Hegel ja Heidegger väidavad näiteks aga , et filosoofiaga ei ole üldse võimalik algust teha. On kaks võimalust: kas see jääb meile võõraks või me oleme juba selle sees. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on selline olukord ja sellele vastav meeleolu, kus see maailm, kus me oleme, tundub võõras ja me hakkame endalt küsima eksistentsiaalseid küsimusi. Eksistentsiaalset situatsiooni on määratlenud Camus ja Heidegger. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta esitab küsimuse, kas sellisel filosoofilisel praktikal on kandejõudu väljaspool neid, kes sellega ise pidevalt tegelevad ning kas filosoofilisel praktikal on üldse olemas ajatu loomus. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem
Kunst on kõrgem tegelikkus Eetika asemel on tähtis esteetika. Ilus on parem kui hea. Eesmärk on taltsutamata meelelisus, ilu nautimine. Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree." Ernest Hemingway (1889-1961) 20.s Ameerika Ühendriikide kirjanik. Üks tähtsamaid ja mõjukamaid omal ajal. Sündis Chicago eeslinnas Oak Parkis. Looming oli avatud modernistlikele vormiuuendustele Suhtumine ellu- humaanne, eetiline. Teostest võib leida eksistentsiaalseid varjundeid. Proosa stiililises eripäras leidub sarnasusi biheiviorismi meetodiga- fikseerida võimalikult objektiivselt, erapooletult tegelaste käitumist ja kõnet, anda edasi hingeelu. Tema arvates on nähtav-kuuldav vaid väike osa süagvamast, peidetud tegelikkusest. Kasutas vihjelis-dümbolistlikku stiili. Ametliku sõjaheroilisuse maandab iroonia abil. Väljendas protesti sõja vastu.
hingamine), kuid ka selle hapniku kasutamise rakkude ja kudede poolt elutegevuseks vajaliku energia vabastamiseks orgaaniliste ainete hapendamisega. Õhu tähtsust elu jaoks on loomulikult mõistnud ka meist varem elanud inimesed. Vanas Kreekas peeti õhku üheks neljast algelemendist tule, maa ja vee kõrval. Juba aastal 1273 keelas kuningas Edward I Inglismaa kaminates teatud tüüpi söe põletamise, sest see tekitas liiga palju tahma ja väävlit. Uuemas ajaloos hakati õhuga seotud eksistentsiaalseid probleeme laiemalt teadvustama pärast esimesi drastilisi õhusaaste juhtumeid 19. sajandi teisel poolel. 1871. a. tekitas Londonis tuhandetest kivisöega köetavatest kaminatest õhku paisatud ning veeauruga kombineerunud vääveldioksiid (SO2) kohutavaid sudusid, mille tõttu nähtavus vähenes paari meetrini ja suri ligi 700 inimest. 20. sajandi neljakümnendatest- viiekümnendatest aastatest on ajalukku läinud Los Angeles'e sudud, mille keemiline koostis
"Öös on asju" (1990) "Doonori meelespea" (1990) "Tere, kollane kass!" (1992) "Brecht ilmub öösel" (1996) Film "Võlg" http://www.youtube.com/watch?v=ds7hMyG5mc0 Film noortest, mis on vändatud 1960-ndate kirjanduse lapsgeeniuse Mati Undi stsenaariumi järgi, aluseks tema samanimeline jutustus. Must-valge, ilus, romantiline ja nukker, täis oma ajas tavatult otsekoheseid eksistentsiaalseid küsimusi. Ilma vastusteta. Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Mati_Unt http://en.wikipedia.org/wiki/Mati_Unt http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=179547 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/unt_gerdaviks.htm AITÄH KUULAMISE EEST!
