Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elektrilöök". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põletus, löök, elektriga, hoolimatu, pingest, lihasevalu, lakkamine, teadvusel, hingab, pulss, aitamine, helista, lööki, põletuse, niisutada, oota, kiirabi, ohutusnõuded, niikaua, niisked, maapind, kummikindad, kaitsevahendidELEKTRILÖÖK Anastasia Mozgovaja Õ1-4 Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest. VÕIMALIKUD VIGASTUSED ELEKTRITRAUMAST · Südamekahjustus · Hingamisseiskus · Põletused · Lihaste ja skeletivigastused · Veresoonte kahjustus · Närvisüsteemi kahjustus PÕLETUSHAAVAD · ELEKTRILÖÖGI TAGAJÄRJEL TEKKINUD PÕLETUSHAAVAD ON PINDMISED JA SÜGAVAD · OHTLIKUMAD ON SÜGAVAD PÕLETUSHAAVAD, MIS ESIALGU EI PRUUGI OLLA NÄHTAVAD · TAVALISELT KASUTATAKSE PÕLETUSHAAVADE JAHUTAMISEKS VETT, KUID KUI KÜSIMUS ON
leevendada või lausa tema elu päästa. Esmaabi juures on kiire ja tark tegutsemine kõige olulisemad. Hinnates esmast olukorda, pead otsustama, kas kutsuda abi või viia inimene traumapunkti. Kui aga sa ise või teine on tõsises ohus, siis peaksid kutsuma kiirabi. Oluline on olukorda esmalt hinnata ja ohu korral kannatanut aidata ja ohust eemale viia. Inimese seisundit hinnates võid hakata abistama. Kannatanu leidmise järel tuleb kindlaks teha, kas ta on teadvusel. Kontrolli, kas saad temaga kontakti, hüüa teda ja küsi, mida ta teeb, kas on kontaktne, kas teadvus on selge. Kui ta ei vasta, püüa teda puudutada, kas või valuvõtte teha, teadvusel inimene reageerib sellele. Hea indikaator on see, kas ta laseb käel oma silmale ja näole kukkuda. Selleks tõstame ta käe üles ja laseme sellel ta silmadele langeda. Kui see jääbki sinna lebama, siis on kannatanu tõepoolest teadvuseta.
Elektrilöök võib põhjustada ka südameseiskumist. Kui kannatanu on teadvuseta, on 7 Helerin Vallner Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritrauma korral esmane ülesanne pärast piirkonna ohutuse tuvastamist avada tema hingamisteed ning kontrollida hingamise ja vereringe esinemist. Elektripõletuse tunnusteks võivad olla teadvusetus; kogu naha paksust haarav põletus koos turse, kõrbemise ja söestumise esinemise sisenemis- ja väljumiskohal; soki tunnused; pruunikas, vasekarva jääknäht nahal, kui kannatanu on olnud kaardunud läbistatava kõrgepingevoolu toimel. 3.1. Kuidas toimida elektripõletuse korral? Esmalt enne kannatanu puudutamist tuleb kindlaks teha, et kannatanu ei oleks ühenduses vooluallikaga. Seejärel loputada elektrivoolu sisenemis- ja väljumiskohta ohtralt külma veega põletushaavade jahutamiseks
Iga töötaja peab tundma tegutsemispõhimõtteid, mis on vajalikud kannatanu tõhusaks abistamiseks õnnetuskohal. KÕIGEPEALT VAATA ÜLE ÕNNETUSKOHT JA SELGITA VÄLJA: 1) KAS ON MIDAGI, MIS OHUSTAB VIGASTAMATA KAASTÖÖTAJAID VÕI KANNATANUID (süttimise või varingu oht jne.) 2) MITU INIMEST ON SAANUD VIGASTADA 3) VAJADUSEL TÄHISTA ÕNNETUSKOHT (liiklusavarii puhul nt. ohukolmnurga või sisselülitatud ohutuludega) KONTROLLI, KAS KANNATANU ON TEADVUSEL 1) Kannatanu teadvuse kontrollimiseks kõneta teda. Küsi ta nime ja mille üle ta kaebab. Teadvusel inimene vastab kõigile küsimustele teadvuseta inimene küsimustele ei vasta. 2) RASKES SEISUNDIS JA TEADVUSETA KANNATANU PANE LAMAMA KÜLILI ASENDISSE 2 3) MAHAJAHTUMISE VÄLTIMISEKS KATA KANNATANU SOOJALT,
