· 600 - 150 = 450 ml · 300 150 = 150 ml · VA = f x 450 = 4,5 · VA = f x 150= 3,0 l/min l/min http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/ba/LungCapacity.jpg/450px-LungCapacity.jpg KOPSUDE ÜLDINE MAHTUVUS · SISSEHINGAMISE e. HINGAMISMAHT (VT) · INSPIRATOORNE RESERVMAHT(IRV) · VÄLJAHINGAMISE e. EKSPIRATOORNE RESERVMAHT (ERV) · JÄÄK- ehk RESIDUAALMAHT (RV) · KOPSUDE ELULINE MAHTUVUS e.VITAALKAPATSITEET (VC) Koosneb: Hingamismaht Sissehingamise reservmaht Väljahingamise reservmaht · FUNKTSIONAALNE JÄÄKMAHTUVUS (FRC) Koosneb: Väljahingamise reservmaht Jääkmaht · KOPSUDE ÜLDINE MAHTUVUS e. TOTAALKAPATSITEET 3
Sügvamates teedes jätkub see protsess · Õhu kvaliteedi kontroll · Õhu juhtimine kopsudesse ja sealt välja. 4.Välise hingamise näitajad hingamissagedus hingamisliigutuste arv minutis. Naisel 15-20, mehel 12- Hingamismaht- Ühe tsükli jooksul välja hingatava või sissehingatava õhu hulk. 0,5l Inspiratoorne reservmaht maht mida pärast normaalset sissehingamistt saab veel sisse hingata. Ekspiratoorne reservmaht- maht mida pärast normaalset väljahingamist saab veel välja hingata Residuaalmaht-maht mis jääb kopsudesse pärast normaalset väljahingamist Vitaalkapatsiteet hingamismaht + irm +erm. On kopsude ja rindkereavardumisvõime mõõdukus. Minutiventilatsioon on ühe minuti jooksul sisse-ja väljahingatava õhu hulk. Maksimaalne minutiventilatsioon-on õhu hulk mida inimene suudab maksimaalse pingutuse juures sisse või välja hingata ühes minutis.
Inspiratoorne reservmaht Vitaal- kapatsiteet hingamismaht ekspiratoorne reservmaht residuaal maht Inspiratoorne reservmaht (IRM) maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata Ekspiratoorne reservmaht (ERM) maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täiendavalt välja hingata
Mahu muutused kirjutatakse üles liikumavel paberile. Maht väikseim võimalik muudetav suurus (volume) Mahtuvus kahe või enama mahu summa (kapatsiteet) 1. Hingamismaht (HM) on õhu hulk, mida inimene tavaliselt sisse ja välja hingab. Täiskasvanul on see keskmiselt 500 ml. 2. Sissehingamise varumaht ehk inspiratoorne reservmaht (IRM) õhuhulk, mida inimene tavalisele sissehingamisele lisaks on suuteline sisse hingama 3. Väljahingamise varumaht ekspiratoorne reservmaht (ERM) õhu hulk, mida inimene tavalisele väljahingemisele lisaks on veel võimaliku välja hingama. 4. Kopsude eluline mahtuvus vitaalkapatsiteet (VM) õhu hulk, mida inimene max sissehingamise korral on suuteline max välja hingama. Meestel 5L, naistel 3.5-4 L VM= HM + IRM+ERM Max minutiventilatsioon õhuhulk, mida inimene on suuteline minutiga sisse ja välja hingama. Tehakse 10 sekundit ja korrutatakse 6-ga. Millest näitajad sõltuvad?
