Aasta peale kihlumist läksidki nad Regine ettepanekul lahku. Emotsionaalne shokk tuli Kierkegaardile kasuks, kuna temas vallandus kirjanikuanne, ideed aina tekkisid ning nõudsid väljundit. Sören oli grafomaan. Vahel kirjutas terve öö järjest. Sören arvas, et ilma Regineta poleks ta kunagi saanud iseendaks. Mõtlejana: Mitteakadeemiline, kirglik, järsk, ettearvamatu, tulihingeline, kaasahaarav. Mõned teosed: Ahistus, Surmatõbi, Minu kirjanikutöö seisukoht Vaated: Tunneb suurt huvi eksistentsiaalsete probleemide vastu iga inimene puutub kokku eksistentsiaalsete probleemidega, st probleemidega, mis on niivõrd individuaalsed, et mingeid lahendusmalle ei saagi olemas olla. Leiab et iga inimene on ainulaadne. Elu lõpp: Elu lõpupoolel pidas teravat poleemikat ametliku kristlusega. Leidis, et kirik on silmakirjalikkuse kehastuse ning usu tõelise olemuse teotaja. Lootusetu võitlus murdis filosoofi 42-aastaselt. Ta suri üksiku ja häbistatuna. Essentsialism ja eksistentsialism
oli kül vähe, kõigest neli seina lagi ja põrand. Raamat on modernistlik-kõik tegelased elavad oma elu ja enamus juttu on tegelaste mõtisklusest. Donald Toomberg on kirjutanud- Õieti võiks Mati Undi romaani ,,Sügisball" kerge tõsise muigega nimetada ka ilukirjanduslikuks regionaaluurimuseks Mati Unt toob oma romaanides välja indiviidi subjektiivsete pürgimuste ja objektiivsete tingimuste vastuolu. Samas ei takista "ühiskondlikkus" tõusmist eksistentsiaalsete probleemideni, kaldumist absurdi ning groteski ja paroodia võtete kasutamist. Undi romaanis vahetuvad sellised sünkroonsed vaatepunktid sujuvalt ning pigem lähevad need oma teed sujuvalt üksteiseks üle ja pigem põimuvad, kui et põrkuvad. Minu arvates on raamat väga huvitava ülesehitusega ja seda on põnev lugeda, vahel tundub nagu loen kuute erinevat teost, kuid samas on põhi kõigil sarnane. Tegelased nagu
filosoofilisel praktikal on üldse olemas ajatu loomus. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Filosoofia elitaarsuse probleem seisneb selles, et kas üldse on vaja tegeleda eksistentsiaalselt laetud küsimustega, kuna mõned inimesed väidavad, et filosoofid on ise välja mõelnud probleemid, millega nad tegelevad. Minu arvates on vaja tegeleda eksistentsiaalsete probleemidega niikaua, kui on olemas inimesi, filosoofe, kes suudavad sellega tegeleda niimoodi, et nende tegevuse vajalikkus suudetakse ka teistele selgeks teha. Ehk minu meelest on filosoofial võib-olla liiga elitaarne kuulsus juures ning seda tuleks muuta.
