), rikkeolukorras aga kokkupuutel ohtliku pinge alla sattunud voolujuhtiva osaga (kaudpuutel). Joonis 1. Elektrilöök otsepuutel (vasakul) ja kaudpuutel (paremal). Kaitse otsepuute eest (otsepuutekaitse) võidakse saavutada kahel viisil : Inimese või looma keha läbida võiva voolu tekke takistamisega,
ühendamist, kuna nendes olevad kondensaatorid suudavad hoiustada elektrienergiat ka mõnda aega peale vooluvõrgust lahti ühendamist. NB! Eriti ettevaatlik tasub olla vanade kineskoop seadmetega, sellehulgas kuvaritega. Nendes olevad kondensaatorid suudavad elektrienergiat hoiustada pikemat aega ja suurtes kogustes. MITTE MINGIL JUHUL neid puudutada, kuna need kondensaatorid teatud juhtudel suudavad end tühjendades välja anda inimese jaoks surmava elektrilöögi. Sama lugu on ka arvutite toiteplokkidega. Ka nendes olevad kondensaatorid võivad anda inimese jaoks surmava elektrilöögi. Tavaliselt arvutitehnikud ei hakka isegi viga otsima katkise toiteplokki seest vaid see kantakse maha ja vahetatakse välja. Füüsiliste vigade tekkimise vältimiseks mitte kasutada ülemäärast jõudu. Sobiv komponent ja liides sobivad tavaliselt vähese jõuga kokku. Väga tavaline viis kuidas arvuteid kahjustatakse, on staatilise elektri tõttu
,lülitite,lambipesade,kaitsmete ja teiste aparaatide ning seadmete ja kontaktide puudutamine. 2.Normaalselt pingestamata kui isolatsiooni vigastuste tõttu pinge alla sattunud elektriseadmete osade nt elektrimootori korpuse puudutamine. 3.Elektriseadmete osadeks mitte olevate ,juhuslikult pinge alla sattunud elektrit juhtivate osade nt märja seina või hoone metallkonstruktsiooni puudutamine. 4.Viibimine katkenud elektrijuhtme ja maaga kokkupuute läheduses. Elektrilöögi vastase kaitse põhireegel: Ohtlikke pingestatud osi ei tohi saada puudutada , puutevõimalikud juhtivad osad ei tohi olla ohtliku pinge all. Inimene võib saada elektrilöögi : 1.Otsepuutel 2.Kaudpuutel Elektrilöögi kaitse otsepuute eest: Otsepuute kaitsega püütakse saavutada et inimene või loom ei saaks juhuslikult puudutada elektriseadmete pingestatud osi. See tagatakse eeskätt pingestatud osade isoleerimise teel. Kokkuleppeliselt on otsepuute kaitse piisav kui on
sealt omakorda elanikud tulekindla täiskasva lekkima hakata uksega keevat vett Kõikides ruumides Kõik maja Lülitid tuleb Majas ela 15. olevatelt lahtistelt elanikud, Ohtlik, surm kinnitada ja täiskasva tulelülititelt külalised 9 parandada , elektr elektrilöögi saamine Kõikides ruumides Kõik maja Majas ela olevatelt lahtistelt elanikud, Ohtlik, surm 9 Katta vajalike täiskasva 16. juhtmetelt külalised vahenditega , elektr elektrilöögi saamine Kõikide ruumide Juhtmed katta
· 4. Aste - kliiniline surm Millest oleneb elektrikahjustus: · Inimese keha läbivast voolutugevusest · Mõju ajast · Voolu liigist · Voolu sagedusest · Organismi läbinud vooluteest · Alkoholi sisaldus veres · Inimkeha takistusest · Puudutamise iseloomust · Õhuniiskusest · Temperatuurist · Õhurõhust · Tähelepanufaktorist · Inimese individuaalsest iseärasusest Kaitse elektrilöögi eest EVS-EN 61140:2003 Ohtlikke pingestatud osi ei tohi saada puudutada. Puutevõimalikud juhtivad osad ei tohi olla ohtliku pinge all. EVS-EN 61140:2003 lisanõue Peavad olema täidetud normaaloludes ja pärast üksikrikke teket. Normaalolu korrasolevate elektriseadmete ja paigaldiste ning nendega seotud protsesside ja teenuste kasutamist ettenähtud otstarbel Normaalolukord elektriseade ja paigaldis on heas olukorras ja seda kasutatakse ettenähtud
Teiseks kaitsmeks, mida kasutatakse tänapäeval rohkesti, on bimetallkaitsmed. Tema kõige tähtsamaks osaks on kahest eri metallist kokkuneeditud plaat. Voolu toimel plaat soojeneb. Kuna eri metallid paisuvad soojenedes erinevalt, siis plaat kaardub. Kui voolutugevus vooluringis ületab lubatud väärtuse, kaardub plaat sedavõrd, et katkestab voolu. Bimetallkaitset saab kasutada korduvalt. 1. Millistel juhtudel võib inimene saada elektrilöögi? Inimese kehas tekib elektrivool siis, kui inimene on üheaegselt kokkupuutes faasijuhtme ja nulljuhtmega või faasijuhtme ja Maaga. Eluohtlik on vool tugevusega 0,1A. Elektrilöögi võib saada näiteks juhul, kui ühe käega puudutada rikkis elektriseadme pingestatud metallosa, teisega aga maandatud veekraani või keskkütteradiaatorit. 1. Miks on vajalik elektriseadmete kaitsemaandus? Kuidas toimub kaitsemaandamine?