inimesest, kus õigustatakse ennast, et niikuinii on purjus ja vedeleb niisama. See on tegelikult väga vale suhtumine. ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Kui satud kohta, kus on toimunud liiklusõnnetus või toimub see lausa sinu nähes, siis esmalt on õige sinna ligi minna ja sõidukis viibijat või viibijaid kõnetada. Proovi kannatanuga kontakti saada tema kõnetamisega. Sellega on võimalik selgeks teha, kas keegi on saanud kannatada ja kas osalised on teadvusel. Kui autosolijad on suhtlemisvõimelised, siis on mõttekas neilt küsida, kas kõik on terved ja kas on vaja kutsuda kiirabi. Kui kellelgi midagi olulist viga ei ole, siis on õnnetuses osalenute enda otsustada, kas nad soovivad sündmuskohale kutsuda politseid või mitte. Kui aga sulle tundub, et see, kes oli roolis, võib olla tarbinud alkoholi, siis peab tingimata politsei välja kutsuma. Kui selgub aga, et keegi on saanud kannatada, siis tuleb õnnetusest koheselt teatada
Kannatanu seisundi uurimisel tuleb esmalt kontrollida kannatanu · teadvust · hingamistegevust · südametegevust · seejärel verejooksude ja sokitunnuste esinemist Elustama on vaja hakata, kui kannatanu on teadvuseta, hingamine on agonaalne või puudub ja pulssi ei tunne. 2. Tegutsemisjuhised Kontrolli teadvust: 1. Räägi kannatanuga, kas ta vastab kõnetamisele. 2. Raputa kergelt. 3. Näpista kannatanut või rulli kõrvu kas ta reageerib valule? · Vastab arukalt teadvusel. · Vastab üksikute sõnadega raputamisele somnolents. · Vastab ebamäärase häälitsusega pikale raputamisele soopor. · Ei vasta, reageerib näpistamisele käe või jala ära tõmbamisega pindmine kooma. · Ei reageeri sinu tegevusele teadvuseta. Kontrolli hingamist: Aseta põsk kannatanu suu lähedale. 1. Põsega tunneta, kas tunned hingeõhku. 2. Kõrvaga kuula, kas on mingit heli. 3. Silmaga vaata, kas rindkere tõuseb.
hingamine võib taastuda. Soovitatav on kontrollida sõrmega, kas suus või neelus on võõrkehi ja need eemaldada. Pane oma kõrv suu lähedale. Kas tunned või kuuled mingit õhu liikumist või näed rindkeret liikumas. Norskav, lõrisev heli hingamisel – hingamisteed suletud. Liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse – hingamisseiskus. Õhu liikumine vaba, mingit häält ei kuule, rindekere tõuseb – hingab vabalt. Kunstlik hingamine Kui kannatanu ei hakka pärast hingamisteede vabastamist ise hingama, tuleb teha kunstlikku hingamist. Aseta oma üks käsi kannatanu lõua alla ja teine laubale, lükka pea kergelt kuklasse. • Laubal oleva käe sõrmedega suru kinni tema ninatiivad. • Pane oma suu tihedalt ümber tema suu. • Puhu oma hingeõhk tema suhu. • Tõsta oma pea üles, lase kannatanul ise välja hingata. • Korda sissepuhumist teist korda.
ESMAABI 2011 Esmaabi eesmärk päästa kannatanu elu õnnetuskohal vältida tema seisundi halvenemist hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest Tegutsemine õnnetuse korral Kõigepealt vaata üle õnnetuskoht ja selgita välja: Kas on midagi, mis ohustab sind või kannatanuid (süttimise või varingu oht) Mitu inimest on saanud vigastada Vajadusel tähista õnnetuskoht (ohukolmnurk jne) (2) Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel. Teadvuseta kannatanu pane lamama külili asendisse. Kata kannatanu soojalt. Helista 112! Helistades ütle: Mis juhtus Kus juhtus Kannatanute arv Mis seisundis nad on Kas on vaja elustada Kes helistab Tegutse nii, nagu sind juhendatakse; vasta küsimustele; räägi rahulikult ja selgelt ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETSER ON SELLEKS LOA ANDNUD! Suremine Ei ole momentaalne sündmus, vaid järkjärguline protsess, mis vältab teatud aja.