muutub. Mahu muutused kirjutatakse üles liikuvale paberile. Maht kõige väiskem mõõdetav summa, volume Mahtuvus 2 või enama mahu summa. Selle teine nimetus on kapatsiteet Hingamismaht õhu hulk, mida inimene tavaliselt sisse ja välja hingab, HM Sissehingamise varumaht e inspratoorne varumaht IRM, õhu hulk, mida inimene tavalisele sissehingamisele lisaks on võimeline sisse hingama Väljahingamise varumaht e ekspiratoorne varumaht ERM, õhu hulk, mida inimene on lisaks taval väljahingamisele suuteline välja hingama Kopsude eluline mahtuvus e vitaalkapatsiteet VM, õhu hulk, mida inimene maksimaalse sissehingamise korral on suuteline maksimaalselt välja hingama, meestel kesm 5 l, naistel 3,5- 4 l. VM = IRM + ERM + HM, näitaja, mida alati mõõdetakse. Maksimaalne minutiventilatsioon õhu hulk, mida inimede in suuteline 1 minutiga sisse ja välja hingama
Rääkimise ajal aktiveerub umbes 100 lihast. · Respiratoorne · Fonatoorne · Artikulatoorne aparaat Respiratoorne kompleks - hingamiselundid Organid: · trahhee e. hingetoru, · bronhid, · kopsud, · vahelihas, · rindkere, · roided Funktsioneerimine Kopsud käsnjad. Vasak kops väiksem kui parem Ülesanne: varustada õhuvooluga Sissehingamine väljahingamine (passiivne) Kõhuhingamine, roidehingamine Jõudehingamine s:v 3:4 Kõnehingamine s:v 1:4 Ekspiratoorne paus. Akustiline paus Inimesed suudavad erinevalt enamikust loomadest oma hingamist kontrollida. Kopsud ja diafragma Fonatsioon Vt Ariste Eesti keele foneetika Ülesanne: tekitada heli. Kõri ehitus: sõrmuskõhr, kilpkõhr, pilkkõhrele kinnituvad huultekujulised häälekurrud/häälepaelad. Kõri vertikaalne ja horisontaalne läbilõige. 4 asendit: jõude (kolmnurk), hingeldamine (viisnurk), sosin (väike kolmnurk), suletud (hääle tekitamine, häälekurrud
tähendab, et mõlemad rindkere pooled liiguvad hingamisel sünkroonselt. Hingamisfaaside vahekord Tähtsad on rütmilisuse ja sügavuse muutused. Vaatleme, kas esineb düspnoed ehk hingamishäireid. 3 Patoloogia Rõhutatud sissehingamine ehk inspiratoorne düspnoe või rõhutatud väljahingamine ehk ekspiratoorne düspnoe. Kussmauli hingamine on sage sügav hingamine koos abilihaste kasutamisega (roitevaheliste lihaste kasutamine või nn ninatiivahingamine), esineb näiteks metaboolse atsidoosi korral. Cheyne-Stokesi hingamine on periooditi sügav ja tugev, kuid reeglipäraselt mõneks sekundiks nõrgenev või hoopis katkev hingamine (ajukahjustuse sümptoom, ravimmürgistus, enneaegne vastsündinu). Jälgida, kas esineb difragmaalseid sissetõmbeid.
Patsiendile on see küllalt ebamugav. Sisseviidud kateeter kinnitatakse teibiga otsmikule või põsele. ( Jaanson 2001.) Ambu. Kasutatakse eluohtlikes situatsioonides intubeeritud patsiendi alustamisel ( õpitakse intensiivravi kursusel) (Jaanson 2001). CPAP-mask (Continous Positive Airway Pressure). Kasutatakse spontaanse hingamise olemasolul. Maski abil tekitatakse hingamisteedes ülerõhk, mis takistab alveoolide kollapsi teket- väheneb väikeste hingamisteede ekspiratoorne kollaps ja suureneb hingamismaht. Vere oksügenisatsioon paraneb. Mask asetatakse tihedalt näole. ( Jaanson 2001.) Hingamisteedes säilub pidevalt kõikides hingamisperioodides ülerõhk, mis takistab vedelikuga täidetud alveoolide ja peente bronhoolide kokkulangemist ja parandab gaasivahetust. CPAP-ravi vähendab patsiendi hingamistööd ja parandab märgatavalt hüpoksiat juba mõne minutiga. Vajadusel tõstetakse rõhk kuni 15 cmH2O-ni. ( Jaanson 2001.)
jääv ruumala. Koosneb: Väljahingamise reservmaht Jääkmaht Selles ruumalas uuendatakse iga hingamisega osa alveolaargaasist, mis moodustab puhverruumi välisõhu ja vere vahel. 5. Kopsude üldine ehk totaalne mahtuvus, millest koosneb (TLC) maksimaalse sissehingamise järel olev kopsude ruumala, koosneb: · Sissehingamise e hingamismaht (VT) · Inspiratoorne reservmaht(IRV) · Väljahingamise e. ekspiratoorne reservmaht(ERV) · Jääk- ehk residuaalmaht (RV) 6. Mis põhjustab gaaside difusiooni kopsualveoolides? Gaaside partsiaalrõhkude erinevus alveolaarõhus ja venoosses veres. Gaasivahetus toimub difusiooni teel kõrgema osarõhu e partsiaalrõhu poolt madalamale rõhule. Dif. lõpeb, kui rõhud saavad võrdseteks. 7. Hapniku transport veres Hemoglobiin 100 ml veres 15 g O2 1 gr Hb seob 1,36 ml Hapnikumahtuvus 20,4ml