toodaks piinarikast ja küsitava mõttega elu. Üks praegustest võimalusest seda konflikti leevendada on seotud elu lõpule kaasaaitamisega meditsiiniliste vahendite ja keskkonnaga ning selliste mõistega nagu eutanaasia ning selle lubatavuse ja võimaldamisega . Meditsiinis on olemas üks süngevõitu, kuid patsiendi jaoks mõnikord siiski vältimatu olukord kui terminaalne seisund, kus ootamatult ilmneb hetkemeditsiini võimetus ning ka konfliktivõimalus inimese eksistentsiaalsete soovide, võimaluste ja huvidega. Arstid kasutavad sellise olukorra kirjeldamisel sageli mõistet ,,mõttetu ravi", patsiendi poolt vaadatuna kirjeldavad olukorda väljendid ,,mõttetu elu" või ,,kirjeldamatud ja kasutud kannatused ning piinad". Kindlasti ei soovi arstid olla sellise olukorra põhjustajateks või kaasaaitajaks, kuid vaevalt on nad vaimustuses ka terminaatori positsioonist, kelle teenuste loetelus on ühe punkti all kirjas ka eluküünla kustutamine või selle korraldamine
Esiteks küsiks kohe kas keegi teab mis on eutanaasia? Stedmani meditsiinilises sõnaraamatus on öeldud, et eutanaasia on "vaikne, valutu surm" ning "ravimatut või valuderohket haigust põdeva isiku tahtlik surmamine kunstlike vahenditega" Meditsiinis on olemas üks süngevõitu, kuid patsiendi jaoks mõnikord siiski vältimatu olukord kui terminaalne seisund, kus ootamatult ilmneb hetkemeditsiini võimetus ning ka konfliktivõimalus inimese eksistentsiaalsete soovide, võimaluste ja huvidega. Arstid kasutavad sellise olukorra kirjeldamisel sageli mõistet ,,mõttetu ravi", patsiendi poolt vaadatuna kirjeldavad olukorda väljendid ,,mõttetu elu" või ,,kirjeldamatud ja kasutud kannatused ning piinad" Termin eutanaasia tuleb kreeka keelest, kus selle algtähenduseks on hea või kerge surm. Vanderpooli (2004) arvates saab eristada kuut erinevat võimalust eutanaasia mõistmiseks: I
Paljuski on see Hispaania vaste Jerome David Salingeri romaanile ,,Kuristik rukkis", puudutades selliseid universaalseid teemasid nagu eksitentsialism ja nooruki eneseotsing. Laforeti esimene ja edukaim romaan on spontaanne ja kirglik. Seda iseloomustab kalduvus rõhutada vägivalda ja groteskset kujundilisust. ,,Nada" esindab noore tüdruku vaateid, kes naaseb pärast sõda Barcelonasse ja avastab viletsa kaootilise õhkkonna ja vaimse tühjuse. Jutustav, poliitiliste ja eksistentsiaalsete elementidega teos. ,,Eimiskit" on nähtud autobiograafilisena, mille näitena võib tuua välja järgmise: peategelane Andrea, nagu Laforet isegi, läheb pärast sõda Barcelonasse õppima. Andrea asub elama sugulaste majja Aribau tänaval, millel näib lasuvat seletamatu needus ning ainus heli, mis seda läbib, on närviline vaen. See kulmineerub onu Ramóni enesetapus, misjärel Andrea põgeneb, kaasas täitumata lootused. Aribau tänava perekond esindab moraalselt rikutud riiki,
ja eetilisi kohustusi määrata katsudes, loomulikkust, headust ja armastust ükskõiksele või vaenulikule välismaailmale vastandades. Alates kogust "Pildi sisse minek" pöördub Luige luule sagedamini indiviidist väljapoole. Süveneb luuletaja dialoog maailmaga enda ümber. Nüüdismaailma pilt selles luules on joonistatud karmides toonides. Kuid läbi tusameele kumab lootus ja igatsus puhta ja püha järele. Eriti kogus "Rängast rõõmust" keskendub Luik elukiituse ja eksistentsiaalsete probleemide kõrval poetiseerima jõulist ühtekuuluvustunnet oma rahvaga, tema saatusraskete kogemustega ja põlise vabadustungiga üha ohustatud kodumaal, elujõudu ja olemismõtet andvas taandumatus truuduses selle vastu. Romaani "Seitsmes rahukevad" (1985) ainestik pärineb 1950-ndate aastate alguse Eesti külast. Peategelaseks 4-5 aastane laps, kelle ilmaavastamise kogemustes peegelduvad tegelikkuse vastuolud tõeselt ning selgelt