Hemingway (USA ) - Arendas psühholoogilst realismi, suhtumine ellu humaanne ja eetiline teostes võib leida eksistentsiaalseid varjundeid .tema teosed varjundavad autobiograafilisi seiklusi. Kasutab vihjelist sümbolistlikku stiili . · kadunud sugupõlve kirjanik · psühholoogiline realism: tegelased seotud ajaloolise koha ja ajaga · modernism: sisemonoloog, biheiviorism, (objektiivne, erapooletu tegelaste käitumise ja hingeelu kujutamine) · looming autobiograafilise taustaga · 1954 Nobeli preemia jutustuse "Vanamees ja meri" eest
Uuesti tugevnes religiooni autoriteet, kuid traditsioonilisest kristlusest olulisemaks said tihti eklektiliselt mõistetud Euroopavälised usundid (Idamaadest, aga ka VanaEgiptusest ja Mesopotaamiast) ja parateadused (spiritism, teosoofia). Populaarseks osutusid filosoofid, kes olid teaduslikule tunnetusele vastandanud sesekaemuse, irratsionaalse tahte või intuitsiooni. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste eksistentsiaalseid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühisust. Tugevnes estetism, mis peab kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. Sümbolism. Uusromantiliste ideede üheks väljundiks oli sümbolistlik kunst. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja impressionismi. Sümbolistid käsitlesid meelsasti nn. suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses
Delose saarele saadeti 7 noormeest ja 7 neidu, et ohverdada Apolloni templis tänutäheks selle eest, et Theseus tappis Minotaurose, kellele oli varem ohverdatud igal üheksandal aastal inimesi. Selle 30-päevase reisi jooksul ei tohtinud Ateenas surmaotsuseid täide viia, seega ootas Sokrates 30 päeva oma surma. Ohvrilaeva sümbol tähistas ka Martini ja Isebeli suhet. Moto: Küsitlemata elu ei vääri elamist. (Platon, Apol. 38A) Inimene peaks endale esitama olulisi eksistentsiaalseid küsimusi igal elu hetkel, Sokratese meetod on küsitlev dialoog. Tegelased (pea- ja kõrvaltegelased, tegelane kui tüübi esindaja, episoodiline tegelane): Martin Justus (45) – peategelane, ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Proua Justus – episoodiline tegelane Astrid (16) – Martini tütar, episoodiline Isabella/Isebel (22) – peategelane, juudi päritolu tüdruk Isebeli ema – kontrolliva ema, tüübi esindaja (negatiivne) Isebeli isa – episoodiline, surnud
pooldajateks. Osa positivistlikule filosoofilale, teised uusromantilistlikule. Sest nad uskusid, et maailm on müsteerium, mida mõtlemine ei suuda haarata. Viimast arvati, sest pettuti kaasajas levis arvamus, et teaduse ja tehnika areng pole muutnud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. 3. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste eksistentsiaalseid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühisust. Kunsti hakati pidama ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. 4. Sümbolistid käsitlesid meelsasti suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. 5. Sümbolistidele oli esmatähtis, mis on pildi peal kujutatud, mitte aga kuidas seda on tehtud. 6. Arnold Böcklin'i Surnute Saar arvatakse, et sõudja sümboliseerib Kreeka mütoloogiast