2. Alveolaarõhu äraviimine väljahingamisel-õhu kvaliteedi kontroll 3. Sissehingatava õhu puhastamine-ninaõõnes 4. Sissehingatava õhu soojendamine ja niisutamine-ninaõõnes Hingamissagedus hingamisliigutuste arv minutis. Naisel 15-20x`, meestel 12-15x´. Hingamismaht HM, õhe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu maht. (puhkeolekus 0,5l). (inspiratoorne reservmaht-maht, mida pärast normaalset sissehinagmist veel sisse saab hingata) (ekspiratoorne reservmaht-maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab veel välja hingata) (residuaalmaht-maht, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset väljahingamist) Minutiventilatisoon- ühe minuti jooksul sisse ja välja hingatava õhu hulk. Hingamissageduse muutused: *Düspnoe-hingeldus *Apnoe-hingamisseiskus *Hüperventilatsioon-suurem sagedus ja maht kui tavaliselt *Hüpoksia-hapnikuvaegus veres ja kudedes *Asfiiksia-lämbumine *Hüpokseemia-hapnikuvaegus veres
See ärritab hingamiskeskust põhjustades hingeldust. Inspiratoorse iseloomuga hingelduse korral sissehingamisel negatiivne rõhk suureneb, soodustades südame süstoolset täitumist, tõstes sellega löögimahtu. Tulemusena tõuseb vererõhk, tekib tahhükardia. Asfüksia korral on igasugune gaasivahetus katkenud, kuhjub CO2 ja samaaegsel esineb O2 vaegus. Kesknärvisüsteemi talitlus saab häiritud nii reflektoorselt kui ka otseselt hapnikuvaegusest. Esmalt tekib inspiratoorne, siis ekspiratoorne düspnoe. Järgnevad kramplikud hingamisliigutused, mis lõpevad üksikute hingamisliigutustega (hingamist kui sellist ei toimu) ja hingamise seiskumisega. Vereringe organites samuti faasilised muutused verre kuhjunud CO2 põhjustab veresoonte ahenemist, vererõhu tõusu. Vasomotoorsete keskuste halvatuse tekkimisel veresooned laienevad ja vererõhk langeb. Südametalitlus esmalt kiireneb, siis aeglustub ja vahetult enne südametöö lakkamist esineb lühiaegne tahhükardia.
Sõltuvad vanusest. Sõltuvad soost, naistel väiksemad hingamismahud. Oluliselt sõltuvad pikkusest. Väiksematel inimestel on väiksem maht. Sõltub ka kaalust. On olemas normitabelid normi määramiseks. Need on tehtud suure hulga inimeste läbiviidud mõõtmiste alusel, kus on eraldi kõik olemas. Järgmine näitaja on insfiratoorne reservmaht (IRM) ehk sissehingamise varumaht. See on õhu hulk, mida inimene on suuteline max pingutuse korral tvalisele lisaks sisse hingama. Kolmas on ekspiratoorne (ERM)ehk väljahingamise varu maht. Õhu hulk, mida inimene on suuteline tavalisele väljahingamisele lisaks välja hingama. Neljas suurus vekaalkapatsiteet (VK) kopsude eluline mahtuvus. Õhu hulk, mida inimene on suuteline maksimaalse sissehingamise korral maksimaalselt välja hingama. Teiste sõnadega VK=IRM+HM+ERM. Ta on vahemikus 4-5 liitrit. Veel on olemas TK ja RM (resi..) see osa õhku, mis väljahingamisel ikkagi veel sisse jääb. VK+RM=TK 4
x Hingamise kõrvalkahinate olemasolu x Hingamiskahina asukoht x Hingamiskahina iseloom Üldseisundi hindamine? Valige üks x Põhineb arsti/õe tähelepanekute kõrval ka oluliselt patsiendi jutul Põhineb patsiendi jutul (kaebusel) Põhineb arsti/õe tähelepanekutel, mitte patsiendi jutul Alumiste hingamisteede osalise sulguse korral esineb tavaliselt... Valige üks või mitu lk 16 x Takistatud väljahingamine Takistatud sissehingamine x Ekspiratoorne düspnoe Inspiratoorne düspnoe Anamneesi kogumisel... valige üks Tuleb välja selgitada haiguse sümptomid ja patsiendi vaevused Tuleb välja selgitada perekonna probleem ehk miks patsiendil võib selline haigus esineda x Tuleb välja selgitada praegune probleem ehk miks patsient on tulnud vastuvõtule 4 Brudzinski ülemine sümptom on positiivne kui..