väga hea mälu, hea arvutaja ja piltmõistatuste kokkupanija, tundlik ja emotsionaalne, arenenud õiglustunne, püüdleb oma tegemistes täiuse poole, huvides järjekindel, eelistab endast vanemate seltskonda, hea huumorimeel, laialdased huvid, õpib varakult lugema, arenenud kujutlusvõime (näiteks palju kujuteldavaid sõpru või võimendab oma hirme), väga loominguline, iseseisev, protestimeelne, kaldub arvustama autoriteete, väga varajane huvi eksistentsiaalsete probleemide (elu ja surma küsimused) vastu, teatav naiivsus, keerukate 2 lahenduste eelistamine, kirglikkus ja ägedus, ebamugavustunne kiituse suhtes, sõltumatus välistest motiveerijatest (Sepp 2010). Andekad lapsed vajavad oskuslikku juhendamist ja ergutamist, sest neil on tavaliselt palju häid mõtteid, kuid nad ei oska ühelegi neist keskenduda. Oluline on nende mõttetegevuse arendamine
keegi on meie käest küsinud nõusolekut olemasoluks. Eksistentsiaalse situatsiooniga tegelevad Camus, Pascal, ka Heidegger. 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Postmodernistlik lähtekoht peab filosoofiat suureks hulgaks tekstipraktikateks, essentsialistlik määratlus on selle järgi siiski vaid üks paljudest. 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem?Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Filosoofia elitaarsus seisneb eksistentsiaalsete küsimuste olemasolus/ nende puudumises ning sellesse süüvimises, kõigil justkui pole pea-küsimuste üle mõtlemise vajadust. Kui lähtuda sellest, et filosoofia ise seisnebki repliigis ehk minu vastuses näiteks eksistentsialismi situatsioonile mõttekonstruktsioonid, mis tekivad sealt edasi siis ilmselt võib filosoofiat elitaarseks pidada, sest vaevalt, et väga paljud süübivad pea-küsimustesse pikemalt. Endast võõrandunud maailmaga
ükskõiksele või vaenulikule välismaailmale vastandades. Alates kogust "Pildi sisse minek" pöördub Luige luule sagedamini indiviidist väljapoole. Süveneb luuletaja dialoog maailmaga enda ümber. Nüüdismaailma pilt selles luules on joonistatud karmides toonides. Kuid läbi tusameele kumab lootus ja igatsus puhta ja püha järele. Eriti kogus "Rängast rõõmust" keskendub Luik elukiituse ja eksistentsiaalsete probleemide kõrval poetiseerima jõulist ühtekuuluvustunnet oma rahvaga, tema saatusraskete kogemustega ja põlise vabadustungiga üha ohustatud kodumaal, elujõudu ja olemismõtet andvas taandumatus truuduses selle vastu. 6 Kirjanikuks saamise teekond Viivi Luik tundis juba lapsena, mis teda huvitab ja mida ta tahab: „Umbes seitsme- kaheksaaastaselt lugesin ma “Kevadet” ja leidsin sealt ühe koha, kus Arno seisab üksinda