lastekirjanik ja tõlkija. Ott Arder on alati lapse poolel, mõistev, südamlik ja vahetu. Näeb asju huumoriga ja kergelt. Arderi luule fenomen peitub selles, et tema lasteluule kõlab täiskasvanute meeles lauluviisidena. Tema luules on mitmeid tasandeid, eksistentsiaalseid tähendusvälju. Laps võtab teksti otseselt, täiskasvanu jaoks aga tekivad uued tasandid: tekstis nähakse alltekste ja võrreldakse nende tekstidega, mis on juba tuttavad ja tekitavad assotsiatsioone. Samuti oli ta mitmete populaarsete laulutekstide autor, kirjutas tekste tele ja teatrilavastustele
........................................... 3 3 SISSEJUHATUS Õhu tähtsust elu jaoks on loomulikult mõistnud ka meist varem elanud inimesed. Vanas Kreekas peeti õhku üheks neljaks algelemendist tule, maa ja vee kõrval. Juba aastal 1273 keelas kuningas Edward I inglismaa kaminates teatud tüüpi söe põletamise, sest see tekitas liiga palju tahma ja väävlit. Uuemas ajaloos hakati õhuga seaotud eksistentsiaalseid probleeme laiemalt teadvustama pärast esimesi drastilisi õhusaaste juhtumeid 19. sajandi teisel poolel. 1871. a. tekitas Londonis tuhandetest kivisöega köetavatest kaminatest õhku paisatud ning veeauruga kombineerunud vääveldioksiid (SO2) kohutavaid sudusid, mille tõttu nähtavus vähenes paari meetrini ja suri ligi 700 inimest. 20. sajandi neljakümnendatest-viiekümnendatest aastatest on ajalukku läinud Los Angeles`e
Sellele eale on iseloomulik maagiline mõtlemine, mis põhjustab palju süütundeid. Näiteks võib laps mõelda, et kuna ta oli teda karistanud isale soovinud halba, oligi tema soov täide läinud ja isa suri tema pärast. Need on põhilised asjad, milles tuleb aidata lapsel selgusele jõuda ja teda toetada. 9-10 aastased lapsed tajuvad surma kui midagi väga kohutavat, sellega kaasneb ängistus. Surm seostub haigusega, arusaam sellest on täielikum ja abstraktsem. Neil tekib palju eksistentsiaalseid mõtteid, mida nad turvalise täiskasvanuga jagada tahavad. Võib kaasneda suur üksindustunne. Kuna puberteediiga on niigi kaoseperiood, siis lähedase surmajuhtum on suureks ohuks. Reaktsioone võib olla väga erinevaid. Selles eas lapsed võivad ka leina tgaplaanile suruda kuna neis ei ole selleks "ruumi" ning hakata leina läbi töötama alles 20-ndatel eluaastatel Mida saame teha leinas lapse abistamiseks?
Pigem on tema uurimise tähtsust seni alahinnatud, sest teda on ikka jätkunud ja temaga on asjad enam-vähem korras olnud. Õhusaaste ajaloost Õhu tähtsust elu jaoks on loomulikult mõistnud ka meist varem elanud inimesed. Vanas Kreekas peeti õhku üheks neljast algelemendist tule, maa ja vee kõrval. Juba aastal 1273 keelas kuningas Edward I Inglismaa kaminates teatud tüüpi söe põletamise, sest see tekitas liiga palju tahma ja väävlit. Uuemas ajaloos hakati õhuga seotud eksistentsiaalseid probleeme laiemalt teadvustama pärast esimesi drastilisi õhusaaste juhtumeid 19. sajandi teisel poolel. 1871. a. tekitas Londonis tuhandetest kivisöega köetavatest kaminatest õhku paisatud ning veeauruga kombineerunud vääveldioksiid (SO2) kohutavaid sudusid, mille tõttu nähtavus vähenes paari meetrini ja suri ligi 700 inimest. 20. sajandi neljakümnendatest-viiekümnendatest aastatest on ajalukku läinud Los Angeles'e sudud, mille keemiline koostis oli