eritus <2 a. lastel esineb koos (välja)hingamisraskusega (bronhi silelihaste spasm) Kuidas aidata bronhiidiga last? rögalahtistid (v.a. < 1 a., raske obtruktsioon) antipüreetikumid inhalatsioon Esineb juhtivalt <1 (2) a. vanustel lastel. Tavaliselt äge viiruslik haigus Põletiku tõttu bronhioolid ummistuvad limaga ning laps hakkab hingeldama. Kuidas kopsutorukeste põletikku ära tunda? tahhüpnoe (60-80 x minutis) tahhükardia sageli segatüüpi (nii inspiratoorne kui ekspiratoorne) düspnoe tsüanoos vilistav hingamine Köha kuni 2 nädalat ja isegi kauem toitmisraskused (kinnise nina või hingamisraskuse tõttu) Imikul võib esimeseks haigustunnuseks olla lühiajaline apnoe Kopsupõletik Kopsupõletik on kopsude parenhüümi haigus. Viiruslik või bakteriaalne Enamasti eelneb äge ülemiste hingamisteede viirusinfektsioon Tekib hingamisteede limaskesta turse ja sitke sekreet Hapniku juurdepääs kopsudesse on häiritud Haigus levib piisknakkuse teel
Otsitakse väljahingamise lõpul esinevad kiuned ja vilinaid. Algava kerge astma korral, kui kaebused puuduvad, on kuulatlusleid tavaliselt normaalne. Ka rohkete sümptomitega astmapatsiendil võib kuulatlusleid normaalne olla; · PEF-mõõtmine Algava sümptomiteta astma korral on tulemus tavaliselt normaalne; · spiromeetria Võimaldab määrata kopsufunktsiooni täpsemalt kui PEF; · FVC (forsseeritud vitaalkapatsiteet) FEV1 (esimese sekundi forsseeritud ekspiratoorne vool) ja nende suhe FVC/FEV1=FEV %-des on tähtsaimad mõõdetavad suurused. Uuring on lihtne ja odav; · kodune PEF-jälgimine Mõõtmised tehakse ühe nädala jooksul hommikuti ja õhtuti ilma ravimeid kasutamata; · koormustest Vaba jooksmine välisõhu käes, eriti külma ilmaga, vallandab astmaatikutel kergesti bronhide ahenemise. PEF-mõõtmise järel patsient jookseb väljas umbes 10 minutit,
Sissehingamise reserviks (IRV) on õhu hulk, mis saadakse sisse hingata peale normaalset sissehingamist. Peale maksimaalset väljahingamist jääb kopsudesse ruumala, mida nimetatakse jääkruumalaks (jääkmaht) oluline, et kopsud kokku ei kukuks välja hingamisel. Kopsude mahud sõltuvad vaatlusaluse pikkusest, kehakaalust, vanusest, soost.. 5. Vitaalkapatsiteet e. kopsude eluline mahtuvus, millest koosneb? Vitaalkapatsiteet jaguneb: ekspiratoorne reservmaht (ERV), hingamismaht, inspiratoorne reservmaht (IRV). 6. Funktsionaalne jääkmaht, alveolaarõhu uuenemise koefitsient, selle parandamise võimalused Funktsionaalne jääkmaht (FRC) koosneb väljahingamise reservmahust ning jääkmahust. FRC on pärast tavalise sõgavusega väljahingamist kopsudesse jääv ruumala. Selles ruumalas uuendatakse iga hingamisega osa alveolaargaasist, mis moodustab puhverruumi välisõhu ja vere vahel.
maksimaalse sügavuseni välja hingates). Sissehingamise reserviks (IRV) on õhu hulk, mis saadakse sisse hingata peale normaalset sissehingamist. Peale maksimaalset väljahingamist jääb kopsudesse ruumala, mida nimetatakse jääkruumalaks (jääkmaht) oluline, et kopsud kokku ei kukuks välja hingamisel. Kopsude mahud sõltuvad vaatlusaluse pikkusest, kehakaalust, vanusest, soost.. 5. Vitaalkapatsiteet e. kopsude eluline mahtuvus, millest koosneb? Vitaalkapatsiteet jaguneb: ekspiratoorne reservmaht (ERV), hingamismaht, inspiratoorne reservmaht (IRV). 6. Funktsionaalne jääkmaht, alveolaarõhu uuenemise koefitsient, selle parandamise võimalused Funktsionaalne jääkmaht (FRC) koosneb väljahingamise reservmahust ning jääkmahust. FRC on pärast tavalise sõgavusega väljahingamist kopsudesse jääv ruumala. Selles ruumalas uuendatakse iga hingamisega osa alveolaargaasist, mis moodustab puhverruumi välisõhu ja vere vahel.
hingab välja nii,et pole hapnikku ära andnud. Tähtsus: Sissehingatav õhk soojeneb; sissehingatav õhk küllastatakse veeaurudega; sissehingatav õhk puhastatakse 4. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse- ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) Kopsude üldine mahtuvus e totaalkapatsiteet: - sissehingamine e hingamismaht(Vt) - inspiratoorne reservmaht(IRV) - väljahingamise e ekspiratoorne reservmaht(ERV) - jääk e residuaalmaht(RV) - kopsude eluline mahtuvus e vitaalkapatsiteet(VC). (hingamismaht, sissehingamise ja väljahingamise reservmaht) - funktsionaalne jääkmahtuvus (FRC). (Jääkmaht + väljahingamise reservmaht) 5. Vitaalkapatsiteet e. kopsude eluline mahtuvus, millest koosneb? Vitaalkapatsiteet e kopsumaht (VC) – on max sügavusega sissehingamise järel väljahingatud õhuhulk.