.................................................................................5 2.1 Hädaabi kutsumine............................................................................................................5 3. TEADVUSETUS....................................................................................................................7 4. PÕLETUS...............................................................................................................................9 4.1 Põletus kuumalt esemelt, veelt või tulelt...........................................................................9 4.2 Keemiline põletus...........................................................................................................10 5. ELEKTRITRAUMA.............................................................................................................11 6. VEREJOOKS.............................................................................................................
kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne 3. Kuidas hinnatakse kannatanu seisundit? Missugune on õige järjekord? (kõige kiiremini on tarvis välja selgitada elustamisvajadus). Kannatanu seisundi hindamine Kannatanu seisundi hindamisel on kõige kiiremini vaja välja selgitada elustamisvajadus , st teadvuseta kannatanu puhul tuleb selgeks teha, kas ta hingab ja kas ta süda töötab. 4. Kuidas uuritakse teadvust või selle kaotamist? Teadvuse uurimine Kui inimene on kaotanud teadvuse või näib elutu, selgita välja, kas teda saab äratada või mitte. Uuri kannatanut järgmiselt. • Kõneta kannatanut valjult. Kui ta vastab küsimustele, siis on ta teadvusel. • Kui kannatanu kõnetamisele ei reageeri, siis raputa teda õlgadest. Kui ta vastab üksikute sõnadega või ebamäärase häälitsusega, esineb teadvuse häire. •
väljaselgitamine ja ennetavate meetmete kavandamine; Ehk siis jälgivad, et kõik elektripaigaldised oleks ohutud ja vastaksid nõuetele. A: http://www.tja.ee/elektriohutus 12. Kes vastutab elektriseadmestiku ohutuse eest kasutaja eravaldustes? V:Omanik ise. A:[9] 13. Kuidas käituda elektriõnnetuse korral? V: Esmalt lülitada vool välja ja siis kutsuda kiirabi. Kui kannatanu hingab ja on teadvuseta, siis tuleb ta panna külili lebama, kui aga ei hinga, siis peab viivitaatult suust suhu hingamist tegema. Pulsi puudumisel ka südamemasazi. A:[9] 14. Miks on elekter inimesele ohtlik? Kuidas see oht avaldub? Mis elektri tagajärel inimkehas toimub? V: Soojuslik toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises.
Ohusildid ja plakatid ajutised alalised Kaitsepiirded ajutised alalised Elektriseadmete ohutusklassid 0 klass - tavalise pistikuga elektriseadmed I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed. ELEKTRIÕNNETUSED Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Tunnused: Lihasevalu; Juhtmetesse kinnijäämine; Põletus; Teadvusekadu; Südameseiskus, hingamise lakkamine. Ohutusnõuded abistajale Ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Appitõttaja peab alati hoolitsema oma ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et: niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit, kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid,
elektriseadmeid märja käega. Rangelt keelatud on elektriseadmete kasutamine vannis või dusi all olles. Inimene saab voolu siis, kui see teda läbib. Inimene, kes puudutab ainult faasijuhet, aga on maast isoleeritud, ei saa elektrilööki, sest sel juhul ei läbi vool inimese keha. Samuti ei juhtu midagi, kui puudutada ainult nulljuhet, sest selles ei ole voolu sees. See on lihtsalt maaga ühendatud juhe. Sellest hoolimata ei ole elektriga kokku puutudes miski täiesti kindel, sest kunagi ei tea, kas juhtmete ümber olev isolatsioon on korras või kas jalas olevad kummist jalanõud on ikka täiesti terved ja kuivad. Pinge alla võib sattuda ka õhuliini- või mõne muu faasijuhtme maapinnale, betoonpõrandale või mujale langemise kohas, samuti maaga ühenduses olevate ja rikke tõttu pingestatud metallesemete ümbruses. Nimetatud piirkonnas sammuv inimene võib
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus [1 mA] Voolu toimimise aeg 0,2 0,5 0,7 1,0 30 > 30 t [1 s] Ülaltoodud elektriohutuse kriteeriumid ei ole ameltikult kehtestatud normid, vaid soovitatavad suurused, mida tuleks järgida mitmesuguste kaitseseadmete projekteerimisel ja häälestamisel. Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkude, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistusest. Aktiivtakistuse teisekt komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. Nii moodustab inimkehaga kontaktis olev voolujuhe kondensaatori, mille üheks plaadiks on RH elektrood, millele asetatakse käsi ja teiseks plaadiks nahaalused koed.
