mõõtkava-suhtarv näitab mitu korda on mõõtmeid vähendatud. arvmõõtkava- näitab kaardi ühikule sama ühikuid looduses võrdlusmõõtkava- lihtsustatud arvmõõtkava asimuut-suunanurk põhjasuuna ja meie suuna vahel. geograafiline laius- kaugus ekvaatorist geograafiline pikkus- kaugus nullmeridiaanist geograafilised kordinaadid-kaardivõrk- arvupaar näitab asukohta maakera pinnal poolus-telg maapinnaga paralleel-ekvaatoriga peralleelne ringjoon meridiaan- poolring pooluselt pooluseni nullmeridiaan- määratakse koha geograafiline pikkus kohalik aeg-päikese järgi määratud ühes ajavööndis sama vööndiaeg-ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg maailmaaeg- GMT esimese ajavööndi aeg kuupäevaraja-180 meridiaan,ületamisel muutub kuupäev.
Kesmisemõõtkavaline kaart- üksikute piirkondade ja väiksemate riikide kaardid Väikesemõõtkavalised- kujutatakse suurt maa-ala, üldine Asimuut- nurgakraad Geograafiline laius- määratakse nurgana Maa keskpunktist ekvaatoritasapinna suhtes (põhjalaius, lõunalaius ehk pl ja ll) Geograafiline pikkus- määratakse Maa keskpuntkist nurgana kokkuleppelisest nullmeridiaanist ida ja lääne suunas (ip ja lp) Paralleelid- ehk rööbikud on ekvaatoriga paralleelsed kaardivõrgu jooned. Need on kujutletavad ringjooned Meridiaanid- kaardivõrgu jooned, mis on paralleelsed 0-meridiaaniga Geograafiline koordinaat- koosneb laiuskraadist ja pikkuskraadist Kohalik aeg- päikese järgi määratud aeg Kuupäevaraja- kokkuleppeline joon, millest algab uue kuupäeva lugemine Manner- suurim maismaa osa (Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna- Ameerika, Antarktis, Austraalia)
andmetöötlussüsteemid. Orbiitide alusel jagunevad seiresatelliidid kahte klassi: 1) geostatsionaarsed, mille orbiit asub Maa ekvaatori tasandis. Nende tiirlemisperiood on 24 tundi, mis omakorda tähendab, et satelliit asub Maa suhtes ühes ja samas punktis. Sellised satelliidid sobivad hästi ilmastiku ja pilvkatte pidevaks jälgimiseks teatud suure ala kohal; 2) polaarorbiitidel tiirlevad satelliidid. Nende orbiitide tasandid on risti ekvaatoriga ja nad ületavad igal ringil mõlemat poolust. Nende orbiit on madalam (5001000 km), mistõttu on nad ka võimelised hankima Maa kohta palju detailsemat infot, kuid seda igal ajahetkel tunduvalt väiksema territooriumi ulatuses. Nende satelliitide tiirlemisperioodid on umbes 100 minutit ning valitud selliselt, et satelliit ületab igat vaatluspunkti igal ringil täpselt samal kellajal kohaliku päikeseaja järgi. Neid nimetatakse ka päikesesünkroonseteks.
igilumi,jää. Päikesekiir- päikeselt lähtuv elektromag.kiirgus, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit. Päik.liik: otse; hajus; kogu; neeldunud kiirgus; albeedo. Atmosf.õhuringlus-kogu maakera hõlmav õhuliikumine. Põhj:päikesekiirg.ebaühtlane jaotus maakera pinnal; maismaa ja mere vaheldumine;suured mäeahelikud; maakera pöör ümb oma telje. Kõrgrõhuvöönd paikn: 30;90. Madal: 0;60. Passa- idealiseeritud atmosfääris on troopikas võrreldes ekvaatoriga kõrgrõhkkond, õhk liigub ekvaatori poole, Coriolis'e jõud keerab selle liikumise kõrvale. Ekvaatorist 30-ni. Parasv läänetuul: subpolaarsetel laiustel esineb madalrõhkkond, mis koos pooluste kõrgrõhkkonnaga tekitab 60-ndatel laiuskraadidel läänetuuled. 60-ni. Polaar idatuul: 90-ni. Mussoon: suurte mandrite äärealadel maism ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtum. Rannikupiirkond. Tsüklon- õhukeeris, mille keskmes on madalrõhuala kuhu puhuvad äärealadelt tuuled
Charoni avastas 22. juulil 1978 USA Mereväeobservatoorumi astronoom James Christy. Pluuto ja Charoni omavaheline kaugus on 19 600 km. Charoni läbimõõduks arvatakse olevat 1200 km. PLUUTO OMADUSED Kaugus Päikesest 5,9 miljardit km. Keskmine raadius 1195 km. Läbimõõt 2300 km. keskmine tihedus on 1,92 ± 0,12 g/cm3 Pinnatemperatuur 230*C Pluuto pöörleb külili. Mõnikord on ta Maa poole pööratud ühega oma poolustest, mõnikord aga ekvaatoriga. Keemiline koostis on teadmata. Kuid tihedus viitab 70 % kivi ning 30 % jää mikstuurile. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248,09 aastaga, ümber oma telje teeb ta täispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. atmosfäär Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 aastal Atmosfäär koosneb tõenäoliselt peamiselt lämmastikust, millele lisaks veidi metaani ning süsinik monooksiidi.
hõlpsamaks. Merkaatori projektsioon 2 Nime on saanud Hollandi kartograaf Gerhard Kremeri (Mercator) järgi , kes kohandas silindrilise projektsiooni meresõidukõlblikuks 1569. Aastal. Maakera puutb silindri sisepinnaga kokku ekvaatoril Vaatepunkt ühtib Maa keskpunktiga Meridiaanid on projekteeritud silindri sisepinnale ja õgvendatud paralleelseteks sirgeteks. Merkaatori projektsioon 3 Meridiaanide õgvendamisel venivad paralleelid välja võrdselt sec ja saavad ekvaatoriga ühepikkuseks. Mida lähemal poolusele , seda pikem on venitus. Paralleelide venitus viib tasakaalust välja projektsiooni võrdnurksuse ja ümar saar muutub ellipsiks. Vastukaaluks venitatakse ka meridiaanid pikemaks võrdeliselt sec. Ka meremiili pikkus muutub vastavalt ! Ümar saar saab tagasi ümaraks , aga pindala on suurenenud võrdeliselt sec . Maapinna kujutis kaardil vastab kõikjal selle tegelikule vormile.