alveolaarventilatsiooniks.Valveolaarventilatsioon=(Vkeskmine hingamismaht-Vanat surnud ruum)*f.Saab leida ka gaasivahetuse kaudu,kuna äraantud üld-ja alveolaarventilatsiooni CO2 hulk võrdne. Ruumalad millel puuduvad tinglikud alajaotused nim mahtudeks,mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvusteks e kapatsiteetideks. Hingamismaht-tavalise hingamisega ühe korraga sisse või väljahingatud õhu hulk. Väljahingamise reserv-ekspiratoorne reservmaht-õhu hulk mis saadakse pärast tava väljahingamishulka maksimaalselt väljahingates. Sissehingamise reserv-inspiratoorne reservmaht-õhu hulk mis saadakse pärast tavalise sissehingamist maksimaalselt sissehingates. Pärast max sissehingamist max väljahingamisel saadud õhu hulk-ekspiratoorne vitaalkapatsiteet. Pärast max väljahingamist max sissehingatud õhu hulk-inspiratoorne vitaalkapatsiteet. Pärast max väljahingamist jääb kopsu jääk e residualmaht.
alveolaarventilatsiooniks.Valveolaarventilatsioon=(Vkeskmine hingamismaht-Vanat surnud ruum)*f.Saab leida ka gaasivahetuse kaudu,kuna äraantud üld-ja alveolaarventilatsiooni CO2 hulk võrdne. Ruumalad millel puuduvad tinglikud alajaotused nim mahtudeks,mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvusteks e kapatsiteetideks. Hingamismaht-tavalise hingamisega ühe korraga sisse või väljahingatud õhu hulk. Väljahingamise reserv-ekspiratoorne reservmaht-õhu hulk mis saadakse pärast tava väljahingamishulka maksimaalselt väljahingates. Sissehingamise reserv-inspiratoorne reservmaht-õhu hulk mis saadakse pärast tavalise sissehingamist maksimaalselt sissehingates. Pärast max sissehingamist max väljahingamisel saadud õhu hulk- ekspiratoorne vitaalkapatsiteet. Pärast max väljahingamist max sissehingatud õhu hulk-inspiratoorne vitaalkapatsiteet. Pärast max väljahingamist jääb kopsu jääk e residualmaht.
eritamine ja elimineerumine organismist koevedelikku, vere ja kopsude kaudu. Kopsude ventilatsioon tähendab õhuvoolu kopsualveoolidesse ja sealt välja. Kopsutuulutuse (ventilatio) all mõistetakse välisõhu ja hingamiselundite vahelist gaasivahetust. Selleks vajalik energia saadakse rindkerele kinnitunud hingamislihaste tööst. Hingamismaht on tavaliselt hingamisel ühe korraga sisse- või väljahingatud õhu hulk. Väljahingamise suunas on reserviks ekspiratoorne reservmaht (ERV), s.o. õhu hulk, mis saadakse pärast tavalist väljahingamist maksimaalse sügavuseni välja hingates, ja sissehingamise suunas on reserviks inspiratoorne reservmaht (IRV), s.o. õhu hulk, mis saadakse pärast tavalise sügavusega sissehingamist maksimaalse sügavuseni sisse hingates. Pärast maksimaalse sügavusega sissehingamist maksimaalse sügavusenivälja hingatud õhu hulk on ekspiratoorne vitaalkapatsiteet (EVC) ja pärast maksimaalse sügavusega
roietevahelised lihased ja kõhulihased. 2. Hingamismaht, hingamissagedus, kopsude minutiventilatsioon. 3. Surnud ruum ja selle tähtsus organismis *Anatoomiline surnud ruum - *Alveolaarne surnud ruum – õhk soojeneb, küllastatakse veeaurudega ja puhastatakse. 4. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse- ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) • SISSEHINGAMISE e. HINGAMISMAHT (VT) • INSPIRATOORNE RESERVMAHT(IRV) • VÄLJAHINGAMISE e. EKSPIRATOORNE RESERVMAHT (ERV) • JÄÄK- ehk RESIDUAALMAHT (RV) • KOPSUDE ELULINE MAHTUVUS e.VITAALKAPATSITEET (VC) Koosneb: – Hingamismaht – Sissehingamise reservmaht – Väljahingamise reservmaht • FUNKTSIONAALNE JÄÄKMAHTUVUS (FRC) Koosneb: – Väljahingamise reservmaht – Jääkmaht • KOPSUDE ÜLDINE MAHTUVUS e. TOTAALKAPATSITEET 5. Vitaalkapatsiteet e. kopsu eluline mahtuvus, millest koosneb? Kui palju üldse mahub. 6