OHUTUSMÄRGID ELEKTRIOHUTUS Valdis Jõgi Viljandi Kutseõppekeskus Vana-Võidu 2015 Elektriohu Märk Eluohtliku elektrilöögi märk Elektrostaatikale tundlikud seadmed Lüliti asendi muutmise keeld Märja käega kasutamise keeld Silt: Mitte Lülitada Silt: Ronida siit Silt: Elektrioht Teimipinge Silt: Maandusmärk Silt: Ohtlik 240/415/...V Euroliidu Märgid Tänan kuulamast!
Õpetaja ja õpilase rollide kättejagamiseks tõmmati loosi( tegelikult oli varem rollid jagatud). Neile tehti lühiülevaade , et ole veel täitsa arusaadav kuidas õppimine toimub , kui vale vastuse eest on karistus. Neile mainiti , et karistuseks on elektrilöök , sest õppija on teises toas ühendatud aparaadiga mille kaudu õpetaja karistab vale vastuse eest. Siis viiakse õpetaja ruumi , kus on lauapeal generaator mis annab 15-450 Volti. Ta peab igakord suurendama elektrilöögi võimsust , kui õpilane vastab valesti. Talle väidetakse , et see ei põhjusta absoluutselt mitte mingisugust tervisekahjustust. Küsimused mida õpetaja küsima hakkab on seotud enamasti mäluga. Algul loetakse ette teatud sõnade paar või rida ja siis õpilane peab vastama mis oli reas valesti või mis paar sõnu oli. Enne algust saab ka õpetaja korra elektrilöögi , et aru saada millist karistust ta täide peab viima
Tormi korral teatage elektrikatkestusest Eesti Energia rikketelefonil 1343 Tormi tõttu mahalangenud elektrijuhtmega tuleb olla eriti ettevaatlik, neid ei tohi mitte mingil juhul ise puutuda, rääkimata nende parandamisest. Samuti ei tohi puutuda liinile langenud puid ega puuoksi. Teatage mahalangenud elektrijuhtmetest ja liinidele langenud puudest koheselt Eesti Energiale rikketelefonil 1343! Mahakukkunud juhe võib põhjustada ka sammupinget s.t, et elusolend võib saada elektrilöögi kuni 8 meetri kaugusel olevas alas mahakukkunud elektrijuhtmest. Kui olete sattunud mahakukkunud juhtme lähedusse, tuleb ohtlikust tsoonist väljuda kahel jalal hüpates, hoides jalad kõrvuti, või ühel jalal. Kahel jalal liikudes võib saada elektrilööki. Esmaabi elektrilöögi korral Kui keegi saab elektrilöögi, peaks abistaja esmalt hoolitsema enda ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Seni ei tohi abistaja teda ise puutuda
El e kt r i l öök NI MI Põhjus Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest. Tunnused Lihasevalu Juhtmetesse kinnijäämine Põletus Teadvusekadu Südameseiskus, hingamise lakkamine. Seisundi diagnoosimine Eemalda kannatanu vooluvõrgust Kas haige on teadvusel Kas ta hingab Kas pulss on tunda Kannatanu aitamine Helista 112 Löök rusikaga kolmnurga piirkonda Peale lööki diagnoosida uuesti seisund Seisund sama- alusta elustamisega Tugeva põletuse korral niisutada külma puhta veega
Tormi tõttu mahalangenud elektrijuhtmega tuleb olla eriti ettevaatlik, neid ei tohi mitte mingil juhul ise puutuda, rääkimata nende parandamisest. Samuti ei tohi puutuda liinile langenud puid ega puuoksi. Teatage mahalangenud elektrijuhtmetest ja liinidele langenud puudest koheselt Eesti Energiale rikketelefonil 1343! Mahakukkunud juhe võib põhjustada ka sammupinget – s.t, et elusolend võib saada elektrilöögi kuni 8 meetri kaugusel olevas alas mahakukkunud elektrijuhtmest. Kui olete sattunud mahakukkunud juhtme lähedusse, tuleb ohtlikust tsoonist väljuda kahel jalal hüpates, hoides jalad kõrvuti, või ühel jalal. Kahel jalal liikudes võib saada elektrilööki. Esmaabi elektrilöögi korral Kui keegi saab elektrilöögi, peaks abistaja esmalt hoolitsema enda ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Seni ei tohi abistaja teda ise puutuda
