Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "EL komisjon analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
komisjon, institutsioon, institutsioonid, europe, hallstein, nugent, president, santer, pädevus, york, salmon, prioriteedid, euratom, rooma, emü, muudatuste, nizza, vastutusala, õigusloome, sotsiaalteaduskond, ragnar, nurkse, innovatsiooni, pädevused, õppeaine, analüüsisks, walter, edenes, pühendus, jacques, volitused, maastrichti, muutmaLepingu rakendamine, kuidas eesmärkideni jõuda: 5 aastane kahte etappi jagatud üleminekuperiood: · etapp - tollitariifide ja kaubandustõkete kõrvaldamine, ei tohtinud ka tagasi kehtestada, enda turgu ei tohi üksteise eest blokeerida, kehtestati tollid kolmandatele riikidele; · etapp - ühisturu loomine · Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine: Ülemamet (High Authority)- edendamine, ettekirjutised, tänapäeval on see Euroopa Komisjon, volinikud on liikmesriikidest sõltumatud, otsused Euroopa Liidu terviku huvides. Ministrite Nõukogu (Council of Ministers)- tänapäeval on Euroopa Liidu Nõukogu, olid ja on kõige kõrgemal tasemel riikide ministrid, oli vähem otsustusõigust kui tänapäeval on Euroopa Assamblee (Common Assembly)- tänapäeval on sellest välja kasvanud Euroopa parlament, assamblee- rahvusvaheline saadikute kogu Euroopa Kohus (Court of Justice)- ühisseadusandlus- seaduseid on palju
2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt? kas Euroopa Liidu näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga või on siin hoopis tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähistab rahvusriikide kadu või hoopiski nende uut esiletõusu? EL uued poliitikavaldkonnad
TEST 1 1. Millal moodustati Euroopa Nõukogu? 1949 2. Kes oli Euroopa komisjoni 1 President? Walter Hallstein 3. Mis on Lääne-Euroopa Liit? Euroopa Kaitseühenduse Liit 4. Miks tähistatakse 9.mail Euroopa päeva? 9. mail 1950 R Schuman tegi ettepaneku asutada organiseeritud ja tihedate majandussidemetega Euroopa 5. Millised riigid olid Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutajad? Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Belgia, Luksemburg 6. Millal esmakordselt mainitakse Euroopa Liidu ideed? 14.saj. 7. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse Ülemameti esimene juht oli?
· Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. · Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid · Kiirendada majandusliku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid · Ülemamet (High Authority) · Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) · Euroopa Assamblee (Common Assembly) · Euroopa Kohus (Council of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid · Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa 8. Riikideülesuse (supranational & supranationalism) põhimõte · Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada rahvuste vahelised piirid.
töös Väär d. Prantsusmaa keeldus 6 kuud osalemast Ministrite nõukogu istungitel Õige Question 8 Punktid: 1/1 Milles seisnes Marshalli plaan? Vali üks vastus. a. USA algatus Euroopa üles ehitamiseks Õige b. Berliini müüri ehitamise plaan Väär c. Euroopa riikide plaan majanduslikuks koostööks Väär d. Nõukogude Liidu plaan II Maailmasõja tagajärgede likvideerimiseks Väär Question 9 Punktid: 1/1 Kes oli Euroopa Komisjoni I President? Vali üks vastus. a. Robert Schuman Väär b. Jean Monnet Väär c. Walter Hallstein Õige d. Alcide de Gasperi Väär Question 10 Punktid: 1/1 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse Ülemameti esimene juht oli? Vali üks vastus. a. Rene Pleven Väär b. Walter Hallstein Väär c. Jean Monnet Õige d. Robert Schuman Väär valed: 3(kindlasti ei ole harald wilson töörühm), 4 ( ühtse viisaruumi vale ) TEST 2: Euroopa Liidu loomine
sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid Lepingu eesmärk - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1 1) Prantsusmaa 2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8
sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid Lepingu eesmärk - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1) Prantsusmaa 1 2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8
sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid Lepingu eesmärk - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1) Prantsusmaa 1 2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8
sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid Lepingu eesmärk - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1) Prantsusmaa 1 2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8
aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi. · 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. · 2007. aastal liitusid Euroopa Liiduga Rumeenia ja Bulgaaria. · Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia, Horvaatia, Island ja Montenegro. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne ka Gruusias, Ukrainas, Serbias, Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos. 2. Institutsioonid a. Komisjon: Euroopa ühenduste komisjon ehk Komisjon on EL liikmesriikidest sõltumatu alaline täitevvolitustega organ. Kolme ühenduse ühine komisjon (ECSC, EEC, EURATOM) sai alguse 1.07.1967 jõustunuud liitumislepinguga. Euroopa ühenduste komisjoni peamisteks funktsioonideks on: 1.algatada ja ette valmistad seaduseeelnõusid (komisjonil on eelnõude ainualgatusõigus, ning ta võib mistahes
* 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid - Ühine transpordipoliitika * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) - Euroopa Sotsiaalfondi loomine * 1949 NATO loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ 10. EMÜ institutsioonid asutamist Institutsionaalse struktuuri loomine Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * Euroopa Komisjon (European Commission) * 1947 Marshalli plaan * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly)
rahvusriikide ja nendeülesed Euroopa võimud peaksid kõik koos töötama ning üksteist täiendama. Samas funktsionalistlik lähenemisviis jällegi eeldab võimu järk-järgulist üleminekut rahvus-riiklikult tasandilt Euroopa Ühenduse tasandile. Tänaseks päevaks ongi need lähenemisviisid ühte sulanud Euroopas tõdemusega, et rahvus-riiklike ning piirkondlike valitsusvõimudega peavad kaasnema vastavad sõltumatud,demokraatlikud üleeuroopalised institutsioonid. Viimaste pädevuses on valdkonnad, kus ühistegevus on mõjusam üksikute riikide poolt eraldi ette võetud sammudest. Põhilised sellised valdkonnad on ühtne turg, valuutapoliitika, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus, ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Esimeseks reaalseks tulemiks sellisel arenguteel oli Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (European Coal and Steel Community) loomine 1952.aastal Luxembourgis riiklik- monopolistliku organisatsioonina
Rooma lepingutega loodi 1957: Aatomienergiaühendus (Euratom) eesmärk Euroopa ühise tuumatööstuse loomine, et olukorda stabiliseerida ja USAle ning Venemaale järgi jõuda. Tegeles keskkonnakahjustuste vältimisega. Majandusühendus eesmärk liita Euroopa majandus tervikuks, vähendada turubarjääre, luua alus väliskaubanduse jaoks, tegeles ühise põllumajanduspoliitika loomisega. Loodeti vähendada II MS mõjusid. II EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID & NENDE FUNKTSIOONID. INSTITUTSIONAALNE SÜSTEEM Euroopa Parlamendi ülesanded ja struktuur Ainus otsevalitav institutsioon Nn negatiivne hääleõigus: ,,kui ei hääleta siis poolt" Ainus ideoloogiline institutsioon Väga madal protsentuaalne valimistel Paikneb 3 erinevas linnas Võtab vastu eelarve Ülesanded: osaleda seadusandlikus protsessis; võtta vastu petitsioone ja nimetada ombudsman; arutada komisjoni esitatud iga-aastast üldaruannet
Tallinn 2010 [Type text] Sisukord 2.1 Euroopa Liidu Nõukogu...................................................................................................6 2.1.1 Euroopa Ülemkogu...................................................................................................7 2.2 Euroopa Parlament...........................................................................................................8 2.3 Euroopa Komisjon............................................................................................................9 2.4 Euroopa Kohus...............................................................................................................10 2.6 Euroopa Liidu Kommiteed.............................................................................................12 2
arutamiseks ja otsuste tegemiseks kohtuvad keskkonnaministrid. 3.Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Ülemkogu? Euroopa Ülemkogu määratleb ELi poliitilise suuna ja kesksed eesmärgid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana. Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga. 4. Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Komisjon? Kui nõukogu liikmed esindavad ELi liikmesriikide valitsusi, siis Euroopa Komisjon on liikmesriikidest sõltumatu ning tegutseb ELi üldistes huvides. Komisjon on 27 volinikust koosnev poliitiline täitevorgan, mille iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest. Iga liikmesriik määrab ühe voliniku. Seejärel kinnitab Euroopa Parlament nad ametisse viieaastaseks perioodiks. Komisjonil on ELi otsustusprotsessis põhiroll ja talle on antud mitu tähtsat ülesannet
