Staatiline elekter (0)

Staatiline elekter
Staatilise elektri olemus
Küllap on igaüks meist tunda saanud elektrilööki sealt, kus elektrit üldse ei peaks olema, näiteks ukselingilt, autoukselt, kraanikausilt, teiselt inimeselt . Mõnikord käib löögiga kaasas kõrvaga kuuldav heli. See on nagu miniäike meie elus. Inimene, kes tihti tunneb elektrilööki, teab tavaliselt juba ette, et nüüd ta saab “särtsu”. See võib teha ta ettevaatlikuks ning närviliseks. Just seetõttu võibki staatilist elektrit pidada keskkonda saastavaks nähtuseks. “Särtsu” kogenu püüab seda vältida. Ta puudutab ust enne avamist kiiresti sõrmega või läbi varruka , avab ukse küünarnukiga või tõukab selle küljega lahti. Teisele inimesele terekätt andes ei oska me tavaliselt aimatagi, et võime saada tugeva elektrilöögi, mis meid ebameeldivalt üllatab ja võpatama paneb. See on omamoodi naljakas, aga ometi ebameeldiv, eriti kui juhtuv on ette teada.
Kuidas tekib ?
staatiline elekter kahe materjali hõõrdumisel. Nende teineteisest eraldamisel saab üks neist positiivse ja teine negatiivse laengu. Laengu polaarsuse määrab nende ainete omavaheline asukoht nn. triboelektrilises reas. Staatiline laeng võib tekkida ka siis, kui kaks isoleermaterjali teineteisest eraldada
Ohud
Juhul kui sul on elektrostaatiline laeng võid keerata nässu nt mingi kiibi mille kallal tegeled/ puutud ning see laeng võib kiipi vigastata ja ka päris kasutus kõlbmatuk selle kiibi teha.
kui sul on staatiline laeng võid teisinimest puudutades ta ehmatada.
Kui sul on elektrostaatiline laeng ja sa töötad kohas kus seda laengut ei tohiks sul olla ja selle laengu tõttu mis sul on teed sa firmale/ettevõtjale kahju võidakse sind vallandada halvimal juhul.
Ennetusvõimalused
lektrostaatiliste väljade ennetamises keskendutakse sellele, et välistada staatilise elektri akumuleerumist pindadele . Seetõttu ehitatakse tööpindadele maandused, samuti maandatakse vajadusel töötajad ja nende riided. Läbi maandusjuhtme suunatakse tekkivad laengud maasse, enne kui need jõuavad laengut koguma hakatagi. Kõige efektiivsem oleks muidugi elimineerida elektrostaatilised väljad neid mitte genereerides. Viimaseks abinõuks on tehnilised lahendused tundlike seadmete kaitsmiseks elektrostaatiliste lahenduste eest. Seadmete kaitsmine aga ei välista muid elektrostaatikast  tulenevaid ohte : süütamis-/ plahvatusoht ja mõju inimestele. Tööprotsessid tuleks kohandada nii, et minimeerida selliste materjalide kokkupuutumine, mis omavahel genereerivad staatilist elektrit. Samuti saab hõõrdumisest tulenevat elektrilaengut vähendada, kui nende kahe materjali kiirust, omavahel kokkupuutel, vähendatakse. Näiteks vähendatakse konveierliini kiirust, mis transpordib purustatud materjali, või vedelikke liikumiskiirust torudes.
Töötajate kaitse
Juhul kui töötaja ei kanna spetsiaalseid juhtiva tallaga jalanõusid või pole muul moel maandatud, on hea võimalus, et päeva jooksul kehal (ja riietel ) kasvab elektrostaatiline laeng. Laengu kasvatajaks võib olla näiteks sünteetiline materjal (nt vaipkate) või mõni tööprotsess . Elektrilisest lahendusest tuleneva riski minimeerimiseks saab teha järgmist:
vähendada ebameeldivat efekti kehal, kui eelnevalt puudutada mõnda maandatud pinda teise metalse esemega n võtmega, vähendada voolutugevuse tippväärtust, laadides end maha elektrostaatilist laengut hajutavasse materjali (nt spetsiaalne matt või maandav käevõru, millest väljuvat voolu hulka piirab takisti).