on madalpingevõrgust toidetavad turvalised väikepinge eraldustrafod. Kaitseväikepingeahel võib olla maandatud või maandamata. Enamkasutusel on maandamata ahelad. 2. Elektrilöök, elektritrauma, kannatanu esmaabi. Elektrilöök ning elektrivoolu toime inimorganismile. Koduses elektrivõrgus kasutatakse elusolendile ohtlikku pinget 220 V (volti). Selline pinge on faasi- ja nulljuhtme vahel. Inimene, kes puudutab korraga mõlemat juhet, saab elektrilöögi. Kuna ka vee- ning keskküttetorud on ühendatud maaga, siis ka nende ning faasijuhtme üheaegsel puudutamisel saab inimene elektrilöögi. Inimene saab elektrilöögi, kui ta on üheaegselt kokkupuutes voolu all oleva faasijuhtme ning maaga Tavaliselt saab elektrilöögi, kui keha on maaga ühendatud ja puudutatakse isolatsioonirikke tõttu või muul viisil pinge alla sattunud elektrikodumasina või elektririista metallkeret
Kahe katseisiku vahel jaotati ,,õpetaja" ja ,,õpilase" roll. ,,Õpilane" pidi ära õppima suure hulga sõnapaare ja esitama neid ,,õpetajale". ,,Õpilase käte külge kinnitati elektroodid ja ,,õpetaja" istus elektrigeneraatori ees. Stanley Milgrami katse. Pildil katse osalevad tegelased (õpilane, õpetaja ja kontrollija) Elektrigeneraatoril oli mitu raskusastet. Kui ,,õpilane vastas valesti siis ,,õpetaja" andis talle elektrilöögi. Iga vale vastuse puhul ,,õpetaja" andis tugevama elektrilöögi. ,,Õpilane", nende elektrilöökide käigus, hakkas valu tundma. Sellist valu, mis oli muutus aina jubedamaks. ,,Õpilasel" tekkis hirm valesti vastata. Hirm selles olukorras on normaalne, kuna nende elektrilöökide tagajärjel inimene tunnetas valu, mida ta koges aina uuesti valesti vastamise tõttu ja tal oli seda katset võimatu lõpetada, sest
Tormi tõttu mahalangenud elektrijuhtmega tuleb olla eriti ettevaatlik, neid ei tohi mitte mingil juhul ise puutuda, rääkimata nende parandamisest. Samuti ei tohi puutuda liinile langenud puid ega puuoksi. Teatage mahalangenud elektrijuhtmetest ja liinidele langenud puudest koheselt Eesti Energiale rikketelefonil 1343! Mahakukkunud juhe võib põhjustada ka sammupinget s.t, et elusolend võib saada elektrilöögi kuni 8 meetri kaugusel olevas alas mahakukkunud elektrijuhtmest. Kui olete sattunud mahakukkunud juhtme lähedusse, tuleb ohtlikust tsoonist väljuda kahel jalal hüpates, hoides jalad kõrvuti, või ühel jalal. Kahel jalal liikudes võib saada elektrilööki. Esmaabi elektrilöögi korral Kui keegi saab elektrilöögi, peaks abistaja esmalt hoolitsema enda ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Seni ei tohi abistaja teda ise puutuda
7.1 Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on tutvuda asünkroonmootorite ehitusega, tööpõhimõttega, põhi (sildi)andmetega, käivitamiseks ettevalmistamisega, selleks vajalike seadmetega, käivitamisega ja mootori põhiliste tööomadustega. 7.2 Aksünkroonmootori põhiandmed Mootori tüüp - AIR90L6 (90 - võlli tsentri kõrgus; L - pika kerega; 6 - pooluste arv) p= 3 (pooluspaaride arv) f= 50 Hz - 76% P= 1,5 kW IP = 54 n20 = 925 p/min cos= 0,72 U= 220V/380V I= 7,1A (kolmnurkühendus) I= 4,1A (tähtühendus) 7.4. Mõõdetud andmed 7.4.1 Tähtühendus- Joon. 7.4.1. Lühismootori käivitamine tähtlülituses: a põhimõtteskeem, b ühendused klemmlaual. n20 = 990 p/min (faasipinged) U1 = 231V U2 = 231V U3 = 232V (liinipinged) U12 = 394V U23 = 396V U31 = 398V I1 = 2,79A I2 = 2,99A I3 = 3,10A 7.4.2 Kolmnurkühendus Joon. 7.4.2 Lühismootori käivitamine kolmnurklülituses: a põhimõtteskeem; b ühendused klemmlaual. U12 = 228V U23 =...