põikmõõtkavana. 13. Nimeta punkti asukoha määramise viise. Ristjoonteviis, polaarviis, nurklõigete viis, joonlõigete viis. 14. Nimeta kartograafilisi projektsioone ja nende asetus maakera suhtes. Kartograafiline projektsioon on maaellipsoidi pinna tasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis. Topograafiliste kaartide ja plaanide koostamisel kasutatakse projektsiooni abipinnana tavaliselt: Tasandit, Silindrit, Koonust. Tasand - paralleelne ekvaatoriga. Projektsiooni tsenter asub maakera keskpunktis. Puudutab maakera põhjapoolusel. Silinder - levinud püst- ja põiksilindriline projektsioon. Püstsilindrilise projektsioomi juhul ühtib silindri telg maakera pöörlamisteljega. Põiksilindrilisel projektsioonil ühtib silindri telg maaellipsoidi ekvaatoritasandiga. Koonus - abipinna telg ühildatakse maakera teljega. Konformsed ehk õigenurksed Ekvivalentsed ehk õigepindsed Konventsionaalsed ehk
Tähe kulminatsiooniks nimetatakse tähe läbiminekut taeva meridiaanist. Igal tähel on 2 kulminatsiooni: ülemine kulminatsioon ja alumine kulminatsioon. Loojumatul tähel on näha mõlemad kulminatsioonid, loojuval ainult ülemine kulminatsioon. 7. Mis on ekliptika? Ekliptikaks nimetatakse joont, mida mööda Päike aasta jooksul tähtede suhtes liigub. Ööpäeva jooksul liigub Päike tähtede suhtes ida poole ühe kraadi päevas. Ekliptikatasand modustab taeva ekvaatoriga nurga 23,5 kraadi. Ekliptika läbib 12 tähtkuju. (Asub taevaekvaatoril kaks korda aastas: 21 märts ja 23 september.) 8. Mis on sodiaagivöö? Millest see koosneb? Sodiaagivöö, ehk loomaring koosneb 12 tähtkujust. 9. Selgitada kuuvarjutuse tekkimist. Joonis. Kuuvarjutus tekib siis, kui Maa satub varjukoonusesse. Täielik kuuvarjutus on nähtav siis, kui Kuu asub Maa täisvarju piirkonnnas. Täielik kuuvarjutus kestab maksimaalselt 1 tund ja 40 minutit
on kõik vahemaad täpselt mõõdetavad. Kaart - ehk maakaart; Maa pinna vähendatud tasapinnaline kujutis pealtvaates, kus on arvestatud maa pinna kumerust. Asimuut - nurk, mis jääb põhjasuuna ja vaadeldava objekti suuna vahele, mõõdetakse päripäeva 0° - 360°. Poolus - punkt kohal, kus Maa kujutletav telg lõikub maakera pinnaga (lõuna- ja põhjapoolus) Paralleel - ehk rööbik; kujutletav ringjoon maakera pinnal, paralleelne ekvaatoriga ja näitab kaardil lääne-ida suunda Ekvaator - põhja- ja lõunapoolusest võrdsel kaugusel paiknev kujutletav ringjoon ümber maakera, 0-laiuskraadil, pikkus 40 076 km, jaotab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks. Meridiaan - kujutletav joon maakera pinnal, mis ühendab poolusi ja lõikub ekvaatoriga täisnurga all, näitab kaardil põhja- ja lõunasuunda. Algmeridiaan - ehk nullmeridiaan ehk Greenwichi meridiaan; kokkuleppeline meridiaan,
Aasta pikkus: 687 Maa päeva Pinnatemperatuur: +25°C kuni 125°C Marsil asub ka rühm hiigelvulkaane, neist suurim ja ka Päikesesüsteemi suurim, Olympus Mons Marss on enim uuritud planeet Päikesesüsteemis Aasta on sel planeedil 687 Maa ööpäeva Marsil on ka aastaajad Marsil on raskusjõud 2,7 korda väiksem kui Maal PILDID MARSIST JUPITER Päikesesüsteemi kõige suurem planeet Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind Jupiteril on ekvaatoriga paralleelselt tumedaid ja heledaid vööndeid, ning ovaalne ja muutliku suurusega Suur Punane Laik, mis pöörleb antitsüklonina. Jupiteri magnetväli on üle tuhande korra võimsam, kui Maal Et Jupiteril on tugev magnetväli, peab tal teoreetiliselt olema ka tahke tuum. 16 kaaslast (suurimad neist on Europa, Ganymedes, Io ja Kallisto) Kogu planeet on vedelas olekus Jupiteril on ähmaseid rõngaid nagu Saturnil, kuid palju väiksemad. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik.
