Pluuto (2)

PLUUTO
PLUUTO
Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme
kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis.
Päikesest kaugeim ja väikseim.
1930 ­ 2006 oli Pluuto Päikesesüsteemi 9.
planeet.
24.aug 2006 otsustas Rahvusvaheline
Astronoomia Unioon kvalifitseerida Pluuto
kääbusplaneediks.
avastamine
Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde
Tombaugh.
Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises aj mis
arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leiti aga
planeet, mis oli Neptuunist 6900 korda väiksem.
Kui ilmnes, et Pluuto poolt tekitatud häiritustest ei piisa Uraani
liikumise ebakorrapärasuste seletamiseks, siis hakkasid selle
probleemiga tegelema USA astronoomid Percival Lowell ja William
Pickering,püüdes häirituste põhjal arvutada tundmatu planeedi orbiiti
ja arvatavat asukohta , kuid otsingud tulemusi ei andnud.
P. Lowell pärandas üle miljoni dollari tema poolt asutatud ja tema nime
kandvale observatooriumile Flagstaffis "Planeet X" otsimiseks.
Sinna võeti tööle ilma erihariduseta amatöörastronoom Clyde
Tombaugh ning 18. veebruaril 1930.a. uurides eelmisel kuul Kaksikute
tähtkuju piirkonnas tehtud fotosid, leidis ta neilt täpi, mis võis olla uus
planeet. Kordusvaatlused kinnitasid seda ja 12. märtsil teatati
avastusest kogu maailmale.
NIMI
Kreeka allmaajumala nime
pakkus uuele planeedile
esimesena 11aastane inglise
koolitüdruk Venetia Burney.
Pärast mitmeid teisi
ettepanekuid sai taevakeha
selle nime seepärast, et asub
nii kaugel Päikesest, et sellel
laskub pidev pimedus. Venetia Burney
PLUUTO KAASLANE
Pluutol kõige suurem kaaslane on Charon.
Charoni avastas 22. juulil 1978 USA
Mereväeobservatoorumi astronoom James
Christy.
Pluuto ja Charoni omavaheline kaugus on 19 600
km.
Charoni läbimõõduks arvatakse olevat 1200 km.
PLUUTO OMADUSED
Kaugus Päikesest 5,9 miljardit km.
Keskmine raadius 1195 km.
Läbimõõt 2300 km.
keskmine tihedus on 1,92 ± 0,12 g/cm3
Pinnatemperatuur 230*C
Pluuto pöörleb külili. Mõnikord on ta Maa poole pööratud
ühega oma poolustest, mõnikord aga ekvaatoriga.
Keemiline koostis on teadmata. Kuid tihedus viitab 70 %
kivi ning 30 % jää mikstuurile.
Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248,09 aastaga, ümber
oma telje teeb ta täispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga.
atmosfäär
Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri
olemasolus esmakordselt 1989 aastal
Atmosfäär koosneb tõenäoliselt peamiselt
lämmastikust, millele lisaks veidi metaani ning
süsinik monooksiidi.
Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk
on vaid paar mikrobaari.
Gaasina saab atmosfäär esineda vaid
vastasseisus Päikesega, enamuse aja Pluuto
pikast aastast on atmosfäär jäätunud.
New horizons
New Horizons on esimene kosmoselaev, mis uurib Pluutot.
Startis 19. jaanuaril aastal 2006.
Kosmoselaev uurib Charonit, Pluutot ja Kuiperi vööd
(pisiobjektid, mis paiknevad päikesesüsteemi äärealadel).
Pluuto lähedusse jõuab see alles ajavahemikus 2015 kuni
2017. Kuupäevaks arvatakse
olevat 14. juulil 2015 ning siht
punktist möödub see 9600 km
kauguselt.
Kiiruse kogumiseks
lendas New Horizons 2007. aas
ta veebruaris mööda Jupiterist
ASTROLOOGIA
Pluuto sümboliseerib uuestisündi.
Tal on seos maagia, okultismi ja üleloomulike
jõududega.
Pluuto harmoonilised aspektid osutavad
õnnestumisele, loova tahtejõu kasutamise läbi.
Positiivsed aspektid: uuenemine, jõud, areng,
teisenemine, taassünd.
Negatiivsed aspektid: deformatsioon, anomaalia,
surve, jõuvõtted, häving, vägivald, allmaailm,
kontrollimatud välised jõud.
AITÄH
KUULAMAST!