Hingamine: organismi ja välisõhu vaheline gaasivahetus, mille ülesandeks on organismi varustamine hapnikuga ja süsihappegaasi väljutamine. 5 ettappi: väline- e kopsuhingamine gaaside vahetus alveoaarõhu ja kapillaarides gaaside transport verega gaaside vahetus kapillaaride voolava vere ja kudede vahelisest sisemine e koehingamine 38) Väline hingamine ja seda iseloomustavad mõisted (hingamismaht, hingamissagedus, minutimaht, vitaalkapatsiteet, reservmahud ja residuaalmaht, ekspiratoorne tippvool). välinehingamine: ninaõõs suuõõs neel kõri hingetoru bronhid süda roided Kopsud on ümbritsetud kopsukelme e. pleuraga. Pleuraruumi täidab pleuravedelik. Sissehingamisel osalevad välimised roietevahelised lihased ja vahelihas. Tavaline sissehingamine on pasiivne. Sügaval väljahingamisel osalevad sisemised roietevahelised lihased ja kõhulihased. Sissehingamisel tuleb teha tööd kopsukoe elastsusjõu ületamiseks
Hingamine: organismi ja välisõhu vaheline gaasivahetus, mille ülesandeks on organismi varustamine hapnikuga ja süsihappegaasi väljutamine. 5 ettappi: väline- e kopsuhingamine gaaside vahetus alveoaarõhu ja kapillaarides gaaside transport verega gaaside vahetus kapillaaride voolava vere ja kudede vahelisest sisemine e koehingamine 38) Väline hingamine ja seda iseloomustavad mõisted (hingamismaht, hingamissagedus, minutimaht, vitaalkapatsiteet, reservmahud ja residuaalmaht, ekspiratoorne tippvool). välinehingamine: ninaõõs, suuõõs, neel, kõri, hingetoru, bronhid, süda, roided Kopsud on ümbritsetud kopsukelme e. pleuraga. Pleuraruumi täidab pleuravedelik. Sissehingamisel osalevad välimised roietevahelised lihased ja vahelihas. Tavaline sissehingamine on pasiivne. Sügaval väljahingamisel osalevad sisemised roietevahelised lihased ja kõhulihased. Sissehingamisel tuleb teha tööd kopsukoe elastsusjõu ületamiseks
Välise hingamise näitajad Hingamissagedus, hingamisliigutuste arv minutis.Vastsündinu hingamissagedus on ~60 korda minutis. Täiskasvanud naistel ~1520 x´, meestel ~1215 x´ Hingamismaht HM On ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk. Normaalselt on see puhkeolekus ~0,5 liitrit. Inspiratoorne reservmaht IRM Maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata. Ekspiratoorne reservmaht ERM Maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täiendavalt välja hingata. Residuaalmahtmaht, mis jääb kopsudese pärast maksimaalset väljahingamist. Residuaalmaht ja ERM koos moodustavad funktsionaalse residuaalkapatsiteedi e. funktsionaalse jääkmahtuvuse. Vitaalkapatsiteet kapatsiteet ehk mahtuvus. kopsude ja rindkere avardumisvõime mõõduks. HM+IRM+ERM.
Välise hingamise näitajad Hingamissagedus, hingamisliigutuste arv minutis.Vastsündinu hingamissagedus on ~60 korda minutis. Täiskasvanud naistel ~15-20 x´, meestel ~12-15 x´ Hingamismaht HM- On ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk. Normaalselt on see puhkeolekus ~0,5 liitrit. Inspiratoorne reservmaht IRM- Maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata. Ekspiratoorne reservmaht ERM- Maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täiendavalt välja hingata. Residuaalmaht-maht, mis jääb kopsudese pärast maksimaalset väljahingamist. Residuaalmaht ja ERM koos moodustavad funktsionaalse residuaalkapatsiteedi e. funktsionaalse jääkmahtuvuse. Vitaalkapatsiteet- kapatsiteet ehk mahtuvus. kopsude ja rindkere avardumisvõime mõõduks. HM+IRM+ERM. Minutiventilatsioon- On ühe minuti jooksul sisse-väljahingatava õhu hulk.