kaardil kujutatakse sirgena. • Erimõõtkava suureneb eemaldudes risti moondevabast joonest, mille tõttu isokoodid kujutavad viimasega paralleelsete sirgetena. • Maailma põhijoonis on ristkülikuline.[6] Normaalaspekti puhul: • Moondevabaks jooneks on ekvaator (lõikesilindri puhul siiski sellest võrdsele kaugusele jäävad kaks paralleeli). • Paralleelid esitatakse ekvaatoriga paralleelsete ja sama pikkusega sirgetena. • Geograafilised poolused kujutatakse sirgjoontena, mille pikkus on sama kui ekvaatoril. • Meridiaanid on ühepikkused paralleelsed sirgjooned, mis ristuvad ekvaatoriga • Geograafiline võrk kujutatakse ristvõrguna, mille suunad vastavad kaardi peasuundadele; selle tõttu suurim ja vähim erimõõtkava ühtivad paralleelide omavahelises kauguses ja selle muutumises.[6]
"Voyager 2" möödus Uraanist 107000 km kauguselt 24. jaanuaril 1986 (kaks päeva enne kosmosesüstiku "Challenger'i" katastroofi). Maast oli automaatjaam sel ajal nii kaugel, et raadiosignaalidel kulus siiajõudmiseks 2 tundi ja 45 minutit. Vaatamata lähedusele paistis Uraan automaatjaamale sama ühtlaselt rohekassinine nagu Maalt, meenutades rohkem maist ookeani kui Jupiteri või Saturni tormilisi atmosfääre. Alles pärast fotode kontrastsuse olulist tõstmist arvuti abil õnnestus näha ekvaatoriga paralleelseid vööndeid ja mõnda üksikut pilve. Pilvede omavahelised kiirused on suurusjärgus 100 m/s ja nad liiguvad (st. tuul puhub) planeedi pöörlemisega samas suunas. Raadiovaatlustega leiti sügavamal atmosfääris tihe pilvekiht, mis koosneb ilmselt metaani jääst. Kuna Uraan saab oma suure kauguse tõttu Päikesest ligi 400 korda vähem energiat kui Maa, siis on seal hirmus külm -- atmosfääri ülakihis on temperatuur -200C ümber
Horisondiga piiratud määratlemata kaugusega kumerpind, millele vaatleja näeb projitseeruvat taevakehi. Mis on tähed ja tähtkujud? Tähed on püsivalt helenduvad taevakehad, Päikesega võrreldavad gaaskerad. Tähtkujud on taevavõlvil lähestikku paiknevate silmatorkavalt heledate tähtede kujundid. Tähtede vaadeldavad parameetrid 1) Heledus 2) Värvus 3) Kaugus ja liikumine Millega vaadelda? Binokkel Pikksilm Teleskoop Taeva põhja- ja lõunapoolkera Maa jaotatakse ekvaatoriga põhja- ja lõunapoolkeraks- samamoodi jaotatakse taevasfäär taevaekvaatoriga kaheks: 1) Taeva põhjapoolkeraks(Maa põhjapoolkera kohal) 2) Taeva lõunapoolkeraks(Maa lõunapoolkera kohal) Eestis on olulises osa loojumatud taeva põhjapoolkera tähtkujud. Nende suurem osa jääb taevaparalleelist +30° kõrgemale. Sellest kõrgemale jäävat tähtkuju võib nimetada pooluselähedaseks tähtkujuks. Andromeeda lad Andromeda Neljast heledast tähest riviga tähtkuju. Hästi
Planeedi leidmine lihtne tema suure näiva heleduse tõttu. Teleskoobis paistab Jupiter heleda triibulise kettana, mille lähedal on alati näha ühele joonele rivistunud tähekesed. Pikksilmas võib märgata Jupiteri atmosfääris vööte ja laike, mille abil saab määrata tema pöörlemisperioodi. Jupiteri ümbritseb tihe õhkkond, kus esineb palju kiiresti muutuvaid pilvetaolisi moodustusi. Nende hulgas on eriti iseloomulikud tumedad, pruunikad või valged vöödid, mis asetsevad rööbiti ekvaatoriga. Pöörlemistelg on tema orbiidi tasandiga peaaegu risti, nii et aastaaegade vaheldumist ei esine. Jupiter on vaadeldav enamuse aastast. Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet. Hiidplaneet Jupiter on päikesesüsteemis viies planeet. Jupiteri orbiit on Päikesest 778,330,000 km kaugusel. Planeedi ekvatoriaalne diameeter on 142, 984 km. Jupiter on raskeim planeet - selle mass on 318 korda suurem kui Maal. Pärast Marssi tuleb Päikesesüsteemis tükk tühja
tagasi. 9) Plaan – maapinna väiksemate osade vähendatud kujutis horisontaalprojektsioonis. Plaani mõõtkava on 1:5000 ning väiksem ning kogu plaani ulatuse constantne. Kaart – maapinna suuremate osade vähendatud kujutis mingis kartograafilises projektsioonis. Kaardi mõõtkava on õige vaid ellipsoidi puutejoonel, lõikejoonel või puutepunktis. Profiil on maapinna vertikaallõike vähendatud kujutis. 10) Tasand: Väikesed ringikujulised alad. Paralleelne ekvaatoriga. Projektsiooni tsenter asub maakera keskpunktis. Puudub maakera põhjapoolusel. Silinder: Suured ristküliku kujulised alad. Levinud püsti-ja põiksilindriline projekts. Püstsilindrilisel projektsioonil telg ühtib maakera pöörlemisteljega. Põiksilindrilisel projektsioonil ühtib silindri telg maa ellipsoidi ekvatoriaaltasandiga. Koonus: Keskmise suurusega kolmnurksed alad. Abipinna telg ühidatakse maapinna teljega. Õigenurksed ja õigepindsed.