...8 IV Harvem esinevad ohutegurid...................................................9 1.Plahvatusrisk ..................................................................................9 2.Asbest...........................................................................................9 3.Bioloogilised ohutegurid.....................................................................9 4.Elekter........................................................................................10 4.1. Elektrilöögi tagajärjed .................................................................10 4.2. Elektrilised ohutegurid.................................................................10 4.3.Ennetusmeetmed........................................................................10 VI Töötaja kohustused................................................................11 V Töötaja õigused.......................................................................11 1.Töötajal on õigus...................
voolutugevus kuni 1A. · Elektrikalad kasutavad oma "võimeid" ainult enesekaitseks või saagi püüdmiseks. · Suurem elektrilöök võib olla inimesele ohtlik, aga ise peavad nad elektrilöökidele hästi vastu. Tugevad elektrikalad · Elektrirai kuni 70V · Atlandi ookean · Elektriangerjas kuni 300V · LõunaAmeerika mageveekogud · Elektrisäga kuni 400V · Aafrika mageveekogud Nõrgad elektrikalad · Nõrgad elektrikalad tekitavad elektrilöögi kuni 1V. · Nad ei kasuta seda et saaki uimastada. Nad kasutavad seda vaid navigeerimiseks, objektide äratundmiseks ja suhtluseks. · Nõrku elektrikalu ei uurita niipalju kui tugevaid elektrikalu. · Nõrgad elektrikalad on nt. noakalad ja elevandininakalad. Töötamise põhimõte · töötamine Aitäh kuulamast!
• isolatsiooni kohalik halvenemine, • maaühendus liinides. Otsepuude. See on inimese või looma puutumine vastu elektriseadme pingestatud osi ja voolujuhte. Kaudpuude (puutepinge). Esineb, kui puudutatakse isolatsioonirikke tõttu voolu alla sattunud elektriseadme voolualteid osi (keret, kesta jne), olles samal ajal kokkupuutes maaga, st neutraaljuhiga, aga samuti kõrvalise juhtiva osaga, nagu vee- ja küttetorustikud, voolujuhtivad põrandad jms Ii = Uf/(Ri+Rj+Rm) Kaitse elektrilöögi eest peab üldjuhul välistama kas ohtliku puutepinge tekke või selle püsimajäämise, või pingestatud osade puudutamise võimaluse. Elektripaigaldiste kaitse realiseeritakse eelkõige sellega, et seadmete valmistajad on täitnud kõik kehtivad standardid ja eeskirjad, projekteerija on valinud seadmed vastavalt ümbrusoludele ja tööparameetritele, seadmed on paigaldanud litsentsiga elektritöövõtja, kes on järginud projekti ning eeskirjade
Konstruktsiooniga võivad olla nii elektroodid kui ka metallvõrk. Tehismaanduse eesmärk on tagada elektrivarustusele potentsiaal 0 volti. Kaitsemaandamine · Kaitsemaandamine on elektriseadme metallkorpuse ühendamine kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. Elektriseadme korpus kaitse maandatakse selleks, et on korpuse pingestumisel hakkaks tööle kaitse. Nii kaitstakse inimest rikkis elektriseadmelt saadava võimaliku elektrilöögi eest. Kaitsmed · Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Kaitsmed paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega. Kaitsmeid on mitut liiki;levinud on sulavkaitsmed, mille põhiosaks on kergesti sulatatav traat, mis asub portselanist korgis ning ühendab korgi keermestatud osa põhjakontaktiga.