5 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus t [1 s] Ülaltoodud elektriohutuse kriteeriumid ei ole ameltikult kehtestatud normid, vaid soovitatavad suurused, mida tuleks järgida mitmesuguste kaitseseadmete projekteerimisel ja häälestamisel. Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkude, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistusest. Aktiivtakistuse teisekt komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. Nii moodustab inimkehaga kontaktis olev voolujuhe kondensaatori, mille üheks plaadiks on elektrood, millele asetatakse käsi ja teiseks plaadiks nahaalused koed. Dielektrikuks on aga
selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss. Kui kannatanu hingab ning pulss on tunda, kaitse kannatanut külma eest. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu, kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti riietada, libista käega üleriiete all üle kannatanu keha, avastamaks verejooksu. Võimalusel aseta haava piirkonda külma. See vähendab verejooksu ja valu.
Lohistamiseks sobivad ka kannatanu riided, kuid seda tuleb teha ettevaatlikult, et ei satuks kannatanuga kontakti. Nii tehes vabastame me ta voolu alt. Mida kaugemale kannatanust see juhe asetada, seda ohutum see on. Päästja ise peab olema kuival pinnal, vältimaks enese ohtu seadmist. Headeks kaitsevahenditeks on kummikindad ja -jalatsid. Kuni kiirabi saabumiseni osutada kannatanule esmaabi. Kui ta on teadvusetu, kuid hingab, siis käituda nagu minestanugagi hoia teda pikali ning verevarustuse parandamiseks tõsta käed ja jalad kõrgemale, kata ta sooja riidega kinni. Kui kannatanul on hingamine ja südametöö peatunud, siis tuleb esmaabi osutamisel teha talle kunstlikku hingamist ning kaudset südamemassaazhi. Alati tuleb meeles pidada: · Metallid juhivad elektrit ja metallesemeid ei tohi inimese voolu alt vabastamiseks kasutada.
Võõrast last elustatakse ainult läbi spetsiaalse klapiga hingamiskile. Kaudne südamemassaaz Aseta oma käed lapse rinnaku keskele, olles ise lapse kohal. Vajuta sirgete kätega nii, et pöidlad jääksid rinnaku peale ja rindkere vajutamisel vajuks 1-2 cm. Toimi niimoodi 15/30 korda, kiirusega 80-100 korda minutis. Ära tõsta oma käsi südamemassaazi tegemise ajal rindkerelt ülesse. Elustamisel võib tekkida selline olukord, kus eduka elustamise tulemusena tekib pulss kuid hingamist veel ei ole. Siis tuleb kunstliku hingamise tegemist jätkata 20-40 korda minutis. Kontrolli koguaeg pulssi. Võõrkeha hingamisteedes Kui väikelaps hakkab vilistades hingama, kõõksuma ja köhima siis on hingamisteedesse sattunud võõrkeha. Siis tuleb ta asetada oma jalgadele kõhuli asendisse, pea allapoole ning kergelt seljale patsutada. Kui õhk ei pääse enam üldse läbi, laps lakkab hingamast ja läheb näost sinakaks, peab
Referaat Esmaabi andmine Õppeaine: OHUTUSTEHNIKA Tallinnas, 21. sept. 2007 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu või äkkhaigestunu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja vajadusel toimetada kannatanu ravile. Elupäästev ja vältimatu esmaabi on hädavajalik neljal juhul: kui kannatanu pole teadvusel, ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks - seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist. Teadvusetus: Teadvusetu inimene tuleks keerata küliliasendisse. Kui pole teadvust, pole ka valu- ja muid reflekse. Kuna neelamisrefleks ei toimi, võib inimene selili-kõhuli lämbuda iseenda sülje või okse kätte, ka võib keel sulgeda hingamisteed. Vajalik ka end pildituks joonud inimese kaitsmiseks.