See tähendab, et mingi punkti almukantaraat on sellest punktist igas suunas võrdsel kaugusel olev joon ehk lühidalt samakaugusjoon. 5.Meridiaan.Paralleel Meridiaan. geograafilist põhja- ja lõunapoolust ning vaatluskohta läbiva kujutletava tasandi ja maakera (maaellipsoidi) lõikejoon. Samal meridiaanil paiknevail punktidel on ühine geograafiline pikkus.Meridiani tasapind moodustab loodjoonest ja on parallelne maakera pöörlemisteljega. Parallel - kujutletav ekvaatoriga rööpne ringjoon maakera pinnal; kõigil ühe paralleeli punktidel on sama geograafiline laius. 6.Kaasaja tähtsamad ellipsoidid WGS-84 GRS-80 7.Sfäärilised polaarkoordinaatid (φ,Λ) kasutatakse väikeste mõõtkavade juures. Proektsiooni poolus ei ühti geogr poolusega. Ja maa loetakse sfääriks z- zeniitkaugus P-geogr poolus Q- sfäärisile polaarkoord poolus PG geogr algmeridiaan QC- punkti C vertikaal QP sfäärilise polaarkoord algmeridiaan
tagasi. 9) Plaan – maapinna väiksemate osade vähendatud kujutis horisontaalprojektsioonis. Plaani mõõtkava on 1:5000 ning väiksem ning kogu plaani ulatuse constantne. Kaart – maapinna suuremate osade vähendatud kujutis mingis kartograafilises projektsioonis. Kaardi mõõtkava on õige vaid ellipsoidi puutejoonel, lõikejoonel või puutepunktis. Profiil on maapinna vertikaallõike vähendatud kujutis. 10) Tasand: Väikesed ringikujulised alad. Paralleelne ekvaatoriga. Projektsiooni tsenter asub maakera keskpunktis. Puudub maakera põhjapoolusel. Silinder: Suured ristküliku kujulised alad. Levinud püsti-ja põiksilindriline projekts. Püstsilindrilisel projektsioonil telg ühtib maakera pöörlemisteljega. Põiksilindrilisel projektsioonil ühtib silindri telg maa ellipsoidi ekvatoriaaltasandiga. Koonus: Keskmise suurusega kolmnurksed alad. Abipinna telg ühidatakse maapinna teljega. Õigenurksed ja õigepindsed.
Pärnu 2013 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TROOPILINE KLIIMAVÖÖDE 4 1.1. Troopiline mandriline kliimavööde 5 1.2. Troopiline ookeaniline kliimavööde 5 2. TAIMESTIK 7 3. LOMMASTIK 8 4. MULLASTIK 9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUST 11 SISSEJUHATUS Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused. Kliimavöötmed asetsevad vööna ümber Maa paralleelselt ekvaatoriga. Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt. Sellest ongi tingitult Maa eristumine erinevateks kliimavöötmeteks. Uurimustöö eesmärk on väljaselgitada Troopilise kliimavöötme asukoht, taimestik, loomastik ja mullastik Töös andakse kirjanduse lühiülevaade. Sellele järgneb kokkuvõte ja loetelu kasutatud kirjandusest. 1
Sunda saared omakorda jagunevad Suurteks jaVäikesteks Sunda saarteks. Malai saared on pindalalt maailma suurim saarestik. Vulkaaniliselt on Malai saarestik väga aktiivne. Tektooniline kerge on tekitanud saarestikku hulganiselt mitme kilomeetri kõrgusi mägesid. Kõige kõrgemad mäed on Uus-Ginea (5030 m kõrgune Puncak Jaya) ja Kalimantan (4101 m kõrgune Kinabalu). 2.Kliima Maakera on jaotatud kliimavöötmeteks paralleelselt ekvaatoriga. Kliima erinevusete üheks põhjuseks on Maa asend Päikese suhtes ning on seotud koha geograafilise laiusega. Päikesekiirgus langeb maapinnale erinevates kohtades eri nurga all, seetõttu soojeneb maapind erinevalt. See põhjustabki maa jaotumise erinevateks kliimavöötmeteks. Kuid kliimavöötmed ei saa välja kujuneda ainult päikesekiirguse jaotuse alusel. Kliimavöötmete ulatus sõltub veel ookeanide ja mandrite jaotusest, hoovustest ning pinnamoest. Harva on
pilvepiiri. Usutavam on aga, et kuigi planeedil on olemas tahke tuum, läheb aine pilvedeks ja gaasiks üle sujuvalt, nagu teistelgi hiidplaneetidel. Ka Saturnil on väga tugev magnetväli ja kiirgusvööndid. Magnetvälja telg langeb kokku pöörlemisteljega. Lisandid moodustavad paksu ja mitmevärvilise pilvekihi nagu Jupiterilgi. Pilvkate jaguneb vöönditeks, kuid need pole nii kontrastsed ja värvilised kui naabril. Vööndid kulgevad ekvaatoriga paralleelselt. Ekvaatorile lähedased vööndid on heledamad ja sisaldavad tumedamaid ja heledamaid laike. Harva on näha ka punakaspruune laike. Planeedi pooluste läheduses leidub laike harva. Saturni keeristormid näivad olevat veidi rahumeelsemad kui suurel naabril. Tuulte kiirus ulatub seal kuni 500 kilomeetrini tunnis. Saturni sisemus on kuum (+10 000- +15 000 C) ning Saturn kiirgab kosmosesse rohkem soojusenergiat, kui ta saab Päikeselt