1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine. Eesmärgiks kindlustada rahu võitjate ja kaotajate vahel. Ühendada neid koostöös. Luua söe- ja terasealane vastastikune sõltuvus, et üks riik ei saaks enam oma relvajõude mobiliseerida teiste teadmata. Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides. Institutsioonid: Ülemamet, Ministrite Nõukogu, Euroopa Assamblee, Euroopa Kohus. 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamisleping. Eesmärgiks ühisturu loomine, majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse, institutsionaalse struktuuri loomine. Institutsioonid: Euroopa Komisjon, Ministrite Nõukogu, Parlamentaarne Assablee, Euroopa Kohus, Euroopa Investeerimispank, Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Kontrollikoda. Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping
EL lepingut. 2007. aastal sõlmisid liikmesriigid Lissaboni lepingu, millega muudetakse EL lepingut ja EÜ asutamislepingut. Leping jõustus 1. detsembril 2009. EÜ asutamisleping nimetati ümber Euroopa Liidu toimimise lepinguks. Alates Lissaboni lepingust ei kasutata enam mõistet Euroopa Ühendus. Euroopa Liidu tegevust reguleerivad kaks lepingut Euroopa Liidu leping (edaspidi ELL) ja Euroopa Liidu toimimise leping (ELTL). EL INSTITUTSIOONID, NENDE PÄDEVUS, ÜLESANDED JA KOOSSEIS. Euroopa Ülemkogu (European Council) kasvas välja riigipeade või valitsusjuhtide tippkonverentsidest. Ülemkogu on EL-i kõrgeim organ, ta käib koos valitsuse juhtide tasandil. Ülemkogu arutab üldküsimusi, mis ei pruugi alati kuuluda Euroopa Liidu reeglite alla. Tema üles anne on kehtestada poliitilised suunad Euroopa integratsiooniks. Samas ei ole Ülemkogul õigust langetada juriidiliselt siduvaid otsuseid.
Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon on riiklikest valitsustest sõltumatu.Komisjoni ülesanne on esindada ja kaitsta ELi kui terviku huve.Euroopa Komisjon koostab uute seaduste ettepanekud ning esitab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Ta on ka ELi täidesaatev jõud, vastutades parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest.See tähendab Euroopa Liidu poliitikasuundade ja tegevuskavade elluviimist kui ka vastutust eelarve täitmise eest. Nagu parlament ja nõukogu loodi ka Euroopa Komisjon 1950. aastatel ELi asutamislepingutega. Kes moodustavad komisjoni? Komisjoni kuulub 27 meest ja naist üks esindaja igast liikmesriigist. Terminit ,,komisjon" kasutatakse kahes tähenduses.Esiteks tähendab see komisjoniliikmeid, kelle on ametisse nimetanud liikmesriigid selleks, et nad juhiksid institutsiooni ja võtaksid vastu otsuseid. Teiseks tähendab komisjon institutsiooni ennast ja selle personali. Mitteametlikult nimetatakse komisjoniliikmeid volinikeks
otsusetegija. Igal nõukogu istungil osaleb üks minister igast liikmesriigist. See, milline minister osaleb, oleneb istungi päevakorras olevast valdkonnast: välispoliitika, põllumajandus, tööstus, transport, keskkond jne. Nõukogul on seadusandlik võim, mida ta jagab Euroopa Parlamendiga vastavalt kaasotsustamismenetlusele. Lisaks vastutavad nõukogu ja parlament võrdselt Euroopa Liidu eelarve vastuvõtmise eest. Nõukogu sõlmib ka rahvusvahelised lepingud, mille üle komisjon on läbirääkimisi pidanud. Nõukogu senine praktika, mille kohaselt oli iga liikmesriik rotatsiooni põhimõttel 6 kuu jooksul nõukogu eesistujaks, on asendatud meeskonnaeesistumisega, mille puhul 3 liikmesriigist koosnev grupp on nõukogus (välja arvatud välisasjade nõukogu) ja selle töögruppides 18 kuu jooksul eesistujaks. Euroopa Ülemkogu saab Euroopa Liidu institutsiooni staatuse 2,5 aastaks valitava eesistuja ning (piiratud) õiguse kehtestada õigusakte. Euroopa Parlament
...............................................................2 Sissejuhatus....................................................................................3 Ajalugu............................................................................................4 EL laienemine............................................................................................5 EL nõukogu................................................................................................6 Euroopa parlament ja komisjon.................................................................7 Euroopa Keskpank ja euro.........................................................................9 Euroopa kohus...........................................................................................10 Euroopa Liidu regionaalpoliitika..............................................................11 Kodanike euroopa.....................................................................................12 EL maailmas................