nende hulgad. Juhul, kui ainevahetuse tase ei muutu, on korrutis VA * FACO2 = const. See tähendab, et ainevahetusele mittevastava kopsude ventilatsiooni tõusuga kaasub CO2 fraktsiooni langus ja vastupidi. (vt. veel valemeid lk 85, 86) Kopsude mahud ja mahtuvused: Hingamismaht (VT) on tavalisel hingamisel ühe korraga sisse- või väljahingatud õhu hulk. VT suurendamisekso n reservid nii välja- kui sissehingamisel. Väljahingamise suunas on reserviks ekspiratoorne reservmaht (ERV), s.o õhu hulk, mis saadakse pärast tavalist väljahingamist maksimaalse sügavuseni välja hingates, ja sissehingamise suunas on reserviks inspiratoorne reservmaht (IRV), s.o õhu hulk, mis saadakse pärast tavalise sügavusega sissehingamist maksimaalse sügavuseni sisse hingates. Pärast maksimaalse sügavusega sissehingamist maksimaalse sügavuseni välja hingaryd ühu hulk on ekspiratoorne
Välise hingamisenäitajad: 1) Hingamissagedus - hingamisliigutuste arv minutis; vastsündinu u 60x/min; täiskasvanud naine u 15-20 x/min, mees u 12-15 x/min 2) Hingamismahud: Hingamismaht (HM) - ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk; väljahingamisel pole võimalik kogu kopsudes olevat õhku eemaldada Inspiratoorne reservmaht (IRM) - maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata Ekspiratoorne reservmaht (ERM) - maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täienavalt välja hinfata Vitaalkapatsiteet - HM+IRM+ERM; on kopsude ja rindkere avardumisvõime mõõduks; kapsiteet ehk mahtuvus Residuaalmaht - maht, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset väljahingamist Residuaalkapatsiteet ehk funktsionaalne jääkmahtuvus - residuaalmaht + ERM 3) Minutiventilatsioon - 1 minuti jooksul sisse-väljahingatava õhu hulk;
● palavik ● köha ● ekspiratoore düspnoe ● leid auskultatsioonil Milles seisneb ägeda obstruktiivse bronhiidi olemus? Äge obstruktiivne bronhiit ehk kopsutorupõletik. Olemus: bronhide ahenemise sündroom ehk bronhiospasm, kopsutorude limaskest on turses, esineb põletikulist sekreeti. Põhjuseks viirusinfektsioon või ärritavad gaasid. Süptomiteks on: ekspiratoorne düspnoe, köha, palavik, auskultatoorne leid. Kirjelda hingamisteede põletike ravipõhimõtteid. Sümptomaatiline, inhalatsioonid, turse vähendamine, hügieen, toksiinide eemaldamine (vedelikravi), Milline on bronhiaalastmale iseloomulik vaevus? Allergilise reaktsiooni tulemusena vabanevad bioloogiliselt aktiivsed ained (nt serotoniin), mis omakorda kutsuvad esile bronhospasmi, limaskesta turse ja põletikulise sekreedi. Kliiniliselt väljendub see
pole võimalik ning tekib alvolaarne surnud ruum. Anatoomiline ja alvolaarne surnud ruum kokku moodustavad funktsionaalse surnud ruumi. Tervel inimesel on alvolaarne surnud ruum väga väike ning anatoomiline surnud ruum võrdub funktsionaalse surund ruumiga. Gaasivahetustsoon- hingamisteede osa, kud toimub gaasivahetus. Hingamismaht (VT)- tavalisel hingamisel ühe korraga sisse- või väljahingatud õhu hulk. VT suurendamisekso n reservid nii välja- kui sissehingamisel. Ekspiratoorne reservmaht (ERV)- õhu hulk, mis saadakse pärast tavalist väljahingamist maksimaalse sügavuseni välja hingates. Inspiratoorne reservmaht (IRV)- õhu hulk, mis saadakse pärast tavalise sügavusega sissehingamist maksimaalse sügavuseni sisse hingates. Ekspiratoorne vitaalkapatsiteet (EVC)- pärast maksimaalse sügavusega sissehingamist maksimaalse sügavuseni välja hingatud õhu hulk. Inspiratoorne vitaalkapatsiteet (IVC)- pärast maksimaalse
3) Sissehingatav õhk puhastatakse– seepärast vaja hingata nina kaudu Alveolaarne ventilatsioon VA=f*(VT – VD); VD – väljahingamismaht Harva ja sügavalt hingates omistatakse allveoolides rohkem hapnikku. 4.Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse-ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) Spirogramm – hingamise protsessi jälgimine Sissehingamise/Inspiratoorne reservmaht (IRV) – õhuhulk, mille arvelt sissehingamist saame suurendada Väljahingamise/Ekspiratoorne reservmaht (ERV) – õhuhulk, mille arvelt väljahingamismahtu suurendada Jääkmaht (RV) – max väljahingamise järel kopsudesse jääv õhk Kopsude üldine mahtuvus /totaalkapatsiteet (TLC) – palju jõuavad kopsud õhku mahutada peale max sissehingamist (koosneb: vitaalkapatsiteet + jääkmaht) 5.Vitaalkapatsiteet e. kopsude eluline mahtuvus (VC), millest koosneb? Max väljahingatud õhu maht pärast max sissehingamist (koosneb: hingamismaht, IRV ja ERV) 6