Sellest tulenebki Uraani sinakasroheline värvus. "Voyager 2" möödus Uraanist 107000 km kauguselt 24. jaanuaril 1986. Maast oli automaatjaam sel ajal nii kaugel, et raadiosignaalidel kulus siiajõudmiseks 2 tundi ja 45 minutit. Vaatamata lähedusele paistis Uraan automaatjaamale sama ühtlaselt rohekassinine nagu Maalt, meenutades rohkem maist ookeani kui Jupiteri või Saturni tormilisi atmosfääre. Alles pärast fotode kontrastsuse olulist tõstmist arvuti abil õnnestus näha ekvaatoriga paralleelseid vööndeid ja mõnda üksikut pilve. Pilvede omavahelised kiirused on suurusjärgus 100 m/s ja nad liiguvad (st. tuul puhub) planeedi pöörlemisega samas suunas. Raadiovaatlustega leiti sügavamal
Kliimavöötmed Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused. Kliimavöötmed asetsevad vööna ümber Maakera paralleelselt ekvaatoriga. Nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral eristatakse 7 kliimavöödet. Neist ekvatoriaalne, pöörijoone- ehk troopiline, paras- ja polaarvööde on põhikliimavöötmed, lähisekvatoriaalne, lähistroopiline ja lähispolaarne on vahekliimavöötmed. Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt. Sellest ongi
aastate alguses. Ellipsoidi iseloomustatakse pikema ja lühema poolteljega (vastavalt a ja b) ning lapikusega f. Pikem on ekvatoriaalpooltelg, lühem on polaarpooltelg. Referentsellipsoid * Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. * Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg a ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. Geoid, ellipsoid, referentsellipsoid Eestis on alates 1992. aastast geodeetilise põhivõrgu koordinaatide arvutamise lähtepinnana kasutusel rahvusvaheline ellipsoid GRS-80. Ellipsoidi ja geoidi pind ei erine kusagil üle 100 meetri ja suuremas osas ületab harva 20 meetrit. Eestis on geoidi pind kõrgemal rahvusvahelise ellipsoidi GRS-80 pinnast keskmiselt 19 meetrit. KOORDINAATIDE SÜSTEEMID
valgustatud pind kui teistel planeetidel kokku. Samuti on ta vaadeldav enamiku aastast vähemalt osa öö jooksul. Jupiteril, nagu kõigil hiidplaneetidel, puudub tahke pind. Olles gaasplaneet, näitab Jupiter vaatlejale pidevalt muutuvat pilvkatet, mida ajavad edasi ida-lääne tuuled. Esimene pilk planeedile väikese teleskoobiga näitab pooluste suunas kergelt kokkusurutud ketast, mis servadest on tuhmim. Läbi ketta jooksevad vähemalt kaks ekvaatoriga paralleelset tumedat vööndit, mis on lahutatud heleda tsooniga. Põhjalikumal vaatlemisel ilmub rohkem vööndeid ning parematel vaatlusmomentidel hea teleskoobiga on näha üle kogu ketta turbulentseid keeriseid ja keerdsõlmi. Jupiter pöörleb kiiresti – täispööre veidi vähem kui 10 tunniga. Juba 20-minutilise vaatlemisega on märgata, et planeedi keskel olevad detailid on nihkunud umbes 10 protsenti
"Voyager 2" möödus Uraanist 107000 km kauguselt 24. jaanuaril 1986 (kaks päeva enne kosmosesüstiku "Challenger'i" katastroofi). Maast oli automaatjaam sel ajal nii kaugel, et raadiosignaalidel kulus siiajõudmiseks 2 tundi ja 45 minutit. Vaatamata lähedusele paistis Uraan automaatjaamale sama ühtlaselt rohekassinine nagu Maalt, meenutades rohkem maist ookeani kui Jupiteri või Saturni tormilisi atmosfääre. Alles pärast fotode kontrastsuse olulist tõstmist arvuti abil õnnestus näha ekvaatoriga paralleelseid vööndeid ja mõnda üksikut pilve. Pilvede omavahelised kiirused on suurusjärgus 100 m/s ja nad liiguvad (st. tuul puhub) planeedi pöörlemisega samas suunas. Raadiovaatlustega leiti sügavamal atmosfääris tihe pilvekiht, mis koosneb ilmselt metaani jääst. Kuna Uraan saab oma suure kauguse tõttu Päikesest ligi 400 korda vähem energiat kui Maa, siis on seal hirmus külm -- atmosfääri ülakihis on temperatuur -200C ümber
Seetõttu on Saturn oma suuruse kohta kerge, s.t väikese tihedusega, hõre. /1, lk 30/ 3 Keemiline koostis: levinuim element on vesinik (mahu järgi 87-90%), ülejäänud (10-13%) heelium, lisanditest ammoniaak (NH 3), metaan (CH4), etaan (C2H6), vesi, atsetüleen (C2H2) ja fosfiin (PH3). Lisandid moodustavad paksu ja mitmevärvilise pilvekihi. Pilvkate jaguneb vöönditeks. Vööndid kulgevad ekvaatoriga paralleelselt. /2, lk 250/ Esimeste teleskoopidega ei olnud võimalik Saturni rõngaid selgesti näha. Esimesena nägi neid Galileo Galilei 17. sajandi alguses. Algus paistis talle, et seal on reas kolm planeeti. Seejärel et Saturnil on kaks suurt kuud. /1, lk 31/ Saturni rõngad koosnevad sadadest väikestest rõngastest. Kõikide rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini.