toimusid esimesed otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt
otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt
ministrid, oli põhiseaduslik kontroll selle üle olemas Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küp ros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta,Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia , Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa Parlament (mitteametlikult ka: europarlament) on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingusõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest". Praegu (2010) on Euroopa Parlamendil 736 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast.Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourg'is
1. EUROOPA LIIDU INSTITUTSIONAALNE ERILISUS Kaasaja globaliseeruvas maailmamajanduses on riikidevahelise koostöö edendamine ning regionaalse iseloomuga kokkulepete levik ulatuslikum kui kunagi varem. Kogu maailmas on registreeritud ligikaudu 3000 rahvusvahelist organisatsiooni, mille puhul riikidevahelist koostööd ei juhi ja kontrolli üksnes rahvusriikide valitsused, vaid ka rahvusülesed institutsioonid. Eriti 1990. aastatel on tihenenud ka riikidevaheliste majanduslepingute sõlmimine kui näiteks 1990. aastal oli jõus üksnes 45 regionaalset kaubanduskokkulepet, siis praeguseks on Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO World Trade Organisation) registreeritud üle 100 kaubanduskokkuleppe. Eelneva taustal peaksime Euroopa Liitu suhtuma kui ühesse paljudest riikidevahelise koostöö vormidest. Samas teevad aga mitmed asjaolud 27 Euroopa riigi vahelise koostöö väga eriliseks
.......................................................................................4 Euroopa Liidu laienemine .........................................................................................................6 Euroopa Liidu Nõukogu.............................................................................................................8 Euroopa Parlament...................................................................................................................10 Euroopa Komisjon....................................................................................................................12 Euroopa Keskpank...................................................................................................................13 Majandus- ja rahaliit.................................................................................................................15 Euroopa kohus...............................................................................................
............................................................................................... 6 Euroopa Liidu juhtimine............................................................................................................. 8 Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu......................................................................... 8 Euroopa Parlament......................................................................................................................9 Euroopa Komisjon.................................................................................................................... 10 Euroopa Keskpank.................................................................................................................... 11 Majandus- ja rahaliit (EMU).....................................................................................................11 Euroopa Kohus.....................................................................................................
otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt
Kodanike õiglase ja võrdse kohtlemise tagamiseks sätestatud protseduurid. Liikmesriigid tagavad kohaldamise. • Läbipaistvuse põhimõte – kodanikel on õigus omada juurdepääsu institutsioonide dokumentidele; lisaks ka Euroopa Liidu Ministrite Nõukogutegevuse läbipaistvuse nõue. 4 2) TUNNEB EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA SEADUSLOOME TOIMEMEHHANISME. EUROOPA ÜLEMKOGU • Liikmed: Riigipead või valitsusjuhid ja Euroopa Komisjoni President. • On poliitiline organ, mille ülesandeks on anda suuniseid liidu tegutsemiseks. – Seab prioriteete EL tegevusele. – Arutab madalamal tasemel lahenduseta jäänud probleeme. – Koordineerib poliitikaid. – Määratleb põhimõtted ja üldsuunad. • Ei võta vastu õigusakte (st ei loo juriidilisi kohustusi); langetab otsuseid (mis on liikmesriikidele siduvad), suuniseid ja deklaratsioone.