küsitava mõttega elu. Üks praegustest võimalusest seda konflikti leevendada on seotud elu lõpule kaasaaitamisega meditsiiniliste vahendite ja keskkonnaga ning selliste mõistega nagu eutanaasia ning selle lubatavuse ja võimaldamisega . Meditsiinis on olemas üks süngevõitu, kuid patsiendi jaoks mõnikord siiski vältimatu olukord kui terminaalne seisund, kus ootamatult ilmneb hetkemeditsiini võimetus ning ka konfliktivõimalus inimese 3 eksistentsiaalsete soovide, võimaluste ja huvidega. Arstid kasutavad sellise olukorra kirjeldamisel sageli mõistet ,,mõttetu ravi", patsiendi poolt vaadatuna kirjeldavad olukorda väljendid ,,mõttetu elu" või ,,kirjeldamatud ja kasutud kannatused ning piinad". Kindlasti ei soovi arstid olla sellise olukorra põhjustajateks või kaasaaitajaks, kuid vaevalt on nad vaimustuses ka terminaatori positsioonist, kelle teenuste loetelus on ühe punkti all kirjas ka
nõukogude perioodil), jookseb kohaliku kunstikultuuri varasemate illussioonide ja uute väljundite vahel põlvkondlik veelahe. Noorem põlvkond tajus kunsti senise sümboolse positsiooni kaotust kui loomulikku lähtepunkti, mida kompenseerisid uut tüüpi kommunikatiivsuse otsingud. Simuleeritud kriiside puhul ei saa me 1990. aastate kunstis kuidagi mööda ka sellest, et kunst elas üha selgemini meediatähelepanu ootuses. Kriis ei piirdunud selles mõttes enam eksistentsiaalsete olukordadega, vaid pigem muutus teistmoodi tõdemuste väljakäimise vabalavaks. 4 NAVITROLLA Navitrolla (kodanikunimega Heiki Trolla; sündinud 10. augustil 1970 Võrus) on eesti maalikunstnik. Lapsepõlves elas ta Navi külas, millest tuleb ka tema kunstnikunimi. Noorena õppis ta kohaliku graafiku juures joonistamist ja maalimist. Aastal 1993 alustas ta tegevust professionaalse kunstnikuna
jahipidamisega tegeleda ka talupojad. Nõnda võeti 1871. aasta veebruaris Mooste mõisa maalt Ahja jõe äärest kinni Ahja mees Jaan Pedokene, kes seal kaheraudse püssiga keelatud tedrejahti pidas. Meest karistati jahtimise eest 6 rubla suuruse trahviga. Axel von Nolckeni näol oli tegemist väga mitmekülgse isikuga, kes mõisate juhtimise, rüütelkondlike ametite pidamise, jahilkäikude ning paljude muude tegevuste kõrval leidis aega ning kutsumust juurelda ka eksistentsiaalsete probleemide üle. Tema oletatavalt 1902. aastal kirjutatud filosoofiline mõtisklus ,,Egoism ja altruism. Sotsiaalpoliitilisest vaatepunktist" algab sõnadega: Egoism, isekus on ebameeldiv, isegi eemaletõukav omadus, altruism, teiste eest muretsemine, hea ning õilis. See on nii üldiselt tunnustatud, et sellest ei tasu näiliselt rääkidagi. Siiski pühendab parun Nolcken järgnevalt teema arutelule kakskümmend ja pool vihikulehekülge. 2.4 Eduard von Nolckeni aeg
Poliitika- kujundamine. Valitsemine- otsuste elluviimine Valitsemine (government) tsentraliseeritud, hierarhiline, keskmine riiklik kontroll ja juhtimine, rõhk sisendil ja väljundil. Valitsetus (governance) detsentraliseeritud, mitmetasandiline/horisontaalne, paindlik, eneseregulatsioon, rõhk pideval protsessil. Valitsemise rollid: ressursside jagamine- hüvede ja väärtuste jagamine; piirangute ja õiguste kehtestamine- regulatsioon ja seadusandlus; põhiväärtuste kaiste- eksistentsiaalsete dilemmade lahendamine, julgeolek, kord, sots kaitstus. Sotsioloogiline- riik on ühiskonnarühmade kogum, lähtub ühisk. Vajadustest ja reeglitest Õiguslik- kindla territooriumiga, rahvaga, sõltumatu üksus, mida isel. Avaliku võimu organisatsioon Struktuurfunktsionaalne- organis.institutsionaalne masin pol otsuste elluviimiseks Riigiteaduslik- riigiaparaadi ja kodanike koostöös kujunev võimukorraldus ühisteks eesmärkideks. Governance- ühiskonna valitsemiskorraldus.