jooksul kopsudest läbi). 21. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad. Kopsude üldist mahtuvust iseloomustab õhu hulk, mida kopsud suudavad mahutada maksimaalsel sissehingamisel (4500-6500ml). Üldmahutavus koosneb kopsude elulisest mahutavusest (e. vitaalkapatsiteedist) ja jääkmahust. Sissehingamise e. inspiratoorne reservmaht (IRV) on õhu hulk, mida inimene suudab sisse hingata pärast tavalist sissehingamist (2500ml). Väljahingamise e. ekspiratoorne reservmaht (ERV) on õhu hulk, mida inimene suudab täiendavalt välja hingata pärast tavalist väljahingamist (1500ml). Jääk- e. residuaalmaht (RV) on õhu hulk, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset väljahingamist (1200- 1500ml). Kopsude eluline mahtuvus e. vitaalkapatsiteet (VC) on maksimaalne õhu hulk, mida inimene suudab välja hingata pärast maksimaalset sissehingamist (3000-4800ml). Koosneb: hingamismaht, sissehingamise reservmaht, väljahingamise reservmaht
Selle tulemusel toimub alveolaarõhu pidev uuenemine. Hingamissagedus võib jõudeolekus aeglustuda 6 korrani min, kehalisel tööl aga tõusta enam kui 60 korrani min. Jõudeolekus on tavaliselt hingamistsüklite arv minutis 12 16x e. hingamise minutimaht. Vitaalkapatsiteet e. kopsumaht (VC). See on max sügavusega sissehingamise järel väljahingatud õhuhulk. Keskmiselt on see 3,5 5 l. pärast max sügavusega sissehingamist max sügavuseni välja hingatud õhu hulk on ekspiratoorne vitaalkapatsiteet (EVC) ja pärast max sügavusega väljahingamist max sügavuseni sissehingatud õhu hulk on inspiratoorne vitaalkapatsiteet. Gaasivahetus alveolaarõhu ja kopsude kapillaarvere vahel e. difusioon kopsudes. See gaasivahetus toimub diffusiooni teel kõrgema osarõhu e. partsiaalrõhu poolt madalama suunas. Kuna alveoaalrõhk pO2 on 102 mmHg, alveoole ümbritsevas veres ainult 40 mmHg, siis on loomulik O2 difundeerub alveoolidest neid ümbritsevasse verre ja
Hingamissagedus võib jõudeolekus aeglustuda kuue korrani minutis., kehalisel tööl aga tõusta enam kui 60 korrani minutis. Jõudeolekus on tavaliselt hingamistsüklite arv minutis 12 16 korda e. hingamise minutimaht. Vitaalkapatsiteet e. kopsude eluline mahtuvus e. kopsumaht (VC). See on max sügavusega sissehingamise järel väljahingatud õhuhulk. Keskmiselt on see 3,5 5 l. pärast max sügavusega sissehingamist max sügavuseni välja hingatud õhu hulk on ekspiratoorne vitaalkapatsiteet (EVC) ja pärast max sügavusega väljahingamist max sügavuseni sissehingatud õhu hulk on inspiratoorne vitaalkapatsiteet. Gaasivahetus alveolaarõhu ja kopsude kapillaarvere vahel e. difusioon kopsudes. See gaasivahetus toimub diffusiooni teel kõrgema osarõhu e. partsiaalrõhu poolt madalama suunas. Partsiaalrõhu (p) all mõistetakse seda osa üldisest rõhust, mis vastab iga gaasi hulgale gaaside segus
Bronhiaalne hingamiskahin meenutab H-häälikut, on karedam ja valjemalt kuuldav ekspiiriumis. Auskultatsioon- kuulatlusuuring. Düspnoe – raskendatud hingamistegevus koos subjektiivselt tajutava hingelduse ja hirmuga. Vilinad – vilisev hingamisheli, viitab sellele, et hingamisteed on ahenenud. 244 Inspiratoorne vilin (striidor) – viitab kõri, trahhea või peabronhi ahenemisele (kõriturse, võõrkeha). Ekspiratoorne vilin – viitab bronhide ja bronhioolide ahenemisele (astma, bronhiit). Kiuned – ekspiiriumi lõpus esinevad lühikesed vilinad tekivad peaaegu sulgunud bronhioolide võnkuvast liikumisest (astma). Urinad – auskultatsiooni ajal väljahingamisel pidevalt kostev urisev norisev või sisisev heli, tekib sekreediosakeste võnkumisest suuremates hingamisteedes (iseloomulik kroonilisele bronhiidile, paranemisjärgus olevale astma ägenemisele).
annaabi.ee 