Alati tuleb meeles pidada: · Metallid juhivad elektrit ja metallesemeid ei tohi inimese voolu alt vabastamiseks kasutada. · Vesi, niisked riided, -maapind, -õhk (vihmane ilm) juhivad hästi elektrit ja on ohtlikud. · Hästi sobivad elektriisolaatoriks pikad puidust esemed. · Kõige paremateks kaitsevahenditeks on kummikindad ja kummijalatsid. Kuiva ilmaga on sobilikud ka kummitallaga jalanõud (spordijalanõud). Kuidas tegutseda elektrilöögi korral kodus? Kui mingi õnnetus juhtub kodus, siis on põhimõtteline tegutsemine sama. Esmalt tuleb kannatanu voolu alt vabastada ja seejärel asuda abi andma. Suurimaks vaheks on ehk see, et on võimalik voolu elektrikilbist välja lülitada ja sellega kõrvaldada oht abiandjale. · Selleks, et eemaldada ohver vooluringist tuleb elekter välja lülitada. Tõmba seinast välja vastava elektriseadme pistik või lülita elektrikilbist korgid välja.
Põhjused elektripaigaldise uuendamiseks: *hoone tehnosüsteemide eluiga 25-30 aastat; *TN-S juhistikusüsteem; *Potentsiaaliühtlustus; *kordusmaandused ja peamaanduslatt; *0-klassi elektriseadmete kadu; *kindla värvtähisega kaitse- ja neutraaljuhid; *väikese ristlõikega ja seega ebatöökindlate alumiiniumjuhtidest loobumine; *rikkevoolu kaitselülitid lisakaitseks; üleminek nimipingele. LOENG 2 Madalpinge korral on kõige suurem elektrilöögi oht. Elektrilöögivastase kaitse põhireegel: *ohtlikke pingestatud osi ei tohi saada puudutada; *puutevõimalikud juhtivad osad ei tohi olla ohtliku pinge all; * nõuded tagatud nii normaaloludes kui ka peale mingi üksikrikke teket. Elektrivoolu mõju inimesele: *termiline toime; *elektrolüütiline toime; *mehaaniline toime; *bioloogiline toime; *kaudsed kahjustused; *elektrikaar tekitab kahjustusi nahale ja silmadele jne
18. Vahelduvvoolumasinad- staator, rootor. Ühefaasiline asünkroonmootor: Enamik mootoreid majapidamises, Pulseeruv magnetväli, Puudub loomulik käivitusmoment. 19. Rikkevoolukaitse- seade(lüliti), mis teatud tingimustel lülitab elektriseadmed elektrivõrgust välja tagades sellega kasutajate ohutuse. Hakab tööle siis, kui vool ettenähtud ahelast kõrvale kaldub, s.t ka siis, kui see tungib inimesse. Seade lülitub välja enne, kui inimene saab eluohtliku elektrilöögi. Rikkevoolukaitse lülitab sel juhul seadme lihtsalt välja. Pärast liigvoolu katkestamist lülitatakse ta vastava hoova või nupu abil uuesti sisse. Rikkevoolukaitsmete nimirakendus 30 mA. Ükski isoleermaterjal pole ideaalne ning seetõttu tekib normaaltalitluses isegi korras elektriseadmetes ja -võrkudes voolujuhtide pingestamisel vool mitte ainult faasi- ja neutraal juhtides, vaid ka juhtide ja maa vahelises isolatsioonis. Sellist voolu nimetatakse
traat, mis asub portselanist korgis ning ühendab korgi keermestatud osa põhjakontaktiga. Uutes elamutes on korkkaitsmed asendatud kaitselülititega. Kaitselülitid on täiuslikumad kui korkkaitsmed. Kaitsemaandamine on elektriseadme metallkorpuse ühendamine kaitsejuhtme abli elektrikilbis oleva maanduslatiga. Elektriseadme korpus kaitse maandatakse selleks, et korpuse pingestumisel hakkaks tööle kaitse. Nii kaitstakse inimesi rikkis elektriseadmetelt saadava võimaliku elektrilöögi eest. Koostas: Tartu 2008
1. Elektrivoolu tööks nimetatakse f. suurust, mis on arvuliselt võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. tähis: A; ühik 1J 2. El.voolu tööd mõõdetakse kaudselt: 1) A=tUI (ampermeeter, voltmeeter, kell) 2) (U²/R)t (voltmeeter, oommeeter, kell) 3) I²Rt (ampermeeter, oommeeter, kell). Otseselt: elektrienergia arvestiga (voolumõõtja) 3. El.voolu võimsuseks nimetatakse f.suurust, mis võrdub el.voolu töö ja selle töö tegemise aja suhtega. tähis: N; ühik: 1W 4. 1W on el.voolu võimsus, mille puhul el.vool teeb 1sek jooksul tööd 1J. 5. El.voolu võimsuse kaudne mõõtmine: 1)N=UI (voltmeeter, ampermeeter) 2) N=U²/R (voltmeeter, oommeeter) 3) N=I²R (ampermeeter, oommeeter). Otseselt: vattmeetriga 6. 1kWh = 3 600 000J 7. El.voolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Valem: Q=I²Rt ; Q-soojushulk 1J; I-voolutugevus 1A; R-takistus 1oom; t...