). Unt kuulub nii maailmavaateliselt kui ka stiililt ühte tolleaegsete noorte prosaistide Teet Kallase, Mats Traadi, Arvo Valtoni ja Enn Vetemaaga. Kogu kuuekümnendate "noort proosat" iseloomustab aktiivne suhtumine ühiskonnas toimuvasse ja modernistlikud ideaalid loomingu ülesehitusel. Mati Unt on põlvkonnakaaslastest subjektikesksem. Ta toob oma romaanides välja indiviidi subjektiivsete pürgimuste ja objektiivsete tingimuste vastuolu. Samas ei takista "ühiskondlikkus" tõusmist eksistentsiaalsete probleemideni (Mattias ja Kristiina), kaldumist absurdi (Must mootorrattur, Elu võimalikkusest kosmoses) ning groteski ja paroodia võtete kasutamist (Mõrv hotellis). Modernismi kultuse ajastul kirjanikuks kujunedes, saab üheks tema eeskujuks kahtlemata Franz Kafka. Kafkalikkusest annavad tunnistust painavate alateadvusest kerkivate visioonide rohkus tegelaste sisemaailmas, hingeline ja ruumiline tühjus ning sellest tulenev
Kierkegaard Sören Kierkegaard (1813-1855) oli Taani filosoof, eksistentsialismi eelkäija. Ta süüdistas Hegelit selles, et viimase filosoofia oli essentsialistlik (ld essentia 'olemus'), st abstraktne. Selline filosoofia jätab tähelepanuta üksiku, individuaalse, mis on kordumatu ning ei suuda seega mõista inimese eksistentsi, mida just nimelt iseloomustabki individuaalsus, kordumatus. Kierkegaard nimetas oma arusaama eksistentsialismiks. Iga inimene puutub oma elus kokku eksistentsiaalsete probleemidega, st probleemidega, mis on niivõrd individuaalsed, et mingeid lahendusmalle ei saagi olemas olla. Inimese eksistentsis võib Kierkegaardi arvates eristada kolme staadiumi: esteetilist (kraisthesis 'taju, tunne'), eetilist ja religioosset. Esteetilisel staadiumil (sõna esteetiline tähendus ei ole siin tavapärane; pigem võiks tema sünonüümiks olla meeleline) on inimene elunautija, boheemlane. Esteedi näiteks sobib don Juan
• Võtab religioosset sisu vastu üksnes osaliselt või kohandatuna, vastavalt oma tarvidusele • Seespidine religioossus • Elab oma usust • Religiooni ümber koondub kõik muu tema elus • Enda vajadused pole kesksed, kõik kohandatakse vastavalt usulistele nõuetele • Pühendub oma usu järgimisele • Otsiv religioossus • Pidev liikumine ja protsess • Usklikkus põimub keeruliste eksistentsiaalsete küsimustega • Inimese eesmärk pole lõpliku tõe välja selgitamine, vaid intellektuaalne mõttemäng • Sõltub NAISE ROLL RELIGIOONIDES • Paljudes kultuurides on mehe ja naise usuelu väga eriilmeline (eriti kui nende elu on korraldatud erinevalt) • Naised ei ole suurtes maailmareligioonides juhid • Usk, kui naise alistamise üks komponent • Piirab tema tegevust • Paljud usudnid sätestavad naise elu rohkem kui mehe oma • nt
See on koht, kus inimene saab ennast teisiti hinnata. Mõned nõustamise põhiväärtused on(McLeod, 2007;152): • Sügav austus inimese vastu • Jaatamine ja autentsus • Kaasatus • Inimesed on sotsiaalsed olendid • Inimesed arenevad • Inimesed mõtlevad • Inimene on oma elu ekspert • Reaalsus konstrueeritakse • Inimesed on tegutsejad • Inimesed annavademotsioonidele kehalise kuju • Olla inimene tähendab võidelda eksistentsiaalsete dilemmadega Põliselt peab nõustaja siiski meeles pidama seda, et iga inimene on võrdne ja igal inimesel on võimalus ise ostustada oma elu eest, nõustaja ei tohi halvustada ja kritiseerida abiotsja vajadusi, ta ei tohi kliendi hukka mõista mitte mllegi üle. Nõustaja olulisemaid omadusi on usaldusväärsus ja konfidentsiaalsus. Oluline on meeles pidada, et nõustajana võib kokku puutuda igasuguste erinevate inimeste ja