Baltimaadel eelistasid kohalikud võimud vaadata vähem ohtlikele opositsioonivormidele üldiselt läbi sõrmede. Abstraktne maal, atonaalne muusika, vabavärss, teadvusvooluromaan, mis Moskvas või Leningradis kõik olid keelatud, võisid Baltikumis teatud määrani vaikselt õilmitseda. Teatris oli muutuste esimeseks ilminguks kohati absurdidraamat meenutavate näidendite väike laine 1960. aastate lõpupoolel. Niisuguste näidendite tinglikkus lubas käsitleda laiemaid ja üldisemaid eksistentsiaalseid küsimusi, mõnevõrra ka totalitaarsuse julmust ja tobedust. Sellele järgnes 1969. aastal alanud radikaalsem teatriuuendus ning see avaldus näidenditekstidega ümberkäimise vabaduses, lavategevuse agressiivsuses ja füüsilisuses, sümbolite ja metafooride ohtras kasutamises. 1960 aasta lõpu teatriuuendust saatis noore lavastajapõlvkonna laiem tulek (Mikk Mikiver, Kalju Komissarov, Ingo Normet, Raivo Trass, 1970. aastate keskelt ka Merle Karusoo, Lembit
juhtuda, et maavälise elu otsinguga hakkangi karjääri tegema. Maavälise elu otsingud tänapäeval Pool sajandit pärast seda, kui hakati otsima elu mujalt universumist, on tulemuseks endiselt pea ümmargune null. Nimelt Paul Davies oli just esimene, kelle arvates tuleks need otsingud taaskäivitada, kuid seekord ei peaks uurima mitte ainult raadiosignaale, vaid kõiki füüsikalisi ja astronoomilisi anomaaliaid. Kas me oleme universumis ainukesed? See on meie üks põhilisi suuri eksistentsiaalseid küsimusi. Tuhandeid aastaid otsisid sellele vastust vaid filosoofid ja teoloogid, kes teadsid maailmaavarustest nii palju, kui nende usk ja oma silm seletas, kuid 50 aastat tagasi jõudis see ka teadusesse. 1960. aasta aprillis tuli USA astronoomil Frank Drake'il geniaalne mõte raadioteleskoobi abil uurida, kas meie poole võiks olla teel signaale maavälistest tsivilisatsioonidest. Maavälise elu otsimine sai tuntuks SETI (Search for Extraterrestrial Intelligence) nime all
Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cezanne vundamendi tsentraalperspektiivist, millega lõhkus ta renessansi ajast Euroopa kunstis põhimõtted ruumiilu loomiseks. Ta pani aluse konstrueerivale kunsti tegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue maali loomiseks. Tema töödeks on näiteks "Puuviljavaagen, klaas ja õunad"; "Suured suplejad". Sümbolism Sümbolistid käsitlevad meelsasti "suuri", üldisi ja igavesi eksistentsiaalseid teemasi, nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu igavene ringkäik, inimese ühtsus loodusega jne. Seda tehakse tahaliselt süzeede abil, mis on tahtlikult mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased ja irratsionaalsed. Nende taotluseks oli see, et kunst ei pea olema tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. Sümbolism on väga mitmekesine- ühed kasutavad akademistlikku, siledat ja idealiseeritud vormi, teised naturalismi, kolmandad juugendlikku stilisatsiooni.
21. Nikolai Baturini looming. „Karu süda“, „Kentaur“. Alustas luuletustega, neis teatav lõunaeestiline renessanss, traditsioonilähedus. Mulgi murdes luule paralleelselt või põimuvalt kirjakeelsega. Väga tugev keeleuuenduslik hoiak. Sümbolistlik põhi nii luules, proosas kui ka draamas. Proosa ajastub noore proosa lainesse, aga ei ole sellega samasugune (psühholoogiline, psühhoanalüütiline). Baturin kujundab iseenda jaoks filosoofilise maailma. Kirjutab läbi avarilmu – eksistentsiaalseid ruume, kus inimene liigub. Vaimsed otsingud. Inimese kohtumine loodusega, sellest tekkivad probleemid. Realistlik põhi, sümbolistlikud sugemed. 22. Ene Mihkelsoni looming („Ahasveeruse uni”, „Katkuhaud” jm). „Nime vaev“, „Ahasveeruse uni“, „Katkuhaud“, „Torn“. Romaanid on autobiograafiliste sugemetega, aga neid ei saa võtta üks-ühese autobiograafiana. Kirjutamisviis ühelt poolt modernistlik, aga samas ei ole sellele korralikku analoogiat. Luules