Esmaabi Tegutsemine uppumise korral: *päästmisel tuleb uppujale läheneda tagantpoolt, hoides tema haardest. *uppujal võetakse kaenla alt või juustest, hoitakse pea veest väljas. *asetatakse kannatanu kõvale pinnale. *kontrollitakse teadvust,hingamist, pulssi. *kannatanu asetatakse kaldal külili, et vabaneda suhu ja ninaõõnde sattunud veest. *proovi kannatanut äratada kõnetamisega , raputamisega. *kui teadvus ei taastu, aga hingamine ja pulss on, siis proovi tagada kannatanu jälgimine. *kui kannatanu ei hinga ja pulssi pole, siis tuleb alustada koheselt elustamisega. *hingamise taastumisel tuleb kannatanudl märjad riided eemaldada ja asetada ta külili asendis kuivale riidele, ning katta soojalt kiirabi saabumiseni. Elektriõnnetused · Elektriga juhtuvate õnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitlemine
• Aseta oma üks käsi kannatanu lõua alla ning lükka teisega, mis asub laubal, pea kergelt kuklasse • Pane oma kõrv suu lähedale. Kas tunned või kuuled mingit õhu liikumist või näed rindkeret liikumas. * Norskav, lõrisev heli hingamisel – hingamisteed suletud * Liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse – hingamisseiskus * Õhu liikumine vaba, mingit häält ei kuule, rindekere tõuseb – hingab vabalt Kunstlik hingamine: • Aseta oma üks käsi kannatanu lõua alla ja teine laubale, lükka pea kergelt kuklasse. • Laubal oleva käe sõrmedega suru kinni tema ninatiivad. • Pane oma suu tihedalt ümber tema suu. • Puhu oma hingeõhk tema suhu. • Tõsta oma pea üles, lase kannatanul ise välja hingata. • Korda sissepuhumist teist korda. • Vaata, kas tema rindkere liigub igal sissepuhumisel. 4 NB
Konsulteeri arstiga Vajadusel helista 112 Allergia Allergiat võib põhjustada iga aine (ravimid, toit, pesuvahendid, nõelamised,…..) Tavalised tunnused – Nahasügelus, nahalööve ESMAABI Allergiavastased ravimid (küsi apteegist) Konsulteeri arstiga Eluohtlikud tunnused Teadvuse hägunemine kuni teadvuse kaotuseni Kahvatus, külm higi Hingamine raske, kiiksuv heli hingamisel Kiire, nõrk pulss ESMAABI Kui allergia tunnused on kestnud üle 30 minuti, on vähe tõenäoline, et haige seisund võiks äkitselt halveneda Kui lööbe ja sügeluse tekkega ei kaasne vahetult hingamise ega neelamise raskust, on vähe tõenäoline nende hilisem teke Mida kiiremini tekib allergiline reaktsioon, seda ohtlikum ta on. Esimestel minutitel tekkinud allergia sümptomid viitavad eluohtlikkusele, kutsu kiiresti 112. Kutsumisel
Elustamine on esmaabi andmine südame seiskumisel · Südame seiskumisel lakkab vereringe · Hapnikku ei kanta kopsudest kudedesse · Aju hapnikupuuduse tõttu 10-15 seki pärast südame seiskumist kaob teadvus · Kui aju jääb hapnikuta 4-6 minutiks, saabub surm. Kannatanu seisundi hindamine: · Hingamie uurimine · Vaata rindkere liikumist · Kuula hingamiskahinat · Tunneta õhu liikumist läeselhaga · Täiskasvanu hingab 12-16 korda minutis · Vereringe uurimine · Pulssi katsutakse unearteril · Täiskasvanu normaalne pulsisagedus 60-100 korda minutis Peatrauma : · löök pähe, · kukkumine, · vette hüppamine, · liiklusõnnetus, · füüsiline vägivald Tunnused: 1. Teadvusetus 2. Unisus 3. Peavalu 4. Iiveldus, oksendamine 5. Mäluhäired inimene ei mäleta juhtunut 6. Tasakaaluhäired 7. Pearinglus 8. Nägemishäired 9. Segasus 10
1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin pulsi olemas olu. Avan ülemised hingamisteed:painutan pea kuklasse, tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks. Kontrollin,et suus poleks võõrkehi. Kutsun kiirabi. Kui ei hakka hingama ja pulss puudub alustab kaduse südamemassaažiga. Ootan kiirabi tulekut. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Infrakti. Kui mees seisab, panen istuma või poolistuvasse asendisse, ei lase tal kõndida. Keeratan pea halvatud küljele Vabastadan hingamisteed ja eemaldan pigistavad esemed(nööbid lahti) Kutsun kiirabi. Kontrollin elulisi näitajaid.