Ümber oma telje pöörlevad nad kiiresti ning kaaslasi on neil palju. Saturn on suuruselt teine Päikesesüsteemi planeet. Heledus on tal keskmine. Päikesest asetseb ta 9,45 astronoomilise ühiku kaugusel. Saturn tiirlemisperiood on 29,46 aastat. Läbimõõt ekvaatori kohal on Saturnil 120 670 km ning ta on Päikesesüsteemi suurima lapikusega planeet. Saturnil on aastaajad, sest ta pöörlemistelg moodustab orbiidi tasandiga nurga 63 kraadi. Saturni näival kettal on täheldatavad ekvaatoriga paralleelsed vöödid ja laigud. Atmosfäär sisaldab rohkesti metaani ja vesinikku, väiksemal määral ammoniaaki ja teisi gaase. Saturni soojuskiirgus on umbes -180°C. Saturni ümbritseb ekvaatori tasandis 3 rõngast, mis koosnevad mitmesuguste mõõtmetega tahketest, tõenäoliselt jääga kaetud osakestest. Rõngaste paksus on mõni kilomeeter, välimise rõnga välisserva planeedi tsentrist on 137 500 km. Saturni rõngad on tõenäoliselt tekkinud mitmeid miljardeid aastaid tagasi
Ellipsoidi iseloomustatakse pikema ja lühema poolteljega (vastavalt a ja b) ning lapikusega f. a -b f = a Pikemat on ekvatoriaal-pooltelge, väiksem on polaar-pooltelg b. Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg a ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. Eestis on alates 1992. aastast geodeetilise põhivõrgu koordinaatide arvutamise lähtepinnana kasutusel rahvusvaheline ellipsoid GRS-80, mille parameetrid on järgmised a=6 378 137.0000m (pikem pooltelg) b=6 356 752.3141m (lühem pooltelg) f=1/298.257222101 (lapikus) Maakera lapikus f on nii väike, et joonisel mõõtusid õigesti näidates inimsilm ellipsit ringist ei eristaks
Ka lisandid on samad - ammoniaak (NH3), metaan (CH4), etaan (C2H6), vesi, atsetüleen (C2H2) ja fosfiin(PH3). Jälgi on leitud ka keerulisematest molekulidest. Planeet saturn 2 3 Saturni pilvkate Lisandid moodustavad paksu ja mitmevärvilise pilvekihi. Pilvkate jaguneb vöönditeks. Vööndid kulgevad ekvaatoriga paralleelselt. Ekvaatorile lähedased vööndid on heledamad ja sisaldavad tumedamaid ja heledamaid laike. Harva on näha ka punakaspruune laike. Planeedi pooluste läheduses leidub laike harva. Saturni keeristormid näivad olevat veidi rahumeelsemad kui suurel naabril Jupiteril . Tuulte kiirus ulatub seal kuni 500 kilomeetrini tunnis. Saturn kiirgab kaks ja pool korda rohkem soojust, kui ta Päikeselt saab, ning tuulte ülesandeks on ülearune soojus välja pumbata. 1933
orgaanilisi molekule. Põhikomponentideks on vesinik ja heelium, kuid viimast on oodatust poole vähem. Olulisemad lisandid planeedi atmosfääris on ammoniaak, metaan ja etaan. Atmosfääri keskmine molekulmass on 2,2. Lisandid moodustavad paksu ja mitmevärvilise pilvekihi, mis jaguneb erinevate kiirustega pöörlevateks vöönditeks ja tsoonideks. Vööndid on kitsad ja tumedamad, tsoonid laiad ja heledamad ning kulgevad nad kõik enam-vähem ekvaatoriga paralleelselt. Aeg-ajalt mõned neist laienevad ja ühinevad teistega, vahel osa neist kaob. Ekvaatorile lähedased vööndid on heledamad ja sisaldavad palju tumedaid laike. Tihti on näha ka heledaid ja harva punaseid laike. Planeedi pooluste läheduses leidub laike harva. Kõik need laigud on tegelikult atmosfäärikeerised ja tuletavad meelde maiseid tsükloneid ning antitsükloneid, mida tugevad tuuled edasi kannavad. Tumedad vöödid saavad oma värvi ammoniaagilt ja metaanilt. Need alad
Ka lisandid on samad - ammoniaak (NH3), metaan (CH4), etaan (C2H6), vesi, atsetüleen (C2H2) ja fosfiin(PH3). Jälgi on leitud ka keerulisematest molekulidest. [4] Planeet saturn 5 Saturni pilvkate Lisandid moodustavad paksu ja mitmevärvilise pilvekihi. Pilvkate jaguneb vöönditeks. Vööndid kulgevad ekvaatoriga paralleelselt. Ekvaatorile lähedased vööndid on heledamad ja sisaldavad tumedamaid ja heledamaid laike. Harva on näha ka punakaspruune laike. Planeedi pooluste läheduses leidub laike harva. Saturni keeristormid näivad olevat veidi rahumeelsemad kui suurel naabril Jupiteril . Tuulte kiirus ulatub seal kuni 500 kilomeetrini tunnis. Saturn kiirgab kaks ja pool korda rohkem soojust, kui ta Päikeselt saab, ning tuulte ülesandeks on ülearune soojus välja pumbata. 1933
rulisi orgaanilisi molekule. Põhikomponentideks on vesinik ja heelium. Olulisemad lisandid pla- needi atmosfääris on ammoniaak (NH3) -- 0,01 mahuprotsenti, metaan (CH4) -- 0,07% ja etaan (C2H6) -- 0,003%. Atmosfääri keskmine molekulmass on 2,2. Lisandid moodustavad paksu ja mitmevärvilise pilvekihi. Jupiteri pilvkate jaguneb vöönditeks ja tsoonideks, kusjuures pöörlevad nad erinevate kiirustega. Vööndid on kitsad ja tumedamad, tsoonid laiad ja heledamad ning kulgevad ekvaatoriga paralleelselt. Aeg-ajalt mõned laienevad ja ühinevad teistega, vahel osa neist ka kaob. Ekvaatorile lähedased vööndid on heledamad ja sisaldavad palju tumedaid laike. Tihti on näha ka heledaid ja harva punaseid laike. Planeedi pooluste läheduses leidub laike harva. Kõik need laigud on atmosfäärikeerised ja meenutavad maiseid tsükloneid ning antitsük- loneid. Tumedad vöödid saavad oma värvi ammoniaagilt ja metaanilt. Need alad paiknevad süga- vamal, kus temperatuur on kõrgem.