Wild One» («Metsik») sai neile tunnuslikuks kombinatsioon mustast nahkjakist ja teksapükstest, mis ühtlasi kaitses noahoopide eest ja pehmendas tsikli seljast kukkumist. Paha poiss või tüdruk oli moodne olla, sugugi kõik polnud nii pahelised, kui välja näidata proovisid. * Biitnikud – boheemlaslikule stiilile panid aluse kirjanikud ja kunstnikud Pariisis juba 40ndatel, kultusteoseks oli Jack Kerouaci «Teel»; kuulati dšässi, kohvikutes arutleti eksistentsiaalseid probleeme. Naised : Naisterõivaste värvigamma oli märksa mitmekesisem, ulatudes heledatest pastelltoonidest elegantse mustani.Nailon ja polüester segatuna villa ja puuvillaga muutsid kangad vähemkortsuvaks, kergemaks ja vastupidavamaks. Naistekostüümidel rõhutati taljet (X-siluett) või viidi vööjoont allapoole (H- siluett). Igapäevasem oli kombinatsioon kaharast seelikust, valgest särkpluusist ja kardiganist või twin-set’ist (trikotaaškomplekt kardiganist ja pluusist)
*Jaan Rannap „Röövel Rinaldo“ (1995) - Kujutatakse inimese ja roti vastasseisu. Rott on intelligentne ja püüab konfliktidele leida rahumeelseid lahendusi. *Tiia Toomet „Kaltsutitt ja puuhobune“ *Kaja Prügi „Me elame Tuulemäel“ *Leelo Tungal „Kollitame! Kummitame!“ *Juhani Püttsepp „Musta habemega kapten“ *Artur Jurin „Kõiges on süüdi Kotu“ *Aino Pervik „Maailm Sulelise ja Karvasega“(2000) – Originaalne teos, puudutab eksistentsiaalseid ja filosoofilisi probleeme. Pealkiri seostub A.Dahlbergi värsslooga „Mutionu pidu“ (algvariant 1926). Suleline mängib peenemat, Karvane lihtsakoelisemat rahvast. Suleline on arukas, Kasvane esindab järlemõtlematut ja kergesti manipuleeritavat tüüpi. Põhitegelaste nelikus on Puhuja ja Õudik (algkujud Viisk, põis ja õlekõrs). Puhuja on unistaja ja filosoof, Õudik (põis) aga hoole ja armastuseta jäetud tänavalaps. Müütilisest
Sellele eale on iseloomulik maagiline mõtlemine, mis põhjustab palju süütundeid. Näiteks võib laps mõelda, et kuna ta oli teda karistanud isale soovinud halba, oligi tema soov täide läinud ja isa suri tema pärast. Need on põhilised asjad, milles tuleb aidata lapsel selgusele jõuda ja teda toetada. 9-10 aastased lapsed tajuvad surma kui midagi väga kohutavat, sellega kaasneb ängistus. Surm seostub haigusega, arusaam sellest on täielikum ja abstraktsem. Neil tekib palju eksistentsiaalseid mõtteid, mida nad turvalise täiskasvanuga jagada tahavad. Võib kaasneda suur üksindustunne. Kuna puberteediiga on niigi kaoseperiood, siis lähedase surmajuhtum on suureks ohuks. Reaktsioone võib olla väga erinevaid. Selles eas lapsed võivad ka leina tgaplaanile suruda kuna neis ei ole selleks "ruumi" ning hakata leina läbi töötama alles 20-ndatel eluaastatel. Nagu öeldud, leina on raske kanda, sest seda tuleb teha üksinda. Mida siiski saame teha leinas laste abistamiseks?