surmajuhtum a1879 Esimene elektrist tingitud surmajuhtum Baltikumis (Riias, lõbuaias) a1882 Elektritooli konstrueerimine a1882 Esimesed elektriohutuse eeskirjad a1890-1900 Esimese kaitseabinõu kasutamine (maandamine) a1920-1930 - Potentsiaaliühtlustuse ja rikkevoolukaitse kasutamine Elektrivigastused võib jagada nelja suurde gruppi: a Surmaga lõppenud õnnetusjuhtum (electrocution) a Elektrisokk a Põletused a Kukkumised, mis toimusid kokkupuute tõttu elektriga. Elektrivoolu kahjustav füsioloogiline toime a Elektrolüüs tekib kehas, kui inimest läbib alalisvool. Elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades tekivad raskesti paranevad haavandid a Põletused sõltuvad kehas hajunud võimsusest ja võimsutihedusest, enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades a Lihaste krambid tahtele allumatud lihaste kokkutõmbed, voolu suurenedes ei saa ennast enam voolu alt vabastada
surmajuhtum a1879 Esimene elektrist tingitud surmajuhtum Baltikumis (Riias, lõbuaias) a1882 Elektritooli konstrueerimine a1882 Esimesed elektriohutuse eeskirjad a1890-1900 Esimese kaitseabinõu kasutamine (maandamine) a1920-1930 - Potentsiaaliühtlustuse ja rikkevoolukaitse kasutamine Elektrivigastused võib jagada nelja suurde gruppi: a Surmaga lõppenud õnnetusjuhtum (electrocution) a Elektrisokk a Põletused a Kukkumised, mis toimusid kokkupuute tõttu elektriga. Elektrivoolu kahjustav füsioloogiline toime a Elektrolüüs tekib kehas, kui inimest läbib alalisvool. Elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades tekivad raskesti paranevad haavandid a Põletused sõltuvad kehas hajunud võimsusest ja võimsutihedusest, enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades a Lihaste krambid tahtele allumatud lihaste kokkutõmbed, voolu suurenedes ei saa ennast enam voolu alt vabastada
ajutised alalised Kaitsepiirded ajutised alalised Elektriseadmete ohutusklassid 0 – klass - tavalise pistikuga elektriseadmed I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed. Elektriõnnetused Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Tunnused Lihasevalu; Juhtmetesse kinnijäämine; Põletus; Teadvusekadu; Südameseiskus, hingamise lakkamine. Ohutusnõuded abistajale Ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Appitõttaja peab alati hoolitsema oma ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et: niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit, kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid,
1. SELGITA KUS JUHTUS · Täpne aadress · Telefoninumber · Kuidas pääseda kannatanu juurde · Keegi läheb kiirabile lähimasse punkti vastu 2. SELGITA MILLAL JUHTUS · Kas praegu või tükk aega tagasi 3. SELGITA KELLEGA ÕNNETUS JUHTUS 5 · Kas üks või mitu kannatanut · Täiskasvanu - laps · Mees - naine 4. SELGITA MIS SEISUNDIS ON KANNATANU · Teadvus, hingamine, pulss · Kas kannatanu on purjus 5. SELGITA MILLISED ON VIGASTUSED · Veri purskab, voolab · Jäse ebaloomulikus asendis · Haavad erinevates piirkondades · Ära katkesta kõnet enne, kui oled selleks loa saanud! · Ühtegi küsimust ei esitata põhjuseta, lihtsalt uudishimust! 6. OOTA LISAJUHISEID · Rahulikult ja selgelt edastatud abikutse tagab lisaabi kiire sabumise. ESMAABI EESMÄRGID · Elu säilitamine · Vigastustest ja haigustest