Sellised isikukaitsevahendid on näiteks: hingamiselundeid väliskeskkonnast täielikult isoleerivad isikukaitsevahendid, sealhulgas sukeldumisvarustus; filtreerivad hingamiselundite kaitsevahendid, mis kaitsevad isikut ärritavate, ohtlike, mürgiste või radioaktiivsete gaaside või aerosoolide eest; Isikukaitsevahendid, mis kaitsevad hädaolukorras kuumuses, mis ületab +100 °C või isikukaitsevahendid, mis kaitsevad enama, kui 50 °C külma puhul; allakukkumist vältivad kaitsevahendid; elektrilöögi eest kaitsvad, samuti kõrgepingetöödel kasutatavad isoleerivad isikukaitsevahendid. Enne III grupi isikukaitsevahendi turule laskmist peab tootja laskma ühel vastavushindamisasutusel hinnata oma toote kontrollil või tootmisprotsessi kontrollil põhinevat kvaliteedisüsteemi, tõendamaks, et see tagab kõigi toodetavate isikukaitsevahendite vastavuse tüübihindamise läbinud näidiseksemplarile Näo, silmade ja hingamiselundite kaitsmise puhul on üles loetletud, et esiteks peab
müranivoo väärtust. Näiteks kui müra on 100 dB sagedusel 2000 Hz, siis kuulmiskaitse peab summutama antud sagedusel vähemalt 15 dB. Samas ei ole mõistlik valida liiga suure summutusväärtusega kuulmiskaitsevahendit. Peakaitse Kaitsekiiver 6 Peakaitse ülesandeks on kaitsta pead põrutuste, löökide, kuumuse, leekide, aga ka elektrilöögi eest. Kiivreid on mitmesuguse kuju ja värviga. Kiiver on elektriku üheks tähtsamaks komponendiks tema riietuses tema igapäevases töös. 7 Hingamiselundite kaitsed. Nendeks on tolmufilter, gaasifilter, radioaktiivse tolmu filter, isoleeriv õhu juurdevooluga kaitsevahend, eemaldatava keevitusmaskiga respiraator. Hingamiskaitsevahendite valikul tuleb silmas pidada järgmist:
Elektripliitidega korterelamute köökidesse paigutati varem lähestikku nii tavalisi kui ka kaitsekontaktiga pistikupesi, mis on ohtlik. Tavalise isolatsiooniga (nn. 0-klassi) elektriseadme rikke korral võivad selle korpuse metallosad sattuda pinge alla. Kui inimene üheaegselt puudutab seda seadet ning maaga ühenduses olevaid metallesemeid (näiteks veekraani, metallvalamut, elektripliiti või kaitsekontaktiga pistikupessa ühendatud elektritarviti metallkeret), võib ta saada surmava elektrilöögi. Seepärast peavad ruumis olema ühte liiki pistikupesad. Enamikus Euroopa riikides on tavalise isolatsiooniga (0-klassi) elektritarviti keelatud, nende asemel on kasutusel ohutuma ehitusviisiga tarvitid. Välisriikides valmistatud kodumasinate, triikraudade, kohvikeetjate jms. tarvitite pistikud tihti kodude tavalistesse pistikupesadesse ei sobi. Peamiselt tuleneb probleem sellest, et olemasolevate pistikupesade näol on tegemist seadmepistiku nimivoolust väiksema nimivooluga pistikupesadega
ühendatud on elektrivõrku rööbiti mitu suure võimsusega tarvitit, lühise korral, kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse, jadamisi, liigid: sulavkaitsmed kergesti sulav traat, mis asub portselanist korgis, kui voolutugevus läheb üle lubatud väärtuse, siis traat suleb ja katkestab elektrivoolu, paigaldatakse faasijuhtmesse, tänapäeval bimetallkaitsmed, inimene saab elektrilöögi: kokkupuutes faasi ja nulljuhtmega, faasijutme ja Maaga, elektrisoojendusriistad muundub elektrivälja energia juhi siseenergiaks, elektrisoojendusriistade kütteelemendid valmistatakse suure elektritakistusega ainest, millel on kõrge sulamistemperatuur.