Uuesti tugevnes religiooni autoriteet, kuid traditsioonilisest kristlusest olulisemaks said tihti eklektiliselt mõistetud Euroopa-välised usundid (Idamaadest, aga ka Vana-Egiptusest ja Mesopotaamiast) ja parateadused (spiritism, teosoofia). Populaarseks osutusid filosoofid, kes olid teaduslikule tunnetusele vastandanud sesekaemuse, irratsionaalse tahte või intuitsiooni. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste eksistentsiaalseid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühisust. Tugevnes estetism, mis peab kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. Sümbolism. Uusromantiliste ideede üheks väljundiks oli sümbolistlik kunst. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja impressionismi. Sümbolistid käsitlesid meelsasti nn. suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses
18.Inimõiguste olemus ja mõiste. Vastavalt ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioonile ning rahvusvahelistele paktidele "Kodaniku- ja poiitiliste õiguste kohta" ning "Majanduslike-, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta" jagunevad indiviidi õigused poliitilisteks ehk kodanikuõigusteks ja sotsiaalmajanduslikeks ehk inimõigusteks. Kodanikuõigused käsitlevad isikuvabaduse põhimõttest tulenevaid õiguseid, inimõigused käsitlevad sotsiaalseid, majanduslikke jt. eksistentsiaalseid õiguseid. 19.Riigi poolt tagatavad põhiõigused ja vabadused. Põhiseaduslikud inimõigused ja vabadused. Põhiseaduslikud kodanikuõigused ja vabadused. Esitatud on õigused, vabadused ja kohustused PS II peatükis. Omavad universaalse iseloomu ja laienevad nii kodanikele, mittekodanikele, füüsilistele isikutele kui juriidilistele isikutele. Õigused käsitlevad passivselt tarbitavaid inimõiguseid, mis tulenevad isiku eksistentsiaalsetest
Imestus nr.5: Puud sosistavad meie hetkest maa peal Pole puid, pole inimesi. Puud hoiavad oma juurtesüsteemidega huumusmuldasid ja vett paigal. Nad reguleerivad kliimat ja toodavad hapnikku. Inimkond kestab ikka veel tänu puude seemnetele ja viljadele, puidule, koorele, lehtedele ja keemilistele ainetele. Rakkude elusmehhanism töötab sarnasel viisil tammes ja inimeses, metsvintides ja sinivaalades. Puud pakuvad meile iluelamusi ja eksistentsiaalseid perspektiive, mida on kasulik omandada, et kenasti läbi elu reisida. Nad kinivad meile ka materiaalset heaolu. Märkimisväärsel osal sellest heaolumajandusest on juured metsamaas; mikroorganismide kosmaoses meie kingataldade all! Imestus nr.6: Veneetsia sinu kehas-,,püha vesi" Vesi lahustab ja tanspordib rohkem aineid kui mistahes muu vedelik (näit. veres, mis koosneb ju põhiliselt veest). Veemolekuli disain teeb merest termostaadi, mis reguleerib maakeral kliimat
Haritlaste, kirjanike, kunstnike jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks: - Positivistlik filosoofia-teaduse ja tehnika progress; - Uusromantikud- maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. 2. Miks kerkis esile uusromantismi ideoloogia? Pettused kaasajas, sest teaduse ja tehnika arend pole suutnud inimesi õnnelikumaks muuta. 3. Kuidas suhtusid uusromantikud kunsti? Milleks nad seda pidasid? Lootsid, et kunst on vahend lahendamas inimese eksistentsiaalseid probleeme, unustamaks igapäevaelu tühisus 4. Milliseid teemasid eelistasid käsitleda kunstnikud-sümbiolistid? Peamised teemad: sünd, elu, surm, erootika, armastus, üksindus 5. Mis oli sümbiolistide tähtsam, teoste sisu või vorm? Oluliseks süzee (põnev, fantaasiarikas, müstiline), vorm vähetähtis 6. Vali üks peatüki juures olevatest reproduktsioonidest. Mis teeb selle sümbiolistlikuks? Põrguvärav Sixtuse kabel on selle kaudsekseeskujuks 7
Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugendstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionismist saab rääkida aga ainult prantsuse kunsti ajaloos. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste eksistentsiaalseid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühisust. Tugevnes estetism, mis peab kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. Uusromantiliste ideede üheks väljundiks oli sümbolistlik kunst. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja impressionismi. Nad käsitlesid meelsasti nn. suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses.