Selleks, et inimene oleks kõlbeline, peab tal olema õigus valida. Valik on sügavalt isiklik. Valik on eksistentsiaalne. Valikul inimene lähtub oma isiklikust tunnetusest. Valiku hetkel on inimene üksi. Üksindus toob kaasa hirmud, mis ilmnevad nn. piirsituatsioonides. Nendes situatsioonides selgub inimese tegelik olemus, mis toob kaasa meeleheite. Kierkegaard väitis, et suur süsteemne filosoofia laastab tavainimest. Et filosoofiast oleks kasu inimesel, peaks filosoofia tegelema eksistentsiaalsete probleemidega. Inimene peab ise oma elu elama, mitte aga ühinema mingisuguse grupeeringuga (lootuses kaotada oma hirmud ja meeleheite). 13 FRIEDRICH NIETZSCHE (18441900) Irratsionalist. Propageeris vaba, nn. üliinimese (näiteks tõsise filosoofi või suure kunstniku) arengut. Nietzsche mõtlemisele adekvaatsem termin oleks siiski ,,ülEinimene". Nietzsche
Usulised seisukohad on sügavalt omaks võetud. 2) Väline usulised seisukohad on juhuslikud ja valivad. Religiooni kasutatakse mingite teiste eesmärkide saavutamiseks ehk religioon on vahend mingite teiste huvide rahuldamiseks. See võib olla ka kindlustunde saavutamisel või ka lihtsalt meelelahutus. 3) Küsiv lõplik tõde on saavutamata, kuid on avatud muudatustele ja muutumisele. Samuti on küsija valmis enesekriitiliseks suhtumiseks, tunnetades eksistentsiaalsete küsimuste. Siinkohas tunnetatakse kahtlemist positiivsemana kui selgepiiriliste vastuste omamist. 9. Usulise kogemuse struktuur Karl Girgensohni järgi. Lasi lugeda inimestel tekste, mis olid vähetuntud usulisi tekste. Peale lugemist pidid kirjeldama on tundeid ja läbielamisi. Analüüs hõlmas kolme suurt kategooriat tunded (meeldivad ja ebameeldivad, kehalised aistingud ja intuitsioon), kujutlused (vaimusilmis toimuv) ja tahe.
saavutatud kunstilise küpsusega ja on kõige arbujalikum tema luulest. See kogu ülistab inimese vaimsust ja vaimuvabadust ning kunsti, selle ilu ja vägevust. Luua, teenida ja nautida kunsti tähendab Betti Alverile inimeseks saada, nagu tõendab luuletus "Kunsti sünd". Alveri varasem luule on sümbolistlik ning kasutab maailmakirjandusest tuntud nimesid ja kujundeid (Faust, Mefisto, don Quijote, Dante, Goethe jt). Stiil on romantiline, kujundid kõrgelennulised. Ta arutleb eksistentsiaalsete probleemide üle (küsiva inimlapse lugu nagu luuletuses ,,Suured voogajad" (,,Titaanid")- ,,Aga küsiva inimlapse legend need titaanid toob jällegi maa peale vangi."). Avaldub pidev püüd täiuslikkuse poole (,,On päris kindel: jalge alla jääb sulle tuge liiga vähe, kui sa kõik tõkked teelt ei talla ja mööda enesest ei lähe"- ,,Ekstaas", "Jäägu teistele alandlik jaatus, tahta võimatut on meie saatus..." - ,,Vabaduse deemon")
Ida-Euroopas on enamus rahvuskultuure kujunenud saksa mudeli järgi (ka eesti). Riigirahvused Taavi ja Rootsi (monarhiad, kunstielu korraldus pr. Mudeli järgi), Saksa mudel Norra , Soome (eneseteadvus tugineb ühisel kultuuril). Nn'Noored rahvused` uusromantismi ideed seostuvad identiteedi välja kujundamisega, Norra ja Soome kunst erineb Rootsi ja Taani omast riigirahvustes ei püüa uusromantism olla rahvuslik/etniline (pr sümbolism ja art noveau väldib etnilist, tegeleb isiklike, eksistentsiaalsete jne probleemidega ega püüa luua ,pr omast stiili` vaid midagi üldist). Noored rahvused otsivad oma rahvuslikku spetsiifikat, rahvuslikku stiili (soome, norra). Tõlgendus on aja jooksul muutunud tekkimise ajal nähti puhast rahvuslikku omapära, nüüd vaadatakse art noveau stiili osana/kontekstis. Norra. Erik Theodor Werenskiold. Talupoja matus Stiililiselt realistlik, olustik norra.