Tiitelleht 1 Sisukord 2 Monitorid 3 Kokkuvõte 4 Kasutatud materjal 5 3 Monitorid Monitoridel on 4 liiki Kineskoopmonitor- See monitor on algne monitor mis on suure kujuga ja see monitor on väidetavasti eluohtlik. Selle monitori sees on väga palju volte ja kui oma käsi taha kasti juude panna ja sealt on midagi kahjustatud võib saada surmava elektrilöögi. Kineskoopmonitoril külje pealt on raske ekraani näha ja kineskoopmonitor on eest suurem ja tagant läheb madalamaks kui eestpoolt. LCD monitor- LCD monitor on õhuke ja kerge arvuti mis näitab pilti läbi kristallse vaate. LCD ekraane on väga palju sülearvutitel ja ka on lauaarvutite monitoridel mis on LCD monitorid. LCD monitorid näitavad paremini värve ja kui vaadata külje pealt või kaugemalt näeb pilti täiega selgesti võrreldes kineskoopmonitoriga millega ei näe mitte midagi
draughts tõmbetuuled rubber mat kummimatt drawbridge tõstesild safety catches kaitseriivid driveway sissesõidutee safety cover kaitsekaas druid druiid (a priest of the old Celtic religion) safety gate kaitsevärav dwelling elamu, eluase scalding põletus electrocution elektrilöögi saamine sculpture skulptuur eloquent väljendusrikas, liigutav set up püsti panama (looma) evict välja tõstma (korterist, valdusest) setting seadmine, tegevuspaik experience kogema, tundma shadow vari extension laiendus sheer cliff püstloodis kalju/pank feature joon, tunnus sliding lükand- spacious ruumikas
ühendamises tasapotentsiaalsuse (juhtivate osade ühesuguse elektrilise potentsiaali) saavutamiseks kas kogu paigaldises või mingis väiksemas ulatuses. Kui mingi üks selliselt ühendatud osadest peaks sattuma ühendusse mingi pingestatud osaga (nt isolatsioonirikke tagajärjel), ei teki eri osade vahel potentsiaalierinevust ja inimene, kes võiks eri osi üheaegselt puudutada, ei satu ohtliku pinge alla. Seega tagab potentsiaaliühtlustus tõhusa kaudpuutekaitse elektrilöögi eest. Peapotentsiaalühtlustuslatt on latt või ühendusklemm, mis on ette nähtud kaitsejuhtide, sealhulgas ka potentsiaaliühtlustujuhtide ja võimalike talitlusmaanduseks kasutatavate juhtide ühendamiseks maandusjuhi ning maanduriga. 14. Arvuta I1, I2 ja I.
Puhastusvahendit tilgutada puhastuslapile ja mitte otse ekraanile. Puhastada vältides survet ekraanile. Hoidmaks ära lühiühendust, vältige metallesemete sattumist aku klemmide vastu. Kasutamiskõlbmatut akut ei tohi visata tavalisse prügikasti vaid see tuleb viia vastavasse kogumiskohta, kuna aku sisaldab leelisühendeid. Akut ei tohi põletada kuna see plahvatab. Ärge asetage raskeid asju toitejuhtmele ega väänake juhtmeid vigastus võib põhjustada elektrilöögi või tekitada tulekahju. Pistikut seinakontaktist välja tõmmates hoidke alati pistikust ja mitte juhtmest. Sülearvutite vedelkristallekraani vigastuse vältimiseks ei tohi ekraanile ega seda ümbritsevale alale suruda ega tõsta sülearvutit ekraanist hoides. Ekraani vigastuse korral võib vedelkristall välja lekkida. Vedelkristalli sattumisel nahale tuleb see viivitamatult rohke veega maha uhtuda, riietele sattumisel tuleb need kohe sünteetilise pesuainega pesta.