Järjest rohkem andis tunda ühiskondlik surutis. Üheks vastuseks sellele oli pöördumine oma ajaloo ja "juurte" poole, mida kõige paremini esindas Mikk Mikiveri Eesti-aineliste lavastuste Teatris oli muutuste esimeseks ilminguks kohati absurdidraamat meenutavate näidendite väike laine 1960. aastate lõpupoolel. Neid kirjutasid enamasti luuletajad, näiteks Artur Alliksaar, Ain Kaalep ja Paul-Eerik Rummo. Niisuguste näidendite tinglikkus lubas käsitleda laiemaid ja üldisemaid eksistentsiaalseid küsimusi, mõnevõrra ka totalitaarsuse julmust ja tobedust. Sellele järgnes 1969 alanud radikaalsem teatriuuendus, mida kandsid tollal "Vanemuises" tegutsenud noored lavastajad Evald Hermaküla ja Jaan Tooming, ajutisemalt ka Kaarin Raid. See avaldus näidenditekstidega ümberkäimise vabaduses, lavategevuse agressiivsuses ja füüsilisuses, sümbolite ja metafooride ohtras kasutamises. 1970. aastatel pöördus suur osa kogu eesti kultuurist nn. juurte temaatika poole, misläbi
kus need loodud on. Arvatakse, et neis puudub üldkehtiv tõde inimloomuse kohta. Kritiseeritakse filosoofia ajatu loomuse ja normatiivse etalonkuju puudumist, kuna tekstide praktikaid on tohutu hulk ja nende järgi ei saa öelda, kas teatud keelepraktika, mõtlemine ja arutelu on filosoofiline või mitte. 6. Filosoofia elitaarsuse probleem seisneb selles, et suur hulk inimesi eirab eksistentsiaalseid küsimusi või neil puuduvad need hoopis, väites, et filosoofid vaevavad end iseendale välja mõeldud probleemidega. Elu inimesena on suur privileeg ja selle põhjuslikkuse leidmine ei muudaks seda aega, mis meile siin ilmas antud on. Seetõttu tegeleb enamik pigem selle aja rakendamisega isikliku õnne ja rahu saavutamiseks, mis tundub neile iseenesest mõistetava elu eesmärgina. Tänapäeva kiire tempoga maailmas tähendab see aga suuremas osas
Rosenberg jätab välja eetilised ja metafüüsilised küsimused 1 filosoofiast. Nii on filosoofia on elukauge, puhtalt teoreetiline ega astu dialoogi teiste teadusharudega. Rosenbergi käsitlus on aga kitsas ja puristlik. Esa Saarinen ütleb aga oma filosoofia iseloomustavad tegurid: 1). Filosoofia peab puudutama inimesi elsuliste otsuste langetamisel. Filosoofia pakub eksistentsiaalseid strateegiaid. Filosoofia on seeläbi praktiline. 2). Filosoofia on ajastudiagnostiline, ta tegeleb maailma hõlmamisega antud ajast tingituna. 3). Filosoofia peab tegelema küsimusega heast elust ja eetikast. Esa Saarinen näeb Immanuel Kantis uusaja suurimaid saavutusi. Inimese jaoks on põhiline tegutsemine ja tunnetamine. Saarinen võrldeb filosoofiat enim kunstiga. Rakendusfilosoofiaks loeb Saarinen näiteks Karl
muutub religioossemaks. -Religiooni tähtsuse suurenemine tähendab seda, et usulised motiivid muutuvad inimese jaoks olulisemaks. Motiivi all mõeldakse psühholoogias põhjust, mis paneb käituma. See tähendab, et midagi religiooni dimensioonidest (seisukohad, tunded, kuuluvus, rituaal) saavad inimese tegutsemise põhjuseks. Pöördumise tulemusena võib religioon saab inimese juhtmotiiviks. -Pöördunud inimene hakkab eksistentsiaalseid küsimusi mõtestama usulistes kategooriates. Elu tervikuna omandab religioosse tähenduse, argist ja igapäevast hakatakse tõlgendama igavikulisest perspektiivist lähtudes. Identiteeti võib mõista kui inimese isiklikku vastust küsimusele, kes ma olen. -Pöördumine tulemusena muutub religioon inimese identiteedi oluliseks osaks. Seda identiteeti võidakse väljendada usulise traditsiooni (kristlus, islam jne),