Tunne Kelam · Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon: Toomas Hendrik Ilves, Marianne Mikko, Andres Tarand · Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon: Toomas Savi Euroopa Parlament Parlamendi komisjonid: Sisepoliitika BUDGEelarvekomisjon CONTEelarvekontrollikomisjon ECONMajandus ja rahanduskomisjon EMPLTööhõive ja sotsiaalkomisjon ENVIKeskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon ITRETööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon IMCOSiseturu ja tarbijakaitsekomisjon TRANTranspordi ja turismikomisjon REGIRegionaalarengukomisjon AGRIPõllumajanduskomisjon PECHKalanduskomisjon CULTKultuuri ja hariduskomisjon JURIÕigusasjade komisjon LIBEKodanike õiguste, justiits ja siseasjade komisjon AFCOPõhiseaduskomisjon FEMMNaiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon PETIPetitsioonikomisjon
Rootsi, Portugal, Sveits, Austria ja koostöö partnerina ka Soome. Siiski üritasin Ühendkuningriigid kiiresti pääseda Euroopa Ühendusse. Avaldus esitati juba 1961.a, kuid 2 aastat hiljem pani Prantsusmaa sellele peale veto. 1960-date algul kujunes probleemiks Euroopa Ühenduse moodustanud 3 organisatsiooni juhtimine (igal ühel eraldi juhtimise organid). Probleemi lahendamiseks sõlmiti 1965.a liitmis leping. Muuhulgas loodi nii Euroopa Komisjon kui ka Ministrite Nõukogu. Samalaadne areng jätkus ka 70-datel 1974.a loodi Euroopa Ülemkogu, 1979.a Euroopa Parlament (tänase Euroopa Liidu seadusandlik organ). 3 Aasta varem loodi Euroopa rahasüsteem (ERS) Rahasüsteemil oli kolm peamist tunnusjoont: · võrdlusvääringuks oli eküü: kõikide liikmesriikide vääringutest moodustatud ,,valuutakorv";
Rootsi, Portugal, Sveits, Austria ja koostöö partnerina ka Soome. Siiski üritasin Ühendkuningriigid kiiresti pääseda Euroopa Ühendusse. Avaldus esitati juba 1961.a, kuid 2 aastat hiljem pani Prantsusmaa sellele peale veto. 1960-date algul kujunes probleemiks Euroopa Ühenduse moodustanud 3 organisatsiooni juhtimine (igal ühel eraldi juhtimise organid). Probleemi lahendamiseks sõlmiti 1965.a liitmis leping. Muuhulgas loodi nii Euroopa Komisjon kui ka Ministrite Nõukogu. Samalaadne areng jätkus ka 70-datel 1974.a loodi Euroopa Ülemkogu, 1979.a Euroopa Parlament (tänase Euroopa Liidu seadusandlik organ). Aasta varem loodi Euroopa rahasüsteem (ERS) Rahasüsteemil oli kolm peamist tunnusjoont: · võrdlusvääringuks oli eküü: kõikide liikmesriikide vääringutest moodustatud ,,valuutakorv"; · vahetuskursi mehhanism: iga vääringu vahetuskurss oli seotud eküüga; vääringute
Igavesest rahust (1781)kujutab ta Eur ette kui riikide liitu, kus eesmärgiks on rahu kindlustamine. Kant nõudis sõja eitamist ja armeede relvitustumist. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad: Euroopa ühendamine sõjaga. Napoleon unistas ühtsest Euroopast: "vajame ühtset E. seadust, ühtset Euroopa Kassatsioonikohut, ühiseid raskus- ja pikkusmõõte, vajame neidsamu seadusi kogu E-le. 1815 Aleksander I: võitjad monarhid koondusid Püha Liidu koosseisusViinil kongressil loodi Reini Jõe Komisjon kui esim rahv organis Eur-s. See organis tegutseb tänaseni, lisaks veel Elbe ja Doonau jõgede komisjon Püha Liit Venemaa, Austria ja Saksa riikide vahel kestis kuni 1855 a. 19 saj II poolel tekkinud tugevad rahvusriigid Euroopas - Itaalia (1870), Saksamaa (1871) olid aluses edasiseks Euroopa ühendamiseks rahvusvaheliste lepingutega. 1862-1890 Otto von Bismarck esialgu Preisimaal ja al 1871ühend Saksam kantsler. 1872 sõlmiti Saksa, Vene ja Austria-Ungari vahel Kolmekeisriliit
1995 ühines ELiga kolm uut liiget: Austria, Soome ja Rootsi. Schengeni lepingud, mis võimaldasid inimestel edaspidi ilma passikontrollita piire ületada, said oma nime väikese Luksemburgi linna järgi. Miljonid noored läksid ELi toel õppima teistesse riikidesse. Ühendusepidamine muutus lihtsamaks, sest üha rohkem inimesi hakkas kasutama mobiiltelefone ja internetti. Liidu rajajad Konrad Adenauer, Alcide de Gasperi, Sir Winston Churchill, Walter Hallstein, Jean Monnet, Robert Schuman, Paul Henri Spaak ja Altiero Spinelli. Euroopa Liidu laienemine 1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. 1973. aastal toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said Iirimaa ja endised EFTA riigid Suurbritannia ja Taani. Koos Taaniga liitus EMÜga Gröönimaa. Viimane astus aga
annaabi.ee 