argumentidele tuginevalt võin ma öelda, et ma olen midagi teada saanud? Nb! See on maailma suhe inimesega. Kas ma olen tegelikkusest midagi teada saanud? ÕIGUSE ÄRATUNDMINE 3. Küsimus õiguse eksistentsialistlikust tähendusest inimese olemise mõttekusest, inimese mõttekusest esimesed kaks lähenemist ei selgita mingil viisil küsimust õiguse eksisteerimise viisist, seda selgitabki antud lähenemine (eksistentsiaalfilosoofia). See küsimus on seotud eksistentsiaalsete vapustustega (nt surm, Ukraina kriis jne) ÕIGUSE EKSISTEERIMISVIIS 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis Õiguse sotsioloogia uurib õiguse tekketingimusi, õiguse mõjusid mingis konkreetses ühiskonnas. Kõige noorem õigusteadus Loodusteadlased õigusteadust õigeks teaduseks ei pea, kuna pole võimalik oma uurimistulemusi esitada täpselt, formaliseeritult. Erandiks on õiguse sotsioloogia, siin on kvantitatiivsed meetodid. Sotsioloogia tunnetusesemeks on inimühiskond.
• huvides järjekindel • eelistab endast vanemate seltskonda • hea huumorimeel • laialdased huvid • õpib varakult lugema • arenenud kujutlusvõime (näiteks palju kujuteldavaid sõpru, või või- mendab oma hirme) • väga loominguline • iseseisev • protestimeelne, kaldub arvustama autoriteete Seda nimekirja võib paljude eri allikate põhjal muidugi jätkata. Nii võib siia lisada selliseid omadusi nagu väga varajane huvi eksistentsiaalsete probleemide (elu ja surma küsimused) vastu, soov jõuda asjade olemu- seni, teatav naiivsus, keerukate lahenduste eelistamine, kirglikkus ja äge- dus, originaalsus ja mittekonventsionaalsus, ebamugavustunne kiituse suhtes, sõltumatus välistest motiveerijatest jne. Sellised lihtsad markerid aitavad lapsevanematel paremini suunata oma tähelepanu laste eeldustele, väljendusviisidele ja huvidele, mis on annete tuvastamisel määrava tähtsu- sega, ja neid varakult märgata
ka suuremaid üksusi keeles lausestruktuuri (lauseliikmete järjekord ei ole nii lihvitud ja klassikaline), sõnavara võib sisaldada palju lühendeid, tsitaatsõnu, slängisõnu, paroole, roppusi, madalst stilistikast pärit õimu jne. Siit aga on midagi puudu. See argisus nii sisulisel kui vormilisel tasandil Sauteri tekstides, on seotud filosoofilise taustaga. See on seotud eksistentsiaalsete küsimustega miks ma siin olen? Kas ma olen kellelegi kasulik? Kas ma olen üdini mõttetu inimene või on mul mingi suurem funktsioon? Jne. See on see Sauteri teatud sõnum selle argisuse kaudu tuua välja sellised ikka ja taas inimeste teadvusse libisevad küsimused olemisest ja eksistentsist. See Indigo tekst on tegelikult ümber trükitud kogumikus ,,Luus" (1997), aga sinna lisatud veel suur osa sarnast teksti.