Too mees oli alles 48-aastane. Minuga rääkides ütles Robert: "Kõige rohkem rabas mind arusaamine, et see oleksin võinud olla ka mina. Hakkasin elu üle järele mõtlema. Küsisin endalt: olen ma tõesti õnnelik? Kas mu elul on mõte?" Sageli sunnivad sellised kaotused meid seisma silmitsi küsimustega elu mõtte ja surelikkuse kohta. Võimalik, et nn keskeakriisi kutsuvad esile just nimelt sellised eksistentsiaalsed küsimused. Üks peamisi eksistentsiaalseid muresid, mis inimest piinab, on unistuste kustumine. Enamik meist unistab ja loodab midagi, mõned unistused on teadlikud, teised enamjaolt ebateadlikud. Unistatakse õnnelikust perekonnaelust, tööalasest edust. Sageli ei vasta tegelikkus loodetule. Ühel hetkel silmad avanevad ning inimest tabab valus arusaam: "Ma pole rahul." Pettumust valmistava tegelikkuse kiuste lootusi hellitada on äärmiselt inimlik. 38-
Autori ja tegelase suhe muutus kahes vastupidises suunas: nende vahemaa kas vähenes radikaalselt, nii et tegelane muutus autori teisenduseks eksperimentaalsetes situatsioonides ja "võõrastes maailmades" (Mati Unt, Vaino Vahing), või suurenes, kuni tegelasest sai märk, mida tarvitati mingite üldisemate sotsiaalsete või eksistentsiaalsete struktuuride esitamiseks (Valton). Loobuti kõiketeadva autori vaatepunktist ja eitati absoluutseid tõdesid, kujutati eksistentsiaalseid seisundeid määramatus ja suhtelises reaalsuses. Tuntavad on Kafka ja Camus' mõjud. Autoreid ja nende teoseid: Arvo Valtoni novellikogud "Kaheksa jaapanlannat" (1986), "Sõnumitooja" ja "Õukondlik mäng" (1972), Mati Undi "Mõrv hotellis" (1969), "Tühirand" (1972), lisaks Vaino Vahing, Rein Saluri, Kalju Saaber, Jaan Kruusvall, Toomas Vint, Mari Saat, Nikolai Baturin. Eriti hea vastuvõtt proosa modernismiautoritele osaks ei saanud.
aita. Kuid see pole nii. Harva mõistab inimene asju ainuüksi peaga, kõige vähem veel algeline inimene. Oma numinoossuse tõttu on müüdil alateadvusele otsene mõju, hoolimata sellest, kas teda mõistetakse või mitte." (JUNG 1986:147-148) Jungi mõttekäigu suund on arusaadav: kuna müüte on alati peetud väga oluliseks, siis peab neis sisalduv olema ühel või teisel moel ka meie jaoks olulise tähtsusega ning nende esitatud sõnumist saab teha otseselt eksistentsiaalseid järeldusi. 3.4.3. Usuline kogemus kui teoloogia allikas Jung näeb usulist kogemust samal viisil kui Rudolf Otto. (Tema mõjust Jungile tuleb juttu töö lõpuosas.) Usulisele kogemusele on omane nii tremendum kui fascinosum aspekt. See tähendab, kogemus võib olla äärmiselt hirmutav, kummaline või piinarikas (tremendum). Samuti võib mõni teine seesmine kogemus olla täis ekstaatilist, joovastavat rõõmu, selgust, rahu või õnnetunnet (fascinosum)
kujutluspiltidega, s.t. toidavad nende fantaasiaid, mida nad ei suuda alati reaalsusest hästi eristada ja mis seega annavad nende hirmudele kuju. Televisioonist on enam mõjutatud lapsed, kes ise on vähem loovad, vähem tegutsevad, mängivad ja loevad ja on seega altid kõigele telerist tulevale. Ma ei näe mingit põhjendust, miks lapsed peaksid vaatama õudus või eksistentsiaalseid hirme tekitavaid filme. Kui nad hirmutavaid asju telerist siiski näevad, aitab selgitamine, et ekraanil nähtu ei ole tegelikkus ja k oos arutamine, kuidas nähtud efektid on tehtud. Seda soovitan ka lapsevanematele, kes oma laste hirmude tõttu minu poole pöörduvad. Laste hirmude avaldumine Laste püsivad hirmuseisundid võivad avalduda mitmesugustes sümptomites
annaabi.ee 