Levinuim element on vesinik (mahu järgi 87-90%), see, mis üle jääb, on peamiselt heelium (10-13%). Ka lisandid on samad -- ammoniaak (NH3), metaan (CH4), etaan (C2H6), vesi, atsetüleen (C2H2) ja fosfiin(PH3). Jälgi on leitud ka keerulisematest molekulidest. Lisandid moodustavad paksu ja mitmevärvilise pilvekihi nagu Jupiterilgi. Pilvkate jaguneb vöönditeks, kuid need pole nii kontrastsed ja värvilised kui naabril. Vööndid kulgevad ekvaatoriga paralleelselt. Ekvaatorile lähedased 4 vööndid on heledamad ja sisaldavad tumedamaid ja heledamaid laike. Harva on näha ka punakaspruune laike. Planeedi pooluste läheduses leidub laike harva. Saturni keeristormid näivad olevat tsipa rahumeelsemad kui suurel naabril. Tuulte kiirus ulatub seal kuni 500 kilomeetrini tunnis
Koordinaatsüsteemid (geodeetilised-, tasapinnalised-, polaarkoordinaadid) 1. Geodeetilised koordinaadid (geograafilised) Mõõdistatakse meridiaane ja paralleele Laiuskraadi B ja pikkuskraadi L 0° meridiaan - Greenwichi meridiaan Laiuskraadi max väärtus B 90° Pikkuskraadi max väärtus 180° . Eesti on 58° põhjalaiust, 27 ° idapikkust Ristkoordinaadi süsteem (tasapinnalised) X;Y koordinaadid y-telg on ekvaatoriga paralleelne X-telg suundub põhja ja Y-telg suundub itta, vastupidine matemaatikas kasutatavale. X telg on telgmeridiaan või temaga paralleelne suund 2. Polaarkoordinaadid (tahhümeeter kasutab mõõtmisel) Horisontaalnurk ja joone horisontaalporjektsioon Kõrgus-süsteemid Absoluutkõrgus-geoid Elliposidkõrgus Suvaline ehk suhteline Kaardiprojektsioonid
keerulisi orgaanilisi molekule. Põhikomponentideks on vesinik ja heelium, kuid viimast on oodatust poole vähem. Olulisemad lisandid planeedi atmosfääris on ammoniaak (NH3-0,01 mahuprotsenti, metaan (CH4)-0,07 ja etaan (C2H6)-0,003 mahuprotsenti). Lisandid moodustavad paksu ja mitmevärvilise pilvekihi, mis jaguneb erinevate kiirustega pöörlevateks vöönditeks ja tsoonideks. Vööndid on kitsad ja tumedad, tsoonid laiad ja heledad ning kulgevad kõik enamvähem ekvaatoriga paralleelselt. Aeg-ajalt mõned neist laienevad ja ühinevad teistega, vahel osa kaob. Kõik laigud on tegelikult atmosfäärikeerised ning tuletavad meelde maiseid tsükloneid ja antitsükloneid, mida tugevad tuuled edasi kannavad. Tumedad vööndid saavad oma värvi ammoniaagilt ja metaanilt. Ja need alad paiknevad sügavamal, kus temperatuur on kõrgem. Kõige huvitavam objekt Jupiteri nähtaval pinnal on Suur Punane Laik. Esimesena märkas
heelium, kuid viimast on oodatust poole vähem. Olulisemad lisandid planeedi atmosfääris on ammoniaak (NH3) -- 0,01 mahuprotsenti, metaan (CH4) -- 0,07% ja etaan (C2H6) -- 0,003%. Atmosfääri keskmine molekulmass on 2,2. Lisandid moodustavad paksu ja mitmevärvilise pilvekihi. Jupiteri pilvkate jaguneb vöönditeks ja tsoonideks, kusjuures nad pöörlevad erinevate kiirustega. Vööndid on kitsad ja tumedamad, tsoonid laiad ja heledamad ning kulgevad nad kõik enam-vähem ekvaatoriga paralleelselt. Aeg-ajalt mõned neist laienevad ja ühinevad teistega, vahel osa neist kaob. Ekvaatorile lähedased vööndid on heledamad ja sisaldavad palju tumedaid laike. Tihti on näha ka heledaid ja harva punaseid laike. Planeedi pooluste läheduses leidub laike harva. Kõik need laigud on tegelikult atmosfäärikeerised ja tuletavad meelde maiseid tsükloneid ning antitsükloneid, mida tugevad tuuled edasi kannavad. Tumedad vöödid saavad oma värvi ammoniaagilt ja metaanilt. Need
mõõtmeid pole võimalik täpselt välja arvutada. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides. Mis on meridiaan; paralleel? Meridiaan on antud punkti ja Maa pöörlemistelge läbiva tasandi ning ellipsoidi lõikejoon. Meridiaani, mis läbib Greenwichi observatooriumi, nimetatakse algmeridiaaniks või nullmeridiaaniks (pikkus=0°). Erinevalt paralleelidest on kõik meridiaanid suurringjooned ega ole omavahel paralleelsed, nad lõikuvad põhja- ja lõunapoolusel. Ekvaatoriga paralleelsed ringjooned on paralleelid ehk laiusjooned ja poolusi läbivad ringjooned on meridiaanid ehk pikkusjooned. Paralleeliks on ekvatoriaaltasandiga paralleelne, ellipsoidiga lõikuv joon. Paralleelid on väikeringid, välja arvatud ekvaator, mis on suurring ehk ortodroom. Ekvaatori pikkus on üle 40 000 km. Maa ellipsoidaalse kuju tõttu on paralleelide pikkus erinev. Kuidas saadakse punkti ristkoordinaadid tasandil?
Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud. Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. Neid kasutatakse ..... Mis on nullnivoopind, loodjoon, normaal? Loodjoon maapinnaga risti olev joon Nullnivoopind - Punkti absoluutne kõrgus H määratakse mere või ookeani keskmisest pinnast, mida nimetatakse nullnivoopinnaks. Nivoopindu on palju. Need on Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalsed pinnad, mis on igas punktis risti loodjoonega.
Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud. Ellipsoidi iseloomustatakse pikema ja lühema poolteljega (vastavalt a ja b) ning lapikusega f Referentsellipsoid e daatum on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg a ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. KAARDI ELEMENDID: Enamus elemente on matemaatilised: • kaardi geodeetiline alus (projektsioon, (referents)ellipsoid, algkoordinaadid) • kaardi raam • mõõtkava (joon, arv ja võrdlus) • kaardi võrgustik (koordinaadid): geograafilised koordinaadid - nurkkoordinaadid algkoordinaadi suhtes kilomeetrivõrgustik - x arvu kilomeetritega seotud koordinaatvõrgustik
ellipsoidiga. Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. Referentsellipsoid on Maa kuju matemaatilisel mudelil baseeruv kaartide, sealhulgas ka merekaartide geodeetiline alus 4.Iseloomusta geograafilisi koordinaate Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides. Geograafilised koordinaadid ei ole
Kasutus: Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud. Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. 1 4. Iseloomusta geograafilisi koordinaate Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus ja geograafiline laius. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides.