mis moodustavad kollektiivse alateadvuse. Fromm, "HAIGE ÜHISKOND"I A Materiaalsete rikkuste enneolematu kasv B Individuaalse patoloogia (suitsiid, kuritegevus) kasvamine C Moodne tsivilisatsioon ei rahulda sügavaid inimlikke vajadusi II Tegelikud inimlikud vajadused, millele iga ühiskondlik korraldus peaks vastama 1) seotus 4) identsus 2) loovus 5) elu tähenduslikkus 3) juurte vajadus III Võõrandumine eksistentsiaalsete vajaduste ja 18. saj. ideaalide asemel tarbimismaania Ühiskond on irratsionaalsem kui kunagi varem. Valitseb asjastumine, masinlikkus, ebaisikulisus. Inimene on tarbeese, nagu kõik muugi. Inimene on võõrandunud, kui ta ei tunne end oma jõu ja sisemise potentsiaali kandjana, vaid on justkui asi, sõltudes jõududest väljaspool ennast ja seades oma elu nende järgi. Võõrandumine totaalne suhtes 1) tööga,2) esemetega, 3) riigiga, 4) kaaslastega, 5) endaga IV
Arvas, et põhjus seisneb temas endas- ta peab ennast ise parandama. Jumal ei õnnista tema tegevust, sest ka tema on halb. Kirjutab publits. raamatu ,,Valitud kohad kirjavahetusest sõpradega" - ümbertöötatud reaalsed Gogoli kirjad. Ei leidnud mingit poolehoidu. Gogol tahtis näidata oma kontseptsiooni - kuidas tuleb elada. See oli väga utopistlik.. Nt pärisorjuse kontseptsioon. Gogoli jaoks oli see suur löök, et keegi neid ideid omaks ei võtnud. Gogol kui proosa pööre eksistentsiaalsete teemade poole. Inimese psühholoogia avamine sotsiaalses kontekstis. Religioosse kontseptsiooni toomine kirjandusse - sellega ei tahetud nõustuda, enne vene sümboliste 20. saj alguses. 37
" Ta püüdis mind (ja ennast) veenda, et "selliseid asju juhtub" ja et ta peab abikaasa surmast üle saama. Tegelikult tundis ta sügavat leina ja teda valdas surmahirm. Sõbrad ja pereliikmed tundsid talle mehe kaotuse pärast kaasa, kuid ei mõistnud tema hirmu surelikkuse ees. Mingil moel oli abikaasa surm vastuvõetavam kaotus. Naise eksistentsiaalset kriisi peeti tühiseks. Selle tulemusel tundis naine end oma leinas veelgi rohkem üksi. Eksistentsiaalsete kaotuste piinarikkust ei tohi alahinnata. Sündmused, mis alandavad enesehinnangut: Elus juhtub nii mõndagi, mis võib enesehinnangule ränga hoobi anda. Isiklikud ebaõnnestumised (näiteks ametikõrgendusest ilmajäämine), äraütlemised ja kriitika ning vigade tegemine on vaid väike hulk nendest. 43-aastane raamatupidaja Andy pani kogemata oma köögi põlema. Maja jäi terveks,
tal ei õnnestu. 1887. aastal pakutakse talle kaastööd väga autoriteetses ajalehes ,,Novaja Vremja". Ajalehte annab välja väga rikas kirjastaja, literaat Suvorin. Talle soovitatakse Tsehhovit. Ts võtab pakkumise vastu. Sellest alates muutub Ts maj olukord kardinaalselt. Ta saab endale osta kallimaid asju. 80ndate teisel poolel hakkab Ts kirjutama ka pikemaid tekste, jutustusi. Nt ,,Stepp" see avaldatakse Põhjamaa Teatajas 1888. see on pikem, tõsisem teos, kus Ts mõtiskleb eksistentsiaalsete probleemide üle. ,,Igav lugu" (1889) peategelaseks vana professor (Tsehhov ise on alles 29-aastane); ,,Nimepäev" järgib natuke Tolstoi stiili; ,,Tuled" ,,Millestki ei saa aru siin ilmas.". Kõigis jutustustes peegeldub ärevalt Tsehhovi objektiivsuse kontseptsioon. Ta sõnastab oma nõudmise objektiivsusest. Tegelaste meeleolu on nende käitumise põhjus. Meeleolu sõltub aga paljudest asjadest, nt vanusest. Inimese käitumine sõltub tema psüühilisest ja füüsilisest seisundist
annaabi.ee 