1. Milgrami katse. Sisu. Eetilised probleemid. On kaks katsealust,kelle vahel loositakse õpilase ja õpetaja roll ,esitatakse küsimused ning iga vale vastuse tagajärjel saab õpilane eliktrilöögi ning valede vastuste kordumisel elektrilöögi tugevus tugevneb.Tegelikuses õpilane vaid mängis valu ning elektrilööke ei saanud.Katse näitas, et inimesel on kergem kuuletuda kui vastu hakata. Katsed loomadega, inimeste manipuleerimine, 2. Inimese areng. Geneetika ja keskkond (suhe, mõju). Imiku refleksid (6). Laps on juba sünnist mõjutatud vanemate geenide poolt,kuid last mõjutab ka teda ümbritsev ühiskond ka vanemad ise.Eriti olulised on esimesed eluaastad REFLEKSID
Inimene, kes tihti tunneb elektrilööki, teab tavaliselt juba ette, et nüüd ta saab “särtsu”. See võib teha ta ettevaatlikuks ning närviliseks. Just seetõttu võibki staatilist elektrit pidada keskkonda saastavaks nähtuseks. “Särtsu” kogenu püüab seda vältida. Ta puudutab ust enne avamist kiiresti sõrmega või läbi varruka, avab ukse küünarnukiga või tõukab selle küljega lahti. Teisele inimesele terekätt andes ei oska me tavaliselt aimatagi, et võime saada tugeva elektrilöögi, mis meid ebameeldivalt üllatab ja võpatama paneb. See on omamoodi naljakas, aga ometi ebameeldiv, eriti kui juhtuv on ette teada. Kuidas tekib ? staatiline elekter kahe materjali hõõrdumisel. Nende teineteisest eraldamisel saab üks neist positiivse ja teine negatiivse laengu. Laengu polaarsuse määrab nende ainete omavaheline asukoht nn. triboelektrilises reas. Staatiline laeng võib tekkida ka siis, kui kaks isoleermaterjali teineteisest eraldada Ohud
elektripaigaldise talitluses hoidmiseks, lülitamiseks, juhtimiseks, kontrollimiseks ja hooldamiseks vajaliku korra protseduurid ja toimingud. Risk- ohu või ohtude olukorras viibiva inimese võimaliku trauma või tervisekahjustuse tõenäosus. Elektriohuallikas võimaliku traumat või tervisekahjustust põhjustab elektripaigaldisest tulenev elektriline faktor. Elektrioht- elektripaigaldisest tulenev trauma risk. Elektritaruma- inimese surm või kehavigastus elektrilöögi, elektripõletuse, elektrikaare, elektrist tingitud tulekahju või plahvatuse tagajärjel, elektripaigaldise mingi käidu toimingu sooritamisel. Personal, töökorraldamine Elektrialaisik- isik, kellel on küllaldane haridus, teadmised ja kogemused, et võimaldada tal analüüsida riske ja vältida elektrist tulenevaid ohtusi. Ohuteadlik isik- isik, kes on elektrialaisikute sellekohase juhendamisel õpetatud vältima elektist tulenevaid ohtusid.
korras. Mõõtmisi võivad sooritada elektrialaisikud või ohuteadlikud isikud, elektrialaisiku juhtimisel ja järelevalvel ka tavaisikud. Elektripaigaldistes tehtavatel mõõtmistel tuleb kasutada selleks sobivaid ja ohutuid mõõteriistu, mida tuleb kontrollida enne kasutamist ja vajaduse korral ka pärast kasutamist. Pingestatud paljasosade puudutamise riski korral peavad mõõtmisi tegevad isikud kasutama kaitsevahendeid ja rakendama ettevaatusmeetmeid kaitseks elektrilöögi, lühise ja elektrikaare eest. Elektripaigaldisi tuleb korraliselt kontrollida vähemalt selleks kehtestatud ajavahemike tagant. Korralise kontrolli eesmärk on avastada puudused, mis võivad takistada käitu või põhjustada ohtusid. Kui puudusi on avastatud, tuleb rakendada nõuetekohased meetmed nende kõrvaldamiseks. Töötoimingud Enne mis tahes töö alustamist tuleb see eelnevalt kavandada. Vastavalt ohutuse
annaabi.ee 