Pärastlõunati sajab paduvihma. Õhutemperatuuri kõikumine aasta ja päeva jooksul on väga väike (meretasemel on õhutemperatuur +24..+28°, amplituud 1..2 kraadi). Aasta keskmine sademete hulk on 1500 kuni 5000 mm. Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi vastab ta kliimatüüpidele Af, Am ja kohati ka Aw kliimatüübile. Kliimavööde Allikas: Vikipeedia Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused. Kliimavöötmed asetsevad vööna ümber Maa paralleelselt ekvaatoriga. Maakera on eristunud kliimavöötmeteks tänu Päikese ja Maa asendile üksteise suhtes. Päikesekiirgus langeb Maa eri piirkondadesse erineva nurga all ja soojendab nii neid erinevalt. Sellest ongi tingitult Maa eristumine erinevateks kliimavöötmeteks. Kliimavöötmed Põhikliimavöötmete õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta jooksul muutumatuks. Põhivöötmed on: ekvatoriaalvööde troopikavööde parasvööde
pöörlemisteljega. Keemiline koostis on Saturnil umbkaudu sama mis Jupiteril. Levinuim element on vesinik (mahu järgi 87-90%), see, mis üle jääb, on peamiselt heelium (10-13%). Ka lisandid on samad -- ammoniaak (NH3), metaan (CH4), etaan (C2H6), vesi, atsetüleen (C2H2) ja fosfiin(PH3). Lisandid moodustavad paksu ja mitmevärvilise pilvekihi nagu Jupiterilgi. Pilvkate jaguneb vöönditeks, kuid need pole nii kontrastsed ja värvilised kui naabril. Vööndid kulgevad ekvaatoriga paralleelselt. [3;6;8] - 19 - Saturn kiirgab kaks ja pool korda rohkem soojust, kui ta Päikeselt saab, ning tuulte ülesandeks on ülearune soojus välja pumbata. 7.3 Saturni rõngad ja kaaslased Saturni rõngad on tõenäoliselt tekkinud mitmeid miljardeid aastaid tagasi. Varasemate, Voyageri missioonidelt pärinevate andmete põhjal oletasid teadlased, et Saturni rõngad on suhteliselt hiljutine nähtus. Teooria lükkasid ümber Cassinilt saadud andmed
pseudokoonilised, polükoonilised, pseudoasimutaalsed, kokkuleppelised. 54. Millised on silindrilise projektsiooni omadused? a. Moondevaba on suurringi kaar b. Erimõõtkava suureneb risti moondevabast joonest. c. MAAILMA PÕHIJOONIS ON RISTKÜLIK d. Normaalaspekti puhul (ekvaator moonevaba, poolused ringjoonega ja paraleelid ühe pikkused, meridiaanid ühepikkused ja risti ekvaatoriga, erinevus vaid paralleelide omavahelises kauguses) e. Põikaspekti puhul (ainult telgmeridiaan on sirge, teised meridiaanid koonduvad pooluste suunas sümmeetriliselt, ekvaator sirge, üldjoonis ristkülikukujuline) f. Kaldaspekti puhul (selgeid tunnuseid ei ole, meridiaanid ja paralleelid kõverad, üldjoonis ristkülik) 55. Kirjeldage koonilist projektsiooni. a. Normaalaspekt b
pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ja selja taga lääs (W). Maakera põhipunktid ja -ringid Meridiaan - Maa pooluseid läbiv suurringi kaar. Ekvaator - Maa teljega risti olev suurring. Tähistatakse EQ või eq. Ekvaatoriga paralleelseid väikeringe nimetatakse paralleelideks. Liikumatu punkti asend Maa pinnal määratakse laiuse (Ls;j) ja pikkusega (Ps;l). Laiust mõõdab ekvaatori ja asukoha paralleeli vaheline meridiaani kaar. Laiust mõõdetakse ekvaatorist põhja ja lõuna poole 0° kuni 90°. Geograafiliseks pikkuseks nimetatakse kahetahulist nurka algmeridiaani ja asukoha meridiaani tasandi vahel. Poolused - maakera telje punktid selle pinnal ja
pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ja selja taga lääs (W). Maakera põhipunktid ja -ringid Meridiaan - Maa pooluseid läbiv suurringi kaar. Ekvaator - Maa teljega risti olev suurring. Tähistatakse EQ või eq. Ekvaatoriga paralleelseid väikeringe nimetatakse paralleelideks. Liikumatu punkti asend Maa pinnal määratakse laiuse (Ls;j) ja pikkusega (Ps;l). Laiust mõõdab ekvaatori ja asukoha paralleeli vaheline meridiaani kaar. Laiust mõõdetakse ekvaatorist põhja ja lõuna poole 0° kuni 90°. Geograafiliseks pikkuseks nimetatakse kahetahulist nurka algmeridiaani ja asukoha meridiaani tasandi vahel. Poolused - maakera telje punktid selle pinnal ja
Ekvatoriaalsed Kelvini ja Rossby lained Ookean reageerib muutuvale tuulele läbi (madalsageduslike) lainete. Ekvaatoril on madalsageduslikeks laineteks Kelvini ja Rossby lained. Kelvini lained: liiguvad ainult itta; kiirus ja termokliini hälve kahanevad ekvaatorist kaugenedes eksponentsiaalselt; on mittedispersiivsed, st faasikiirus ei sõltu lainepikkusest; faasikiirus Rossby lained: liiguvad ainult läände; ekvaatoriga risti on perioodilised, kiirusväli moodustab geostroofika tõttu keeriseid; on dispersiivsed, lainepikkuse kasvuga faasikiirus kahaneb; tüüpilised leviku kiirused mõni cm/s ja levik üle Vaikse ookeani võib võtta aastaid. Allikas : www.msi.ttu.ee/~elken/OceanLim_Notes14.pdf - 27 - HAPPEVIHMAD Happevihmad tekivad siis, kui vääveldioksiid ja lämmastikoksiid paiskuvad õhku, kus
annaabi.ee 