Vajadusel pressida puhta riidetükiga haavale, et peatada verejooks, põletuse korral mitte. 4 Kuidas tegutsed kui peale traumat (autoavarii) on inimene kahvatu jumega, nahk on külma higiga kaetud, inimene ei suuda korralikult ärkvel püsida ja kaebab valu alakõhu piirkonnas? Kutsun kiirabi Kahtlustan sisemist verejooksu Asetan ta pikali külili asendisse. Üritan teda teadvusel hoida, küsitlen (nimi, mis rohte võtab, mis juhtus jne) 5 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 20 a neiu läheb näost punaseks, silmad lähevad punni, haarab kätega kaela piirkonnast ja tõuseb püsti laua tagant, kus koos sõite? Lämbumine Eemalda pigistavad riideesemed (sall, särgikaeluse nööp jne.) Julgusta inimest köhima (kõige efektiivsem võõrkeha eemaldamiseks) Kui kannatanu istub või seisab:
välja lülitada. 18) Elektrikahjustus võib avalduda kudede paikse kahjustusena (naha põletus) või elektrilöögina, mis kutsub esile raskeid muutusi kogu organismis kuni kannatanu OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED südametegevuse ja hingamise lakkamiseni. Inimesel, kes on saanud elektrilöögi võivad avalduda järgmised tunnused: lihase valu; lihase kramp; põletus; teadvusekadu; südame seiskus, hingamise lakkamine. Selleks kasutada: kuiva pikka latti või lauda, tõstes sellega kannatanu pealt elektrijuhtmed ära; mässida mingi isoleerivate omadustega ese (kui kummi ei ole, siis sobib ka kuiv riie) ümber käe ja sellega lohistada kannatanu ohtlikust kohast eemale. Lohistamiseks sobivad ka kannatanu riided, kuid seda tuleb teha ettevaatlikult, et ei satuks kannatanuga kontakti. Selleks, et eemaldada ohver vooluringist tuleb elekter välja lülitada. Tõmba seinast
ja hingamisteed vabanevad). Pea kuklasse painutamisel arvesta võimaliku kaelatraumaga (kahtluse korral tõsta ainult lõuga) ja ettevaatust väikeste laste korral (liiga kuklasse pannes sulged hingamisteed). Kontrolli suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemalda see hingamisteedest. Kui spontaanne hingamine taastub, keera kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui ei hinga edasi, siis jälgida pulssi kaelal. Kui pulss kaelal puudub, siis alusta südamemassaažiga koos kunstlikku hingamega (teha kuni kiirabi tulemise või elu tunnuseni). Südamemassaaži ja kunstlikku hingamise vahekord peab olema 30:2. Selline vahekord nii täiskasvanul kui lapsel 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen kannatanu poolistuli või istuvasse asendisse
ESMAABI Põhiprintsiibid 1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada - aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada:
kuidagi märku, julgusta köhima. Kui erinevad võtted ei aita, tuleb teda elustada/meelemärkusel hoida kuni kiirabi tulekuni. 2. Päästev küliliasend teadvuseta kannatanud, kes hingab, tuleb asetada külili, näoga ettepoole kaldu. Sel moel hoitakse hingamisteed lahti ja võimalik okse/veri/löga voolab välja. 7. Peapiirkonna vigastus - Kontrolli kannatanu hingamist. Siruta kannatanu sinule lähemal olev käsivars , teine
annaabi.ee 
